Tahaks nüüd kodulooma võtta. Huvitavat koerad ja kassid on juba niigi tavalised. Kõik. Ja meile öeldi, et ilves on ka liiga ohtlik,  et ei tohi koju võtta. Võtan midagi väikest. Näiteks orava või siilikaru võiks võtta. Ei, see on liiga suur. Minu jaoks on täitsa paras ju, teate väga hästi,  et metsloomi ei saa kodus pidada. Koduloomade pidamine on üldse väga keeruline töö. Ei ole. Kuidas siis ei ole, sa pead iga päev nende eest  hoolitsema ja neile süüa viima ja vaatame,  et neil on kõik vajalik olemas. Ei pea. Armsad Amazonase. Keer iguaan. See oleks juba lahe. Mina tahaksin harivesiliku võtta. Tegelikult ma tean küll ühte hästi toredat kohta,  kus te saaksite koduloomi näha ja seda, kuidas nende eest hoiaks. Kõik nõud on pestud ja luuletuse tegin ka sulle. Johanna Johanna sinu vastu ei anna vaielda,  saan ma veel midagi teha? Ja saad küll, ma arvan, et sa võiks meid nüüd metsa antsu  juurde viia. Täitsa lolliks? Oi, tere, poisid. Tema räägibki teile täna koduloomadest. Ja minu nimi on küll, jah, Tiiu, aga talu nimi on mets Antsu  sellepärast et minu isa nimi oli Ants ja tema oli metsavaht  ja panimegi kokku mets. Antsu. Johanna rääkis meile, et see loomade pidamine on jube raske,  et kas siis on? No ta on ikka natukene raske ka, sellepärast et loomadele  peab ju kõikidele toidud varuma, peab aedikud kõigile ehitama,  majakesed ehitama, loomadel peab olema hea elada,  aga tulge, lähme edasi, ma näitan teile. Nii palju loomi ja kellelgi ei ole nii. Palju? Siis, kui on palju, siis on ju huvitav, õue peal on ilus  kirju isegi naabermeetal, kes on õudne loomaarmastaja,  tal ei ole ka nii palju loomi. Vaata, ega igaüks ei saagi hästi palju loomi võtta,  et see on vastavalt võimalustele, kui palju on ruumi. Ja kui paljusid sa jõuad hooldata. See on nii palju kanasid ja kaks, kolm-neli  ja eririik, eks ole, ilusad kirjud. See on silmale ilus vaadata, kui neid on mitut liiki  ja kõik on eri värvi. Aga ega neid siin liiga palju praegu ei ole,  liiga palju, isegi natukene võiks rohkem olla. Lähme vaatame sinna sisse. Läheme nüüd juurde. Ossa noa, kus on alles sead, nii kiiresti jooksevad  ka ja kõht on ka ripus. Ja nemad on nüüd vietnami rippkõht sead aga nemad on nüüd aretatud,  et on siis metssiga ja Vietnami rippkõht,  siga, siga ristatud ja siis on tulnud sellised väikesed sead  ja kõhud on rippus sellepärast, et nende selgroog on nõgus selline. Ja, ja siis nad ongi niisuguse vahva, vahva kujuga. Kas nad on metssigade sugulased ka? On ikka sellepärast, et nad on aretatud metssea  ja veetamirippkõht seast ja siis on tulnud niisugused  pisikesed minisead. Kas nad siis, kas nad saaksid nagu metsas elada ka? Ei, nemad küll enam metsas hakkama ei saa,  sest et esiteks nendel on karvkate hästi õre,  et nad hakkavad külmetama, külmad külmaks lähevad. Ja näiteks meie talve sees nad ei pääse lumes edasi,  et jalad on nii lühikesed. Kuigi hästi väledad. Loomi neil vist ikka üle pea. Oi, mitu korda, kui mõelda möödunud talve. Et isegi meie metsad tegelikult, kes siin elavad,  on sellise põhjamaise kliimaga üsna halvasti kohastunud. Et vahepeal, kui on olnud hästi Pikalt külmasid, talvesid, siis on nende nemad on  ka Eestis peaaegu et välja surnud. Kas need sead söövad siis sama toitu, mida metsead söövad? No võib öelda, et peaaegu, et sead on segatoidulised,  et nad söövad juurikaid, söövad juurvilju,  jahu, aga kui näiteks mõni väike lind satub hamba alla,  pista selle ka krõbinal pintsli. Et meil kunagi, kui me pidasime suuri