Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere head kuulajad, alanud on teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga koos stuudios Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Ja täna me räägime Randeliga lõhe kaladest, kala, mis on ilmselt ka paljude eestlaste toidulaual üsna sage külaline ja tuttav selgub ühest hiljutisest uuringust, et lõhe on ajas väga palju arenenud ja muutunud. Randel, kuidas siselõhe muutunud on? Soomlased, meie, meie toredad põhjanaabritest kolleegid on uurinud oma lõhesid ja lõhe püüki juba juba pikemat aega. Ja siin nad ütlevad, et, et siin 40 aasta jooksul on mingisuguste geenide hulk selline varieeruvus kalas muutunud ja just nimelt selliste geenide oma, mis on seotud selle kalakasvuga või sellega, et kui suur ta on, kui ta tuleb oma järglasi jõkke andma ja siis nad tahtsid teada saada, et millest see põhjustatud on millest see siis on põhjustatud põhjustatud tõenäoliselt rohkematest asjadest, aga, aga kaks asja, mida, mida nemad leidsid, on seotud üks on siis seotud selle lõhe toiduobjektiga väikene Cyntlaste hulka kuuluv kala nimega Moiva ja teine siis on seotud sellega, kuidas neid lõhesid püütakse välja Soome jõgedest ja nemad ütlesid selle kohta, et on toimunud selline kiire inimese poolt tagant sunnitud evolutsioon, mis siis mõjutab selle lõhe pikkust sel hetkel, kui ta tuleb seesama sinna sünnijõkke siis kudema kuidas siis inimene seda mõjutanud on, et see pikkus muutub põhimõtteliselt nii-öelda kõigepealt võib-olla oleks lihtne öelda, et, et milline on selline klassikaline mõtteviis, klassikaline mõtteviis või, või klassikaline teadmine on see, et kui meil meil on kalade alammõõdud veres, jõgedes igal pool, et, et väikseid kalu välja ei püüaks, et reegel on see, et see kala, mille sa püüad, tead olema saanud vähemalt ühe korra oma elus kudeda, et siis nii-öelda oleks ka meie lastel kalu Vegoks ja siis see on siis põhimõtteliselt kõige klassikalisem näide selle inimese poolt põhjustatud evolutsiooni kohta, ehk siis, et püütakse ära need suured kalad, mis on just seal nii-öelda alammõõdupiirist natukene üle ja siis see nii-öelda kudemise vanus, kudemispikkus järjest nihkub allapoole, ehk siis suguküpsed, kalad muutuvad aastakümnetega järjest väiksemaks ja väiksemaks. See on siis selline nii-öelda mingi aegs, avastati, oli suur suur skandaal, aga nüüd see muutunud selliseks klassikaliseks näiteks. Nii, aga need soomlased nüüd seal seal Soomes avastasid et need kalapüügivahendid näiteks need mõrrad või sellised kalatõkked, mida soomlased seal jõgedes lõhede püüdmiseks kasutavad püüavad eelistatult mitte nimelt et neid suuri kalu võitjast väikeseid ehk siis selline suunatud surve oleks justkui nende suuremate loomade poole. Siis teine asi, mida nad avastasid, on see lõhed suurus on seotud ka nende toiduobjektiga. Et kui neil on rohkem seda toitu, seda Moivat siis nad püsivad kauem seal meres, kasvavad suureks ja tulevad siis sinna jõkke, suure ja tugevana kudema ja saavad palju järglasi. Aga kui seda Moivatan vähe ja viimasel ajal on seda Moivad, seda toiduobjekti jäänud väheks, sellepärast et see püütakse kõik ära kalakasvandustes, selle nii-öelda söödagraanuli tegemiseks siis lõhet, et need, kes ikkagi püsivad kaua meres, Nad hukkuvad, seal neljale süüa või siis nad asuvad sinna jõkke väiksematele ja, ja ei ole enam niimoodi, et sellised suured tugevad lõhed jõuavad sinna kudema ja annavad palju järglasi vaid, vaid peavad tulema ka väikesed ja nõrgad. Kes kauem meres on, need siis saavad hukka, et meil on nagu tegelikult lõhe elu on äärmiselt keeruline, neil on vaja oma elu sellise tsükli jooksul teha pidevalt igasuguseid otsuseid, et millal laskuda jõest merre, kui kaua seal meres toituda, millal on õige hetk minna tagasi merest sinna sellesse kudema ja, ja nüüd, kui sellesse nii-öelda piisavalt keerulisse otsustusprotsessi veel veel inimene sekkub oma oma püüniste ja, ja sellega, et ta püüab selle toidukala välja siis siis hakkabki mõjutama seda lõhede geneetikat ja, ja elu läheb neil veelgi keerulisemaks, aga see praegu on siis puhtalt inimtekkeline probleem