Tere hommikust, kõik klassikaraadio kuulajad täna musta ja valge klahvi saates räägime sellisest mehest nagu Fredi kem tantsis Frederick Albert Kemp, aga kõik kutsuvad teda Fredike. Ja kõik need plakatid on ka samamoodi Frediga ma esimest korda nägin, siis ma mõtlesin ka, et kas see on siin artistinimi või on see mõni hellitusnimi või äkki üldse teistmoodi ka Fredi on täitsa vabalt on igal pool üleval, umbes nagu Leonard prantslane, leni Bernstein, eeskätt ema on sündinud 14. oktoobril aastal 1977 tantsis brit, ta on sündinud siis Inglismaapinnal, aga tal on, pani ema ja saksa isa ja praegu ta elabki üldse tegelikult Berliinis kirjeldab ta siis oma sellist varast elu niimoodi. Et vanemad vähemalt ütlevad, et ta oligi nagu muusika või noh, ta reageeris hästi-hästi palju muusikale, justkui nagu mängis seda muusikat enese sees läbi, et noh, need vanemad palju kuulasid. Mäletab siis veidike infot näiteks Frank Sinatra väga palju kuulasid ja ja Disney igasuguseid muusikuid ja need talle väga meeldisid siis talle kingi, et ühel hetkel ka üks digiklaverikene või siis ütleme süntesaator mingi selline asi, see oli ainukene jõulukink, mis tal oli, aga siis ta juba hästi kiiresti, eriti siis tegi endale selgeks, kuidas see asi käib, see klaverimäng nii-öelda ja siis muutku mängis juba nelja-aastaselt, siis ta sai endale õpetaja ja tegelikult oli ka ikkagi selline. No kas me ütleme nüüd laps virtuoos või midagi sellist, aga ühesõnaga, väga kiiresti ta seda klaverit õpib mängima. Tema jutus on ka midagi sellist. Ta sai selle süntesaatori siis ta tegi endale selgeks, kuidas käib, siis ta avastas, et ohoh, et vasaku käega saab ka mängida, teeme selle ka selgeks ja siis õppis ära tasapisi ühe šotayni valsi, et noh, mitte mõne rahvaviisi või mõne poplaulu, vaid Schopeni valsi õppis ära. Ja siis mõned aastad hiljem, kui ta hakkab siis mängima õppima, siis aastases vanuses neli hakkab õppima. Ja siis näiteks kaheksa aastaselt mängib juba Mozart, Tiit, kaheteistkümnendat klaverikontserti sellise orkestri Royal file, Monica orkestrile ja sellises saalis nagu Royal festival hool, nii et tema seisnes karjäär läheb ikkagi pauguga käima. Ta võidab ka konkursse just nagu noorte inimeste konkursse ja mängib väga raskeid lugusid väga noores vanuses näiteks pakanyyrap, soodiat, Rahmaninovi, see lugu, mida siis garamani ise karta võttis ja võttis väidetavalt siis pitsikese piparmündilikööri aeg-ajalt enne seda lugu, see on ikkagi tõesti väga raske mingit saated tagasi, me rääkisime ka sellest, kuidas kuidas just nägin Mihkel Polli harjutamas, kes ka mängib selle kõik üleolekuga äraga kurdab ka, et no lihtsalt nii palju keerulisem kui näiteks kolmas kontsert, mis on ka hästi raske, Alfredi Kemp mängib seda paganyyrabsoodiat siis lapsena. Siis ta võidab ka, ei kontserti, mis vii konkursse, mis viivad teda siis kontsertidega Ameerikasse ja siis ka 1996 on tal siis debüüt karnigi hoolis. Kui küsida talt, et näiteks missugused heliloojatele väga meeldivad, siis Ta teeb suhteliselt selget vahet soolorepertuaarile kammerrepertuaarile, seda ütlevad ka kriitikud tema kohta ja ka need inimesed, kes on intervjuusid temaga teinud. Et kui