Head klassikaraadio kuulajad, algab saade, must klahv, valge klahv ja me täna räägime ühest ministrist, kellest me kunagi oleme põgusalt ka rääkinud siinsest tundi nii või siis praegu tema artistinimi on ainult jundi ja kunagi me tegime saate, kus olid võetud nagu selline eriti kiire kokkuvõte ja me panime niimoodi võib olla meelevaldselt kokku siis kolm pianisti, kes ei ole siiski sarnaseid jundi, Liilang, lange, jutša vang, meil on lihtsalt kõigil aasia nimed ja asiaadid küll, aga sellegipoolest, nüüd on aeg igale ühele nagu lähemalt peatuda. Jundi Lee on kahtlemata meie muusikaloose muusika kaanonist siis ütleme ikkagi selline oluline persoon. Et kui kunagi ütleme siis ka väga võib-olla moodsalt öeldud, aga muusikaturule jõudis siis Lang, Lang. Siis on teada, et ta vallandas nagu sellise pianismi laine Hiinas see nagu kunagi oli ja mingi korvpallur Hiinas, siis samamoodi umbes järgmiste aastatega tuli seal miljoneid noori, hakkas korvpalli mängima ja niimoodi seal Hiinas ilmselt käib, et see rahvuskangelaseks on palju teistmoodi ja võib-olla meil ongi raske aru saada seda lääne poole vaatamist ja nii-öelda nagu selle järgi tegemist ja seda seda nii-öelda nagu enda sees ka leidmist või mulle tundub natuke, mis sest, et kõik need jundi liid, Lang, Langi, Deutsche vangid on õppinud läänes, las nad, las nad on sellegipoolest nad nagu kuuluvad natuke ikkagi selle hiinamaa juurde ja jundi on siis tuntud kõige rohkem selle poolest üldse maailmas, mitte ainult Hiinas. Ta on kõige noorem pianist, kes kunagi Chopini konkursil Varssavis võitnud, ta oli siis 18 kaheksateistkümneaastane noormees isegi noormees, noormees võib-olla isegi omamoodi lapselt 18 ja võidab siis aastal 2000 Chopini konkursil Varssavis ja see on tõesti jälle järjekordne laine. Et ei ole ainult Lang, Lang, meil üks sealtpoolt selline suur tegija, vaid tuleb ka järgmine. Ta on sündinud siis seitsmendal oktoobril 1982, nii et praegusel hetkel on ta 39. Nii naljakas on ikkagi, kui internetist otsida infot inimese kohta, siis jundi kohta, siis on seda ikkagi tapvalt palju hästi-hästi, palju küll hiina saitides küll inglisekeelsetes väga-väga palju, näiteks on isegi teada, et kui pikk ta on, siis on teada, kes on täpselt tema vanemad siis on teada igast skandaale, kõiki selliseid asju, eksju ja siis on ka, mis väga tihti ma vaatasin, mis siis tema kohta guugeldatakse, Google näitab selle käte, kirjutati Undi liigeste pakub sulle, mis inimesed on kõige rohkem uurinud siis seal on tihtipeale kirjas näiteks šopääl arusaadavatel põhjustel siis Vaif ehk siis tema abikaasa ja nii edasi ja nii edasi ja üks väga selline noorte poolt populaarne guugeldaminen siis tema rahaline väärtus vaid netipoes. Ja seal on muidugi hästi palju erinevaid numbreid, et kas tema tegevus on siis praegu hinnatud 30-le miljonile dollarile, vahepeal on seal 25, ühesõnaga ikkagi Tal on hästi palju raha, et see on ka üks asi, mis jundil i puhul kindlasti on praegu silmatorkav. Kui jälle lang Langi peale tulla tagasi, siis ma mäletan kunagi 2008, kui ma olin Torontos, siis ma sattusin seal kahe poe juurde minust Rolex, mis siis toetas Langlangi ja kas oli Ferrari, Porsche