Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad on alanud teadusuudisteminutil puust ja punaseks. Minu nimi on Sandra Saar ja sel nädalal on stuudios külas geograaf Jaan Pärn ja olema igasse saatesse valinud ühe hiljutise teadusuuringu. Mida me siis saates lähemalt tutvustame ja avame ka. Ja täna räägime me sellisel teemal nagu üleujutused ja üleujutused siis USA-s ja tuleb välja, et nende kahjusid on alahinnatud ja uues teadusuuringus teadlased kasutasidki siis tehisintellekti, et ennustada, kus Ameerika, kas üleujutused tõenäoliselt juhtuvad. Ja aine, mida teadlased täpsemalt selle konkreetse uuringuga teada tahtsid saada. Sedasama tahtsidki täpsemalt siis Ameerikas on kasutusel selline mõiste nagu 100 aastane üleujutusala ehk siis noh, mis on küll paljuski selline statistiline või mõtteline konstruktsioon, aga igatahes, mis püüab siis statistiliselt hinnata, kas selles punktis 100 aasta jooksul tõenäoliselt toimub üleujutus või mitte. Ja, ja seda on juba aastakümneid Ameerikas muutkui kaardistatud aga nüüd läheneti sellele samale väga praktilisele probleemile teistmoodi, mismoodi siis kasutati tihti noh, võib öelda tehisintellekti täpsemalt meil geograafide seas veel täpsemalt geoinformaatikute vahendite seas üha enam leiab kasutust masinõpe ehk mis, mis siis tähendab, et inimene on ainult see, kes, kes siis selle roboti nii-öelda teeb. Ja, ja siis see robot juba väga suure noh, praktiliselt inimese mõttes lõpmatu hulga arvutusi ja kombinatsioone just viib läbi, et siin see põhimõtteline erinevus on see, et kui tavalise õpe või tavalise informaatilise süsteemi puhul inimene valib et millised kaardikihid, noh näiteks kui me räägime, siis üleujutustest kindlasti oluliselt kaardikihid on kui kõrge see maapind on, kõrgusandmed, Mulla kaart kindlasti, kus on veekogud ka teedevõrgustik selles andmestikust osutus oluliseks näiteks, et kui muidu inimene ise valib milliseid ja neid kaardikihte ta kasutab ja väga-väga oluline on ka, et millised kaalud neile anda, ehk siis kuidas neid kasutada, mida täpsemalt ja kuidas neid arvestada siis masinõppe põhimõte on see, et kaardikihi küll annab inimene. Et aga, aga praktiliselt noh, väga lihtsustades võib öelda, et seal juba inimese töö lõpeb, et edasi juba siis see tehisintellekt hakkab neid muudkui arvutama ja arvutame proovima erinevaid kombinatsioone, et milline kombinatsioon kaardikihtidest annab kõige realistlikuma tulemusega ja muidugi sele realistlikkus ja kontrollimiseks, on vaja ka väga häid kontroll andmeid tegelikkust korrast, tegelikest sündmustest. Sellele konkreetsele masinõppemeetodile, siis antigi ette mingisugused konkreetsed andmed ja siis nende andmete põhjal. See tehisintellekt proovis siis aru saada, millistes Ameerika piirkondades on tõenäosus üle ujutusteks. Jah, täpselt nii, et täpsemad andmed olid noh, sai juba isegi üle käidud kiiresti, aga aga jah, kõrgus ja, ja muud sellised reljeefi näitajad siis ka. On arvutatud erinevate sellist, sellist niiskus indeksit, et kui, kui niiske seal keskmiselt võiks, võiks olla ka mainimata mata andmetest veel sademed moodustuvad ja võib-olla ka ka see, et, et kuivõrd, kui, Palju on on nii loodusliku kui ka tehisliku. Selliseid äravoolukanaleid. Kui täpseks võib neid andmeid pidada, mis selle masinõppe meetodil saavutati? No, ma arvan, nendega ei oleks välja tulnudki ja nende ütleme, iga punkti kohta saadud hinnangu eks, sellel on omakorda tehtud ka veahinnang ja need vea veahinnangud protsentides. K varieeruvad, aga aga mulle jäi silma, et nad jäid seal 25 protsendi juurde. Et noh, iseasi on muidugi juba see, et noh, see näitaja ise jällegi, et, et see tõenäosus, et 100 aasta jooksul üleujutus toimub, et eks ta ikkagi jääb ju tõenäosuseks, et ega sellepärast, et nüüd järgmise 100 aasta jooksul üleujutust toimu seda tõenäosust jällegi vähem, et võib-olla noh, ütleme, et 150 aasta pärast võib-olla kaks jällegi see, see täpsus on, on ka selles looduslikus protsessis endas. Et kõike ei saa ette ennustada aga millistes piirkondades siis on Ameerikas kõige suurem tõenäosus üle ujutusteks? Ja veel kohe täpsustada, et, et hinnati eriti just seda sellist üleujutust, mis võib siis majanduslikku kahju tekitada, ehk siis hävitada vara, aga, aga need on olnud traditsiooniliselt viimase 100 aasta jooksul siis eriti Uus-Inglismaa, ehk siis Ameerika idarannik siis ka, mis suri. Ütleme siis kesk keskjooks, täpsemalt seda piirkonda keskläänt ei, ei tunnegi, et siis muidugi kuulsat üleujutused on Mississippi deltas ja, ja huvitaval kombel kui läänerannikule vaadata üldiselt selline Ameerika Ühendriikide lääne pool kõik on, on suhteliselt üleujutuste vaba, aga seal torkab silma siis San Francisco lahe piirkonda, kus siis suur ja väärikas Sanhakini jõgi suubub. Olid need tulemused selles osas ootuspärased, et noh, kas nendes piirkondades on varem olnud probleeme näiteks suurte üleujutustega? Ma arvan, et neid üldises sellises mõõtkavas, nagu ma praegu rääkisin, ei, ei tulnud väga suuri üllatusi. Küll aga suurenes mitmekordselt see see hinnang Nende piirkondade ümbruses ja, ja sees ehk ehk siis varasemalt kaardistatust umbes neli korda rohkem pindalaliselt neid alasid see masinat süsteem tuvastas, et noh, arvatavasti kuna kuna see siis kontrollandmestik on ju reaalsete ületus vaatluste põhjal, siis neid väga-väga suuri uusi alasid arvatavasti ei avastatud. Kui see teave on nüüd olemas, et teaduslikult tõestatud, et nendes piirkondades on see oht üleujutustele, siis mida tegelikult selle teadmisega edasi teha tuleks? Ja esimene teadmine või rakendus sellele teadmisele kohe peaks olema, et üleujutus ohtlikele aladele ei ehitata vaata ja muidugi kus juba on ehitatud, siis? Jah, juba väga-väga kallid meetmed on need loomulikult, mida mida ühe hoone või asula kaitsmiseks annab ette võtta. Ja kolmas ka väga-väga suur ja strateegiline invest investeering on ka üle võtuse võib sisalda suunamiseks majandamiseks mõeldud mõeldud alad ja tegelikult kõige parem üleujutuse puhverdaja on looduslik lamm ise. Et mida rohkem on ülesvoolu looduslikke, selliseid kaldaid, kuhu vesi võib laiali valguda siis seda, seda parem ja tegelikult ka asulates sees, mida rohkem on kasvõi kasvõi park muruplatsile on need on kõik väga olulised v puhverdajad. Selle teadmisega Meie tänaseks lõpetame aitäh ja näitas head raadiokuulajad ja kohtume teiega juba homme. Ilusat päeva jätkubusse, punaseks, puust ja punaseks.
