Hei, hei, käes on vastlapäev ühtlasi ka esimene märts,  nii et noova alustab kevade esimese saatega. Täna saates saame tuttavaks aasta loomaga. Veider tunne on, kuna see kunagi olid siin karu,  sain sealt vaadata ja nüüd siin sees ja siin pole ühtegi karu. Keedame vastla päeva suppi. Ja vaatame üle selle nädala uudised. Tänavu valiti aasta loomaks pruunkaru. Käisime Tallinna loomaaias uurimas, milline loom ta on. Tere sel aasta loom, pruunkaru miuke seis on Eestis pruunkarudega. Eestis on praegu pruunkarudega väga hea seis,  et praegu arvatakse, et Eestis elab umbes kas 950 kuni 1000  pruunkaru ja on teada, et nüüd, viimastel aegadel  nii palju pruunkarusid, pole Eesti metsades elanudki. Me oleme praegu siin jääkarude juures, mis sarnasus on  pruunkarul ja jääkarul. No eks nad on mõlemad ühed karud, et nad on  ka ühest perekonnast, et ladinakeelne nimi on neil Ursus  ja siis nad on suhteliselt lähedalt sugulased,  et on olnud looduses aegu, kui jääkarude  ja pruunkarude populatsioonid omavahel niimoodi lähedamalt  kokku puutuvad ja siis on, on täiesti võimalik isegi see,  et et pruunkaru ja jääkaru saavad üheskoos ühise poja Seda ma tean, et jääkarud on väga ohtlikud,  aga kas pruunkarud on ka ohtlikud? No niivõrd kuivõrd selles mõttes jah, et jääkarud,  kus elavad looduses, seal Nendel looduslik eluala jääb  järjest kitsamaks ja nad tulevad inimasulatele lähedusse  ja kui nad inimeselt lähedusest saavad toitu,  siis nendes kohtades nad võivadki muutuda ohtlikuks  ja sama lugu on natukene ka pruunkaruga. Aga noh, ma ei saa julge nüüd öelda, et nüüd pruunkaru oleks  kas kõige ohtlikum loom või, või noh, väga ohtlik loom. Et karu muutub ohtlikuks jällegi kahes olukorras. Et siis, kui jahimees teda haavab, siis ta võib jahimeest  rünnata või teine asi, kui inimene satub karu ema  ja karupoegade vahele, siis on selline olukord,  võib olla ohtlik ja nüüd noh, siin ka hiljutisest ajast,  kolmas ohtlik olukord oli see, et kui siin oli just uudis hiljaaegu,  et kaitsevägi tegi harjutust tegi metsas püssidega pauku  ja karu unest üles ja siis see karu samamoodi oli väga  ärritunud sellest ja ründas inimest, aga muidu Eesti  looduses võivad olla karust vähemalt sama ohtlikud  ka metsseadjahi, põdrad näiteks. Aga mida teha, kui sa karu näed? No ilmselt ei ole kõige mõistlikum võtta telefoni taskust  ja hakata teda usinasti pildistama. Et pigem on, on see, et karu tegelikult on noh,  esimese asjana ikkagi, kui ta inimest kuuleb  ja näeb, siis siis inimene on tema jaoks selline natukene  ohtlik olevus ja, ja ta hakkab ise ära minema. Aga kui nüüd tõesti sattuda karule niimoodi hästi lähedale,  siis võib proovida kasvõi karuga niimoodi vaikselt noh,  rääkida ja, ja siis taganeda selg ees, niimoodi tasapisi  sinna suunda, kust sa ise tulid. Et kindlasti, mida ei tohiks teha, ei tohiks hakata jooksma,  kui sa karu näed, sest karu jookseb järgi  ja väga kiiresti võib karu joosta samuti ei ole mõtet puu  otsa ronida, sest karu ronib sinu sinust kordades paremini  puu otsa ja tuleb sinna järgi. Nii et pigem on, on mõttekas tema eest vaikselt ära minna. Hea küll. Ja noh, tõesti, kui sa ka metsa lähed,  räägi oma käid ju koos oma sõbraga, enamasti juhtub  siis see, et karu kuuleb ja läheb juba varem ära,  et sellist lähikontakti ohtlikku ei tekigi. Pruunkaru erinevad alamliigid võivad ka olla veidikene  erinevalt ohtlikud, et meil siin Euroopa