kodusiku,  sattus üks kana seaaeda ja see söödi ära. Aga kas me saame end näiteks koju linna korterisse võtta,  selle suure sea? No ma arvan, et suurt siga ei ole eriti mugav võtta,  aga mingi minisiga küll saab korteris kasvatada,  et neid õpetatakse liivakastil käima ja nendega käiakse  rihma otsas jalutamas nagu koertega õues. Nii et see tahab ikka ka jälle loomaarmastust  ja hoolt. Ja no toitu saab neil ju anda oma toidu jäägid kas  või nad söövad ju sama toitu, mis inimene. Oi, kitsed on käes, näinud. Ja need on see pruun ja must on kameruni kääbuskitsed  ja see valge pruuniga on siis Hollandi kääbuskits. On küll armsad, nemad on looduslik tõug,  Lääne-Aafrikast pärit, need kamerunid? Jah, aga Hollandi kääbuskits on nüüd inimese poolt aretatud  metskitsed näevad natuke suuremad välja ja ongi,  aga nemad ongi kääbusvorm, nemad on väikesed. Poisid, kas nad on ka mets, metskitse sugulased,  teate? Et tegelikult ei ole metsa kits ja kodukits  või siis need on hoopis erinevad, et need kitsed,  keda siis kodus peetakse ja nemad on veislased,  et nemad on sugulased, siis ka lehmade ja lihaveistega. Ja selliste loomadega metskits on hoopis hirvlane,  et metskits on sugulane siis punahirvedega põdraga  ja selliste ga, et et neile siis nagu sellist lähedast  sugulast meie looduses ei ela. Et on ainult inimeste peetavad liigid. Nad juba pusklevad siin. Tahavad süüa saada? Kas nad peale puulehtede kana muidugi söövad,  ikka söövad, kitsed on tegelikult päris maias mokad,  et et hästi mokka järgi on neile leiba või saia süüa,  aga muidu nad söövad rohkem talvel heina  siis saavad ka natukene kaeru ja, ja talvetoit on  siis kuivatatud lehtpuuvihad. Aga suvel on nad sellised spetsialistid,  et ronivad mööda puutüve ülesse, kui see isegi juhtub  kallakil olema ja söövad puu otsas mõnusalt lehti  või kõnnivad kahe jalaga puu all ja nosivad  siis neid lehti, mis ulatavad kätte saada. Kitspere mulgiva ja kitspere mulgiva ja tegi mulle heina  ja tegi mulle heina. Päeva aeg, kui on selline ilus pehme talvilm ikka võivad  õues ringi kepsutada, aga muidu nad on ikka ruumis sees,  omas aias. Külm külm neil küll ei ole, nendel ei ole vaja nüüd hirmus  sooja ruumi, ei ole tuuletõmmet. Panid pehku ja nad tüdisid ära siin. Aga teil on ju kõik need sellised kitsed  ja kanad ja. Aga jänese te lik? Ei ole, no on ikka küll, lähme, ma näitan,  kus jänesed on. Tibud. Läheme nüüd edasi, näete siin, et meie jänkud ongi kõik äge  ja siin elavad jänkupoisid juss ja Miki ja siin on jänkutüdrukud,  kikki ja killu. Tegelikult küülikud on ju ka täiesti täiesti metsaloomad,  et lõuna pool Euroopas elavad küülikud looduses vabalt. Et need on lihtsalt on ka tükk aega tagasi on kodustama  hakatud ja siis erinevaid tõuge välja aretatud. Et hallenese valgeenesega lihtsalt ei ole seda tehtud,  et nad oleks koduloomadeks võetud ja neid kodustatud. Et nad on nendega suhteliselt lähedased sugulased,  aga lihtsalt natukene teiste elukommetega. No nad on nii öö kui päeval omad, eks nad muidugi öösel  askeldavad ka ringi, et see on nende kaugetest esivanematest  kindlasti see instinkt jäänud, et öösel on nagu turvalisem. Ja, ja aga samas nad ka tukuvad öösel ja,  ja toimetavad ringi nii et et vaheldumisi kõiki,  kuidas hakkama saavad, aga väga hästi, nemad on  aastaringselt meil õues, kasvatavad talveks endale hästi  paksu kasuka selga ja ja see talv oli neil veel eriti lõbus,  sest et sügav lumi oli, nad said lume sisse urgusid kraapida. Et vaadake, meil on