Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks teaduse tehnoloogia rubriik, mis sel nädalal toob meile värskemaid uudiseid füüsikateaduste valdkonnast. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Aigar Vaigu ning täna võtame ette sellise küsimuse. Millist mõju võtavad päikesepaneelid? Ehk siis me teame, siin on olnud üsna popp panna viimasel ajal päikesepaneele majade katustele. Argo, mida sa mõtled, missugust mõju, kas mõju minu rahakotile ja, või mõju minu heaolule või vaata, mis mõis mõjuna otsima, eks ole, päris paljusid võimalusi on siin siin olemas, aga me keskendume nägu. Kuna meil füüsikale pühendatud saade, siis me vaatame nagu üsna kitsalt seda, et kui me paneme ütleme linnade katuselt päikesepaneele täis, kuidas mõjutab ümbritsevat keskkonda kus me pihta hakkame, hakkame pihta, energia jäävust, alati, kui sul on mingi füüsika probleeme, tuleb vaadata seda läbi jäävusseaduste, energia, jäävus, impulsi jäävus, impulsimomendi jäävuse, need kaks viimast ära vaatame energia jäävust. Päikesepaneelid on mustad, mustad on nad sellepärast, et nad neelavad valgust päris hästi. Kui nad valgust neelavad, siis see energia peab kuhugi minema. Väga väike osa sellest läheb ju ainult elektriks, see on vist umbes mingi 15 20 protsenti, mida praegused tavapärased elektripaneelid suudab valgusest muundada elektriks kas pole ja seal tuleb muidugi arvesse võtta lainepikkuste järgi jaotus kui seda väiksem kese valgusega võrreldes läheb keerulisemaks või võtame niimoodi, et seal noh, sinna 10 protsendi suurusjärk on see hulk energiat, mis siis peale langeb ja mis sealt siis elektriks muundada, mis ülejäänust saab? Ülejäänu, nagu me teame, kui käia musta särgiga kuuma päikese käes ringi, siis hakkab palav. Ehk siis, kui energia seal kõik tõesti neeldub, osaleb elektriks, siis ülejäänud peab minema selle päikesepaneeli kütmiseks. Nii, ja kui sa seda päiksepaneeli soojemaks ajab, siis soe päikesepaneel soojendab ümbritsevat õhku, mis on üsna selge. Ja kuna selle päikesepaneeli enda mass on üsna väike, Ta ta ei suuda seda sooja endast nii-öelda seda soojusenergiat endas väga palju hoida, siis ta peabki selle ümbritseval õhul ära andma. Ehk siis päikesepaneeli ümber on õhk palju soojem. Ja see võib siis mängida oma rolli noh, eriti just linnakeskkondades, kus, kus niigel sellist jahutavat vähem et tõstabki nii-öelda sellist piirkondlikku temperatuuri ja mõõdab kuumemaks, muudab jah, õhku kuumemaks, aga teisest küljest, millega tuleb arvestada, on see, et päikesepaneeli all on vari. Ehk siis, kui minu maja katusel on päikesepaneel seal alla maja varjus, ehk mul on seal jahedam olla. Et nüüd tulebki vaadata, kumb efekt on suurem. Et maja ei soojene küll nii hästi. Aga teisest küljest ümbritsev õhk läheb kuumemaks. Ja see töö, mida me vahendame, see on üks Arizona teadlane, kes siis lappas läbi kümneid ja kümneid teadusartikleid, mis siis selles vallas on tehtud, tegi lisaks sinna oma katseid ja tema järeldus niimoodi ehk teaduslikult on see, et et asjad on keerulised, ehk siis väga lihtne oleks öelda, näed, päikesepaneelid kütavad ilma, aga, aga seal on palju rohkem asju, nagu sa ka viitasid, mida arvesse võtta, ehk siis nii-öelda nad, kui nad varjavad, nagu ta ütleb, et kui nüüd panna mustale katusele, siis, siis tõepoolest sa saavutad selle efekti, et see päikesevalgus ei lange sinna katusele ja, ja selle tõttu maja soojenemine väiksemaks. Kui sa paned aga valgele katusele, siis nii-öelda vähemalt seda peegeldavat efekti jälle täpselt nii, et neid efekte on palju ja nüüd millega tuleks veel arvestada, kui nüüd tuleb ööpäikest, ei ole päikesepaneelide endiselt maja katusel. Ja nüüd kui sul see maja on päeval ikkagi on soojaks läinud, siis maja tänu nendele päikesepaneelidele ei saa jahtuda. Sesse soojuskiirgust läbi katuse, muidu ilmaruumi hajuks, päikesepaneelid on seal ees, peegelduvad selle tagasi. Ja, ja siis selle mõjutab, et kui sul päeval nii-öelda selle varjutava mõju tõttu on võib-olla vähem vajadust kasutada jahutusseadmeid, ventilatsiooniseadmeid, siis öösel on selle võrra rohkem kasutada, nii et need asjad kuidagi nii-öelda tasakaalustavad teineteist või veed ühe mingi momendi, positiivne efekt, et saab ära nullitud, teise momendi negatiivsed või siis teistpidi jälle, et kui võrrelda suve ja talve suvel sa tahad, et sul maja oleks varjus aga talvel tahad sa, see päike võiks sul maja kütta, aga siis on päikesepaneelid ees. Maja varjus on sul talvel maja jahedam, ehk siis on vaja rohkem kütmiseks energiat kulutada. Ja siis on üks asi, millega tuleb veel arvestada, et kui need päikesepaneelid jätame sellelt majanduselt kõrvale. Aga päikesepaneelid, kui nad kütavad, kui