või midagi sellist, niiet Neid oskasite kõike hinnata. Aga kui Jun vili juurde nüüd täpsemalt tulles, New York Times näiteks on kirjutanud ka, et ta on ikkagi briljantne hiina pianist, kes näitab oma tehnilist üleolekut ja samamoodi ka ka siis ütleme seda tundelisemat poolt, sest paratamatult on ju asiaadid ikkagi selle kuvandi alga vangis. Et tehniliselt ja töö ja kõik, aga kas on seal midagi muud ka? See muidugi neid kummitab ja see võib olla ka pole nii õige mõelda paratamatult natuke kindlasti tema nagu üleskasvamise ajal on see niimoodi olnud. Ja kui vaadata veel, mida siis jundi liial saabunud tänud siis noh, tõesti kõige esimene esimene, kõige noorem šopäevi konkursi võitja, samal ajal ka kõige noorem šopääni konkursi žürii liige kunagi hiljem, siis ta on palutud siin, need on olnud kõige kõige noorem kogu aeg. Tal on, selles mõttes on lihtsalt juba nii palju tehtud. Aga kuulame kõige esimese muusikapala siis ühelt plaadilt, mis seal 2001 välja antud. See on kohe selle Schopeni laine juures, kui ta siis selle võitis maa Ivan tollel ajal veel selline, et ikkagi rahvusvahelise konkursi võitelt šopääni konkursi võit tagab igatpidi rahvusvahelist karjääri. Tähelepanu erinevate internetiraadio ja televisiooni meedia vahenditel on küll hägustumas nii-öelda nagu tänapäeval, see on ju hästi palju erinevaid meediume, aga see on veel see aeg, kus ikkagi ta nagu paiskub suurde maailmasse. Nii et kuulame seda kuulsat kuulsat siis Mollim promatut. No üks asi veel, mis on jundi puhul, huvitav on see, et temal on siis Schopeni pass sendist nagu poolakate poolt tehtud jälle selline kultuurne asi. Poolakad on ju tuntud selle poolest, et noh, kasvõi see, et neil on šopääni nimeline lennujaam ja kultuurrahvana nad end näed väga ikkagi tahavad näidata ja nad on ka neile meeldivad sellised suured tseremooniad ja nad oskavad nagu minu arust hinnata seda ikka luule kõlab neil mingitel vastuvõttudel ja nii edasi ja siis see pass on siis tehtudki sündis 21. oktoobril, kunagi, mis aastal see võis olla, toimus üks tseremoonia, kus siis presidendilossis Poolas see nende kõige tähtsam inimene siis mõtleski välja, et nüüd tuleb siis Rikshopääni allkirjaga selline suur ilus paber ja siis sellega justkui oled nagu selline poola, kas kultuurisaadik või kultuurisõber või et see on nagu selline tõsine asi. Vat niimoodi selline Robbeni passis võib-olla peaksime meiega tegema midagi sellist? Muidugi on jundil ka Poola riigi selline ikkagi artisti noh, ütleme siis preemia või medal või või selline asi. Ja loomulikult Undi liin on hästi palju plaat, et hästi palju ta tuuritab, ringid on igal pool kõige suuremates saalides esinenud ja noh, ma kardan, et ei pääse me sellest võrdlusest lang langiga, ta ise kindlasti seda ei tahaks ja see võib-olla on ka aegunud, aga aga mingil määral ikkagi neid aeg-ajalt võrreldakse, et kui lang lang on tuntud ikkagi no selle poolest, et kogu see muusika, mis ta mängib, noh, on nagu ainult ja ainult rõõmus või Sist isegi kurvad asjad või sellised asjad, mis võib-olla meile tunduvad, et ei ole rõõmu rõõmsad tema mängib neid ikkagi naeratava näoga ja noh, selliselt, et et nagu ainult ainult naudib