Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere, head kuulajad, alanud on teadusuudisteminutid puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on stuudios Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Ja tänase saate aluseks oleme valinud ühe sellise teadusuudise kus mereeksperdid arendasid välja sellise raamistiku, kus on arvesse võetud erinevaid ohte. Ja nad leidsid, et 45000 mereliiki on üsna täbaras seisus ja vaat et väljasuremise ohus. Randele, milliseid ohte teadlased siis seda raamistikku välja töötades arvesse võtsid? Nad võtsid arvesse väga palju asju. Peamiselt võib need ohtu jagada kahte suuremasse gruppi, üks on siis see kliimamuutustega seotud ohud ja teine on siis reostusega seotud ohud. Et kliimamuutustega on seotud näiteks veetempera, tuuri muutus, ka õhutemperatuuri muutus, ookeanide happestumine Need, kõik soolsuse muutused, kõik kõik sellised asjad ja, ja reostusega siis orgaanilised anorgaanilised, toksilised ained, liigsed toitained, mis, mis panevad siis mingisugused veekogud kinni kasvama ja mikroplastireostus, mis on nii-öelda kuulus ja väga popp, millest räägitakse praegu palju. Aga noh, loomulikult ka kõik need kalakasvanduse jaa, jaa. Õli, nii-öelda nafta puurimisest ja, ja uute asjade ehitamisel merre jääjaid, invasiivsed liigid ja tegelikult neid on hästi palju. Põhimõtteliselt siis kõik see, mis inimene teeb, on oht nujah sest nemad ka täpselt endale nagu keskendusid, et kindlasti on ka terve hulk looduslikke ohtusid ühe merelooma elus, aga, aga nemad just keskendusid inimeste omadele. Sa mainisid ka kalakasvandust, kuidas kalakasvandus Ohtan no kalakasvanduses kasutatakse näiteks mitmesuguseid ravimeid selleks, et need kalad seal haigeks ei jääks või mingit peamiselt haigeks jääks stimuleeritakse nende kasvukiirust. Mõnikord hormonaalset näiteks siis mõnikord või noh, toit sisaldab mingisuguseid värvaineid, näiteks mis, mis teevad selle kalaliha mingisugust sellist värvi, mis inimestele meeldib ja, ja siis selle kalakasvanduse või sump, kui seal meres sump kalakasvandus selle ümber on ka terve hulk nii-öelda metsikuid kalu, kes tahavad siis neid graanuleid sealt napsata, mis sealt sumbast välja ulbivad ja keda mõjutab ka kassareostus, mis seal summast tuleb? Kas sellest teadusuuringust tuli välja ka mingisugused konkreetsed liigid, mis on kõige enam ohus? Siit tulid välja liigirühmad ja sinu alati väga suur Kulka liike uurite siis varasemalt juba tehtud teadustöid ja pandi kokku nendes teadustöödes olevad andmed ja, ja mudeleid ja, ja jõuti siis nii-öelda uue uue teadmiseni ja, ja kõige tundlikuma ütleks gruppideks või noh, ühelt nendest on siis suuresti siis selgrootud. Igasugused karbid, molluskid, korallid ja sellised meri, seeliku laadi loomad, kes seal, kes seal rohkem siis võib-olla siis troopilise mõttelise soojemates meredes elavad. Miks just nemad kõige enam ohustatud on? Mitmel põhjusel neid põhjusi, mis teeb ühe, kuigi nii-öelda tundlikuks nende erinevate inimeste poolt tekitatud ohtude suhtes, on, on palju näiteks üks asi, mis on seotud nendesamade korallide meri silikutega on see, et nad ei suuda väga aktiivselt nii-öelda põgeneda või, või kuskile mujale ümber kolida. Et kui on mingisugune probleem, mingi lokaalne õnnetus, hapnikupuudus, reostus, mis iganes siis siis nad surevad. Selline asi, et kui keegi suudab anda rohkem järglasi lühikese aja jooksul, siis endale boonuseks. Kui sa oled aeglase sigimistsükliga, seal kasvavad aeglaselt teadlane, korallrifid on siin tuhandeid aastaid vanad siis ilmselgelt, kui sa selle korallrifi näiteks Öeldakse, et korallriffide juures ankurdamine anbaatidel keelatud kas ankruga selle koralli ära lõhud, mis on siin 100 aastat kasvanud, siis läheb 100 aastat, enne kui ta tagasi kasvab. Et seda tüüpi seda paisati näiteks ka liigid, Needsamad, nii-öelda karbid ja, ja nende mulluski plaadielukad, kes elavad sellistes kolda vööndites ka näiteks mõnikord mõõgaga, vaat kaldale siis neid mõjutab lisaks sellele, mis seal meres on ka see, mis tuleb kaldalt. Et ka see näiteks reostus või, või need häiringud, mis on seotud selle maismaaga, ehk siis nad