pruunkaru võib-olla  ei ole kõige suurem ja kõige ohtlikum, aga aga samas  Põhja-Ameerikas on kodiaki karud, kes on,  on mitu peaaegu sama suured nagu jääkaru  ja nemad võivad seal seal tihemini inimesi rünnata. Kui meie. Karud. Me oleme praegu siin Tallinna looma ja jääkarude juures,  aga kus on pruunkarud siin? Et pruunkarusid meil praegu loomaaias ei ole,  aga lähme vaatame siis, kus nad vanasti elasid. Nüüd me olemegi siis siin vanas loomaaia karupuuris,  et mis tunne on? Veider tunne on, kuna see kunagi oli siin karu s enne sealt  vaadata ja nüüd siin sees ja siin pole ühtegi karu kuhu kõik  need karud saanud on. Jah, selles ongi asi, et kui sa vaatad, et see,  see koht, kus me siin oleme, see puur on võrreldes  selle jääkaruaedikaga, kus me enne olime,  niisugune hästi pisike ja näeb hästi vanaaegne välja  niisugune raudvarbadega ja, ja seal see ujumise bassein,  mis on karudel olnud, see on ka hästi tillukene,  et see ei ole vasta üldse enam nendele tingimustele,  nagu peaksid tänapäeval loomaaias olema need puurid,  kus karusid pidada ja tänu sellele meil kahjuks ei olegi  rohkem võimalik karusid pidada kui ainult jääkaru. Sest niipea ei ole pruun teistele karudele niimoodi moodsaid  elutingimusi loota. Meil. Ühed ütlevad, et Eestis on pruunkarusid liiga palju  ja teised ütlevad, et neid ei ole. Kumb see siiski on, kas neid on palju või neid on parajalt  või neid on vähe? Vot see on jälle selline küsimus, et ega minul ei ole  sellele väga õiget vastust, et et kes olen nüüd mina,  inimene, see, et otsustada, et kui palju neid karusid on  palju või kui palju on vähe, et või mis on õige. Et küll jah, on meil jahindusspetsialistid,  kes seda hindavad ja, ja, ja võib-olla teised inimesed  oskaks seda paremini öelda, et et nagu ma enne  ka juba rääkisin, et see, et meid on karusid,  on tõesti ütleme rohkem kui viimase 100 aasta jooksul enne  on olnud seda kindlasti, et nende, neid on päris palju  praegusel ajal, aga kas seda on liiga palju,  seda ma ei julge küll öelda. Kas sul on olnud kogemusi pruunkarudega kohtumiseks? Olen mõned korrad looduses pruunkaruga tõesti kohtunud,  kuigi mitte just liiga lähedalt, et et ma olen käinud  sellisel fotojahil, mida kutsutakse veretajahiks  ja seal ühe korra tõesti metsa sihi peal oli karu kella,  mis ma sain pilti teha. Tegin karust täitsa mitu pilti ja siis vaatasin,  karu läks metsa ära. Hakkasime jäägritega koos autoga edasi sõitma,  aga esimene asi siis, kui jääger pani automootori käima,  siis karu muutus kohe uudishimulikuks, ta tõusis nagu  inimene kahe käpa peale püsti. Mis põnev hääl see on? Vaatas üle, põõsa, nägi ahaa, mingi asi sõidab,  lasi ennast alla ja, või nelja käpa peale maha  ja jalutas minema. Nüüd toob Elsa teieni selle nädala uudised. Tere, Tallinn kutsub tasuta muuseumisse. Alates kuuendast märtsist on sissepäss Tallinna linnale  kuuluvates muuseumites iga kuu esimesel pühapäeval  külastajatele tasuta. Muuseumi pühapäevad on Tallinna linna algatus et pöörata  enam tähelepanu muuseumit igapäevaselt tegevusele  ja linna rikkalikule kultuurielule ning parandada kultuuri  kättesaadavus nii tallinlastele kui Tallinna külalistele. Teretulnud on nii pered, sõpruskond kui ka kõik isepäise uitajad. Tasuta muuseumi pühapäevade programmis osalevad Tallinna  linnamuuseumi kõik filiaalid. Männ jõuab kinno. Reedest jõuab kinodesse kauaoodatud uus Batmani film Mat  