Keemia kontrolltööks õppimise vahepeal tuleb end natuke  moosisaiaga premeerida. Kuid saiaisu läks mul seda maid üle, kui nägin laual kirja. Sõitsime Amazonasse džunglisse uusi tundmatuid loomi uurima. Eestis on meil juba kõik selge. Kirjutame ja joonistame, kui kohale jõuame. Otto ja Eik. Mida muud ma oskasin teha, kui kohe Oliverile helistada,  appikene, kui need hullud tõesti kusagile sõitsid? Miks nad meid sinna reisile ei lasknud? Tahtsin nii väga sinna minna. Ei uskulik, et ole täis hea. Me jooksime nii kiiresti, et oled siin tee peal oma kummikud  ära kaotanud, aga olukord oli ka kriitiline. Miks nad ei uskunud, et ma olen see pimeda juhtkoer? No näed, mul on kõrvad. Aga nemad ei uskunud. On alles tolad. Ja mõtle, miks ei saa kuukaardiga lennukiga sõita? Võiks ju? Igatahes mina seda ei teadnud, et nii ei saa. No poisid ei läinud plaan läbi. Ei läinud jah, ma proovisin neile seletada,  et ma olen turist ja väga väike, aga nüüd ikka ei uskunud. Ma tahtsin tema saatja olla. Nii hea meel, et piirivalves töötavad targad inimesed. Teiesuguseid tobujuss ei tohigi kuskile lasta. Tahame nii väga omasoona, siin pole midagi teha,  see Eestimaa on nii väike uberik ja siin pole midagi teha. Kas sa tõesti arvad, et Eestis ei ole enam mitte midagi huvitavat? Me oleme igal pool käinud. Ja kui te tahate suurt vett näha nagu Amazonases,  siis seda näeb ka Eestis. Et ma tean just ühte meest algist, kes sellest kõike teab  Lähme vaatama. Soomaa on omaette looduskuningriik meie väikese Eesti sees. Omapärane on ta selle poolest, et siin on nelja aasta aja  asemel viis talve ja kevade vahel leiab siin aset  suurejooneline looduse vaatamine. Suurvesi. Noh, tere, poisid. Ma kuulsin, et tahtsite kuskile eksootilise maale minna. Aga milleks sinna meil on ju Eestis oma eksootika olemas. Meil siin Soomaa, see on täitsa täitsa vee all,  peaaegu Tallinna suurune ala, n vee all,  et ma kutsun teid siia hoopis retkele. Lähme. Kas eksootika? Muidugi on eksootika, vaadake, kui palju siin vett on,  aga. Kõige tähtsam on see, et sellele retkele te  ka ilma täiskasvanuteta ei saa. Täiskasvanud peavad kaasa tulema ja teine tähtis asi on  panna selga päästevest. Enne enne retkele minekut. Oo päästevest, lahe nagu laevad. Aga miks ma seda päästevesti vaja on? Oi, see ei ole üldse mõeldud kiusamiseks,  see on ohutuse pärast, sest vett on hästi palju ja,  ja võib vette kukkuda ja vesi on praegu päris külm. Kas suured peavad siis ka päästeveste kandma  ja näete, mul on ju päästevest seljas. Kindlasti panevad kõik suured, ka, kõik on võrdsed selles suhtes. See peab olema seljas. Aga kas me lähme sinna jala? Ei, ei, meil on siin hiidkanuu selle jaoks. Sinna mahub 10 inimest peale, kui vaja. Nojah, vaata, siin on kõik vett täis ka. Nagu Amazonase jõe peal. Just paista kuskilt kuiva maad ei paista jah. Kõik on üle ujutatud. Kas see, kas see kõik vesileb sellest lumest? Just-just, just meil oli ju hästi pikk talv ja,  ja kogu aeg 100. lund juurde juurde ja nüüd on see ära sulanud. Ja nüüd ongi meil siin oma omasoonas. Üsna uhke. No okei aga ega me sealt vette ei kuku. Miks sind soomaal niimoodi ujutab, aga mujal ei ujuta? Soomaa on selline huvitav koht, selline suur,  suur ja madal tasandik ja siis siia tuleb hästi palju  jõgesid kokku ja, ja need jõed on madalate kallastega ja,  ja samas need jõed tulevad