Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustatud puust ja punaseks, sest see on igapäevane teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal need uudised pidame teieni toome, mida teadlased üle maailma On uurinud, avaldanud välja, selgitanud puudutavad kõike psühholoogia valdkonda ja nagu sellisel puhul ikka, on minuga koos siin stuudios neid teemasid kommenteerimas avamas. Tallinna Ülikooli psühholoog Grete Arro, tere Grete, tere. Meile alati meeldivad sellised uudised, mis lükkavad ümber mingisugust seni kehtinud arusaama või teadmist või haavata natukene uue nurga alt. Ja, ja see arusaam, millest me siis täna räägime, on see, et et vananedes inimese kognitiivsed, võimed või tema vaimsed võimed nagu jäävad kehvemaks. Et mingil määral see kindlasti nii ju ongi, et tegelikult mingeid võimet ju langevadki, eks ole. Ja ja küsimus ongi selles, et kuidas need järeldused on üldse tehtud, et, et võimalik, et mõnikord me oleme nendes järeldustes kinni seetõttu, et uurimisviisid on olnud võib-olla natukene sellised, et nad ei mõõda mitte ainult sellist mõtlemisvõimekust, vaid sellega seoses mingeid muid asju ka, mis võivadki olla noortel paremad. Aga siis ähmastavad seda tulemust ja tõepoolest praegu räägitud uuring siis sellel uurijatel õnnestus, võiks öelda sellise andmeanalüüsi mudeliga mingis mõttes nende erinevate mõjutegureid natuke lahku lüüa ja vaadatagi siis kitsamalt seda, et et kas selline infotöötluskiirus siis on vanematel inimestel väga palju väiksem või madalam kui noorematel või ei ole. Ütleme teisiti, et kas vanemad eakamad inimesed mõtlevad aeglasemalt kui noored. Just et see oli nagu see küsimus et aga mida nad selleks tegid tõepoolest nad lasid siis erinevas vanuses inimestel siis lahendada jällegi selliste otsustamise otsustamist nõudvaid ülesandeid. Ja tegelikult jah, mitte mitte võib-olla isegi ülearu keerukaid ülesandeid. Et nad võiksid olemasoleva andmebaasi, kus neil oli suisa üle miljoni uuritava andmed ühe või noh, ilmselt erinevate testi kohta nad analüüsisid siis ühte, et 10.-st 80. eluaastani ja, ja sisuliselt vaatasid eri vanustes inimeste puhul seda probleemi lahenduse puhul siis nii seda iseenesest kui kiiresti vastati kui ka siis seda, kui õigesti vastati sellist vastamise kiirust ja täpsust, et ehk siis, kui me need nii-öelda kokku nagu ühe näitlejana võtame, siis võib tõesti jääda mulje, et võib-olla vanad inimesed on aeglasemad. Kui me võtame selle täpsuse juurde, siis siis võib tunduda hoopis see, et, et õigsus tegelikult ei, ei halvene selline infotöötluse nagu täpsus Võiks isegi võita läbi selle, et võib-olla vanemad inimesed analüüsivad mitmema nurga alt ja saavad siis õige vastuse ja see võib võtta natuke rohkem aega. Aga see tulemus kindlasti halvenda, kui, kui mitte võib-olla isegi parandab. Just et nagu nad ise ütlevad, et, et noh, kuigi me näeme, et nii-öelda vastamise kiirus vanusega väheneb, siis see on peamiselt tingitud protsessidest, mis ei ole seotud mõtlemise kui sellisega, vaid vaid muude asjadega, nagu sa mainisid ka, eks ole ka reaktsioonikiirus ja, ja muud muud nagunii-öelda tegurid, mis, mis tegelikult ei peegelda seda, mis meie nii-öelda mõtteis toimub. Ja, ja tegelikult võiks isegi öelda, et äkki mõnes mõttes isegi peegeldab seda mõtlemist, et ka, et kui mõelda, et, et parema vastus, et noh, et kui mõelda, et mille poolest erinevad algajad eksperdid et mõnes mõttes nad erinevad selle poolest, et jah, et eksperdid juba omavad mingisuguste teemade kohta selliseid valmis infotükke suuremaid mahult suuremaid ka võib-olla kergemini kättesaadavaid infotükki, kuna nad on nendel teemadel või iganes teemadel, siis nagu rohkem mõtelnud, kui need on olnud neil varem elus neile ette tulnud. Ja siis nad saavad selle info kiiremini nagu ühe ühikuna kätte ja kiiremini kasutada. Aga teiselt poolt erinevaid eksperdilt mõnes mõttes just aeglase poolest, et nad võivad olla mõnes mõnes kohas palju aeglasemad kui algajad, kes näevad oma arust kohe õiget lahendust, mis võib olla pinnapealne. Lihtne, kiire ja täiesti vale. Aga ekspertide, Se erinevate nurkade alt kaalumine, erinevate tahkude nägemine tänu varasemale kogemusele võib tegelikult seda mõtlemisprotsessi teha väliselt aeglasemaks. Tegelikult see mõtlemisprotsess ise ei ole aeglasem, lihtsalt ta võib-olla natuke põhjalikum. Et, et see on selline hea küsimus, mida alati küsitakse, et kas ekspert või algaja õpetaja kulutab tunni ettevalmistuseks rohkem aega. Tegelikult on see ekspert, kes rohkem aega kulutab, sest seal on väga palju rohkem aimu sellest, mis kõik võib ette tulla või kui paindlik sa pead olema seal tunnis. Just et kui teda panna