seda asja, mis ta siis teeb jundi puhul see nagu päris nii lihtne ei ole. Ta nagu jätab sellise hoopis palju tõsisema mulje, aga kuulajatel muusikat kuulama sellelt samalt plaadilt, mis on siis 2001 tehtud andante Spianato ekranud Polonees Kui me enne rääkisime, et lang, langi ja jundi liid, nagu me ei taha võrrelda, võib-olla see on aegunud, siis isegi Hiina meedia seda väga palju teeb ja tal on isegi nagu meeldib seda kogu aeg võrrelda selliselt konkurentsi tasemel siis Lanlangiga. Et kuidagi jundilile see huvi ei paku, ma arvan, kalanglangilise üldse ei paku mingisugust asja. Aga näiteks küsib eriti jundi käest siis niimoodi üks selline Hiina mingisugune ütleme siis ajakirjanik küsib, et miks shop vähem, et kui on nii palju sellist suurt tähelepanu jundi Liil just selle Sheeni peale, miks just siis see nagu ja siis ta ütleb, et jah, võib-olla tõesti, et see on selline sisemine hääl, mis viib mind Schottani juurde, et ükskõik kui kaua on nagu aega läinud ikkagi šopääni muusika just nimelt nagu mind köidab. Et see maagiline puudutab kõiki inimhinge, ütleme aspekt Te tundeid ja on ikkagi nagu kurbust täis. Undi käest on küsitud ka näiteks, et klassikaline muusika tänapäeval on lihtsalt nii rahvusteülene aga jääb ometi kuidagi väikseks just see klassikaline muusika, ma nüüd võrdlen võrreldes siis võib-olla muusikamaailmaga või niimoodi ja siis küsitakse talt, et kirjeldage mingisugust muutust siis, mis on üldse sellisel klassikalise muusikaelukutsel muutunud selle ajaga, kui tema alustas neid õpinguid, eksju ja siis ta räägib, tõesti, tundubki väikese klassikalise muusikamaailm. Et tegelikult nii väike ta ei ole, kuigi ta tundub ja räägib ka sellest, kuidas Hiina majanduse metsik kass on ikkagi ka selle kunsti poole väga arenenud, et neil on nii palju kontserdisaali, sellele pööratakse tähelepanu, õppimine on lihtsalt väga palju lihtsam, eks ju, siis räägitakse talle vastu, et, et võib-olla just nimelt nagu selline teistmoodi trend või, või vastutrend toimub siis nende arust Ameerikas Euroopas, et kontserdisaalid pannakse kinni ja klassikaline muusika muutub nagu vähem populaarseks. Ja siis ta küsitakse temalt jundi käest, et mis sa arvad, kas Hiina, kellel just praegu nuga saale juurde ehitatakse, metsikul kombel, et kas ta päästab lääne muusika või lääne sellise kultuuriruumi niimoodi küsitakse tal. Ja siis ta räägib jundi väga lühidalt, vastab sellele, et klassikaline muusika ei ole kunagi olnud unustatud ja seda kindlasti ei unustata ka, et on kindel, et see sära veel edasi. Samamoodi kuuleme siia peale hoopis nüüd ühte live esitust, on siis mõned aastad hiljem viinist 2005 ja seal mängib siis Taskarlatit, Mozarti Schumanni. Sellised heliloojad ja kuulame kahte Scarlatti sonaati. Meil on küsitud siis hundi käest, et kes on siis tema muusad, kellele ta siis justkui nagu esitab seda muusikat, noh mis on ka väga tihti ju alati räägitakse seda, et lava peal artist kujutab ette, et ta mängib näiteks Talle või siis näeb tõesti kedagi konkreetset saalist panin öeldud ka, et mõned artistid kujutavad ette, et nad ise istuvad saalis ja kõige viimases reas ja sa pead mängima just nimelt talle noh, neid asju