Sisuliselt on Eesti ja teised Baltimaad tänaseni Venemaa elektrivõrgu osad, lääne ehk Mandri-Euroopa sagedusalaga plaanime ühineda 2026. aasta alguses. Selleks ehitatakse tugevamaks Baltikumi siseseid ühendusi. Nii näiteks valmis hiljuti Eesti Läti kolmas ühendus, aga arendatakse ka Leedu ja Poola vahelisi vahelduvvooluühendusi. Just need aitavad Baltikumi ja Lääne-Euroopas paati ühes sagedusalas hoida. Aga sisuliselt võib Venemaa, kui ta soovib meid täna oma energiavõrgust välja lõigata. Ta räägib Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk. Praktikas tarbija suure tõenäosusega tunne sellest mitte midagi mida suur süsteem meie süsteemi jaoks praegu lihtsalt teeb, on, et aitab hoida meil elektritootmise ja tarbimise vahelist tasakaalu ehk siis sagedust ja lihtsalt, et selle tasakaalu hoidmiseks mingisugused tegevused, reservid, värgid, peavad süsteemis olema. Et tänasel päeval tulevad need suure süsteemi poolt ja siis peale seda eraldumist peame suutma siis ise nende tagamisega hakkama saada. Selleks, et süsteemi bilanss ootamatu eraldamise hetkel liialt paigast ei läheks, on balti süsteemihaldurid juba igaks juhuks valmistunud. Piirasime elektrikaubandust kolmandate riikidega just selleks, et selle hetkeline ebabilanss oleks piisavalt väike ja kui see jääb sinna 300 megavatti kanti, nii nagu ta praegu piiratud on, siis selliseks koguseks on meil reservi meie töötavad, et see elektrijaamades ja siis läbi alalisvooluühenduste Soome ja Rootsi poole, et sinna on reserveeritud väike kogus nii-öelda võimsust, millega siis meie põhjamaa naabrid meid aitavad? Põhjus, miks me soovime enda Vene elektrisüsteemist lahti ühendamisega oodata ajani, mil me selleks päriselt valmis oleme, peitub peamiselt rahas. Need tänased vahendid, millega me tekitame sellele süsteemile, selle varu natuke kallimad kui need, mis saavad olema siis, kui me oleme kõik oma plaanilised ettevalmistused lõpetanud, ehk siis et kui me oleme kõik need sünkroon, kompensaatorid valmis saanud, siis me Niukest hästi kiiret reservi näiteks igaks juhuks hoidma peame oluliselt vähem, kuna see inerts tuleb siis nendest mikron kompesaatoritest täna. Me peame igaks juhuks siis panema käima mingisuguseid põlevkivigaasi peal töötavad elektrijaama, selleks et Nad hoiaksid seda hästi impuls reservi enda juures.