vastuse siis või midagi tegema, siis tal käib peast läbi nii-öelda tõesti 100 asja, millele peab nagu selle juures mõtlemas teave, tuleb kõigil nendele asjadele mõtlema, samal ajal kui kui keegi teemiasse see noor inimene näiteks ma ei teagi, et, et just sellised asjad võivad nagunii-öelda olulised olla sealjuures. Ja täpselt, et ehk siis, aga et, et siis võib arvata, et vanem inimene võib tõesti mõnes mõttes võib-olla tõsis, töötleb isegi mõnes mõttes kiiremini, kuivõrd tal on nii-öelda rohkem ühikuid, millega ta seal manipuleerib. Aga jah, et nii, et siit hea hea sõnum, et ei aeglusega vanadus ei ole kuidagi meile kahjulikud pigem vastupidi. No kui ühinesin uuringus ka ikkagi ütlevad, et nii-öelda, et, et see mõtlemise kiirus püsib suhteliselt konstantne vanuses 30 kuni 60 ja sealt edasi ikkagi hakkab näkku natukene natuke langema, aga tooksin siia juurde kohe-kohe teise uudise, mis kõht või või siis võib nagu olla hea uudis nendele, kes on 60 pluss. Et siin sattusime kohe teise artikli peale või õigemini konverentsi ettekande peale, mis siis ütleb, et jällegi tehti selline pikaajaline uuring, inimeste puhul vaadati nende nii-öelda vaimset võimekust üle aja ja selgus niimoodi, kasutades klassikalisi, ajab ajalehe pealkirju selgus tegur, mis lükkab edasi aju vananemist. Ja see on tegur, mis on paljudel meist kodus olemas. Ja, ja mul kohe tuleb meelde, selline oli kunagi aastakümneid tagasi nüüd juba suur võitlus ühe lehmapidajate vastu. Et olid vanemad daamid maapiirkondades, kellel üks lehm ja see oli kuidagi hirmus nagu vale. Aga ETV uuring näitas ilusasti, et, et üks viis, kuidas selliste, võib-olla mentaalset tagasilangust vähendada, on pidada looma pidada kodulooma ja tõsi ta on, et siin võib olla rõhutatakse just üldse loom, võiks olla seal toas, et võib-olla lehmaga rohkem. Aga et tõepoolest ikkagi, kuivõrd vanuigi noh, vähendama, et ma oma selliseid kognitiivseid ülesandeid tõmbume paljudest tegevustest võib-olla tagasi, et siis see on ka üks põhjus, miks me miks me võib-olla ka noh, neid funktsioone ei kasuta, mis meil värskena võiksid püsida, et iga asi, mida me ei kasuta, hakkab ikkagi taandarenema, nii ta on ja meil on vähem kohustusi, siis selline koduloom võiks olla selline hästi paras kohustus, kes väga mitmes mõttes leevendab stressi ja paneb liikuma ja tegelikult panebki vastutama. Mõnes mõttes see uuring on hästi põnev, sest see on pikiuuring kilongitud uuring üle vist kuue aasta jälgisid nagu muus mõttes sarnaseid inimesi, aga siis need, kes, kellel oli loom ja, ja mitte uus loom kellelelgi ikkagi loomapidamisharjumused. Et siis siis nende selline kognitiivne tagasilangus oli väiksem siis selliste noh, ütleme vaimse võimekuse testidega mõõdetuna. Et mõte ei ole ka võib-olla isegi see, et alu igituleks loom võtta, aga võib-olla peaks loom olema kogu aeg inimeste ligi igaks juhuks. Ja ei, mitte temast loobuma, kui, kui nagu pensioniga kätte saavad, aga see on selline klassikaline uuring, kus nagu nähti korrelatsiooni kahe asja vahel, eks ole, et kui sul on loom, siis see vaimne võimekus langeb aeglasemalt. Ega me neid täpseid põhjuseid tegelikult ei teadnud, ise ka nagu oletavad, nagu sa mainisid, et see nii-öelda stressi vähem ja liigud rohkem ja tegeled rohkemate asjadega, et see nagu võib-olla kõik aitab kaasa ka. Aga me tegelikult ei tea seda. Ärksameelsuse uurijad näiteks sellel angerjat, nemad on ju teinud neid uuringuid, kus on päris päris eakatel vaadatud, et kuidas mõjub vastutustoalillede eest, et tõsi ta on, et kui sul on vastutus kasvõi lille eest võilillede eest, siis siis inimesel on sellist elu kaldub olema pikem võrreldes täpselt võib-olla sarnaste näitajatega vanuritega, et selline vastutus ja, ja mingi asi, mis sind, mis muudab sind vajalikuks maailmale tegelikult on igas mõttes kasulik ja ilmselt see loom läheb natuke samasse kategooriasse, aga teiselt poolt teeb mind natuke kurvaks selline looma instrumentaliseerimine, et noh, loomulikult ka loom tahab kontakti teise elusolendi. Noh, see mõte, et looma laialt selline seltsivahend tundub olla natukene selline kuidagi liiga pragmaatiline. Kes on juba teine teema? Nii et ärge võtke ainult sellepärast endale koera, et, et see võib-olla hoiab teid natukene ärksamana vanuigivaid vaid seal olgu nagu rohkem eesmärke. Täpselt, et kui sa tast ikka ei hooli ja tema teda ei armasta, siis ta kindlasti ei mõjutasin tõesti. Selline oli tänane puust ja punaseks, rääkisime vaimsest võimekusest ja selle nii-öelda tasemest elukaare jooksul. Oleme tagasi järgmiste psühholoogi uudistega raadioeetris, homme samal ajal olge kuuldel, kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