küsida asju tavaliselt, et ma ei tea, miks hakkas klaverit mängima, mis on su lemmikhelilooja, siis ta vastab niimoodi rahulikult ja tavaliselt, aga ta läheb põlema siis, kui viia teema kammermuusika juurde. Siis ta näiteks ütlebki lemmikheliloojatel, suuresti on siiski Žuumann Beethoven, Rahmaninovi ja just Beethoven siis, kui kammerja sümfooniline muusika meeldib talle ka väga mängida tegelikult hästi laia repertuaari siiski ja vene muusikat palju sellel on oma põhjus ju, sest siis kui võit distelismat suujev Tšaikovski konkursi, siis tegelikult vene nagu üldsus ja publik ikkagi soovis näha seal ka Fredi Genfi võitjana ja tegelikult on ka selline asi olemas, et žürii käis. Kas siis vene kultuuriministeerium selline koht ja see käis nii-öelda nagu raha juurde küsimas, et saaks kaks esikohta panna välja matsu akent, et neil oleks võrdselt rahalised preemiad, aga muud võrdsed preemiad, et mõlemad on esikohta väärt. Lõpuks Vedi Genfi jäi kolmandaks, aga nagu vahepeal juhtub, see, see, mitte võitmine, toob vaatajaid hoogu juurdegi. Nii et kui ta juba paar aastat hiljem läks Venemaale tagasi, siis võrreldi teda vänklibunny ka just nimelt nagu tema populaarsuse mõttes, et vene publik tegelikult ikkagi armastab Fredi Genfi. Ma olen ise ka Fredi Genfi kuulnud ükskord Milanos. Ma istusin hästi lähedal ka veel, ma ei tea, võib-olla kolmandas või teises reas sellises Milanos, Saalaverdis, nende mina, esindussaal, iste mängis kõik Schopeni tüdi oopus 25. Ma mäletan seda. Kui kriitikud on tema kohta öelnud, et ta on selline julge mängija, niisiis oma betoostuse mõttes kui psühholoogilisuse mõttes või mingid sellised, et ta ei ole nagu muusikaline katsetaja kuidagi sellise, ma ei oska öelda nagu nalja pärast või sellepärast et õudsat eri erineda vaid see kuidagi on justkui nagu midagi tõelist, siis minule tegelikult täpselt samasugune tunne teda lähedalt kuulates, kuidas ta mängis neuropeni tööde lähedalt, on eriti huvitav, vaadates näedki ta mängibki, need asjad kõik ausalt ära mingid asjad hoopis teistmoodi, nagu võib-olla keegi mängiks, eriti see kõige viimane etüüd seda võimega hiljem kuulata. Aga nüüd kõige esimesena kuulamegi, kuuleme selliseid suuri lugusid täna. Et me ei too igasuguseid näiteid. Me kuulame šopäänil neljanda ballaadis on siin ime ilustama ballaadidest kõige viimane, nii et seda mängib meili Frediike. Selliseid Fredi kemps mängib Yamaha, aga tal on siis see film nagu ja Mahad see S x. Ta kirjeldab seda niimoodi, et seal näiteks on pikem heli või kui, kuidas ma ütlen, ühesõnaga nagu kestab kauem. Sa vajutad ja ta heliseb, heliseb pikemalt ja see avab siis nagu Freddie Genfi sõnul tee täiesti uuteks võimalusteks kõiki neid harjumust päraseid palasid mängima ja esitada. Ja siis ta ütleb, et teine väga oluline eripära, mis selle jama on, see, et kui sa teed suurikashendosid, ütleme nagu see jõud kasvab, et siis kasvab ka selle kõla eri pärata, kuidagi ei lähe nii kinni, vaid tal on sellised suured suured võimalused. Et sellised, mida siis tema ütleb. Samas mulle meeldib hästi see ütlus, et tahad tunda mind siis mine vaata mu sõpru ja kui küsiti Fredy Genfi käest, et mis on olnud kõige lemmikum