Raadio kahe kuulajad nagu ikka pühapäeviti kell kaks on aeg natukene alternatiivsemate eksmaailmavaadet peks. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks külaliseks on bioloog ja keskkonnateemadega tegelejad Toomas Trapido, kes on töötanud keskkonnakaitsjana Karula rahvuspargis ja seejärel terve dekaadi Eestimaa looduse fondis. Erakonna Eestimaa rohelised esindajana oli ta ka eelmise riigikogu liige. Toomas Trapido on ka üks liikumise, teeme ära käivitajaid, ökokogukondade teema arendajaid ja rohelise mõtteviisi edendajaid. Täna tuleb juttu Gaia teooriast, mille formuleeris seitsmekümnendatel keemiki keskkonnakaitsja James laablock. Ning põhimõtteks on siis see, et meie planeet maa on üks suur ühtne elav organism. Toomas Trapido on ka oma nägemus evolutsiooniteooriast, mida ta meile siis bioloogi vaatenurgas serveerib. Mul on teile ka häid uudiseid. Üsna tihti on sõbrad, võtavad uurinud, et kas oleks võimalik mõne saatekülalisega väiksemas ringis kohtuda, vestelda, küsida, uurida lähemalt mõne põneva teema kohta ning nüüd võimalus avanebki. Nimelt toimub teisest kuni viienda juunini Tallinnas Kinos Sõprus sündmus nimega hallo kosmos kus neljal õhtul toimuvad arutelud, millele järgneb filmi vaatamine ja esindatud on neli erinevat suunda. Festivali avab neljapäeval teise juuni õhtul kell seitse legendaarne vandenõude uurija Jüri Lina oma uue suurfilmi täitmatu uro pooros Masssoonide salakaval taktika esilinastusele ning sellele eelneva loenguga. Äärmiselt huvitav tõotab tulla reede, kolmanda juuni õhtu pealkirjaga tulevikulabor, kus vikerraadio populaarse teadussaate labor, juht ja teadusajakirjanik Priit Ennet juhib arutelu, kuhu teadus viib oma julgeid. Tulevikuvisioone jagavad publikuga armastatud teadusajakirjanik Tiit Kändler, ajamasinaehitaja ja energiakeskuse hing, aare, Baumer, tehisintellekti arendaja Tanel Tammet ja budismihuviline füüsik Laur Järv. Laupäeva, neljanda juuni õhtul kell viis toimub kosmiline kohting ja teemaks on Aktuaalset ufo maailmas. Kanomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke teeb ülevaate viimaste aegade arengutest maavälistel teemadel ja kuuled kindlasti palju põnevat. Vaimne pühapäev küsib, kuhu kulged inimene. Vestlusringis kohtuvad klassikaraadio saade traditsiooni tarkus juht Peeter Liiv, lilleoru liider ja müstik Ingvar Villido, keda peetakse muide valgustunud inimeseks ja eesti transpersonaalse assotsiatsiooni asepresident Psühholoogia magister Alar Tamming. Enne arutelu õpetab energomen Kalju Paldis vett puhastama ja laadima ning taro kaardispetsialist. Katrin aitab huvilistel tulevikku piiluda. Kõige selle kohta saate operatiivselt infot kosmonautide klubist Facebook'is aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo, kosmos ja muidugi raadio kahe kodulehelt R2. Ee kaldkriips. Hallo kosmos. Tänase saatemuusika välismaa armas sõber kultuurikorraldaja Helen Sildna, tänu kellele jõuab siia palju head ja huvid muusikat. Toimus sündmus Tallinn Music Week, mis aitab eesti artistidel maailma murda. Ning reedel, 20. mail suur muusikakunstipidu kumu, öö kuulamegi sealsest valikust, hetkel Londonis elava õppiva ilusat lõufay poppi viljelev Maria Minerva lugu adressaid. See muide Maria Minerva ainus esinemine Eestis sel kevadsuvel, nii et tasub kindlasti kontserti külastada. Meil on tänaseks saatekülaliseks, on bioloog, endine riigikogu liige, keskkonnaühiskonnahuviline Toomas Trapido. Tere, Toomas. Sa oled tuntud looduse ja keskkonnateemadega tegeleja ning neist kõneleja, rohelise mõtteviisi edendaja. Riigi