praegu siin võrk pandud maa peale,  et nad ei saaks aia alt välja kaevata ennast. Jänesed tahavad ju urgu ronida. Siin ongi üks üks suur erinevus on küülikute  ja meie metsa jäneste vahel. Et küülikud klapivad urge ja teevad endale käike,  kus nad siis oma pojad. Ja oma järeltulijaid kasvatavad aga meie metsa jänesed  endale urge ei tee nende siis jänesepojad on kusagil võsas  või kuskil varjatud kohas, kus siis nad suureks kasvavad,  aga urge neil ei ole. Kas nüüd küülikut võib Eestis vabas loodusesse  ka lasta? No see ei ole eriti hea mõte, sellepärast et. Ütleme, et suvel, kui rohi igal pool kasvab,  nad leiavad toitu küll, aga kui talvel paks lumi maha tuleb,  siis nad jäävad ju hätta. Nad ei leia toitu endale, nad ikka harjunud,  et inimene neile süüa annab. Ja teine oht on ju metsas veel, meil on palju rebaseid,  et nad satuvad rebase söögiks. Püsib sikesed võib mõne suurema loo. No jah. Et nad ikkagi ei ole nagu meie looduslikud liigid,  et ei ole kunagi ei ole mõtet nagu uusi liike ise oma  tahtmise järgi loodusesse lasta. Et Helsingis küll on niimoodi juhtunud näiteks et seal on  lastud kodudest küülikuid, kellest on ära tüdinetud linna  peale ja seal on nad tegelikult ka talvel saavad hakkama. Aga see ei ole ikkagi üldse ilus, et küülikui on võetud lemmikloomaks,  siis ikka peaks jääma koju ja puuri. Kodus. Kuulge, tulge vaadake, siin on palju ägedamad asjad,  kui need küülikud. Lähme sinnapoole. Näitaik kleiti. Poes. Võimud need siin on nüüd ikka jaanalinnud,  emud on väiksemad ja tegelikult nad elavad eri mandritel  jaanalinnud pärit Aafrikast, aga emud hoopis Austraaliast,  jaanalinnud on siis taimetoitlased, nemad ei saa ühtegi  ussikest ega tõugukest süüa, sest nendel on organismis  selline eripära, et neil ei ole sappi. Aga sapp on vajalik just loomsete produktide seedimiseks. Ja meil siin praegu farmis söövad nad siis spetsiaalset  jaanalindu jõusööta. Ja suvisel ajal nokivad ka rohuliblekesi,  näed praegu üks seal nokib praegu maast väikseid rohulibleid  ja talvel anname juurde rullisilo, teate,  milline see rullisilo on põldude peal, suured,  valged ümmarguselt. Ja see silo peab olema selline hästi kvaliteet,  hästi hea lõhnaga. Ja kuna jana linnul ei ole nokavahel hambaid,  siis etteantud toit, ütleme, see silo ja rohi peavad olema  kõik peeneks akseldatud, niisugune puditoit,  sest kui sa võtad näiteks kamaluga maast pika rohtu lind  neelab selle pika rohu kõik alla ja tal läheb magu umbe  ja ta võib ära surra üldse toit ei liigu sealt edasi. Janalind on maailma kõige-kõige suurem lind. Sarnaselt kanadega on janalinnu kivipugu. Ta neelab pisikesi kirikesi, mille abil ta toiduveski kombel  peeniks jahvatab. Erinevalt teistest lindudest on jaanalinnul neerud,  mis tähendab seda, et janalind pissib. Seega peaksid vanainimesed väga ettevaatlikud olema,  kui ütlevad, et laps räägib siis, kui kana pissib Et Jaanalind on natuke linnu ja natuke omamoodi öeldakse  tema kohta uluk. Tähelepanek. Poiss Jana Linde kukub, kutsutakse samamoodi kukkedeks  ja kanadeks, see on natukene naljakas, et kui vaadata õue  peal nüüd väikseid kanu ja kukkesid ja siis korraga kahe  poole meetrine on ka kukk. Aga ongi nõndamoodi, et nemad on nüüd oma riigi poolest  Aafrika sinikaelad aga kuked on siis kõik musta värvi  ja kanad on hallid. Ja vaadake veel, mitu varvast neil on. Näed. Kaks varvast, vot niimoodi ja talvel siis meie oludes võivad  nad ka õues käia sellise tavalise, normaalse talveilmaga,  aga kui läheb õues