Inimsugu on oma ajaloo vältel mõtelnud välja üüratu hulga  enam või vähem tarvilikke mõisteid ja üks abstraktsemaid  nendest on tõde. Ilma tõe mõisteta ei saa me enam kuidagi hakkama aga me  kipume ära unustama, et tõde on abstraktsioon,  mida ehedal kujul päriselt polegi maailmas olemas. Mõtleme ise välja ja seejärel muudkui. Otsime ja otsime. Ja otsime ja. Meie ei aja oma saates taga siiski tõde vaid asju,  mis on päriselt olemas. Olemist olemine on küll sama hullult üüratu  ja hõlmamatu mõiste nagu tõde. Aga ega me ei kavatsegi kogu olemist korraga teleekraanile pressida. Võtame sellest väiksema tüki näiteks asja nimega Kevad Eestis. Aga see ka ei mahu. Me peame võtma midagi veel pisemat. Pisikesi asju ja olendeid näiteks teisi on vanarahvas aga nimetanud. Kuidas muidugi konnadeks? Kevade tulekust annavad meile märku mitmesugused sündmused,  mis looduses toimuvad, kas on selleks siis lindude ränne  või esimeste kevadlillede õitsemine. Minu jaoks on kindlaks märgiks see, et kevad on tulnud  ja otsustanud meile jääda see, et konnad ärkavad üles  talveunest ja hakkavad liikuma oma pulmapaikade poole,  et pulmi pidada. Tänase loo peakangelane on rohukond, kes kuulub pruunide  konnade hulka ja on neist üks levinumaid  ehk siis enim kohatumaid. Loom ise on kuni 11 sentimeetrit pikk ja tugeva kehaehitusega. Värvus on sellel konna varieeruv. Ülaltpoolt on konn pruunikas või hallikas erinevates  värvitoonides altpoolt on keha hele ja enamasti marmor  ja mustriga. Seda kõike võime me lugeda määrajas selle võrratu liigi kohta. Mind huvitab aga hoopis selle konnakevadine käitumine  ja hingeelu. Aprillis tunneb konn mudases veekogupõhjas,  kus ta on oma kaaslastega talve veetnud. Lahkuda. Esialgu istutakse mõnel kivil ja kogutakse ennast natukene,  et enda ammutada kevadist päikesepaistet. Olles piisavalt harjunud selle peal maailmaga,  mis veepinnast pealpool asuv hakkavad konnad liikuma kudupaikadesse. Teekonnal ujutakse mööda veekogu. Sid roomatakse mööda kaldaid ja hüpatakse värskel mullal. See rännak võib olla lühike või pikk, oleneb sellest,  kui kaugel on üksteisest kudemis ja talvitumispaigad. Sellele teele võivad jääda takistused, nagu näiteks autotee. Paraku ei saa konnad sinna midagi teha, et nad oma instinkte  jälgivad ja suunduvad paaritumispaikadesse,  olgu see siis nii ohtlik kui tahes. Kudemispaikadesse liigutakse kas üksi või paari kaupa  ehk siis nii, et üks loom on ennast teise selga sättinud. Nii on hea kindel paaritumispaika minna,  kui kaaslane on juba välja valitud. Rohukonnad on meie konnadest kõige esimesed,  kes kevadel kudema hakkavad. Kuduveekogudes käib niinimetatud tants ja tagaajamine  ja seda kõik madala Nurrumise saatel selline krooksumine, mis on kui,  kui madalatel pööretel töötav mootor on väga oluline. Sest kui me möödume veekogust ja kuuleme sellist madalat  nurrumist krooksumist, siis me teame, et siin koevad just rohukonnad. Emased konnad koevad ja välja valitud isastel on au nende  munarakud viljastada. Selle tulemusena näeme vees niinimetatud kudupalle. Ehk siis rohukonn on konn, kelle kudu on pallidena. See, kes on kõige kõvem mees, koorub välja ilmselt mitmete  Meile mitte teadaolevate tunnuste järgi. Kuid oletada võib, et näiteks mida võimsama häälega Peik  rooksuda nurrub ja