see energia läheb elektriks, läheb sealt väike osa, suurem osa läheb soojuseks, see päiksepaneelid, tuul tõuseb ümbritseva, õhutemperatuur tõuseb siis langeb päikesepaneeli efektiivsust. Ja ei ole mitte harv, kui päikesepaneelid või vaat seal soojal suvepäeval olla seal 50 60 kraadi. Aga mis viib selleni, et päiksepaneeli kogu efektiivsus on seal juba 10 15 protsenti langenud. Ehk siis jälle häda? Tuleks mõelda, et kust seda lahendust otsida. Lahendused võiksid olla selles, et me teeme päikesepaneele targemalt ehk siis päikesepaneel neelab ainult selle osa valgusest, milles ta toodab elektrit ja kõik muu osa valgusest peegeldataksed tagasi atmosfäärist. Või veelgi parem oleks. Nüüd võiks päiksepaneelid olla sellised, mis neelavad kogu pealelangeva valguse osa, muudavad elektriks aga ülejäänud muudavad selliseks soojuskiirguseks, mille lainepikkus on seal kusagil 13 mikromeetrit. Ja miks 13 mikromeetrit, aga sellepärast, et Maa atmosfäär on 13 mikromeetrisele soojuskiirgusele läbipaistev. Ehk siis seal nii kaua päiksepaneelid aitaksid meil väga efektiivselt jahutada just ja ei põhjustaks seda kasvuhooneefekti, mis on teiste lainepikkust puhul ütleme, võimendaks kasvuhoone ja täpselt, et noh, siin kasvuhooneefekti puhul tulebki aru saada, et kasvuhooneefekti teki, mitte sellest, et meil siin nagu soe oleks, vaid et me ei saa sellest soojast lahti. See soe neeldub atmosfääris olevates olevates gaasimolekulides. Ja ongi, kuna see, see uuring viidi läbi või ütleme, need teadlased ise asuvad Arizonas, mis on teatavasti päris kuuma kants Ameerikas, siis ilmselt on ka vahe tegelikult nii-öelda selles selles mõjus mõjudes, mida me oleme kirjeldanud, et selle soojendamise jahutamise osas ka sellele, et kus siis neid päikesepaneele kasutatakse, eks ole, et kui sa tõesti oled sellises väga keskmiselt kõrge temperatuuriga piirkondades ja kasutanud neid linnades, siis seal nende võib olla selline mõju võib olla suurem kui siin meil suhteliselt paras vööt. Meie kliimas, kus selliseid nii-öelda väga kuumi päevi nii palju ei ole, aga ikkagi kui sa mõtled eelmisele suvele kas või tagasi või ka üle-eelmisel, et kui on kuumad päevad, siis vahepeal võib-olla päris hull. Nii et igasugune temperatuuri langetamine oleks hea. Ja üks asi, mis veel vähendab päikesepaneelid efektiiv efektiivsust ja mille peale mõelda tuleb, on, et et need päikesepaneelid ei varjutaks 11 või et nad ei jääks muude konstruktsioonide varju, sest niipea, kui päikesepaneeli pind on varjus siis varjus olev osa ei tooda enam elektrienergiat, vaid muutub selliseks nagu takistuseks seal päiksepaneeli peal, ehk ta vähendab selle päiksepaneeli üldist efektiivsust ja mõelda natuke laiemalt, kuidas linnades ikkagi temperatuuri alla saada, siis loodus on andnud meil siin ikkagi väga, väga tavatehnoloogia, mis on puud, mida rohkem on linnas puid, mida rohkem rohelust, seda madalamal linnast natuur, seda jahedam nagu mõnusam, see keskkond seal linnas on just sellel tasandil, kus meie liigume on hea ja mõnus ja siis seal üleval, kus need paneelid, seal ta siis nii-öelda saab rahulikult oma energiat toota. Aga, aga ma arvan, et me peame siin nagu üle rõhutama, et, et kõik, see, mida me siin räägime, ei tähenda, et päikesepaneelid oleksid kuidagi nii-öelda pahad või et me ei tohiks neid kasutada, vaid et siin ongi küsimus, et, et kus kasutada, kuidas teha neid nii-öelda paremaks ja nutikamaks. Ongi kui sedasama elektrit toodetakse kusagil seal põlevkivijaamades, söejaamades, siis selle nii-öelda kogu keskkonnamõju oleks ikkagi tohutult suurem ja täpselt siin tuleb, kuna see kogu kas võtame siis ka taastuvenergia teema on keerukas, kas see nõuab tarku lahendusi, tarku materjale läbimõeldud tegutsemist, tegelikult üldse kogu energeetika või kogu inimühiskond nõuab nagu tarku lahendusi. Aga nüüd tulles nende päikesepaneelide juurde, siis jah, me peame kasutama tarku materjale, paigaldama neid targasti ja arvesse võtma geneid kaasnevaid efekte, et saada sealt maksimaalselt seda kasu välja. Kui me sellega hakkama saame, siis ma arvan, et see taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt võib olla täitsa lõbus tegevus. Teeme siis seda, soovitame kõigile ja ma arvan, et see meie kliima tegelikult ei ole üldse nii ebasoodne päikeseenergia kasutuselevõtuks kui, kui vahepeal on kiputud siin arvama. Igal juhul selline oli tänane puust ja punaseks selleks nädalaks tõmbame rubriigile joone alla. Mina olen Arko Olesk ja sel nädalal siis aitas kõiki neid teemasid kommenteerida ja lahti rääkida, füüsik Aigar Vaigu. Täname teid kuulamast ning kohtume taas juba uute teemadega järgmisel nädalal. Kõike head puust ja punaseks, puust ja punaseks.