libedaks, siis me jaanalinnu õue ei saa lasta,  sest et kandepind jalg on nii kitsas, tal on raske püsti  seista ja ta kukub ja kukkudes võib oma varbaluu murda  või üldse jalaluu ära murda. Nagu suru ja jalad näevad ki välja nagu dinosaurusel  ja ta ongi väga vana liik maakeral. Loetaksegi dinosauruse, järglasteks neid. Ja nad on hästi kiired jooksjad. Nad jooksevad kuni 70 kilomeetrit tunnis. On kiired? Ja jooksusammu pikkus on kuni seitse meetrit  ja jaksavad pool tundi seda kiirust hoida  ja teate, jaanalinnud elavad hästi kaua. Aafrikas on teada, kuni 80 aastaseid Jaana linde. Nagu vanad vanad inimesed, aga me ei tea veel,  kui kaua nad siin meie kliimas elavad, meil on natukene  karmim kliima ja neid ei ole siin nii kaua veel peetud  ka siin Euroopas. Ma näen, et sellel kukkel on seal punasem nokk,  kui teistel ja kukkedel ongi punane nokk  ja punased jala sääred, see. See tähendabki seda, et nad kui kukel läheb nokk punaseks  ja jala sääred, siis tähendab, et tema on juba täiskasvanud mees. Muidu on niimoodi, et kanal hakkavad munema kahe aastaselt  ja kokk saab siis täiskasvanuks kolmeaastaselt. Ja need jaanalinnu kanad siis hakkavad munema,  kevadel munevad terve süve suve ja sügise ni välja. Üldiselt meil on meie kanad hakkavad munema aprillist kuni  oktoobrini ja siis selle aja sees ühelt kanal võib saada 60  kuni 80 muna silust suurt pooleteise kilost muna. See nüüd on jaanalinnu muna siis. Ja see tume muna on emumuna. Ja pisike on siis praegu pühade muna, et praegu on munapühad  meil nüüd jaanalinnu munaga, nagu ma rääkisin,  siis ta on hästi paksu koorega, et, et et niimoodi muru  peale visates ta isegi katki ei lähe. Aga siis emude munemisest ma vist teile ei rääkinud seda,  et emad munevad talvel, kui meil on talv,  siis Austraalias on suvi. Aga lindudele on see ikkagi nagu sisse kodeeritud,  et et meie talvega hakkab nende suvi ja nemad  siis tallispuhkude peale hakkavad poetama selliseid. Et näha, kuidas puuriloomad ennast tunnevad,  panime Oliveri puuri. Ja nüüd, esimest korda elus, teeme me intervjuu puuriloomaga. Kuidas teile puuris elu meeldib? Mis on teie tuleviku eesmärgid? Mida sooviksid ülikoolis õppida? Kas te olete kuu peal käinud? Kas teile meeldib puudus toituda? Kui te oleksite päev läbi peaminister, mida te  siis teeksite? Kas te olete rahul tänapäeva Eesti valitsusega? Ma nüüd ei oskagi. Kas teile meeldivad kõrged majad või madalad majad? Siinkandis kas, kas teile, kas te olete kilekottide poolt  või vastu? Kumba te helistajate, kas kukesid või kanu? Kas teile meeldib kivi alt loomi uurida? Oleks mõni. Kas teil on kodus kilpkonn ja kui kõrgele ta hüppab? Kui suured teie käelabad on ja mitu sentimeetrit täpsemalt  ja palun öelge, palun öelge. Mulle, kas te olete käinud Nigeeria valimistel,  palun öelge seda. Kas te teate elust kolmandas, kuuendas või selles kõrvalpooris,  kus elavad emud? Nagu nägite, ei mõjunud puurielu talle küll eriti hästi,  kuigi juba hommikul veidi kohtuna oli, siis nüüd ei saanud  ta enam üldse millestki. Mida siis veel vaja on, et loomad end puuris hästi tunneksid? No peavad ikka olema pesad, kõigil puhtad  ja puhtad, joogiveed ees ja puhas toit ees,  nii et tööd on ikka terve päeva. Aga lähme teeme näiteks jänesepuuri puhtaks,  siis te näete, kuidas see käib, aga võtame siit töövahendid. Issand, mina küll mingeid puur ei taha puhastada. Võtame käru ja paneme käru siia alla, tõmbame selle,  noh, musta heina ja ja musta pesa, kõik siia kärusse,  just, tule