mida rohkem ta agarast välja näitab  võivad olla oluliseks meeldimise komponentideks. Kui te maja taga kraavist on kosta Madala äärset nurrumist siis teadke, et rohukonna sugu on  pulmi pidamas. Võimalusel minge kraavi äärde ja jälgige mängu,  aga seda loomulikult aupaklikust kaugusest  sest ega inimestele ju ka enamasti ei meeldi,  kui neid jälgitakse. Kui soojätkamine, käsitöö. Kon otsas, kalametsas üteldi, vanasti kui miski läbi sai  või lõpule jõudis, tõtt pole niisugused ütlemises raasugi  lihtsalt kena kujund. Aga tõtt pole ka ülemäära paljudes meie mõtetes,  mida me ise lausa tõdedeks peame. Pidi on ju just nagu lausa vääramatu tõde,  et loodust, rändlinde tuleb inimese eest kaitsta. Teistpidi tuleb aga kaitsta inimest tema viljapõlde  rändlindude eest. Kus on siin siis tõde. Või ongi tõde nagu kirikeset, küla või herne hirmutis keset viljapõldu? Rahvatarkus ütleb, et kuidas külvad, nõnda lõikad,  veekogude läheduses maad harivad Eesti põllumehed ei ole aga  selle väitega päris nõus sest igal kevadel kattuvad nende  maavaldused tiivuliste õgarditega, kelle kõhutäitmine  põllusaagikust oluliselt vähendab. Jutt käib haneparvedest, kes end kevadisel läbilennul just  Eesti põldudel nuumamas käivad. No need kõige kurjemad on Lääne-Eestis on lagled,  mis on, polegi nagu päris haned, aga sisemaal,  kus me praegu oleme siin Võrtsu ääres, siin on suur  laukhaned ja ka rabahaned on need kõige arvukamad  ja ühtlasi siis ka nii-öelda põllumeeste kurja juur. Kõige hullem oli 2007 aasta. Et siis nad tegid meil talukord tekitasid kuskil 500000  krooni ringis kahju. Need suurlaukaned ja rabahaned lähevad siit põhiliselt kõik Venemaale,  isegi Uurali taha tundra ja metsa tundra vööndisse pesitsema. Kui pikalt nad siin Eestis peatuvad, kas ainult niikaua,  kui kõht täis või, või jäävad nagu mõnevõrra kauemaks? Noh, põhiline on muidugi siin ennast paksuks süüa  sest see kevadine nuumamine ongi selleks,  et nad saaksid edasise rände teostada, mis on mitu 1000  kilomeetrit veel siit mõnel minna ja siis  ka pesitsemise noh, alguses neil ei ole seal  ka süüa võtta, siis nad rahvavarude pealt peavad elama. Aga mõned jäävad siia majutama ka, me oleme ennegi mõnda  laukane suvel kohanud, aga no need on üksikud erandid. Kuidas neil see elutsükkel välja näeb, et kas nad valivad  endale ühe põllulapi ja veekogu välja ja  siis söövad ennast seal paksuks või lendavad iga päev jälle  jupike edasi ja otsivad uusi kohti? Noh, põhimudel on ikka selline, et neil on omad kindlad  peatuspaigad välja kujunenud läbi aastasadade,  võib-olla isegi aastatuhandete, aga kaks peamist asja peavad  neil kindlasti olema. See on mingisugune veekogu ja siis piisavalt põldu,  kus nad söövad, veekogu on vaja nii joomiseks kui  ka siis päeval puhkamiseks ja ööbimiseks. Aga noh, kahju muidugi, nad söövad teatud osa sellest  tärkavast rohust ja, ja siis orasest ja ka külviviljast. Aga ma ütlen niimoodi, et minu aastakümnete pikkused  uuringud ja kogemused ja ma mitte ainult minu,  vaid ka teiste riikide spetsialistide uuringud näitavad seda,  et üldjuhul on see saagi kadu tegelikult minimaalne see noh,  kuni paarkümmend protsenti võib-olla lõppsaagist,  see võib minna suuremaks kahel juhul ja eriti,  kui need kokku satuvad, need halvad asjad. Esiteks on, kui on