kogussegi jõudsid sa ju 2007. aastal Eestimaa roheliste esindajana. Sel kevadel toimunud valimistel kandideerisid sa juba üksikkandidaadina, miks? Mis juhtus, miks mitte enam roheliste Alt, kas on midagi muutunud sinus erakonnas? Ma tundsin lihtsalt seda, et õigem on mul kandideerida üksikkandidaadina ja ja tagantjärgi ma olen selle otsuse üle väga rõõmus, sellepärast et et ma sain edastada neid sõnumeid, mida ma tahtsin, kõik sõltus minust endast ja mul tekkis suurepärane toetusmeeskond kohe, nii et et mõnes mõttes läks kogu see kampaania tõusvas joones. Sa oled oma juttudes ja kirjutistes öelnud, et inimteadvus vajab mingit lugu, milles elatakse ja mis inimese elu sõna otseses mõttes koos hoiab. Nagu kombeks, tahaks saate alguses kuulda sinu lugu, et kuidas see kõik alguse sai, kuidas sa nende teemadeni üldse jõudsid? Eks toimub järk-järgult ütleme nii, et ma läksin õppima bioloogiat peale keskkooli mis oli tollal ka võib-olla natukene kummaline valik. Ma arvan, et ma olin oma lennust ainuke, kes läks õppima bioloogiat. Noh, see oli siis 20 aastat tagasi. Ja tollal olid kuumad teemad ikkagi juura ja majandus. Aga ma läksin bioloogiat õppima, sellepärast et ma enda jaoks ei osanudki seda niimoodi väga selgelt kirjeldada, aga nii palju ma suutsin, et. Ma tahan rohkem teada, kuidas elu toimib, kuidas loodus toimib. Et mul oli nagu selge side loodusega tekkinud. Ja et ma soovisin rohkem teada, et ma ei olnud küll nagu paljud minu kursusekaaslased, ütleme nii, et lapsest saadik täiesti tunnustavalt heas mõttes noh, näiteks liblikaid mardikaid kogunud. Ja kes teadsid juba peaaegu et kõike. Et noh, mul midagi sellist otseselt ei olnud ette näidata, aga selline soov aru saada asjadest kindlasti oli. Ja siis ma läksin bioloogiat ja ja lõpetasin ka ära, aga paljusid vastuseid enda jaoks tegelikult ei saanud. Ja siis töötasin kaks aastat Karula rahvuspargis otseselt looduskaitse peal. Ja hiljem Eestimaa looduse fondis peaaegu 10 aastat. Ja kogu selle aja jooksul noh, tegelikult ma siis ise vaikselt uurisin, neid teemasid, lugesin, mõtlesin, kogesin nii edasi ja noh, mingi hetk hakkasid asjad natuke rohkem minu jaoks paika loksuma ja noh, siis ma hakkasin ka noh, kuna kuna mulle tundus nagu ikka inimestele tundub, kui nad nende arust millestki aru saavad, et siis tuleb seda teistega tagada. Ja siis ma hakkasin katseid tegema, neid lugusid rääkima ja loenguid pidama ja natukene kirjutama ja nii edasi, et see siis juhtus, noh, ütleme mingi kuus aastat tagasi, et alustades Tartus ja hiljem Krahli akadeemias ja, ja nii edasi. Et praeguseks on see jõudnud siis ka selleni, et et minu suur inspiratsioon ehk siis Elizabeth Saktuurisi raamat maailmatants on eesti keeles olemas. Jah, sellele oled sa kirjutanud ka suurepärase eestlasena, et raamat, mida ma soovitan kõikidel kuulajatel siis endale soetada, lugeda Elizabeth Saktuuris maailmatants evolutsiooni uus lugu. Gaia hüpoteesi või Gaia teooria, mis on oma nime saanud siis Kreeka maajumalanna Gaia formuleeris seitsmekümnendatel keemik ja keskkonnakaitsjad Tseems laablock koos mikrobioloog Linn Mark kuulisega mõte on siis selline, et meie planeet maa tervikuna funktsioneerib elav organism, mis iseenesest reguleerib ja optimeerib. Kui ma õigesti aru saan, siis algul olid teadlased selle teooria vastu vist et nüüd aga uurivad seda juba ju biokeemia ökosüsteemide valdkonnad. Interpreteerivad sotsiaalteadused, poliit, Vika religioon, filosoofia on loodud maasüsteemide ehk system's teaduskonnad ja üha enam uuritakse maad kui tervikut. Toomas, enne