Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad, te kuulate peadus, uudisteminuteid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on külase geograaf Jaan Pärn. Ja räägime sel nädalal siis geograafiaga seotud teadusuudistest, mis viimasel ajal ilmunud on ja tänase saate jaoks oleme välja valinud sellise uudise, mis vaatles maailmajõgesid ja seda, kui palju on siis farmaatsiareostuste nendes jõgedes jaan, mis sellest uuringust siis selgus, kui reostunud on meie jõed? Selgus, et enam kui veerandis maailma jõgedest ületab vähemalt mõne ravimi kontsentratsioon turvalist, ohutut taset ja ohutult küll peamiselt v organismidele, vee-elustikule, aga sellegipoolest, mis on ju ka oluline. Mis turvaline tase on? Noh, neid neid erinevaid aineid, mida siin ju uuriti ja määrati, oli, oli kümneid, kui mitte sadakond, et et selle parima teadmise juures siis ökoloogiast on, on üht-teist teada neid, milliseid keskkonna selliseid füsioloogilisi kahjusid võib üks keeruline aine tekitada, neil on ju omakorda ka palju otsesest mürgitamisest ja, ja suremisest kuni vähi tekitamiseni ja, ja jah, võid mainida jah, erinevaid väärastumisi. Et igal organismil on oma spetsiifika ja igal ainel on seal oma spetsiifika. Et õnneks on neid kõiki kõiki võimalikke ohtusid tänaksin tänaseks juba oma jagu uuritud ja määratud siis sellised kontsentratsiooni tasemed, mis. Neid. Probleeme hetke teadmise juures ei tekitab. Aineid, mida siis jõest otsiti, neid erinevaid oli vist kusagil 60 ringis, aga mis olid võib-olla mõned sellised tuntumad ained, mida sealt leiti või siis otsid? Noh, siin võib-olla kõige tuntumad, mida jah, otsiti ja leiti, kofeiin on, on väga. Ja selle sisaldus on, on tõesti paljudes jõgedest ütleme, ebanormaalselt kõrge ta küll ei ole, nende ainete hulka ei kuulu, mis nüüd väga, väga tõsiseid terviseid kahjustusi tekitaks. Vee-elustikule aga jah, võib olla tegelikult suurem osa nendest ravimitest võib-olla kohe ei ütlegi midagi. Inimesele kes neid ise ei võta või ei ole, ei ole arst. Et aga jah, neid üksikuid aineid nimetamata, et tüüpiliselt selliste sellistes üle hulgas justkui nendest keskkonnaohtudest jälle rääkida. Sellised ravimid on südamerohud ja antibiootikumid. Et inimesed, siis kasutavad neid üpris palju ja need lõpuks jõuavad jõgedesse. Jah noh, see juba, et inimese käitumine, mis selle selle taga on, noh, selle uuringu põhjal Jaka Globaalse uuringu põhjal juba noh, seal kindlasti järgmine järk, et nagu me siin viimastel aastatel oleme teada saanud, et näiteks viiruse tuvastamiseks on reovesi väga hea materjal, sest et et see näitab väga suure ala või suure hulga inimeste noh, käitumise ja, ja mikrobioloogia kohta väga kiiresti ja, ja, ja hästi midagi siis siis seda võib ju tõesti järeldada, et ju siis seal on koht, kus saaks mõelda, et et jah, kui, kuidas siis selle, selle, kas see käitumine on, võiks olla kuidagi ratsionaalsem, aga jah, kindlasti see ei olnud selle, selle uuringu eesmärk, mida tuli välja, mis ei räägi nüüd inimeste käitumisest nii palju, aga kõige suuremad kontsentratsioonid ravimitel olid hoopis noh, sellist Aafrika ja Lõuna, Aasia ja Lõuna-Ameerika riikidel, noh, mis rohkem räägib hoopis puudulikust kanalisatsioonist ja veepuhastussüsteemist. Ehk see siis tegelikult oli ootuspärane, et just need piirkonnad