üle ujutatud niisugune pehme pinnas,  eks ole, noh, mis nad rambivad ja sellega rikuvad  ka nüüd taimi endid. Ja kui tõepoolest väga suures kontsentratsioonis  ja pikka aega nad noh, näiteks mingit meelispõldu külastavad  siis sellel põllul võib-olla, ja noh, nii-öelda oluline  kahju Just nimelt taliviljadel, et ega no heinamaadel nad  ka muidugi viibivad ja söövad, aga seal see kahju ei ole nagu. Pööramatu, aga, aga tav viljadele nad tõesti võivad  vigastada nii palju, et saak jääb ikka oluliselt palju väiksemaks. On neil oma niimoodi maiuspalat ka välja kujunenud,  mida nad kõige parema meelega söövad. Nisu talinisu. Ja muidugi võib probleemiks olla ka siis need varajased  külvid kevadel, et nad siis nopivad tega välja. Et seda nad ka teevad, see ka väga hästi,  nendele maitseb. Kui suure osa sellest saagist nad siis suudavad ära hävitada? Toosama 2007. Aasta, et. Sõit umbes 50 hektarit, ta oli niisugune,  et sealt saak oli noh, väga nigel, et et vigastas seda  kasvukuhikut ja, ja siis ta jäi väga hõredaks  ja saak oli poole võrra umbes pool sellest,  mis ta muidu oleks olnud. Põllumehed saavad hanekahjude korvamiseks riigilt toetust küsida,  aga summadele kehtib ülempiir. Nii et suurettevõte võib eriti halval aastal  kompensatsiooniks saada vaid 10 protsenti tegelikust kahjusummast. Hanekahjustuste jah, selliseks objektiivseks hindamise  meetodiks ongi hanepoppide hane väljaheidete loendamine  siis põllu eri osades siis võetakse nii-öelda keskmine  ja see on siis kalibreeritud hanede toitumise  intensiivsusega ja siis koefitsient leitakse  ja siis selle koefitsiendi alusel leitakse see kahju  ja kahjuhüvitis ja siis peavad nad olema  ka siiski rakendanud nagu selliseid eelabinõusid,  et seda kahjustust vähendada. Ehk siis hirmutisi hirmutid on efektiivsed noh,  mõnda aega ja kui need on piisavalt tihedalt. Aga noh, nad, inimesed on läinud nii kavalaks,  et panevad kuskile suure põllu serva üks kaks hirmutist  ja siis nad on nii-öelda formaalselt nagu oleks hirmutanud. Aga muidugi, ega siis haned need hirmuteid ei karda  ja nad ei näegi neid nii kaugele. Mis see kõige tõhusam meetod olla võiks,  et kas inimestega käia või koertega või hernehirmutised  püsti panna? Koer oleks muidugi võib-olla tõesti selline innukas koer  ja noh, siis kes viitsiks neid taga ajada,  võib võiks olla tõesti hea. Aga noh, siis me oleme kasutanud igasuguseid pauke ka,  et, et nüüd natuke nagu jah paugutada, et,  et siis see neid tundub nagu hirmutab. Need mingilma järel, et, et võib-olla kuigi noh,  nad teavad seda, et kavalad linnud, et siin kevadel neid  Nendele nagu jahti ei peeta, aga seda pauku need  ka kordavad. Isiklikult arvan, et võib-olla tõesti lubada mingisugust noh,  piiratud jahipidamist nendes piirkondades,  kus see tõesti on probleem ka kevadet, siis nagu hirmutakse,  ära nad siis tõesti sügisel see probleem ei ole üldse  nii suur, siis nad on palju aremad, nad teavad seda. Jahimehed ütlevad, et nemad istuvad kevadeti käed rüppes  ja võiks hea meelega neid hanesid lasta ka,  aga seda vist teha ei tohi. Euroopa Liidu raames ja vist isegi. Venemaal on hakatud seda kevadjahti püütud noh,  nii-öelda tõkestada ja see on noh, eelkõige eetika küsimus,  et nad lähevad pesitsema oma peret rajama  ja et noh, nii nagu ütleme