Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on puust ja punaseks raadio, kahe teadus ja tehnoloogiarubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin täna füüsik rakett 69 eestvedaja ja Eesti mõõta nii see-eestvedaja Aigar Vaigu, tere haiga. Tere. Kui te aru saate, siis see nädala oleme teieni toomas uudiseid füüsikamaailmast, mida siis teadlased ja insenerid on põnevad, et uurinud ja teada saanud meid ümbritseva maailma kohta selliste ka igapäevaste asjade kohta, et kuidas need protsessid siis täpselt käivad. Ja täna ongi üks selline teema, kus teadlased vaatasid enda ümber ringi ja avastasid, et näed, üks asi, mis on üsna tavapärane, on veel põhjalikult läbiuurimata füüsika vaatenurgast. Ja see asi on sõrmenips. Ja just täpselt, et ma arvan, et nad vaatasid mingit filmi, kus tulijate sõrmenipsuga tuleb mulle alati meelde Vessaid story, et selle selle üks selliseid ikoonilisemaid seene on, kus hakatakse nipsutama ja, ja, ja kindlasti muudes filmides ka sõrmenips oluliseks osutunud. Eks on kogu inimkonna ajaloo jooksul olnud nii-öelda see viis, kuidas nii-öelda tekitada muusikat, tekita rütmi ja see on kõige lihtsam viis tekitada tõesti rütmi sõrmenipsuga. Aga miks see nips toimib? Kusse nips tuleb, sest ma mäletan, et kui ma olin väike kusagil noh, mitte nii väike, aga seitse, kaheksa, üheksa aastat vana, siis mul vanemad oskasid seda nips ilusti teha ja ma proovisin, panin oma näpud täpselt samamoodi nagu neil proovisin ja ei tulnud välja. Ja nüüd seda artiklit lugedes ma võib-olla saan aru, miks see välja ei tulnud. Aga enne, kui me selle juurde jõuan, ma siis räägin selle taustaloo ära, et teadlased ei ole need igavad nohikud, kes istuvad ainult oma laborites, loevad teadusartikleid vaid vaid. D selle uurimuse jaoks nad saidki siis, kui nad vaatasid ühte hiljutist superkangelaste filmi. Marveli avenkhers, Infinity voor ja seal on üks sine pahalane nimega thanos, kes teab kokk koguma kuus kivi oma oma kindlasse ja kui ta need kokku kogunud, siis ta saab sõrmenipsuga nii-öelda palju pahandust tekitada, pool universumi ära hävitada, aga selliseid käitada peab ta tegema sõrmenipsu, missuguses kindlas need kivid siis on. Ja selles ongi trikke c see kinnas oli kuidagi siis metallist. Ja teadlastel tekkis küsimused ahhaa. Ah, kas selliseid kindaga üldse on võimalik sõrmenipsu teha, ehk siis õppetund on see, et teadlastega väga ei tasu ega ka inseneridega tasub filmi vaadata, sest need hakkavad kohe ju küsima, et kas üldse võimalik on või mis tingimustel see võimalik on, et teistpidi tegelikult see ongi just see, see äge pooled. Et sa, sa küsid küsimusi, sa püüad aru saada, et kuidas asjad toimivad, et kas see ka põhimõtteliselt võimalik on, sest ega ka need superkangelaste filmid on ju oluliselt populaarsemad ja põnevamad vaadata, kus see füüsika, mis sellesse superkangelase universumisse defineeritakse, et see füüsika oleks kooskõlaline, füüsika toimiks, et selline, kus seda sellest nagu ka oma füüsikast kinni ei peeta, et need on täiesti kaotada midagi nüüd sõrmenipsust siis tõepoolest nad uurisid mitut viisi, kuidas sõrm nipsub alates sellest, et nad filmisid kiire kaameraga, kuidas need sõrmed liiguvad, kui palju nad liiguvad. Ja siis nad kinnitasid sõrme külge erinevaid sensoreid, mõõtsid sõrmede hõõrdetegurit, katsid sõrmi erinevate pindadega aru saada, mis mõjutab seda nipsu. Ja mis välja tulid, on see, et nahapinna hõõrdejõud võib ju näiteks on kindlalt käes siis kindla pinna hõõrdejõud, kus on kaks näppu kokku paned. Hõõrdejõud, mis seal vahel on, see väga selgelt mõjutab, kui kõva see nipp saab tulla, ehk siis kui palju energiat sa suudad sellesse sõrme sisse panna, enne kui üks sõrma hakkab teise suhtes libisema ja siis liigub vastu peopesa, tekitabki selle heli. Kui palju on võimalik energiat sisse panna ja mida rohkem võimalik energiat sisse panna, seda kiiremini liigub sõrm vastu peopesa ja