on kõige enam saastunud. Ma ei tea, ma arvan, et ei, tootusi oleks võinud seada ka vastupidi, et seal kus on kõige rikkamad inimesed, kus, kus me arvame, et kõige rohkem ravimeid kasutatakse, et seal on ka kõige rohkem saastet, et seal võib-olla sellist, et noh, asjatundjatel kindlasti oli juba, ütleme esialgsetel andmetel teadmine, aga niimoodi enam-vähem puhtalt lehelt lähenedes võib-olla see on natukene natukene üllatav, tav tulemus jällegi näitab, et veepuhastussüsteemid toimivad ka jah, olulisel määral ka ravimite hulgas, noh mitte mitte nüüd absoluutselt, et neid ütleme järgmine rühm riike loomulikult olidki ikkagi rikkamad riigid, Euroopa, Ameerika Ühendriigid ütleme kontsentratsioonidelt siis sellises keskmises grupis kõige puhtamad jõed on loomulikult need, kus on vähe sellist tänapäevast inimtegevust. Oma oma soonias ja ja Siberis. Selle uuringu kaudu on meil nüüd väga head teadmised selles osas, et kuidas mingites piirkondades on ravimite leviks isegi tegelikult, mis ravimeid võib-olla seal enam kasutatakse ja mis siis jõgedesse jõuavad. Aga nüüd, kui meil see info käes on, siis mis me edasi teha saame? Jah, selle üle mõtisklesin ka, et eks kindlasti ratsionaalsemat käitumist siin on võimalik rakendada, aga jah, esmalt tuleks inimkäitumisega seostada otsesemalt praegu me ainult teame, kus on aga et mis, mida siis täpsemalt inimesed nende ravimitega teevad, kas see on häda on selles, et kusagil kultuuris visatakse nad lihtsalt kas prügimäele või, või vette. Noh, kui me räägime siis nendest Aafrika Lõuna-Aasia arengu noh, ütleme siis võib-olla teisele arenguredeliastmele jõudnud, et riikidest või siis siis on põhiprobleem nende ületarvitamine, et see juba inimese organismi kaudu Need vette jõuavad. Et see, see uuring vähemalt globaalselt seisab ees riikide kaupa, on seda, seda tehtud. Aga kindlasti on see ka algjärgus, selle uus teadussuund Ravimite käitlemine muidugi mulle tundub, et siin Eestiski võib-olla alati ei teata päris hästi, mida tuleb teha ravimitega, mis on näiteks säilivustähtaeg on ületatud või mis, mida enam lihtsalt vaja ei ole. Ja mõned aastad tagasi tegelikult ju oli suur kamp paania ka, kus inimesi siis teavitati, et mida tegelikult tuleks sellisel puhul teha ja kuidas käituda. Nii et mulle tundub, et see tegelikult Eestis võib-olla ei ole ka nii hästi juurdunud teema. Jah kindlasti, kui me vaatame siin ka meie ümbert, siis siis siin võib-olla olla mõlemat nii yle kasutamist kui ka sellist teadmatut jäätmekäitlust. Aga see uuring veel oli märkimisväärne selle poolest ka, et selle valmimisse panustas ligi 127 inimest ja 86-st erinevast institutsioonist ehk siis selline hästi rahvusvaheline ülemaailmne uuring, et sellised vist ei ole sellised uuringud vist ei ole väga levinud, et nii palju inimesi panustaks. Ma ütleks, et üha enam on selliseid, et kui sa tahad ikkagi midagi öelda et kogu selle nähtuse kohta mitte jäädes ühe riigi piiresse, olgu see liik kui suur tahes, ikkagi on seal oma spetsiifika sees alati siis selliseid uurimusi üha rohkem tuleb ja selliste selliste autorite ja asutuste arvuga uuringud muutuvad üha tavalisemaks. Et see, see pigem on, on juba olevik. Aga meie täna sellega lõpetame, aitäh kuulamast, kohtume teiega homme ja seniks mõnusat päeva jätkupuust ja punaseks, puust ja punaseks.