kõik kõrgustikult,  vesi tuleb kähku siia ja pärast peab siis see vesi kõik  välja minema ühe, ainult ühe jõe kaudu, kus on  nii kõrge kallas, et, et seal ei saa vesi üle kalda minna. Et see on nagu selline nagu pudelikael. Et see võtab aega. Ja selliseid alasid on Eestis veel, aga Soomaa on jah,  üks suuremaid. Mis jõgi see siis on, kuhu see vesi läheb? Tegelikult siis soomaalt välja läheb. Alliste jõgi ja Halliste jõgi saab kokku veel ühe jõega  Navesti jõega ja pärast kõik see vesi jõuab Pärnu jõkke  ehk Pärnu lahte. Aga halliste ja navesti jõe kokkusaamine on selline. Huvitav, et et Navesti jõgi tuleb justkui vastuvoolu sinna  hallistesse ja seda peetakse meie üleujutuste põhjuseks. Nii et põhimõtteliselt on Soomaa üks üleujutatud tasandi Just nii, see on ainukesed, kõrged kohad on soomaal  tegelikult rabad ja nad on isegi peaaegu 10 meetrit kõrgemad kui,  kui koguse tasandil. Nii et kui soom on üle ujutatud, siis siis rabad jäävad  sellest üleujutusest välja, aga nad on nagunii märjad. Soomaa on selline koht, kus on tegelikult üldse ainult  loetakse ainult üks protsent kuiva maad. Nii kõrget vett nagu praegu soomaal on, näeb väga harva. Väiksemaid üleujutusi on siin aga igal kevadel  ja vahel võib ujutada isegi suvel, kui on kaks päeva  paduvihma sadanud. Inimestele, kes Soomaal elavad, on oma kodu väga kallis. Nemad elavad siin ikkagi, kuigi see just eriti meeldiv ei ole. Kui vesi tungib lausa elutuppa, siis kolitakse teisele  korrusele või pööningule. Aga kõige suurem mure on ikka inimestel loomadega,  et see on küll hästi lõbus see vee aeg, aga koduloomad ei  saa ju vees olla, et siis loomadele tehakse parvesid alla  ja sel aastal ongi mitmed-mitmed maainimesed siin endale ehitanud. Lautades sellised laudadest ja palkidest üksteise otsa  laotud mitte nagu parved, aga lihtsalt tõstetakse pinda  võib-olla kõrgemale. Peale seda, kui olime oma hiigelkanuuga keset jõge ei iga  keset heinamaad korralikult kinni jäänud. Sain aru, et see suurvesi on ikka tõsine asi mitte lusti pidu. Jah, mõnes kohas tuleb maha astuda, siis saab edasi. Kergemini. Aga mis siis mets loomadest saab? Nelkaks maa ujutatakse üle. Oli ka päästevaatega. Kuidas me neid päästepaate teeme, paberist? Kuule, sul on täitsa hea mõte, siis saaksid kõik need  väikeloomad nende paatidega minema sõita. Seepeale palusimegi algist, et ta meid kaldale viiks  ja me paati ehitama saaksime hakata. Ta oli sellega lahkesti nõus. Jah, loomadel on tõesti raske metsas, eks nad peavad  siis põgenema selle vee eest. Äkki leiavad mõne kuivema koha, mis veel alles on jäänud. Aga sellest kõigest teab kõige paremini rääkida minu sõber Raido,  kes juba juba seal kaldal meid ootab. Ma kuulsin, et te muretsete, kuidas loomad suurel hakkama saavad. Väga tore, et keegi loomade peale ka mõtleb. Ja muret on need, et nüüd lähme. Kõik koos. Vaatame siin üleujutuse ajal ringi. Meil on siin praegu käsil selline uuring,  kus me tegeleme ilveste kaelustamisega. Vaata, ma näitan siis siin asi selgem oleks. Ma näitan see natuke lähemalt. Meil on siin ilvese kolju. Algul ehmatasime ära, et ilvesest jäävad kaelustamisel  ainult luud järele. Õnneks see nii ei ole. Kui ilves on kinni püütud siis on meil selline väike kaelus. Mis kaalub umbes 250 grammi ja see tuleb ilvesele kaela panna? Nüüd, kui Ilves on Raadio kaelus ega varustatud ja