Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Tere, head kuulajad, alanud on teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on minuga stuudiosse zooloog Randel Kreitzberg. Tere, Randel, Sandra ja täname. Me räägime delfiinidest, kes on tegelikult ju väga intelligentsed imetajad. Delfiinid tunduvad üsna sellised rahumeelsed loomad, pole nad ju ka kõige väiksemad, aga kui aktiivselt peab delfiin igapäevaselt ellujäämise nimel võitlema. See, et üks loom rahumeelne on, ei tähenda, et tal kohe lihtsam ellu jääda. Et teinekord isegi võib-olla vastupidi, aga, aga iga loom peab ellujäämise nimel võitlema samamoodi ka delfiinid, et võitlema inimsurvega, sellepärast et oluline nii-öelda oht on see, et nii-öelda kaaspüük, kui nad võivad jääda igasugustesse püünistesse, mis on mõeldud mingite teiste kalade püüdmiseks. Aga loomulikult Neil on vaja leida endale paariline, neil on vaja küttide toitu ja delfiinidega, nagu ka paljudel teistel mereimetajatel on ka selline aeglasem sigimistsükkel. Ehk siis meil on tegelikult terve hulk selliseid raskusi või väljakutseid või asju, mille pärast on vaja võidelda. Igapäevaselt sa mainisid aeglasemat sigimistsüklit, kui aeglane see siis on? No kõik need mereimetajad saavad nii-öelda vähem omal järglasi kui võrreldes näiteks nende kaladega või või, või niimoodi, et, et ja, ja teine asi on see, kuidas neil need järglased sünnivad, siis neil on oluliselt pikem see lõimetis hoole ehk siis pojad püsivad vanematega kauem koos kui, kui paljudel teistel liikidel, kes kellelt peal poegi on palju, nad lasevad kohe kodust jalga ja muutuvad nii-öelda täiesti iseseisvaks praktiliselt esimesest päevast. Teadlased uurisid nüüd aga seda, kui palju kulutab delfiine energiat ujumiseks. Miks seda vaja teada? See energiabilanss või selline energia kasutamise efektiivsus on, on põnev, selline füsioloogiline teema, millega teadlased tegelevad, et lihtsalt ka mingite loomade, sellise füsioloogia või võimekuse kohta teada saada näiteks kaladest paralleeli tuua, siis tuunikaladele on hästi palju sellist aeroobset punakat, lihast, mis võimaldab püsivalt pikka aega ujuda Konstantsel kiirusel. Samas kui näiteks meie kodusel haugil on seda punast aeroobset lihast palju vähem ja haug pikka aega suurel kiirusel ujuda ei jõua, aga teeb seest jälle selliseid äkilisi lühikesi söestusid, et seal samuti seotud sellise nii-öelda kudeda Vi organismi sellise energia, õigemini siis hapniku kasutamise efektiivsusega. Vot ja noh, nende mereimetajate puhul muidugi A ja O, millest alati räägitakse liikide liikide kaitsmine. Et kui me teame, et delfiinid, aga sa mainisid intelligentsed loomad sotsialiseeruvad ka inimestega tihtipeale või inimeste inimeste poolt loodud objektidega nagu laevad ja asjad siis on oluline teada nende jaoks, et kui suur selliste interaktsioonide mõju on sellele loomale, et kas me, kas me peaksime võib-olla mitte nii rõõmsalt neid enda paadi, et hüplema meelitama, kas peaksime siis mina mingisugust väga suurt ohtu selles ei näe, kui nad seal paadi ees hüplevad ja, ja me kui me neid torkima või katsuma ei hakka. Noh, küll on aga oluline oht delfiinide ja, ja paljude teiste mereimetajate jaoks ka see, kui see näiteks mootorpaat või kiirkaater oma sõukruviga seda loomu vigastab. Sest ega neid ju ainult seal paadininas niimoodi rõõmsalt jälle, nad ujuvad seal igal pool ja, ja näiteks sõukruvi võib neile viga teha ja, ja sealt on täitsa nii-öelda ohukoht olemas. Teadlased siis uurisid üldse seda, et kui palju delfiin kulutab ujumiseks energiat? See oli selline põnev uuring, tegid seda Havais loomulikult, nii nagu sihuke delfiiniuuring kujuteldavalt võiks toimuda. Treenitud delfiinidega öisel vist kuus looma, kui ma õigesti mäletan, keda nad siis panid ujuma sihukest 80 meetri