ja kaks asja, et, et see saakkala välja püütakse ja, ja see, et need jõepüünised selektiivselt püüavad, pigem väikest kala. Aga kui lõhed nüüd varem siis ka suguküpseks saavad, siis kas see kuidagi mõjutab ka nende eluiga? Selline samuti rusikareegel on see, et, et paljud lõhed hukkuvad pärast kudemist, aga siin see on rohkem nende Alaska lõhede puhul, et need Läänemerelõhed meil siin tihtipeale koevad isegi kolm või neli korda ja aga sellegipoolest osad ka osad ka hukkuvad, et loomulikult kiirendab nende elutsüklit. Ja seda ma ei oskagi praegu öelda, kas see on hea või halb, kui sa lõhe elu nii-öelda lühemaks või kiiremaks järsku muutub, et mina tahaks ikka öelda, et see on halb ja kui eluiga lühemaks jääb no tal hea olla või? No eesmärk ei ole noh, lõhe jaoks vähemalt ei hüvita nagu kaua elada, võid anda palju järglasi, vast tihtipeale see kaua elamine sellega käib kaasas järglaste andmine, aga esimese hooga ma arvaks, et, et kui see elutsükkel jääb selliseks lühemaks ja ta peab nii-öelda kehvema ettevalmistusega kudema minema, siis, siis see kindlasti pigem on problemaatiline. Me nüüd teame, et lõhe tegelikult on üpris täbaras seisus, mis me teha saame. Soomlased saavad teha, no meil on ka jões mingi aeg püütakse lõhe, aga sellist metsikut lõhet püütakse Eestis suhteliselt vähe. Aga soomlased saavad võib-olla vähendada nende kalatõkete või mõrdade harvu jõgedes, muuta kuidagi neid püüniseid selliselt, et see, et see ei oleks enam nii selektiivne. Ja teine asi on see, et kui, kui kasvanduse kalasid toita. Loomulikult see Moiva on rasvane kala ja temast on hea teha selliseid toitainerikkaid söödagraanuleid, sest siis kasvanduse kala kasvab kiiresti. Peaks võib-olla vähendamisele loodusliku kala osatähtsust nendes söötades või noh, see on ka selline nii ja naa küsimused. Aga kui nüüd lõhedest üldisemalt rääkida mitte ainult selle uuringu kontekstis, siis ma olen kuulnud selliseid jutte, et lõhe tegelikult ei peakski olema üldse nii roosa, kui mädapoest tihtipeale ostame, kuidas sellega siis tegelikult on, mis värvi lõhe on? Lõhe tuleb sinna jõkke kudema, siis on ta oma roosa värvi karotenoide pannud suuresti oma marja ja sisenda Momori ilus, suur ja roosa ja tema enda liha on suhteliselt sihuke toitaine, vaene või siuke üldse mitte nii maitsev ja rasvane. See on pigem selline hallikas. Aga pärast, kui ta laskub tagasi merre või see aeg, kui ta enne kudemist seal meres elab ja toitub igasugustest vähilistest ja sellistest loomadest, kus ta neid karotenoide saab siis on seal liha tõepoolest selline roosa või lausa oranžikas, et see sõltub väga palju sellest toidust. Aga selleks, et loomulikult poes oleks lõhe atraktiivsem ostjale, siis lisatakse neid karotenoide, sellesse kunst. Ta seal kasvandustes koha peal. Ja loodetavasti nad ei värvi seda, seda kala, liha või ei tee midagi hullemat, aga aga seal sellest kunstsöödas ka, et kust kohast karotenoide pärit on, et kas nad on looduslikku päritolu või, või, või millest sa sööd, kui kvaliteetne sööt on, sellest sõltub ka, kui kvaliteetne see liha, mida sa poest ostad. Aga niisiis ei ole, mida roosam, lõhe, seda kuidagi kahjulikum. Ei päris niimoodi öelda ei saa. Et võib-olla on lihtsalt selle lõhe puhul kasutatud äärmiselt kvaliteetset sööta, kus need karotenoide on niikuinii olemas ja siis kartraniden kalal vaja, et see annab, annab talle väga palju head immuunsust vigast talki. Hea kala on, see, siis tuleb kvaliteetse söödaga sellisest kasvandusest, kus, kus hoolitakse keskkonnast ja nendest kaladest, keda kasvatatakse seda nii-öelda konkreetset fileetükki seal poes vaadates on tegelikult teinekord suhteliselt keeruline seal vahet, ma mõtlengi, et vist tegelikult ei, ega sa poodi minnes ei saa väga hästi aru vist, et kas, kust nüüd see kala tulnud on ja kas seda tasuks osta? Jah, seda küll, jah. Et see, see vastutus natukene jääb ka nende inimeste peale, kes selle kala sinna poodi sisse tellivad. Aga meie saateaeg on tänaseks läbi, aitäh sulle, Randel, aitäh teile, head kuulajad, kohtume teiega juba homme, seniks aga mõnusat päeva jätku puust ja punaseks, puust ja punaseks.