on palju. Ja siis Undi vastab jälle kuidagi selliselt nagu praktiliselt, et tema leiab oma muusad igast väiksest asjast, mis tal elus on, et erinevad muusikad, veinid, D ja isegi isegi küpsetamine võib teda siis inspireerida noh, väga argiselt, mis mingis mõttes on ju väga tark või selles mõttes argipäeva õnnelikuks tegemine teebki nagu elu vist tervikuna õnnelikuks. Mulle tundub niimoodi siis Undi vastused tunduvadki sellised, et noh, ütleme siis nagu heas mõttes lihtsakoelised ja lihtsalt arusaadavalt ja ta nagu selles mõttes heitrikita väga palju. Kui teda kuulata. Ja kuulame, siis kuidas ta mängib Pekingis, kuidas siis pekingi, publik laivis jälle on see kontsert? Ka paljud Eesti artistid, kes on käinud nüüd Hiinas esinemas, ütlevad ka, et noh, näiteks noori on hästi palju seal saalis need saalid alati täis, nad on küll teistmoodi, pidid olema siiski palju filmimasel ja tegema sellist asja, millega me pole nii palju harjunud ma küll üldistama kui väga lihtsalt erinevaid muljeid. Ja siis üks huvitav asi pidi olema ka see, et plaksutatakse väga kiiresti ja siis lõpetatakse kiiresti plaksutaminega ära. Et selline mul on endale üks selline sarnane kogemus Venemaal esinemisega kunagi. Mängisin kontserdi ära, siis tuli suur aplaus ja käisin kiiresti lava taga, tulin uuesti tagasi kummardama siis juba skandeeriti või mis tähendab see, et, et see on kõik plaksutavad niimoodi ühes rütmis ja siis ma mõtlesin, et ahvat, kui äge, ma käin korraks veel lava taha ja alles siis lähmegi nii salu ja siis läksin lava taha ja siis ilusti lõppes ära. Arvestasin valesti seda asja, aga kuulame siis, kuidas jundili mängib 2011 Pekingis live-kontserdil šopäevi kontsert, muidugi tervikuna šopääli, kontserte siis lõpuks mängib ka ühe sellise Hiina rahva viisikesele Me kuulamegi Sis kahtesse järjest, kõigepealt siis šopääli teise sonaadi, esimene osa tervikuna. Ja siis noh, siis juba räägime edasi, kõige kõigepealt kuulame selle šopääni teises raadi, esimese osa. Ja nüüd siis kuuleme ühte hilja Tadić Jonaali, mis on siis nagu lisalugu justkui ja lan lang teeb seda tihtipeale Tõng oma isaga mänginud midagi lava peal ja siis aeg-ajalt ikka mängivad selliseid, et Hiina rahvaviise sinna vahele samamoodi teebki Jungi liima polegi ise seda kunagi kuulnud varem. Nii et kuulame siis ka, ma proovin seda isegi hääldada, see peaks olema kai Jue vaat niimoodi kuulama siis kuidas jundilisele Pekingis mängib. Juuli Lill on palju plaate ja väga palju on sellest ikkagi shop pääl ta näiteks salvestab ka Beethoveni, tema siis sonaate ja siis tal on ka mingid sellised plaadid nagu näiteks hundireed, dialoog näiteks siis punane klaver. No ei teagi kohe, mis sellest arvata, ma arvan, et me peame seda kuulama. Nii et kuulame kõige esimest lugu, selts, prelüüd ja see peaks olema. Mis ta täpne nimi on, minu meelest ta peaks olema. Kas kollase jõe ei, kollasel jõel oleva paadimehe laul, vat niimoodi kuulame nüüd jälle hiina muusika ja tema albumilt reed piano. Sellele plaadile võibki nagu pikemalt jääda kuidagi nii heas mõttes kinni, et praegune maailm väga paljus on ju ka selline, et tegelikult need suured teosed, onju ära salvestatud, võib