kui sellest konkreetsest teooriast räägime, siis ma oletan, et sa oled kursis ka erinevate põlisrahvasteteaduste ja teadmistega, et on Sulekki huvitavaid lugusid Kaia mütoloogia vallast. No nii palju kui ma tean, siis ikkagi enamusel rahvastel on olnud mingis mõttes maaema austamine sealhulgas ka siin Eestis või siis maarahval, kes elas siin enne eestlasi eestlasteks või nii, et et see teadmine on nagu alati noh, praktiliselt olnud, et meie maa kas seda nüüd teati, et on mingisugune pallikujuline või, või mitte, et noh, on esiteks selline olend elusorganism lisaks sellele ema, kellest me pärineme, kes on meid sünnitanud et see teadmine on ilmselt väga-väga laialt levinud ja ja noh, kreeklastel oli ta siis ilmselt ka üks olulisemaid jumalanna Sid aga muidugi aegade jooksul, et kui sellised sõjakamad lausa sõjaka patriarhaalse ja noh, sellised meeste suurte sõdalaste kesksed kultuurid peale tulid, et noh, siis Kaia maaema kahjuks taandus inimeste teadvuses mõnevõrra, aga noh, ilmselt ei kadunud kunagi kusagile. Jah, tuleme siis tagasi tänapäeva ja ma ei tea, kas alustame siis võib-olla sellest Chams laavloki kaija teooriast. Räägi meile sellest, mis Gaia teooria on ja kas ta nüüd tänaseks teooria või on ta endiselt hüpotees. See on rohkem nagu nimetamise küsimusega, ega noh, teadus nii toimibki kui ma olen õigesti aru saanud, et ega ühtegi asja ei väidet ta nagu päris kindla peale, vaid maailma seletamine käibki läbi teooriate. Et noh, on ju siin relatiivsusteooria ja, ja igasugu muud teooriad. Aga Gaia hüpotees ja hiljem siis teooria sai alguse niimoodi, et tõepoolest Inglismaal elav või täpsemalt siis deemonist elav sõltumatu teadlane Champs Lavlak hakkas lahendama ühte väga omapärast ülesannet. Et kõigepealt paar sõna Tseemslaulokist, ta oli juba noorest peast selline väga sõltumatu leiutaja ja ka heade tulemustega nimelt ta leiutas Sis kromatograafi ehk siis seadme, millega sai kosmosest tulevat valgust interpreteerida, et elemendid seal on ja nii edasi. Ja selle tõttu ta pälvis NASA ehk siis USA kosmoseagentuuri tähelepanu, NASA pöördus tema poole, et lahendada ühte väga huvitavat ja kordumatut probleemi. Nimelt, et noh, seal oli selline küsimus, mis tavaliselt inimestel ei teki. Et kuhu planeedile lennata. Et neil oli mõte, tuleks lennata ühele planeedile ja kõige lähemalt planeedid, siis teatavasti on Marss ja Veenus, aga noh, üks on nii-öelda ühel pool, teine teisel pool ja peaks valima siis kummale ja, ja siis nad mõtlesid, et, et mille järgi valida ja üheks kriteeriumiks kindlasti oli see, et võiks lennata sellele planeedile, kus tõenäolisemalt on elu. Et siis oleks huvitav mäki kohtuks mõne organismiga. Aga sellest tekibki järgmine küsimus, et kuidas siit maa pealt kindlaks teha, et et Marsil või Veenusel on elu või on mingi mingid elu jäljed seal. Ja selle küsimusega nad pöördusidki Lavloki poole. Et kuna ta oli neid kosmosest tulevaid valgusid uurinud ja laulaks, siis haaras härjal sarvist ja hakkas siis mõtlema ja mõtles, mõtles ja mõtles siis kõigepealt välja selle, et oletame, et me oleme näiteks Marsil ja vaatame maa poole, et kuidas me saame siis aru Marsilt vaadates, et maal on elu sellepärast et maal elu on. Aga samas kaugelt vaatame, näeme näidatud mingit äikest käpikest, et kuidas me saame aru, et, et maa peal on elu mis eristab maad teistest planeetidest sellistest täpikestest. Ja see oli väga õige küsimuseasetus ja siis ta hakkas seda uurima ja jõudis kahele väga huvitavale järeldusele, et mis tõepoolest maad eristavad teistest planeetidest siin