uuesti lahti lastud. Siis see kaeluse töö põhimõte on selline,  et et kaelus, see on ühendatud kaks asja,  seal on mobiiltelefon sees ja GPS seade ja see GPS seade  siis väit ütleb, et näiteks need käbid on satelliidid. Et tiirlevad siin kogu aeg meie kohal taevas. Ja nende abil siis Ilves. See kaelus määrab siis Ilvese asukohapunkti iga mingi aja tagant. Nii, ja siis, kui see punkt on määratud Siis see kaeluse sees olev mobiiltelefon helistab meie mobiiltelefonile. Et meil on telefon, mille me saame ühendada arvutiga. Ja siis see kaelus helistab meile ja me näemegi oma arvutis pidevalt,  kus siis, ja edastab siis nii-öelda selle asukoha punkti,  nii et me pidevalt näeme. Kus siis ilves liigub. Aga siis, kuidas neid kaelused ilvesele pannakse,  et ilves ju mets, loom ja põgeneb ära? Kõigepealt on vaja ilves kinni püüda ja selleks sobib  näiteks kastlõks nagu see siin sama on. Sa pead selle lihtsalt õige koha peal üles panema metsas ilvestel,  kus ilvesel käia meeldib. Ilvestel meeldib käia mööda metsateid ja,  ja vaata mööda metsasiht. Ja just näiteks selline selline niisugune avatud ristmik. Selline sobibki siia kast, eks ülespanemiseks. Ja siit nüüd, kui ilves öösel tuleb, siis tema on nagu uudishimulik,  nagu kassid on, läheb seda kasti uurima ja niimoodi võibki  kinni jääda siia. Nii et Ilves, teile meeldib mööda teid käia. Lähme vaatame siia kasti. Eestis sisse ka. Mis sa arvad, kummad, ilvesed on uudishimulikumad,  kas isasid või emasid? Isased õiged kastlõksuga ongi lihtsam püüda isaseid ilveseid  sest sest isased on vähem ettevaatlikumad ja,  ja ka emased võivad olla uudishimulikumad,  aga aga nemad on sellised alalhoidlikumad  ja ettevaatlikumad ja ei ole tegelikult nii rumalad,  nagu nagu tihtipeale isasid on. Aga kas sa tunned siin kastis mingit lõhna  ka imelikku? Ja et see on tegelikult Ilvese nina, mis on ikka ilmselt  tundlikum kui Tundlikum kui inimese nina, siis tema peaks siit seda lõhna  hästi tundma, et et see lõksud määritud kopranõrega. Koprad kasutavad oma territooriumi märgistamiseks sellist  saba all on näärmed. Ja sealt tuleb sellest pasta moodi asja,  mida nad kasutavad oma territooriumi märgistamiseks  ja see on väga tugeva lõhnaga. Ja, ja see on ka üks, üks põhjus, mis võiks siin ilvese huvi äratada,  et ta tunneb sellist toidulõhna. Ta tuleb meelde, et tal on kõht tühi ja ta tuleb. Läheb, uurib seda kasti lähemalt ja astub siia sisse. Kuidas see lõks töötab? See lõks töötab niimoodi, et Ilves tuleb,  vaatab siit ühe ukse alt sisse ja näeb, et see on selline  huvitav tunnel, kust võiks läbi astuda ja läheb siia lõksu sisse. Siin lõksus sees on selline astmelaud. Ta astub sinna peale. Ja siis astmelaud. Vallandab päästiku ja uksed kukuvad kinni. Ilves jääb siia sisse. See on selline loomasõbralik, loomasõbralik püügiviis. Natuke nagu naaritsa, naaritsa lõks, hea,  et temal oli taga sein ja tal ei olnud selline tunne. Nad käituvad kindlasti ka erinevalt ja võib-olla ilmasi  tahaks sellisesse lõksu minna, uurima. Jah, aga üldiselt need kastlõksud kõik töötavad tegelikult  sarnaselt sarnase meetodiga. Aga kumb teist on julge ja tahab proovida? Mis tunne on ilvesel kastlõksu kinni jääda? Mina võin proovida. Lontis kõrvadega ilves. Ei olegi sellist varem olnud. Aga kuri tundub olevat. Aga nüüd, kui sa oled selle ilmasi kinni püüdnud,  et kuidas