Teatud radarisüsteemid olid plaanides olemas küll, aga lisarahastusega ostetakse täiendavad eelhoiatussüsteemid nii Kirde-Eesti piirkonda kui ka siis Mandri-Eesti piirkonda. Et need, mis praegu said rahastuse, tegelikult on sellised lisad, mis selles riigi kaitseinvesteeringute kavas päris nii plaanis veel ei olnud. Just et tegemist on lisarahastusega ja sellisel kujul nad tõesti arengukavades ei olnud. Tuulikutest rääkides, kui suur või kus kandis see maa-ala, siis on missis tuulikutele nende radariostu tõttu lisaks veel vabaneb. Elton lõpptäht on ka aastal 2025 siis peale mitmekihilise õhuseireprojekti lõppu avaneb suurem osa nii-öelda Mandri-Eestist ning Kirde-Eestis, siis sisuliselt vabanevad Aidu marja- ja Purtse piirkonnad mis on täna kaetud riigikaitseliste kõrgus piirangutega. Mida see passiivne õhuseire eelhoiatussüsteem niiviisi maakeelset tegelikult üldse tähendab, mida see meil teha lubab? Passiivne õhuseiresüsteem on selline süsteem, mis on tegelikult vaenlase süsteemile nähtamatu ehk et ta ise ei kiirga raadiolaineid välja. Küll aga ta suudab tuvastada tsirka nelja 450 kilomeetri kauguselt erinevaid lennuobjekte. Kas need asukohad tegelikult lõpuks ei ole leitavad, et kui keegi kuhugi mäe otsa mingisugust kuplit ehitab, siis ei ole vist väga suur küsimus, mis asi see on, et, et kas kas ta saab ikka päriselt tahtmatu olla? Jaagu füüsiliselt silmaga näha, siis loomulikult füüsiliselt on võimalik kõiki süsteeme näha küll aga rehi loetus süsteemide positsiooni valikul. Me lähtume ka sellest, et ta ei oleks nii-öelda avalikes kohtades. Lisaks sellele, mis on kaitsevõime kohalt väga-väga oluline on see, et meie süsteemid on mobiilsed ehk et me saame nüüd vastavalt olukorrale liigutada asukohast A asukohta p või asukohta c ehk et vaenlase kaugtulelöökide vastu annabki meile see kindluse, et vajadusel, kui see positsioon on tuvastatud, me saame kiiresti liigutada radarisüsteemi mujale.
