Eelmistel aastatel on Eestisse imporditud saematerjali Venemaalt ja Valgevenest hinnanguliselt miljon kuupmeetrit ja seda umbes 300 miljoni euro väärtuses, ütles Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja. Täpselt ettevõtete arvu on raske välja tuua, aga me teame, et see mõjutab kolmekümmet protsenti saematerjali turust Eestis mis siis nii-ütelda, kaob praegult pakkumisest ja sama olukord on ka meie siin lähiriikides ehk siis, et ei ole ka lihtsalt viisi, kuidas seda siin asendada impordiga muudest riikidest. Defitsiidi tekkimisega on nõudluse kasvamine seoses sellega, et, et ehitussektoris on ta metallide kättesaamine muutunud väga keeruliseks ja väga kalliks, mistõttu vaadatakse asendusmaterjalina liimpuidu poole, mis justkui tähendaks hoopiski positiivset väljavaadet. Aga aga jah, et kui, kui kuskilt leiaks toormaterjali, millest seda, seda liimpuitu siis teha? Ettevõtted loodavad leida võimalust asendada puuduolev saematerjal kodumaise toorainega. Henrik Välja. Eesti enda metsavarudest kindlasti on võimalik leevendust sellele anda, mitte võib-olla küll nüüd kogu selles mahus, mis ära jääb, aga, aga siiski arvestatavas osas ja tegelikult on meil ka sellist vaba saetööstuse tootmisvõimsust, mis, mis võimaldaks seda kasutada ja kindlasti metsa- ja puidutööstuse liidu poolt. Me oleme täna pöördumas valitsuse poole ettepanekuga käesoleval aastal ja sõltuvalt siis olukorra jätkumist võib-olla ka järgmisel aastal riigimetsa raieplaane üle vaadata, et toetada siis nii tööstus- kui ehitus kui energeetikasektorit, kodumaise toorainega. Kagu-Eestis liimpuitu tootva aktsiaselts Barrus, saematerjali ostu ja müügijuhi Janar tato meri sõnul käivad meil läbirääkimised erinevate saematerjalitootjatega. Et hetkel meil käivad läbirääkimised siin nii-öelda balti saeveskitega ja Skandinaavia saalis ennekõike siis nii-öelda Rootsi ja Soome saeveskitega. Eelmine aasta juba näitas, et tegelikult meil on nagu toormetorme defitsiit nagunii olemas, kuidas ta see aasta kulgeb, seda veel keegi ei tea.