seda kõvem plaks ka tuleb. Nii et kui on väga libedad sõrmed, seda tegelikult võib kodus järgi proovida, tehke siis sõrmed toiduõliga või, või ka kokku ja vaadake, kas on võimalik nipsu teha enne? Loomulikult tehke siis kuiva käega nipsu või tehke käsi märjaks veega või pange kummikindad kätte, proovige siis nipsu teha või pange villased kindad kätte ja proovige nipsu teha. Ja seda tegid ka need teadlased seal uurisid, kuidas erinevad pinnad, erineva hõõrdeteguriga pinnad kuidas hõõrdetegur mõjutab siis selle nipsu toimimist. Ja see tulemus on ikkagi see, et nii-öelda siis kuivad käed ja kummikindad on need, kus kassasid, nagu toimib hästi kummikindaid nad kasutasid sellepärast, et saada võrreldavad tulemused, nad panid iga uue nipsu jaoks uue kummikinda kätte, et vältida seda, et sul see materjal kuidagi seal ära ei väsi. Või miks lihtsalt näppudega teha, et vaata, näpud võivad higiseks minna, siis tekib ka probleemtingimused, muutuvad, aga saada alati samad tingimused, uus kummikinnas kätte ja sõrmenipskinnas käest ära, siis neil oli seal protokolli minut aega tuli oodata lasta käel natukene puhata, et ei tekiks ka väsimuse efekti. Minut puhkust, uus kummikinnas kätte järgmine nips ja niimoodi nad ainult lipse jälgisite, siis nad kandsid kummikinda peale sellist õli ja vaatasid siis, mis toimub. Ja siis nad proovisid ka superkangelase kinda ära või ehk siis panin natuke selline metallikihi sinna peale. Ja põhimõtteliselt nad ütlevad, et ega niimoodi ei saa nii teha, ei saa nipsu teha. Jah, ei saa, sellepärast et selleks, et sul näppude vahel sa saaksid seda energiat sinna koguda, tekitada seda potentsiaalset energiat, mis saaks selle näpu kiiresti liikuma panna. Sulse sõrmematerjal peab olema pehme, ta peab saama deformeerda. Ja selleks, et saada võimalikult head nipsu, tulebki leida see optimum, see kõige-kõige magusam koht selle sõrmepinna, hõõrdeteguri ja sõrmede formeeritavus vahel. Nii et selline päris huvitav teema ja Arco, see viis mind mõttele. Et on ju ka veel hulk huvitavaid asju, hääli, mida inimkeha suudab teha, näiteks näiteks võiks seda uurida, et kas see toetab samamoodi nagu sõrmenips siis lihtsalt vilistamine, kuidas see töötab, osad oskavad niimoodi vaikset hilistamist teha, osad vilistavad näppudega, osad läbi hammaste. Neid asju võiks ka uurida ajad, aga loomulikult. Ja ilmselt tuleb selle juures ka välja paljugi põnevat, sest praegu selle sõrmenipsu puhul nad ütlesid, et tegemist on kõige suurema nurka kiirendusega liigutusega, mis inimeste puhul on üldse mõõdetud, eks ole, see on amatööride puhul välja arvatud, nad ise ka viitasid, et professionaalset pesapallurid suudavad siis natukene kiiremini Ahma keha liigutada. Aga jah, sõrmenips on ükskõik, kõige ägedamaid liigutusi, mida inimene suudab oma amatöör, mida amatöörsportlane suudab oma kehaga teha. Ja see tõsi küll, sõrmenips, milleks sa siis kasulik on. Aga see on selline justkui nagu riivi ja vedru ühendsüsteem. Ja siin on tänu selle riivi ja vedru ühendamisele, sul on võimalik tekitada väga kiireid liikumisi. Ja nüüd, kui me mõtleme, et kus meil neid vaja on näiteks mõned kavalad robotid siis saadki tänu sellele lihtsate vahenditega, lihtsate selliste komponentidega saad tekitada kiiresti liikuvaid roboti osasid, kasvõi seda robotit kasutada pähklite lõhkumiseks. Kuule teisest küljest seda, kuidas sarapuu pähklikoor puruneb pähklipurustajas, seda oleks ka väga huvitav uurida. Ma loodan, et meid praegu kuulasid paljud füüsikud, kes kohe tegid märkmeid, tormavad laboritesse et just neid samu asju uurida. Ja kui nad siis selle lõpuks tikin avaldavad, siis saame meie sellest taas kord rääkida. Nii et lihtne asi nagu sõrmenips, aga milline füüsika seal ümber kõik on? Sein oli tänane puust ja punaseks, täname kuulamast stuudios Arko Oleski, Aigar Vaigu. Kohtume taas homme samal ajal samas kohas. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