niimoodi öelda. Ei saa öelda, et neid ei peaks kunagi salvestama ikka ja jälle areneb helitehnika, tuleb keegi, kes leiab sealt ikka jälle midagi, seda jäädakse alati tegema, seda ma ei usu kunagi, et nüüd saab ära, nagu nüüd on, nüüd on tehtud. Et kõik, aga sellegipoolest muidugi see plaadse Reedbyanomise Juldil on, on korraks vähemalt korraks ikka väga pilku nagu köitev, et sa kuuledki selliselt juskui euroopalikult seatud muusikat, et mis ongi täiesti hiina muusika, kõik niimoodi seal klaverikontsert näiteks siis ja they elul river, piano kontsert ja siis igasugused need just hüvastijätud ja ikkagi loodus, kogu aeg on seal Hiina pealkirjad, mingisugused lilled, seid jõgi. Vaat see asi nii, me kuulame korraks, siit ka. Kuulame näiteks me kuuleme sellist lugu, lugu, lõuing, reed, morning, staas Lilis. Nose ree piano on salvestatud 2011 ja Spotifys on see täiel kujul olemas, nii et kellel on aega ja tahtmist, saab sellesse täiesti kuulata. 2012 ta siis salvestab Beethovenit. Seal on loomulikult need kuulsad Sanaadid, et on pateetiline siis olla Kuupaiste sonaat ja lõpuks apassionaata. Huvitav on ikkagi see, et pateetiline, aportsjonata Pythoni ise pandud, aga see muunlaitse kuu val ütleme kuupaiste seda ikkagi Beethoven ei pannud, ise aga kes seda tegi, pani selle teose igaveseks sinna. Ja väga tihti öeldakse isegi parem vaim on sellest teinud väikse klipikese Youtube'is parim, võimalik, väga moodne, ta nagu käib trendidega kaasas ja ta on võtnud osa näiteks just sellistest asjadest, et mingit kahe minuti väike loengukene niimoodi ja siis ta räägib just ühel hetkel sellest kuupaistes raadist. Et kuidas see loob täiesti vale imidži, et selline kuuvalgel õrn ja malbekene, unistav ja selline melanhoolne, mis läheb täiesti mööda sellega, mis tema arvates Beethoven kirjutas, just selline karm ja tõsine ja vaat selline vankumatu kõik see liikumine, mis seal on, eks ju. Nii et me kuulame sedasama kuupaistesonaati, mille pealkirja ei kirjutanud Beethoven, tema siiski kirjutas sonaadi number 14, esimene osalgise kvaasi ei ole Fanta siia, et justkui nagu fantaasia, kuuleme seda esimest osa. Nonii, lühike, tegelikult ongi jälle jundili saade, et seda saadet tehes on tunne, et nüüd hakkame rääkima paljudest asjadest ja siis vaatad, kuidas keldan tegelikult, kuid juba täis ja aeg saab otsa. Aga kui veel vaadata viimast asja, siis hoidke grammofon on andnud plaadi välja. Artofjundi 2013 on selle siis välja andnud, see on selline noh, ei taha öelda pestophaga mingid sellised lood, mida siis, kas ta ise valib sinna peale või siis inimeste arvamust des seostuvad siis jundi liiga ja seal on peal siis listi esimese kontsert, tee üks osa, šopäevi loomulikult palju, samal ajal ka Mozart, Ravellis, Scarlett siit ja ikkagi palju šopäenilisti, natuke ka Schumanni ja isegi Prokofjevi. Nii et selline, ütleme, kogumik asi on veel pandud ka pärast seda on ta ikkagi salvestanud samamoodi šopääli palju. Aga sellest kõigest me täna ei jõua rääkida, kui me ühel hetkel teeme selle kuulsa klaveri päevara, vaat siis me võime öelda, et igasugustesse detailidesse laskuda. Aitäh kuulamast klahvi saadet ja kohtume teiega. Järgmine kord.