välja. Just, tule välja. Aga hoia kõvasti niimoodi, nagu mina hoian pepualt  ja siit nii ja siit ümber. Nii. Ja nüüd tõmbame siit. Tõmbame siis selle musta prahi kõik välja. Oma seinad, jänesega suured heinaraiskajad,  vaadake kuidas ta on seda heina omale kõik jalgadele  trampinud ja täis pissi ja kakanud. Aga nüüd me teeme ta pesa puhtaks ja siis on tal jälle vahva  ja mõnus elada. See jänes on väga armas. On küll, proovin vahepeal plehku panna. Näed sa saamegi need pissised ja kakased heinad kätte,  siin. Ja niimoodi tahavad kõik linnud ja loomad,  et nende pesad on puhtad. Et päris tihti pean ka, näiteks kanade pesakastides  ka heinu vahetama, sest et mõni kanal lohakas läheb  ka sinna oma pesakasti hoopis magama öösel  ja teeb sinna pabulaid ja siis kuidas siis teine muneda  sinna saab, kui pabulad on ees, nii et heinakott viib paremini,  et tal uued heinad. Praegu veel rohtu ei kasva nii palju, aga kui rohi kasvab suuremaks,  siis ne loome neile värsket rohtu. Tegelikult peab olema hästi hoolas, et jänkul ei kasvaks  sellist suurt sõnnikuhunnikut puuri ikka puhas peab olema  ja näiteks kui kodus tahab pidada jänku,  no siis peab ju väga-väga hoolas olema. Ja jänkud on ka võimelised õppima tegelikult liivakastil käia,  aga see on suur töö, et looma õpetada niimoodi. Vot jänku puuri puhastamine. Nii, kas me lähme siis vaatame nüüd teist jänkut  ka või? Linnapreilid küll mingit haisvat jänesekakat ei korista,  linnapreilid peavad kultuurselt pikniku ja ootavad kombekalt printse. See pole mingi prints. Tooge nüüd see käru siia, nagu nägite, kuidas mina tõin. Ja tehke kitsedele sõitu karusõitu. Nüüd võtta see kartuliook. Võta see kätte, see vars näed siit. Ja nüüd hakka tõmbama see teile sealt välja. No vot nii nurga tagant tõmba ka kohe tõmba,  kui kõvasti löö see kook sinna sisse ja ja  siis muudki kirjaga. Ja proovige mõlemat, siis saate teada, mis tunne on see pesa puhastamine. Katsu nüüd hästi siit nurga tagant kohe tõmmata  siis need pabalad ka kätte. Tema, see kemps on siin nurgas, ma tean. See ei ole naljaasi. Kas sa pead seda kord paeval tegema? Ei, nii tihti ma ei tee seda, seda kord nädalas,  kui ma puhastan pesa, siis on küll noolid,  said puhtaks või? Enam-vähem. Nüüd paneme uue heina ja. Ja vinnas kapsa sisse, no mis sa teed, vanad armastavad  ka kapsast. Oota, ma vaatan, kas aitab, aitab küll. No mine tagasi, siis. Korras vett, tal on niimoodi. Hea olla. Uks kinni. Mida te nüüd avastasite? Põdra, nad, me vaatame ikka ikka värav kinni,  muidu tulevad teised loomad järgi meile. Vaatame, millised uhked põdrad. Tulge ka vaatama tuleme, tuleme. Kas nad on samad, kes jõuluvana saani peavad? No nemad on nüüd, jah, põhjapõdrad küll,  et tõesti jõuluvana saanias, see on jah,  põhjapõdrad, nagu me oleme näinud ja nemad on  siis pärit. Just meie põdrad on pärit Skandinaaviast,  nii et Põhja- Soomest. Meil siin vabas looduses põhjal Nüüd praegusel ajal enam ei ela, aga kusagil üks 10000  aastat tagasi elasid küll et siitsamast meie lähistel siin  Kundas on tsemenditehas, kui hakati välja kaevama lubja kivi,  siis tuli sealt välja ühed loomaluud ja need saadeti Tartu  Ülikooli uurimisele ja tuli välja, et need olid põhja põdraluud. Täitsa tõestus olemas, et siin Eesti aladel on  ka põhjapõdrad kunagi elanud. Nemad söövad ka rohtu, nemad on ka taimetoitlased,  aga eriti nad armastavad süüa seda valget sammalt,  näed sa ka müü, tulge siia. Pekapekapeka peka müüa. Joovad praegu? Jah, poiss on Beka ja tüdruk