kitsedelgi ju Kitse kui emad hakkavad poegima ja siis selliste laega looma  loomi ei lasta ja, ja lindudega on, on samamoodi. Kui siin kevadel suur osa saaki läheb raisku,  kas siis sügisel on eriti hea tunne, nagu hanepraad lauale panna? Nojah, ja selles mõttes otseselt ma saan aru,  et nemad tahavad ka elada ega ei taha nendele haanele  ka nüüd midagi halba, aga peaks selle välja mõtlema mingi programm. Et meie nüüd. Ka nii suurt osa sellest, nende kahjudest ei peaks maksma või,  või või oleks mingi võimalus võimalus ennast kaitsta  paremini kui, kui hetkel on. Üheks võimaluseks hanekahjusid kontrolli all hoida võiks  olla spetsiaalsete põldude rajamine, kuhu külvatakse just  lindudele sobivas vahekorras põllukultuure. Sääraste tugialade rajamist võiks toetada kas riiklikult  või suisa rahvusvaheliselt. Sest peatuspunkti ja söödaplatsina on Eesti hanede jaoks  äärmiselt tähtis. Mu sõbral oli kaks naist, aga sellest sündis vaid jama,  sest ta ei suutnud otsustada, kumba rohkem armastab. Asi läks korda alles siis, kui ta jättis mõlemad maha  ja otsis kolmanda tõdedega on sama värk,  kui me ei suuda otsustada, kas kaitsta hanesid  või kaitsta vilja. Tehke nii, et külvame vilja maha, aga vilja asemel lõikame  hoopiski profiiti välismaalastelt, kes tulevad siia vaatama,  kuidas meie haned söövad ära. Kevadine Läänemaa pakub tohutul hulgal elurikkust  ja võimsaid looduselamusi. Osoon käis neid lähemalt uudistamas. Läänemaa loodus on kahtlemata väga eriline Eestimaal,  sellepärast et meil on selline liigendunud rannajoon  ja madal maastik ja palju märgalasid ja üleujutatud alasid ja,  ja seetõttu me eristume päris päris selgesti teistest maakondadest,  ehk siis aprillis-mais on kindlasti põhjust siia tulla lindudes. Et lindude ränne on siis täies hoos ja, ja praegu on näiteks  Laglede rände kõrghooaeg, et siin on neid ikka massiliselt  kohal ja nende seas võib haruldusi märgata  ja leida ja ja ka linnuhuvilised liiguvad ringi järjest  järjest rohkem. Marika on loodus, retki ja reise korraldanud Läänemaal juba  aastaid ikka selleks, et kodumaal Kui mujal elavad inimesed saaksid aimu looduskaitsealustest  väärtustest mis kutsub välismaalasi siinset loodust imetlema. See on selline seaduspärasus, et nendes riikides,  kus peaaegu kõik on kadunud või kadumas hakatakse üha enam  tegelema looduskaitsega ja, ja inimesed on  ka Põlvkonniti ja üha enam loodusteadlikumad,  sest neil on kahju sellest, mis on möödunud  ja mis on ära kadunud, aga seda rohkem tahavad nad hoolida sellest,  mis veel alles on. Meil on loodust hästi palju ja me veel ei oska seda karta,  et äkki kaob ühel hetkel ära. Euroopa poolt käivad meil loodusega kadunud sidet taastamas  nii inglased, taanlased, belglased kui ka hollandlased. Loodusretkede korraldamise aluseks on hea koostöövõrgustik,  milles oma osa on mängida nii giididel, majutajatel,  toitlustajatel ja ka paadimeestel. Sestap võtamegi suuna suitsule, kus imetleme roostiku  ning lindudega kaetud Matsalu lahte. Me oleme Matsalu lahe siseosas, see on see koht,  kus Kasari kanal suubub Matsalu lahte ümber,  meie on siis see osa roostikust, kus on juba palju vaba vee  alavaba või laike, kus roostik koosneb matust. Miks on see sobiv koht lindudele peatumiseks? Esiteks ja Matsalu laht on üleni selline