Otsest sõja või mõne muu kriisi ohtu Eestis pole. Siiski ütleb naiskodukaitsearendusspetsialist Elisa Jakson, et hädaolukorraks tuleb valmis olla. See on riigi poolt nagunii-öelda soovitused erinevate riikide kogemustest lähtuvalt ka, et, et lihtsalt seitse päeva on umbes selline aeg, et kui peaks tulema mingi suur kriis, siis esimesed seitse päeva on selline suurem kaos, millal võib-olla ei jõuta kõikide abivajajateni appi. Erilist ettevalmistust ilmtingimata vaja ei ole. Tasub mõelda, kas koduse toiduvaruga peaks nädala vastu. Seda varu saab täiendada, kaua säilivad toodetega nagu kuivained ja konservid. Lisaks ka erinevaid süsivesikuterikkaid tooteid ehk siis, et midagi magusat, mis nii-öelda tuju ja, ja veresuhkrut üleval hoiaks. Soovitame ka seda, et need kriisivarud ei oleks mitte eraldi kuskil ma ei tea kastiga, kapinurgas või voodi all, vaid need ongi pidevalt rotatsioonis. Ehk siis, et kui teil on üks poolik pakk, mingit kuivaineid, siis teine pakk on selle taga, mis on kinni nagu järgmise kinnise paki avate, siis paned kohe poenimekirja kirja, et seda asja juurde vaja. Osad varud peaks olema külmad, söödavad ka matkapriimus on hea tagavara, kui elektripliit enam ei tööta. Vett peaks varuma kaks liitrit inimese kohta päevas lisaks toidu valmistamiseks ka liiter päevas. Kui nii palju varuda ei taha, aitavad veepuhastustabletid. Lisaks peaks ette mõtlema, kust vett juurde saada, kus on näiteks lähim kaev. Peale söögi ja v on mõistlik varuda esmaabitarbeid ja ravimeid. Ka sularaha võiks olla nädala jagu, ütleb Swedbanki klienditeeninduse juht Ede Raagmets. Kindlasti inimesena tasub läbi mõelda, et milleks on sularaha, võiks vaja minna noh ilmselgelt enam mitte siis kommunaalarvete, laenumakset või kindlustuse eest tasumiseks, näiteks, et eelkõige vastne vajame seda sularaha ikkagi tavapärastel poeskäikude jaoks. Sularaha on hakatud rohkem välja võtma, kuid pangaautomaadile tormijooksu teha ei maksa. Kui näiteks elektrikatkestuse tõttu pangaautomaadid ei tööta, saab sularahakontorist. Pankadel on kriisideks ka sularaha varustamise plaanid. Nüüd võib-olla, kui inimesed mõtlevad natuke, võta varuks, siis võib-olla võetakse 100 euro asemel 120 eurot näiteks välja. Selline varu on ka mõistlik, kinnitab raagmets ette kokku lepitud kohti nagu pommivarjendeid, kuhu hädaolukorras minna. Jacksoni sõnul pole. Esmajuhis on see, et püsida kodus ja siis kuulata juhiseid, mida siis riigi poolt pakutakse, et kas on vaja evakueeruda, kuhu poole siis minna ja nii edasi.
