Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetadele. Tere, head raadiokuulajad, te kuulate teadusuudisteminutite puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on külase geograaf Jaan Pärn. Ja tänasesse saatesse oleme valinud ühe teadusuuringu, mis uuris linnuliikide väljasuremist. Jaan, teadlased selles töös uurisid siis linde, aga mida nad tegelikult täpsemalt teada? Tahtsid jah, see laiem teema on siis selline nähtus nagu väljasuremis võlg ja see on siis näitaja, mis, mis hindab seda, et hoolimata sellest, kui palju praegu jälle maa-alal liike on siis tegelikult need protsessid juba noh, mis on varem aastakümneid aastasadu toiminud. Need suure tõenäosusega tähendavad, et see, see liikide hulk lähiajal muutub väljasuremisvõla puhul see siis tähendab seda, et need liigid, kui väga karmilt väljenduda on, ongi juba elavad varjud ehk no praegu veel on siin alles, aga ma juba täie kindlusega teame, et kümne-paarikümne aasta pärast neid enam siin ei ole. Sest veelkord, et need erinevad jah, kasvõi kasvõi seesama kliimamuutus, aga, aga veel olulisem on elupaikade hävinemine teatud piirkondades, eeskätt arengumaamaades ka otsene üle küttimine mürgitamine, keskkonna saaste ja neid on neid põhjusi, miks liigid välja surevad, on, on palju, aga, aga seda kõike võtab siis kokku see näitleja väljasuremisvõlg sellele siis selline positiivne. Vastukaal on ka täpselt vastupidine protsess, et me juba teame, kuna liigid ja loomad sealhulgas linnud, liibuvad, migreeruvad ja koloniseerivad hõivavad muudkui ka uusi alasid. Et siis me teame ka seda, et mis paarikümne aasta pärast, kes siia juurde tulevad ja seda näitajat võib-olla jah, väljasuremisvõla analoogina noh, võiks siis nimetada ma ei tea, hõivamis krediidiga kolonisatsiooni krediidiks ehk siis pilte võlg vaid see on meil siis nagu see laen hoopis mitte minevikust, vaid laen tulevikust tuleviku jaoks. Aga linnud, kelle väljasuremisest me siin uuringu raames räägime, ei ole ju need linnud, kes, keda me siin Eesti metsades näiteks kohata võime või. Konkreetne uurimisala on siis selline noh, see USA põhiosa silma Alaskaja ja Haita ja see võib olla klimaatiliselt, ei olegi nüüd Euroopast. Nüüd võrreldamatult kaugel üldiselt on Ameerika Ühendriikide suures osas need needsamad liikide perekonnad olemas, et nad on tüüpiliselt teised liigid, aga samad perekonnad. Ehk see, see on üsna hästi võrreldav Euroopaga. Aga mis siis on sellest, kui mõni liik välja sureb, siis tasemele ju võib tekkida mingi hoopis teistsugune liik. Miks me peaks sellest hoolima? Kui rääkida ühest kindlast maalast ütleme, võtame mingisuguse ruutkilomeetri siis, siis eks iga ökosüsteem koosneb mingitest osadest ja tavaliselt või noh, mis tavaline on, aga ütleme siis parasvöötmes, millest, Ameerika Ühendriikide juures ja jutt on siis koosneb ökosüsteem paljudest kattuva nišiga liikidest ja ta tõepoolest sellises tava ja olukorras ühe liigi kadumisest seal kadumist keegi kohe ei märkagi, et muidugi ökosüsteemi sellist kokkukukkumist võib näha siis, kui terve funktsioon ära langeb. Ehk ehk need tõelised hädad on pigem globaalsel tasandil kui üldse enam ei ole. Seda siis sellist tuum Alagi, kust neid liike võiks juurde tulla, selle üle, et üks liik sureb välja ja teine tuleb asemele. Võib-olla nii väga ei tasu rõõmustada vähemalt et noh, üldiselt teades, mis liigid Need on, kes välja surevad ja need, kes asemele tulevad, siis välja kipuvad surema elupaiga suhtes nõudlikud liigid, kes siis nõuavad sellist puutumatut stabiilset, vähese või, või osad liigita küll mõõduka häiringuga ja mingit hästi-hästi, kindlat kvaliteeti. Ja asemele kipuvad tulema sellised generalistid, kes kes saavad igal pool hakkama, noh, hästi lihtne näide sealtsamast lindudest on, on seesama, et kunagi meil siin Tartus tallinlase elasid samad liigid nagu nagu siin lähistel maapiirkonnas või metsas ja tänaseks elavad meil siin ainult varblased ja varesed. Et kes ja tuvid, kes noh, kes ei ole võib-olla kõige meeldivama. No see on võib-olla jah, selline subjektiivne hinnang, aga objektiivne hinnang on kindlasti, et need koloniseerijad eriti just sellised kiired koloniseeritud ja need on need liigid, kes igal juhul ka kõige kehvemates tingimustes niikuinii hakkama saaksid, ehk siis sepp bilanss ei ole päris päris üks ühele, et selliste nõudlike elupaikade loomine on väga keeruline ja ajamahukas. Kui seda veel inimese kätega üritada teha, siis ka raha ja töömahukas. Ja, ja noh, selle väljasuremisvõla või liikide hävitamise on jälle väga lihtne töö, tasub ainult selline jah, elupaik kõrvaldada ja see juhtub. Ma hakkasin mõtlema selle peale, et lapsepõlvest ma mäletan väga hästi, näiteks talvel lindude toidumaja juures oli väga tihti näha näiteks leebikesi, aga ma ei ole leevikese näinud. Ma isegi ei tea, kui kaua aega nad ilmselt ei ole välja surnud, aga seal ilmselt kliimamuutustega kuidagi võib olla seotud. Ei oska levikest kohta sõna võtta, lisakski kliimamuutusele, mis võib küll olla, et lihtsalt, sest need elutrajektoorid on, on muutunud, aga, aga kindlasti on ka viimased aastasajad suur maakasutus muutus Eestis toimunud. Et kui veel noh, vähem kui 100 aastat tagasi Eesti oli valdavalt kas mets või puisniit, kus ikkagi puid oli ka puisniidul iga 10 meetri tagant. Siis see nüüd on ütleme, nõukogude aja põllumajanduse moderniseerimiseks ja sellise metsa intensiivse metsa majandamisega Need muutunud, et elupaigad, mis on väga väga-väga suures suure muutuse läbi teinud ja siin tulebki ka sedasama leevikese näitel, et kui me mõtleme selle selle üle, et mis tema kui liigi olemasolu võib mõjutada, siis see üks väga hea näitaja ongi seal väljasuremisvõlg. Et kuid kui me teda praegu näeme ja mõtleme, et küllap tal on siis kõik kõik hästi siis tegelikult tuleb vaadata neid laiemaid varasemaid ja nii palju, kui me teame tulevikuprotsesse, et teada, kas kas meil levikest siin ka 10 aasta pärast olnud No loodame, et ikka on, aga meie aeg tänaseks selleks nädalaks on läbi, aitäh sulle, jaan sel nädalal stuudiosse tulemast ja juba uuel nädalal järgmised põnevad teadusteemad, aitäh kuulamast ja kohtume peatselt. Puust ja punaseks toostia punaseks.