madal. Veekogu keskmine sügavus on poolteist meetrit ainult. Ja eriti siseosa on sobilik Nendele veelindudele,  keda kutsutakse küüniteja. Teadupärast jagunevad need laias laastus kaheks. Sukeldujad ja küünitujad ja sukelduja võivad sukelduda toidu  järgi sügavamale. Küünitaja peavad ulatuma põhja kätte saada  ja just eriti luikedele. Väikeluikedele ja laululuikede läbirände ajal on see väga  oluline toitumispaik. Kuna pindala on suur, siia mahub neid palju,  toitu rohkesti ja vesi soojeneb küllalt kiiresti. See roostik on nüüd levinud suhteliselt kiiresti. Viimase poole sajandiga. Inimese hoolimatuse ja lolluse pärast valgeala on küllalt  suur ja see vesi, mis alla tuleb, sealt on olnud läbi. Viimaste aastakümnete väga toitainete rikas  ja siin Matsalu lahes keskmisel aastal kusagil kaheksa kuni  10 korda vesi vahetub ja kõik see, mis sealt alla tuleb. Sätib siia põhja endistel aegadel üleujutuse ajal läks vesi  rohkem luhtadesse ja roostikusse laiali. Kõik see kraam ei tulnud alla ja seda kraami polnudki  vanasti nii palju. Ja see roostik koosnes pigem rohkem sellisest mosaiiksest alast,  nagu me siin praegu näeme. Üks põhjuseid, miks Matsalu kaitse alla võeti,  oli linnujaht, mida siinkandis omal ajal peeti. Luikede ja hanede tapmine innustas Erik umarit  looduskaitsega alustama ja nüüd on lindudel vahepeal mõnus põli. Aprill ja mai on parim aeg linnuvaatluseks,  sest roostik on madal ja liike lisandub iga päevaga. Meie siirdume aga Salevere Salumäe poole imetledes vahepeal  kauneid loopealseid ning puisniite. Me oleme siin Salevere salumäel, aga ümberringi on täiesti  lage maastik ja siin on ühtäkki pankrannik,  miks see nõnda. On? Pärit sellest ajast, kui siin veel meri oli. Viimati käis meri vastu sõda. Rannakaljud umbes neli pool 1000 aastat tagasi litorina perioodil. Lõhkus siia sisse viimased murrutuskulpad  ja viis suurema osa pehmemat materjali minema  ja need on siis need loomikivid nii-öelda,  mis alles on need, millest pole lainejõud üle käinud. Salumäe teeb huvitavaks asjaolu, et kõrvuti asetsevad kaks  erinevat biotoopi. Mäe peal kõrgub loomets ja all Salumets. Tüüpiline loopealne siin on kuiv, siin on väga õhukene muld,  see on üsna palju taimeliike. Samas siin nõlva all on seda tüüpi mets,  nagu kasvab Kesk ja Lääne-Euroopas ja ta meenutab kõige  rohkem pöögimetsasid, selle vahega, et siin pööki ei kasva,  aga on vari, samasugune vari nagu on pöögimetsades. Salustaimestik on üsna sarnane. Selle pöögiaset täidab siin see kalju põhjarannikul  ja nendes põhjaranniku kanjonites on umbes samasugune. Taimkate nagu siin Oleme jõudnud silmaallikale välja, mida rahvasuu  selle kohta räägib. Silmaallikaga on seotud legend. See kõige keerukam ja karmim variant väidab,  et kui tulla siia täiskuu neljapäeval öösel kesköösel selg  ees ja siis selle veega silmi pesta, et siis saab väga  terava nägemise, kellel on probleeme, saab probleemidest lahti. Aga need pehmemad variandid räägivad, et ei peagi tulema  öösel ega täiskuu öösel, et võib tulla ükskõik  mis ajal ja pesta selle veega silmi ja ja silmad saavad tervemaks. Aga on veel üks versioon, mis väidab, et see inimene,  kes seda vett on joonud või selle veega nägu pesnud,  et see muutub ise ilusamaks, teiste silmadele hea vaadata. Tekkis selline küsimus, et