pikkust ringi ja, ja neil olid sellised seadmed delfiinide külge siis kinnitatud, mis mõõtsid seda hingamissagedust ja ja, ja ka liikumiskiirust ja kõiki selle nii-öelda kehaliigutusi ja tegelikult siin sellel hiljuti avaldatud teadustöö eesmärk oligi luua selline efektiivne tud ujumis. Nii-öelda efektiivsuse või kasuteguri mõõtmiseks ja siis nad seda tegid ja, ja võrdlesid seda varasemate meetoditega, kus, kus loeti näiteks mingit sabalööke. Aga mis on nagu ebatäpne, sest iga sabalöök tegelikult erineva tugevusega ja siis nüüd leiavad, et, et see meetod kui sealt, kus nad siis vaatavad nende delfiinide hingamisefektiivsust ja kõike muud, et see on selline hea meetod ja sobib kasutamiseks ka võib-olla teistele mereimetajatele. Et saab laiendada siis ja, ja et sarnaseid uuringuid tehakse jällegi kaladega ka, kus need pannakse mingisugusesse akvaariumisse, pannakse vesisel kiirelt voolama ja siis kui akvaarium on selline suletud süsteem, siis saab mõõta, et kui palju seal mingisuguse ajaperioodi jooksul seal akvaariumis hapniku hulk kahaneb. Noh, ainus asi, kuhu ta kahaneda saab, on siis see kala, kes siis seda hapnikku seal vee sees hingab. Vaata ka selle delfiini oli selles mõttes nagu lihtsam, parem et ta oli selline treenitud ja oli võimalik otse looma pealt seda mõõta. Kas sa oled ise ka taolisi energiakatseid teinud kaladega? Ja nüüd neidsamuseid, kalakatseid me olemegi teinud, et et siin on väga huvitav vaadata, et kalad, kes on nii-öelda rohkem või vähem treenitud või rohkem või vähem väsinud või ka, või ka need kalad, kes on pärit reostunud keskkonnas võrreldes puhta keskkonnakaladega ujumiskiirused ja see vastupidavus seal on, on väga erinev nendel loomadel. Kui palju delfiine kulutab siis lõpuks ujumise jaoks energiat? Ma numbrit ei oska öelda, aga nende teadlaste sõnul rohkem, kui nad arvasid ja mida suurem on noh, mis on ka väga loogiline, et mida suurem on siis kiirus või kiirendus, seda suuremal hapnikutarve, hapnikku nii-öelda kasutamise hulk sellel hetkel. Ja samuti leiti, et ka sukeldumised on üks äärmiselt energiakulukas tegevus. Nii et põhimõtteliselt kõik sellised ka teadlaste või, või füsioloogiaga kodus olevate inimeste jaoks täitsa tuttavad nähtused tulid väljagi nende delfiinide puhul. Aga siis jah, selle hiljutise töö põhiline boonus on siis see, et et see uus metoodika, mis siis mõõdab seda rikku tarvitamise kasutamise hulka ja kogu selle kolmemõõtmelise keha kõiki liigutusi, et see on siis palju täpsem võrreldes varasematega ja et võimaldab siis ka teistel mereimetajatel seda ujumise efektiivsust siis siis palju täpsemalt paremini mõõta kui, kui seni. Sa enne mainisid, et sa ise oled ka teinud kaladega, selliseid energiakatseid, kas siis uus metoodika, midagi sellist, mida sina saaksid ka oma kaladega? Puhul kasutada võib-olla isegi suuremate kalade puhul, tõesti, neile saaks need sensorid sinna külge kleepida. Aga meie oleme teinud niimoodi, et täpselt nii, nagu see vana metoodika oli, et vaatate, kui palju sabalööke tehakse minutis näiteks et on sellised videomehhanismid, paned väikse valge kleepekas saba peale ja see videomehhanism siis jälgib selle kleepeka liigutusi ja pärast arvutab, et kui suur oli läbitud teepikkus sellel sabal näiteks ja ja võrdleb erinevaid kalu omavahel. Et mina, mina olengi just nimelt jah selle vana vana metoodikaga teinud ja, ja tõepoolest suuremates basseinides või äkki isegi metsikus looduses miks ka mitte? Kui lähed järgmine kord merele, siis äkki saad proovida seda uut metoodika. Kätt ei oleks äärmiselt põnev, eriti põnev või tore oleks seda Havail näha. No jään ootama siis sinu teadustöö tulemusi lähiajal. Aga meie saateaeg on tänaseks läbi aitäh kuulamast ja kohtume teiega juba homme ilusat päeva jätkubusse, punaseks, puust ja punaseks.