sa teda talle selle raati saatja  siis saad kaela panna, kui ta nii kuri loom on,  jookseb ära ju. Täitsa õige, et selle jaoks on vaja ilves panna magama  mõneks ajaks ja on olemas sellised rohud,  et kui ilvesele nendega süst teha, siis ta magab,  jääb tunniks ajaks magama ja selle aja jooksul  siis saab talle kaeluse kaela panna, teda kaaluda. Ja siis näiteks karvaproovid võtta ja. Ja siis, kui uuesti Sellise nii-öelda vastu mürgiga ilvest süstida  siis ta ärkab kiiresti üles ja. Jookseb võib siit lõksust ise ära joosta,  et et. Et ilves on jah, tarvis korraks nüüd magama panna see on vist? Jah, täpselt, et kui sa lähed näiteks. Näiteks mandlioperatsiooni või pimesoole operatsioonile,  siis sind pannakse ka mõneks ajaks magama  ja ja siis äratatakse jälle ülesse. Et täpselt sama sama toiminguga ja Ilvesega  ka läbi viia See muidugi ei tähenda, et igaüks võiks hakata metsas  banaanikastidega ilveseid kaitsma. Selleks peab olema ikka päris tõeline looduse uurija. Aga mida ilvesed siis söövad, kui neile meeldib ujuda,  nagu et kas las söövad siis kala? Tegelikult ilves tavaliselt ikkagi kala ei söö. Et ilvese peamiseks saakliigiks ja lemmiktoiduks Eestis on  metskitsed söövad ka tegelikult väiksemaid loomi,  aga, aga metskits on nende kõige kõige tähtsam saakloom. Nii et nad söövad paberit. Jah, täpselt. Kas metskits tähendab mitte metskits, vaid Ilves,  kas ta siis kala ei söö? No kala Kala üldiselt ilves ei püüa, jah, ja, ja  ja ta ikkagi oma saaki ta otsib ikkagi ikkagi maismaalt,  et võib-olla ta kuskilt näiteks leiab mõne mõne jõe äärest  mõne kaldale kus kuidagimoodi kuivale jäänud kala,  ega siis ta võib selle ära ka süüa, aga,  aga aga tema, jah, vee ääres üldiselt kala püüdmas ei käi kuidagimoodi. Karu. Jah, näiteks nagu alaskal karud on, kes,  kes siis, kui lõhe kudema tuleb, siis käivad seal lõhe,  lõhe, püüdmised, Eestis selliseid suuri suuri loodusnähtusi  ka ei ole, kus mingit toitu nii massiliselt järsku saada oleks,  et et ilves ikkagi peab oma toidu leidmiseks palju maad kõndima,  seda toitu ise otsima ja ja palju vaeva nägema,  et milline on tema jahipidamistehnika. Nad lähevad, ma arvan, et üksinda lähevad  ja hüppavad kaela. Jah, õige, et, et Ilves on siis selline hiile hiilija  ja varitseja. Pigem võib tema ikkagi iseloomustada hiilimisena tema tema  saagi tabamist, et ta kõnnib kõnnib mööda teed kuskil metsa vahel,  siis kuuleb midagi. Ja siis läheneb oma saagile. Hästi vaikselt niimoodi hiilides kuni õige kauguseni  ja siis teeb paar väga kiiret järjestikulist hüpet  ja üritab siis niimoodi oma saaki tabada. Järjest tema. Pikka aega saaki jälitada jaksa. Sest kui tal see nüüd paari kiire hüppega ei õnnestu  siis ta üldiselt loobub ja. Saakloom siis pääseb minema. Uskumus, et ilves varitseb oma saaki puu otsas,  on täitsa vale. Ilves peab jahti ikka maa peal. Aga keda ilmesed siis kardavad? No ilvesed metsas näiteks hoiduvad inimeste eest. Ega nad inimesel ennast väga tihti ei näita  ja neid on tegelikult raske näha. Aga ega metsas ilvesel tegelikult päris vaenlasi ei olegi. Et küll aga võivad mõned loomad neile üsna tülikaks osutuda,  näiteks hundid. Hundid ja metssead et nemad on ilvesest tugevamad  ja ja teatud juhtudel, kui ilves on omale näiteks saagi  murdnud metskitse keda ta siis mitu päeva järjest  kellest ta võiks mitu päeva järjest