kas ma panen väga mööda,  kui arvan, et siin on tegemist käpalistega. Üpriski, et need on hoopistükkis. Käopäkad see Geopäkk on selline põnev taim,  et. Tal on ainult õisikud maa peal ja sedagi suht lühikest aega kevadel,  et kogu ülejäänud taim on maa all, on väga ilusti võrrelda vihmaussiga,  et ta rooma seal kõdukihis. Soomusekujulised lehed ja kõik juured ja varred on tal  siis maa all ja ainult õisikad maa peal. Täiesti klorofüllita. Ma nüüd hiljaaegu kuulsin, vähemalt britid rääkisid mulle  sellist lugu, et need lilled pidid kasvama seal,  kus on maal surnuid väheke morbiidne legend,  nendega seotud. Me oleme Salevere alumäe lindi astangu all  ja seda kohta kutsub rahvasuu mereröövli koopaks. Miks nõnda? Sellepärast, et seina peal võib näha mustasid jutte  ja väidetavalt olevat Litoriina mereaegsed mereröövlit  teinud siin koopas hoolega lõket. Tegelikult see siiski nii ei ole. Need jutid tulevad sellest, et koopas on mikroallikad  ja mustasid jutte, jätab siia hoopis vesi. Meie retk viib edasi mäetallu, kus perenaine on lauale  pannud maitsva supi ning küpsetanud imeliselt mõnusa leiva. Sellise toiduelamuse saavad kätte ka need loodusturistid,  kes Matsalu kanti endale vastava pileti soetavad. Mis eesmärgiga taolisi retki korraldatakse? Eesmärk on tutvustada välismaalastele Maso rahvusparki. Ja siis see ka Eestit ja eestlastele on eesmärk tutvustada  milline on Eesti maaliste kodumaa ja milline loodus siin on  ja kui ilus loodus siin on ja kui hästi on tegelikult matsu  rahvuspark säilinud. Ja eesmärk on eestlastele ka see, et. Et. Teha midagi hoopis teistmoodi et veeta oma laupäev looduses. Kogedes loodus ja ilu ja hoopis midagi teistmoodi. Pika ning elamusterohke päeva lõpuks aga ootab osooni  meeskonda eriliselt magus komplekt. Selleks on Matsalu lahe kaldal asuv Haeska linnuvaatlustorn. See on üks Põhja-Euroopa hinnatumaid vaatluskohti. Siin on ühe päeva jooksul siis registreeritud rohkem kui 130 linnuliiki,  mis on tegelikult väga palju. Praegu on mai keskpaik kätte saabumas, keda siin lahel võib  kohata ja ümbruskaudsetel niitudel. Maikuu on kahtlemata valge pust-laglede aeg ja,  ja nemad annavad just sellele Matsalu linnukevadel  selle päris õige näo. Kui üks 40 50 aastat tagasi valge pust-laglesid siin väga  palju ei olnud, siis viimase pool sajandi jooksul on neil  hästi läinud ja praegu võib siin tippajal kohata korraga  peatumas 150000 valges Laglet siinsamaski kananiidus. Kui vaadata sellise võimsama vaatetoruga,  võib, võib julgelt 10000 lagle kanti praegu ära lugeda. Ja teevad nad siin umbes paari kolme nädalase rändepeatuse  ja lähevad edasi siis Lääne-Siberisse. Ja, ja püüavad siis kiiresti Arktika lühikeses suves oma  pojad üles kasvatada ja sügisel külastavad neid Matsalu  niite jälle. Matsalu on ju tegelikult vaadeldud enam kui 280 linnuliiki  ehk umbes kolmveerand kogu Eestis kohatud linnuliikidest,  nii et sellisel pisikesel maa-alal selline liigirohkus on  päris unikaalne. Seega, mis muud, kui võtke veidi vaba aega binokel kaasa  ja minge, uudistage, kuidas saabub kevad Läänemaal? Kuidas see lõpetamise ütlemine oligi, ah  ja kalametsas konna otsas? Kevadel ei olegi see paljas sõnakõlk, sest kevadel ongi  suure veega kalametsas konn konnaotsas ja soon eetris jälle  nädala pärast.