müügi. Nendel olid juba nimed ära antud, kui me nad tõime Soomest. Nad olid siis veel vasikad, kümnekuused see on ikka väga maias,  mokk on, sööb kõik teist. See valge sammal on nendele tegelikult kõhurohi,  nendele me annamegi iga päev natukene valget sammalt. Et nende seedimine korras oleks, et nagu lapsed armastavad kommi. Niimoodi, meie põhjapõdrad armastavad sammalt. Sarve ka ja need on praegu noored sarved põhjapõdradel ju  igal kevadtalvel ta murrab oma need vanad sarved ära  ja siis kevade ja suve jooksul kasvavad uued sarved septembrikuuks,  siis on sarved valmis siis Pekkal, vaata siia,  nii suured, nii kõrged sarved kasvavad pekale,  sellised teravate ja teravate otstega. On praegu praegu ei taha puksid ega aga neid sarvi kuhugi  puu vastu õõrud, nõrnad ja müül emasloomal  ka kasvavad sarved, aga need tulevad väiksemad natukene. Aga mis sa arvad, miks on põhja põdra ninakarvane? Ma seletan, see on sellepärast, et nemad ju lume alt  kraabivad ka sammalt välja ja toitu, et oma nina ikka soojas hoida,  selleks on siis põhjapudra nina karvaseks jäänud. Ja vaadake, millised laiad sõrad neil on. Et siis on neil hästi kerge lume peal kõndida. Et kui neil oleks niisugused kitsad sõnad,  siis nad vajuksid supp ja sups lume sisse,  hästi raske oleks seal põhjas kõndida nendel suured  ja välja, miks nende kabjad siis naksuvad,  et kas neil on jalad hall? Vaata põhjapõtradel ongi selline iseloomulik nagin,  kui nemad kõnnivad, et jalad neil haiged ei ole,  aga nende sõbrad niimoodi nagisevadki vahvalt need kuulad,  naks-naks käib. Nii et põdral on jalad täiesti terved, aga see nagin  kuulubki sinna juurde. Ja, ja vaadake siis, eks ole, praegu on niisugune ilus ilus  paks karv nende seljas, et see on talvekarv  ja talve karv on nendel torujas, kuidas torujad? Vaata, ma näitan sulle kohe, et sa hästi aru saaksid,  näed sa nagu kokteilikõrred. Et põhjapõdral siis talv on, Ta karm on see sees tühi. Ja tänu sellele, et tal on selline torujas karm võib  põhjapõder rahulikult magada lume peal ja tema jää haigeks,  aga kui võrrelda nüüd näiteks meie metskitsega,  siis meie metskitsed peavad lume ära kraapima maa pealt  ja heidavad magama palja maa peale. Põhja ja kirju ja see on praegu hästi kirju põhja pudrakarv,  meil nüüd põhjapuder, nüüd sa oled juba põhjapuder,  natukene kirjupuder, oled. Karnevali puder, ütleb niimoodi. Aga poisid, kas te teadsite, et nad on tegelikult meie  põtradega ka täiesti suguluses? Selline nimede mäng on, et kaks põtra tõesti erinevad aga  neil on huvitav see. Et te kindlasti mäletate, et millisel meie põdral olid  sarved Et ainult isastel on sarved aga. Ei, meie põtradest on ainult isastel, sarved emastel ei ole. Aga põhjapõtradel on niimoodi, et nii isastel põtradel kui  emastel on mõlematel, on sarved peas. Loomulikult pidamine on ikka nii raske töö. Ma küll ei viitsiks niimoodi päev läbi tõsta neid kote  ja kappide seda heina välja. Ma küll nii ei viitsiks. Vot selle loomapidamisega ongi niimoodi,  et kui sa oled loomainimene, siis sa teed seda kõike rõõmuga  ja naudid seda. Aga tõesti, kui sa loomainimene ei ole, siis ongi parem teid  tõesti paberi peale joonistada või mänguloomi endale kapi  peale panna. Aga aitäh, et sa meile nendest raamist rääkisid. Noh, väga tore, aga. Tore Te tulite ja, ja huvi tundsite loomade vastu,  et võib-olla teie mõte ka muutub sellega,  et ega ei olegi liiga hull, kui üks mingisugune armas lemmiklooma,  keda saab kallistada. Eks ole. Head kodureisu teile.