Revsi lavastatud arne Bros Picersi filmis Batman astub  Robert Pattinson üle Scothami tasu eest dektetiivi  ja erakliku miljardäri Pro wan'i rollis. Kaks aastat tänavatel Batnannina kurjategijate südametesse  hirmu külvates ab Brose Wa Bothami sügavaimatesse varjudesse. Tal on linna gurupeerunud ametnike ja tähtsate tegelaste  seas vaid paar usaldusväärset liitlast. Alfred Beddvarv ja politseiliiknad James Cordon. Film ei ole soovitav alla kaheteistkümneaastastele lastele. Seega ei saa mina seda kahjuks vaatama minna. 16 aastane neit purustas Jenga klotside maailmarekordi. Ameerikast pärit 16 aastane Net Maawoy purustas  maailmarekordi kui tõstis minuti jooksul ümber 32 angaklotsi. Senini oli neti rekord 25 klotsi kuid nüüd otsustas ta  uuesti katsetada ning püstitaski Guinessi maailmarekordi. Ühe minuti jooksul eemaldas poiss ühekaupa 32 klotsi  ning asetas need torni otsa, nii et torni ümber ei kukuks. Ronaldo popim Instagramer. Kuulsuste vahel käib tihe rebimine, kes on kõige kõvem  tegija Instagramis. Hiljuti jõudis uue rekordini Cristiano Ronaldo. Ta on esimene inimene maailmas. Kell on üle 400 miljoni jälgija. Portugali alkatähest järgmine on meelelahutaja Kaili enner  309 miljoni fänniga. Tänu rekordile asusid eksperdid hindama ka seda,  kui palju võiks Ronaldo ühe postitusega teenida. Ehkki tihti aga ta pilt oma aina paisuvast perest  ja seda loomulikult tasuta, võite ühe reklaampostituse eest  küsida väidetavalt umbes 1,7 miljonit eurot. Uued uudised toome teieni juba uuel nädalal. Vastlapäeval süüakse traditsiooniliselt peale vastla kuklite  ka hernesuppi. Aksiliot näitavad teile kohe, kuidas valmistada hernesuppi  uut ja moodsat viisi. Täna vastlapäev ja see tähendab, et on aeg hernesupi  tegemiseks ja see on vana traditsioonilise vastlapäeva supi,  ehk siis hernesupi uues kuues versioon. Nii et see ei ole tavaline, vaid see on herne püreesupp. Ja see on väga kiire retsept. Esimese asjana praeme me ära sibula. Ja nagu näete, meil nüüd keeb siin mingi puljong,  siin sees on üks üks puljongikuubik natukene vett,  täpsemalt 500 milliliitrit. See on hea retsept, et kui oled terve päeva liugu lasknud  ja tuled koju õhtul, siis saad sooja keresse,  kui seda retsepti teed. Aksel teeb natukene vastupäeva taustamussi. Üks kaks, kolm. Nüüd paneme puljongi sisse herned. Sa ei pea siin väga kaua podisema, ainult minutikene  või niimoodi võib-olla natuke ka paar minutit. Segan ma suppi, supi, suppi, suppi, vastla päeva supi. Kui supp hakkab teil vaikselt keema, siis võite  selle tulelt maha võtta. Ja viia sinna, kust hakkate seda. Kuna see on kuum vedelik, siis olge seda lendeerides  purustades väga lik. Selle supiga on veel see, et seda saab serveerida  nii külmalt kui ka soojalt ja see on mõlemal viisil väga maitsev. Soo mikseri pritsi tavaliselt. No seekord peitsi muidugi supp on valmis  ja nüüd saamegi seda serveerida seda siis kuivatatud sibula  päevale seemnetega ja näiteks tilgakese õliga. Ja ma panin enda omale natuke tüümeni. Nüüd aga on arvamismängu aeg. Kõigepealt vaatame üle eelmise nädala laulu. Õige vastus oli rapunsli filmist laul. Kas nõnda jääbki see, palju õnne kõigile õigesti vastanutele,  kuid võitja näeb oma nime ekraanil, nüüd võtame sinuga ühendust,  kuidas oma auhinna kätte saad. Ja ongi tänane saade läbi head vastlakuklite õgimist. Meie oleme tagasi juba homme. Ikka 16 45 ja 18 45. ETV kahes. Tšau.