toituda,  siis võivad, kui hundid ja ilvesed, nüüd,  kui hundid ja mets sead, siis sellise Ilvese saagi üles leiavad, siis, siis võivad nad ilvese  sealt oma saagi juurest minema ajada ja ise  selle selle pooleldi ära söödud metskitse  siis ise lõpuni ära süüa ja nemad siis sellisel juhul  kasutavad oma tugevama õigust ja sead ju liiguvad  ka suurte karjadena ringi mitmekesi samamoodi hundid  ja sellised on need siis ilvesest tugevamad  ja hea meelega söövad selle ilvese saagi ise. No eks meil ole ka nälg Jah, täpselt, et metsas iga kõik vaatavad,  et kus vähegi midagi süüa on, et siis see võimalus  kasutatakse ära. On jah, siis, kui sulle näiteks pakutakse mingit sööki,  siis võtad ju ikka vastu. Jah, eriti, kui sul veel kõht tühi on. Ja kui kui näed, et, Näiteks tänava peal ikkagi šokolaad maas on,  siis. Väiksed poisi või tüdruku käest muidugi,  meie oleme viisakad, me ei hakka seda isegi väga tühja  kõhuga ära võtma, tema käest aga. Aga metsas on, siin on omad teised seadused,  et siis siin ikkagi tihti tugevam õigus maksab. Kas Ilvestle lillelt ka meeldib? Ma arvan, et kindlasti meeldivad. Lilled meeldivad kõigile ja eriti, kui sa veel kevadel näed  esimest sinilille, siis ilvesed kindlasti rõõmustavad  selle üle. Siis nad saavad aru, et kevad on juba käes  ja päike hakkab paistma. Elu läheb rõõmsamaks, siis saab paremini saaki  ka kätte, aga tegelikult üks oluline asi on,  on mis, et sooja ilmaga on tegelikult loomade energiakulu väiksem,  et neil tegelikult juba kulub endal juba lihtsalt olemise  peale vähem energiat. Ja seetõttu on neil ka vähem süüa vaja, et. Selles mõttes on suvel ikkagi elu palju rõõmsam,  kui kui talvel. Ja suvel ei vaju lumi sisse, ka ei jää kinni. Ja täpselt, et lund ei olegi. Aga kuidas need ilvesed üldse sellise surve ajal hakkama saavad,  et ilves on ju ka kaslane, aga näiteks siis,  kui ma proovisin enda kassi vannitada, siis ta küllaks  jumala segases Rääkis Ilveset, kes nagunii elus, nemad liiguvad väga palju  ringi ja siis, kui selline suur suur-suurvesi kuskilt peale pressib,  eks nad lihtsalt liiguvad. Liiguvad selle vee eest eemale ja, ja, ja hoiduvad teiste  alade peale, et et nemad tegelikult sellise suurvee vangi  ilmselt ei jää. Küll aga võib see juhtuda mõndade väiksemate loomadega,  kes siis peavad omale kuivemaid kohti otsima,  et näiteks hiired võivad puude otsa ronida ja. Kährikud ja metssead näiteks peavad mingisuguseid kõrgemaid  pinnavorme otsima. Aga ega tegelikult ilvesed nii väga vett ei karda. Nagu näiteks kodukassidega võib vahest tunduda,  et tegelikult oma elu jooksul nad peavad üle jõgede liikuma  ja ja kui nad vett kardaksid, siis see lihtsalt takistataks  nende elu oluliselt. Aga Ilves on ka tegelikult väga osav ronija,  et, et näiteks ega üle jõe minema ta alati ei peagi ujudes,  vaid võib ka näiteks mõnda maha langenud puud mööda minna. Nii et ilvesed sellise surve alla ei jää,  nagu siin on. Jah, et sellised lihtsed ilvesed hoiavad sellise vee eest  eemale ja väldivad seda ala, aga, aga nad niisuguse vangi  üldiselt üldiselt sellises kohas ilmselt ei jää. Otsustasime igiga oma päästepalli teele panna,  et väikesed loomad oma peredega põgenema pääseksid. Hiirekese tuleme. Vaata vapper uruhiir kaks. Ja vaata Ja kõige väiksem poeta andnikule. Oota, võtate hiinad vastu? Ta see hiire pääste nii kaugele.