on nagu kahe tule vahel, ehk siis kõik on ikkagi ühendatud lõpuks oo, ei, absoluutselt ja nii nagu sammalhabe ütles, et looduses on tasakaal, looduses peab valitsema tasakaal. Sellest on ju tegelikult hästi palju juttu olnud, et kliimamuutused võivad mitmete liikide jaoks saada hukatuslikuks, aga kas selle uuringu puhul oli sinu jaoks mingi selline oht või mingi selline liike, kes ohus on ka hästi üllatav? Kuidagi? Kõik ootuspärane no siin nagu need autorid ka ise tunnistavad, et üks ahvennaliste liik oli siin. Ma pole kindel, kas ta on sama, aga igatahes ta nägi nagu sarnane välja nendele oranzi värvi sügavee ahvenatele, keda keda eesti kalamehedki Norra merest püüdmas käivad. Et, et leiti, et see ahveneriste grupp on samuti äärmiselt tundlik just nimelt reostuse suhtes ja ei saadud aru, et mispärast niimoodi, et tõsi ta on, et kui sa niimoodi hästi palju erinevaid liike ja erinevaid tunnuseid ühte mudelisse paned, siis see mudel ju ei mõtle, vaid vaid lihtsalt kalkuleerib ja mingisuguseid väikseid vigasid võib sinna sisse sattuda ja see ongi siis nii-öelda teadlase töö siis üle käia need andmed, et, et kuivõrd nendesse uskuda on võimalik. Aga, aga kas see, et just need väiksemat sorti selgrootud ohustatud et tõenäoliselt, kui ma oleks hakanud niimodi analüüsima, moleks, selle suutnud võib-olla ka ise välja mõelda, aga see on natukene üllatuslik sellegipoolest, et nad võib-olla on selline noh, kui korallid välja arvata, on selline grupp loomasid, kes alati sellist seksikat looduskaitselist tähelepanu ei saa. Et küll saavad delfiinid, kes tõepoolest jäävad sinna õngekonksude külge ja, ja igasugustesse püünistesse või saavad haid ja, ja teised, sellised suured ja uhked, aga mingisugune pisikene väike tigu kuskil merepõhjas jätab ta võib ka kirju ja ilus värviline olla, aga jätab siiski paljud nagunii-öelda suhteliselt külmaks. Et see võib-olla on küll selline asi, mida mida meelde jätta, et see, kas ta on suur ja uhke ja kuulus, ei tähenda ta nüüd esmajoones kõige ohustatumann. Ehk siis need nunnud loomad liigid saavad esmajoones ikkagi tähelepanu, sest noh, kui sa näed, et delfiinid on olukord, täbar ikka hakkab inimlikult kahju, sest nii armas loomake Ja selline selline kallutatus on kahtlemata olemas. Aga kui me nüüd selle uuringu tulemusena teame, millised liigid on ohus ja mis need peamised ohud siis on, kuidas me aidata saame? Me ju ei taha, et need välja sureksid. Lõpuks. Siin on nüüd selline asi, et, et võta head teadlased ja head teadustööd leiavad rakendusi kuskil kas siis poliitikates või mingisugustes sellistes tegevustes. Et praegu on oluline see, et selline töö pandi kokku, sellised teadmised saadi ja mulle väga meeldis selle töö juures see, et kuigi ta oli siin asjalike teadlaste kirjutatud Queenslandi ülikoolis, siis ta oli väga hästi loetav ja väga hästi mõistetav. Et sellised tööd on loetavate mõistet peavad ka nendele, kes neid otsuseid looduskaitselisi otsuseid peavad igapäevaselt tegema. Väga huvitav, asi oli veel selline, et nad jagasid ära, et et milline grupp nendest häirijatest kõige rohkem mõjutab mingit gruppi loomasid, et näiteks kalapüük mõjutabki rohkem näiteks kilpkonnasid haisid, mereimetajaid aga näiteks kliimamuutused mõjutavad rohkem neid loomasid, kellel on selline lubitoes. Sest kliimamuutustega kaasneb ka ookeanide happestamine ja, ja, ja see häirib seda lubitoes kasvatamist. Ja et seal reostus mõjutab jällegi siis neid selgroog siin. Et siin selliseid natukene detailsemaid teadmisi arvesse võttes on palju lihtsam ja mõistlikum neid loomasid ka kaitsta. Igal liigil siis ikkagi on mingisugune oma oht, et ei ole niiviisi, et üks oht ohustab kõiki. No enam-vähem, pigem ikkagi liigirühmal, aga siis sarnase eluviisiga liikidel, aga, aga see seda on võimalik niimoodi grupeerida küll. Igatahes, see uurimistöö on siis hea alus, et võtta vastu mingisuguseid otsuseid, et neid liike päästa ühel hetkel. Aga meie aeg tänaseks on läbi, aitäh sulle, Randel seda teemat seletamast ja aitäh teile, kuulajad ning Teiega kohtume juba homme samal ajal mõnusat päeva jätku. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