kontsert, kus ta käinud on, siis ta nimetab, et selliste ministrina shoughercaski ja tema oli siis Ukrainas sündinud aastatel 1009 11 kuni 1995. Ta elas Londonis Seinen penist ja siis Vedigenflex tema kõige viimane selle kontserdile viimastele kontsertidele, kus ta mängis siis muuhulgas ka näiteks Schopeni esimest ballaadi ja Fredi kemps räägib selle kohta niimoodi, et et see esimene ballaad on üks pala, mis ei pruugi toimida alati lava peal igalühel. Et see võib olla ka selline palav, noh seda nii palju mängitud ja see ei anna seda mõju, mida võib-olla kuskil klassiruumis harjutades mõtted, et see seal lava peal annab ja tšenkovskilisele mänginud Vaitškaskeli mänginud niimoodi, et et publik tõusis püsti ja see ei olnud kaugeltki viimane pala sellel kontserdil, et lihtsalt korraks kontsert seiskus, sellepärast et publik siis täielikult andunud plaksutas selle üle. Ja Chercaski ise jälle ütleb, et kui me rääkisime veidi kehv kasutav jama, siis Chercaski kasutas Steinway ütleb ka niimoodi, et kui ta esimest korda Ameerikasse jõudis, hakkas mängima Steinway peal ja sai aru, et ühtegi teist pilli enam süsteemi kõrvale ei mahu. Nii et vaat kus mängida erinevate pillidega ja samal mõjutavad ennast kogu aeg. Nii et nüüd läheme selle ütluse järgi, et tahad teada, mindis, kuulama sõpru, me kuulame siis seda esitust, mis vesikeefir väga meeldis, Youtube'is on see praegu olemas, kuidas siis mängib surachercaski esimest ballaadi? Vaat nemad mängisid käski, see suur Fredi, Genfi lemmikkontserti pianist, aga lähme siis veidi Genfi juurde tagasi, kui näiteks tema kohta lugeda materjali tema kohta päris palju on näiteks selliseid asju, ütleme, eman jaapanlanna, aga noh, jaapani keeles ta väiksest peale kunagi rääkinud need viimased aastad ainult seda õppinud. Ja siis Jaapanis on komme, et kui on nii-öelda nagu kohalik artist jaapanetist, siis tema kindlasti lava peal räägib jaapani keeles ja siis, kui küsitakse Vedigentide, et kas ta on seda teinud, siis ta ütles, et kunagi Jaapanis palju esinenud ja ta kunagi ei tulnud selle pealegi üldse. Aga ikkagi on seda teinud ja seal on suur vahe. Kui ta käis Milanos, siis ma mäletan ka siis ta lisaloo ütles itaalia keeles, et seda asja ta ikkagi teeb, aga sa ütlesid jaapani keelekandja nagu erilisena, et see ei ole lihtsalt niisama lihtne ja siis ütles, et hästi suur vahe oli näiteks sellistel meie jaoks lihtsatele asjadele, näiteks nagu Pemoll ja diees, et kuidas neid öelda, et need on hästi-hästi teistsugused siis kui lugeda veel tema kohta mingisuguseid selliseid biograafiat, siis on tore, näiteks kui nimetatakse dirigente, kellega ta on koostööd teinud, siis kõige esimesena nimi Järvi Sisastuleti toa ja ja askena siia Petrend, Oja, treeningkaar on sellised suured nimed ikka, kõige esimesena on siin pandud järvi. Siis ta on salvestanud päris palju näiteks ka just nimelt Schumanni ja Prokofjevi kõik kontsert ja ka Beethoveni kõiki kontserte ja siis ka Prokofjevi varaseid sonaate, mida tihti nii palju mängitegi need on siis Raplaadistatud ütleb ka enda kohta niimoodi, et ta pole kunagi osanud eriti harjutada ega ennast distsiplineerida, et ta on teinud seda, mida vaja. Aga