Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head raadiokuulajad, alanud on teadusuudisteminut, tipppuust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on stuudios külas geograaf Jaan Pärn. Ja igasse saatesse oleme valinud ühe viimatise teadusuuringu, mida me siis siin saates natuke lähemalt avame ja tutvustame. Ja täna räägime. Põuast põuad kujutavad ökosüsteemile ja inimestele üha suuremat ohtu ja sellega seoses siis õhu kuivus piirab ka fotosünteesi. Ka siis, kui mulla niiskust on piisavalt. Jaan, mida teadlased selle uuringuga teada saada tahtsid? Seda, et mis siis täpsemalt taimede, sellist nii eluolulist protsessi fotosüntees, millega siis taim päikese ja süsihappegaasi abil endale suhkruid tekitab. Mis seda õieti eriti selle põua juures piirab, et jah, kuidas põud täpsemalt mõjub, et võib-olla selline tava arusaam, noh, kes oli igatahes taimi kasvatanud kodus või või peenral või põllul siis, et et kui meil on, on põud, et siis on vaja taime kasta ja aga siin vaadati need koos atmosfääri andmetega seda, et, et mis siis kas on see mulla niiskus või, või hoopis õhuniiskus või täpsemalt siis õhu õhu kuivus täpsemaks minna siis põhiline näitaja õhu siis, kui seejuures seda öeldakse teadvus terminina, küllastusvajak, küllastus, defitsiit ja see on, on siis see erinevus õhus reaalselt leiduva niiskuse ja selle vahel, kui palju sinna maksimaalselt mahuks ehk mida kuivem õhk, seda kõige paremini või üks selline näitajaid on see külastus vajaka, mida, mida kaugemal on õhu õhuniiskus sellest maksimaalsest niiskusest, mis sinna mahuks, seda, seda suhteliselt kuivem see õhk noh, eeskätt siis taimedele on. Ja siin leitigi, et, et kui mulla niiskusel on ütleme, selline keeruline seos taime ja fotosünteesi ja, ja seetõttu taime kasvuga, et see noh, kui on üle ujutatud muld, siis selle kuivenemine võib jah, tihtipeale küll jah, suurendab fotosünteesi, ütleme keskmiselt niiske muld, selle kuivenemine võib-olla ei anna mingit efekti või siis hoopis negatiivse efekti siis õhuniiskusega on asi alati väga, väga selge, et kui see õhuniiskus väheneb, siis fotosüntees väheneb. Kuidas teadlased seda uuringute läbi viisid? Jah, selle jaoks on selline meetod, mida eesti keeles võiks öelda õhu turbulentsi meetode ehk siis metsa või, või siis muu selle ökosüsteemi kohale paigutatakse ilmajaam ja ühtlasi ka süsihappegaasiandurid. Ja siis ilmajaamast, sest kõige tähtsam on see tulemõõtja ehk siis me saame teada, kui palju süsihappegaasi ökosüsteemist tuleb või läheb. Noh, nagu nagu öeldud, fotosüntees on see protsess, mis süsihappegaasi tarbib. Ehk kui me mõõdame metsa kohal süsihappegaasi kadumist, siis selle jaoks kõige selgem seletus ongi just fotosüntees. Ja siis sinna juurde nii mulla kui õhuniiskuse mõõtmised. Aga selle uuringu puhul on tegemist ikkagi siis ülemaailmse uuringuga, et vaadati eri piirkondi. Täpsemalt on tegemist üle-euroopalise võrgustikuga, mille nimi on Aikos, kus siis jah, need väga kõrge standardiga mõtte. Jaamatut 2018 oli vist selline viimane selline suurem põuaperiood Euroopas, kas seda aega ka vaadati siin uuringus kuidagi? Ja see on siin sees ja, ja see on, on kindlasti üks selliseid punkte, kus, kus neid kõige kiiremaid muutusi just nimelt oligi võimalik jälgida ja sellesse sellesse analüüsi mudelisse saada ja ja ma arvangi, et, et need on see 2018 võib, kuna need need jaamad on, no ütleme, kümmekonda aastat töötanud siis, siis just just nimelt see 2018 ja võib-olla mõni üksik kohalikum põuaperiood veel just nimelt mõõtavadki järeldasid. Me seda ju ei oska ette ennustada, kuigi täpselt, et millal jälle järgmine suurem puud tulemas on, aga kas me saaksime kuidagi valmistuda ikkagi selleks selles osas, et midagi juba ette teeksime? Kuidagi paremini see aeg üle elada? No see uuring oli siis need taimedest noh, inimesel ei ole taim, meil fotosünteesi ei ole. Et kui rääkida inimestest, siis tegelikult seesama külastusvajak on iniminimese heaolu ja tervise suhtes just siis mis puudutab temperatuuri väga oluline näitaja, noh, inimese puhul kui tahta jälgida teda ja ilma, et see ei muutu koormavaks, siis kõige parem näitaja on niiske termomeeter panna sellele tavalisele õhu termomeetrile märg jah, kas tualettpaberitükk, kui või kanga ribakene külge ja siis kui see termomeeter hakkab lähenema inimese kehatemperatuurile, et siis on, on tegemist olukorraga, kus enam meie higistamine ei jahuta meid enam ja noh, siis on asi asi küll. Võib, võib juba, aga ka abi abi kutsuda, kui on teada, et et seda ei ole kõige tugevamalt, et ma arvan, et need südame-veresoonkonna haige ohud ja haigused võivad siis välja lüüa. Aga taimede puhul, et noh, kas me neid kuidagi saame siis aidata, fotosünteesida rohkem isegi Põud, ja jah, need tulemused just nagu ütleksid, et sellest pidevast kastmisest ka ei pruugi abi olla, kui õhk on ikkagi täiesti täiesti kuiv. No siin jah, kohe käigu pealt ei mõtlegi. Mõtlegi välja, noh on meil Järvselja kandis rõkkab, täpsemalt on jaam, kus õhku niisutatakse, kunstlikult aga mõelda, et midagi sarnast välja vähemalt suures suurel põllul on väga raske, eks oma. Ja isegi isegi peenral, et kus sa selle niisuti siis paned. Aga teadlased on väga leidlikud, nii et küll mõeldakse välja ka see lahendus. Niupise teadmine on olemas ja saavad ikkagi ilmselt tulevikus ka taimed põua ajal fotosünteesida. Ma olen väga optimistlik, et välja midagi mõeldakse. Jah, kultuurtaimede osas kindlasti võib. Sellistes sordiaretuse juures võib tõesti olla päris päris oluline teadmine. Aga meie aeg tänaseks on läbi, aitäh kuulamast ja kohtume teiega juba homme. Puust ja punaseks toostria punaseks.
