Kevadel toimub põhikoolides PISA test, mis eelmisel aastal koroona pandeemia tõttu edasi lükati. Sellel korral on matemaatika kõrvale lisandunud loov mõtlemine, mis on omaette valdkond, mida kõik lapsed ei tee. Tegemist on ülesannetega, mida paljud õpilased pole harjunud koolis tegema. Jätkab haridus- ja noorteameti uuringute juht, Kunda Tyra. Et need ülesanded ka seotud, võib-olla on natukene kunstiga või kuidas ta välja näeb, et on selliseid ülesandeid, on ka näite juhikondlikult, olukorrad, mingisugune asi, mida tuleb teha teistmoodi, siis on ka näiteks seotud kliimaga on ka midagi, kuidas rakendada teistmoodi, nii et et see on selline huvitav ülesannete plokk. Selle aasta tulemusi saab võrrelda pandeemiaeelse testiga, mis toimus kolm aastat tagasi. Dire sõnul on testi sisu vähe muudetud, et oleks võimalik arenguid mõõta. Teadmiste poolest meil on igast isaga meid, ankur ületab need ja näiteks nende järgi me väga hästi näeme, millised on need trendid ja ja kas näiteks on Asta matemaatikaülesannet, kuidas nad lahendati kolm aastat tagasi ja kuidas nendega hakkama praegu siis see võrdlusmomente? Eelmisel aastal oli põhikooli matemaatikaeksami tulemuste tase madalam. Üheks põhjuseks oli distantsõppest tingitud teadmiste lünk, mis õpilastel tekkis, jätkab Tartu Tamme kooli matemaatikaõpetaja Anneli Nellis. Ma pakun seda seetõttu, et praegusel hetkel oli meil ikkagi väga pikalt-pikalt distantsõpe ja, ja õpetajad ei suutnud, ei olnud neil võimalust kontaktõppes õpilate lünki täita, sest tegelikult ikkagi lünkade täitmine toimub kontaktõpet. Et ma olen täiesti kindel, et tänase on suur osa nendest lünkade ka eelmise aasta lünkade õpetajatele väidetud, kui me räägime praegustest põhikooli õpilastest PISA test toimub aprillist mai keskpaigani.