ta selline fanaatiline harjutaja kunagi pole olnud. Ja siis, kui küsitakse, et kas ta eelistab näiteks stuudiot või kontserti, lava, siis ka tema kohe kindlasti lava, et, et see on küll, ütleb seda, et üks korralik pianist ei pääse plaadistamisest stuudiost, see on kõik loogiline, aga ütleb, et isegi orkestriproovis tahaks ta näha publikut saalis. Et see asi, mis ikkagi paneb nagu artisti käima tegelikult 15 aastasena juba rajale Kädemis läinud ja sealt karjäär lahti tal läinud niimoodi ütleb enda kohta ka, et kuidagi on õnne olnud, et ta on teinud justkui niimoodi tööd, mida on vaja teha ja siis õitsele läinud ja siiamaani see karjäär õitseb. Me kuulame nüüd natuke lühemaid laulusid ja lugusid ka. Ja üks on siis Žuuman jällegi ikka seesama Schumanni ja fantaasiatükid ja sentsis pala nimega varu, ehk siis miks? Siis suund, mida Fredi kemps aga armastab järgmised kontserdid, veidike infilon, näiteks reegel purgis siis ka don bridžis ja jällegi reeglinsburgis purgist, ta mängib siis Šostakovitši esimest klaverikontserti ja ka märtsis, esimene märts on siis tal kontsert Dubais. Mina natukest aega tagasi käisin ka Dubais seen ju liiva peale ehitatud, hullus suurestki, aga seal on ka ikkagi ooperiteater ja seal, noh see on, see on selline rahakas koht ja tahab olla kõige poolest maailma kõige parem. Nii et Ma vaatasin huviga kohe, et kes seal siis esinevad ja seal oli omamoodi huvitav vaadata tõesti, et Lukaste park järgmine päev oli Pletnoff siis jälle Pletnov, natukese aja pärast mat suu ja, ja siis ka Fredigemfet Dubai ilmselt siis ka vahepeal on tõesti siin ei tunneta siis guugeldab, et kes on siis need kõige kuulsamad pianistid ja kutsub meid sinna esinema suure raha eest, et kohvredigemfon nende pianistide hulgas, aga kuulame nüüd teistsugust muusikat, mida me siis praegu selles saates üldse pole kuulanudki Fredy Genfi esituses. See nüüd ei ole ajaliselt nii palju uuem kui Žuuman, aga siiski ikkagi hoopis teisest ajastust. Morris Rawell ja need on siis looblid sentimentaalse valsi ja kuulame sealt kõige esimest valssi. Ja vene meedia ütleb tema kohta ka selliseid suuri sõnu ja kutsute resigiga kangelaseks ja see muidugi puudutab sedasama kunagist Tšaikovski konkursi, kui te siis kolmandaks ja võitis matsu view ja Venemaal käib ta tihti esinemas, nüüd muidugi ei tea, kuidas see Venemaa esinemisega on, aga vene muusikat ta mängib kohe päris palju. Ja näiteks ongi 2000 et 19 ta siis salvestanud Prokofjevi. Seal on siis valik Prokofjevi solaatidest, enne rääkisime ka eska varasetsionaadid, mida nii palju tihtipeale ei salvestata ega ka esineta. Need on need kõik olemas, nii et Spotify saate neid kõiki kuulata siis samamoodi ka Prokofjevi klaverikontserdid, need on muidugi need teine kontserti, kolmas kontsert, need on ikkagi need nii-öelda nagu põhikontserdid ja leida siis teeb ja seega siis on, mis on see grammofon, Kongherto vood, vaat selline auhind olemas siin siis nomineeritud ka sinna, nii et on saanud selliseid ikkagi kriitikud tegelikult ikka kiidavad teda ja kohe päris palju. Ja kui me nüüd vene muusikat ja vene vene selliste ütleme, kuidas siis ütleme, et Vene meedia tema kiitust olen palju lugenud, siis tahaks kuulata, kuidas mängib Tšaikovski sonaati, ega seda väga palju salvestatud ikkagi ei ole, Bledioff loomulikult on selle salvestanud ja kunagi Richter, kuigi see on küll rohkem ikka live esitus risteril olnud, aga Fredy Genf on ka selle salvestanud, nii et kuulame selle Tšaikovski suure sonaadi neljandat osa ehk siis finaali. No ma pean ütlema ikka fantastiline esitus. Ma olen ju seda ise mänginud, need noodid käisid ajus kõik kaasa, et on, on ikka aju ja näpud Fredi, Genfil ja kes seal tunneb, teab, et seal lõpus vasakus käes Dremolast tegelikult ei ole kirjas, mida ta praegu mängis. Aga absoluutselt ei olnud see sobimatu siiani, et vot selliseid, võib-olla ongi neid väikseid julgused, mida siis veidi Genfi puhul öeldakse. Ta on salvestanud tõesti palju, tal on ikka mituteist plaati, seal on palju Schumanni, Rahmaninovi, Beethoveni listides päheni. Samal ajal on ka näiteks selline plaan nagu Schmidt ja siis ka Jenesis süüa. Ja siis on tehtud koos sellise inimesega nagu Tolgakašif vaat-vaat, niimoodi ei olegi ju keegi meist eriti kuulnud neid asju samamoodi Schmidget palakile viie pala kirjevi juurde me jõuamegi ja ikka tema isla mei juurde on ju teada, et ta tahtiski justkui teadlikud kirjutajale kõige raskemate kogu maailmas. Nüüd on üks tore lugu Artur Lemba kohta meie enda Eesti Artur Lemba kohta, kes nõukogude ajal tema elu ju enam nii tore ei olnud, ta ju selliste kõndimisraskustega ikkagi õpetas, mitte küll kahjuks eri klaverit, aga midagi õpetas ja siis on teada lugu, et kontserdid, tooriumis olla olnud Kaspanismi ajaloo tund või mingi selline tund, kus räägiti, sest islam eest ja ja siis vanameister Lemba olla sealt mööda siis kõndinud ja öeldi tohet. Äkki oskate rääkida sellest teosest midagi huvitavat meile ikkagi palju näinud ja esinenud. Selline vana proff ja siis Lemba olla teinud niimoodi, ta ei tahtnud midagi rääkida, vaid tal siis läks klaveri juurde ja siis mängis selle islami midagi mööda ei läinud, kõik olin näppudest, nii et vot selline selline mees kõndis meie seas kunagi kuulama Swedi Genfi virtuoosse feni Genfi sõrmede alt tulevat Palaceri islameid. Sellises virtuoos Neffedi, kes mängis Palaceri Islam Mei tänane saade on kohe läbi saamas, Fedigemfist saab kuulata veel väga palju, kes omab ligipääsu internetile, Spotify, haidele ja Youtube'i dile, siis on temast väga palju, seal on ka pikalt pikad ülesvõtted tema tehtud meistrikursustest näiteks, et kuidas ta siis õpetab, inimesed mängivad talle päris pikki ja tõsiseid asju, siis ta seal õpetab ja toimetab nendega rahulikult, tundub üldse ta selles mõttes on rahumeelne ja kui küsida näiteks tema käest, et mis on tema hobid, siis samamoodi ei oskagi esmaselt midagi eriti öelda ja lõpuks ütleb, et ta justkui nagu hobi või asi, mida tahaks teha kodus olla, et tal on kodu, kus ta näeb neid mägesid, talle meeldib neid vaadata, võib-olla nõksakeme joosta nii et ta näeb neid. Ja siis võib-olla ta ootab ka sellist asja, et et minnagi nendesse mägedesse niimoodi nagu heas mõttes jõlkuma, et rahulikult, et vot sedasorti selline väike, üle vaatakene siis veidi kempist. Aitäh täna kuulamast ja kohtume juba järgmine kord.