päikesesüsteemis nagu tõesti Mars ja Veenus, et noh, mis, mis noh, põhiolemuselt on sarnased, suured, kivistunud vähemalt kivistunud koorega pallid. Aga mis maatsis neist eristab, ja need kaks tunnust on esiteks see, et maakera hoiab mingites piirides oma tempera tuuri. Ja teiseks see, et, et maakera atmosfääris on gaasid noh, ütleme nii, et väga ebatõenäosuses koostises ja natuke lähemalt. Et see, et maakera hoiab oma temperatuurivahemikus, noh näiteks ööpäevas temperatuur ei kõigu ju no üldjuhul eriti üle 20 kolmekümnekraadina kõrbes võib-olla rohkem. Siis on see väga eriline sellepärast et et Veenusel ja Marsil kõigub temperatuur sõltuvalt sellest, et kas planeet on päikese poole või teisele poole võin siin eksida, aga, aga noh ütleme nii, et 100 kuni 200 kraadi. Ehk siis noh, mida ilmselt kujutate, et mis ei ole väga meeldiv elukeskkond. Et päeval on näiteks pluss 50, öösel on miinus 50 või isegi rohkem ja et maakera hoiab oma temperatuuri nagu tegelikult hoiavad oma temperatuuri noh, väga paljud organismid, et kaasa arvatud inimene, et see on üks tegelikult elusorganismi tunnuseid. Ja teiseks see gaaside tasakaal maa atmosfääris. Et meie siin hingame hapnikku kõik ja ilma hapnikuta meie elu ei oleks siin võimalik. Aga enamgi veel, et hapnik on hästi täpne kontsentratsioon maakera atmosfääris. Ja kui see oleks paar protsenti madalam, paar protsenti kõrgem, et et noh, siis oleksid väga, väga suured probleemid, et kas, kas me oleksime siis väga unised või, või üldse lisaks elada või siis kui oleks kõrgem, et, et noh, et siis hapnik on väga noh, selline kõigega reageeriv gaas noh, raud roostetab näiteks hapniku tõttu ja et siis noh, siis oleks umbes nii, et et ühtegi tuld ei saaks ära kustutada ja ja noh, kõik nagu reageeriks selle hapnikuga. Aga noh, näiteks ma jah, Marsile Veenusele, et on, on valdavalt süsihappegaas atmosfääris ja noh, seal on nagu selles mõttes mingit reaktsioon ei toimu, et siin selline keemiline tasakaal aga maakera atmosfääris on jah, siis selline väga huvitavad osakaal mis võimaldab sellisel elul olla elada nagu, nagu meie siin üldse oleme. Ja, ja siis ta uuris, laulab kuuris, et et noh, et kus siis need asjad tekivad, et see temperatuuri hoidmine ja gaaside tasakaal ja põhimõtteliselt ta jõudis sellisele järeldusele, et et kõige täpsem seda kirjeldada ongi nii. Et neid tasakaalusid hoiab ülal elu ise ehk siis biosfäär tervikuna seda võib lahti võtta erinevateks ringeteksin, et kuidas süsihappegaas tekitab siin kasvuhooneefekti, mis hoiab seda temperatuuri kuidas taimed tekitavat hapnik, kuidas meie kasvatab hingajat kasutavad hapniku ja nii edasi ja nii edasi. Aga see ei ole nagu taandatav noh, mingisugusele ühele või kahele protsessile. Et see on niivõrd keeruline jah, ja seda protsessi nagu ei juhi keegi ja noh, et saabki öelda seda, et biosfäär ehk siis maakera ümbritsev nagu elukiht tervikuna loob pidevalt siis endale sobivaid tingimusi. Ja, ja noh, see see oligi siis ütleme selline väga revolutsiooniline järeldus tolles hetkes, et põlisrahvad on nagu mingil kujul seda alati teada. Aga tolles hetkes oli see väga revolutsiooniline ja naeruvääristati ja ja ka selline teaduse areng toimub. Aga tõepoolest, et noh, et kuigi täna võib-olla paljudes teadusasutustes ei räägita nagu otseselt kaija teooriast, et noh, see, mida uuritakse, on noh, tegelikult just nimelt see, et kuidas maakera toimib tervikuna võib-olla öelda, et kuidas ta toimib ühe organisminaga igal juhul, kuidas ta toimub, toimib tervikuna noh, näiteks kliima, aga keegi ju ei räägi tõsiselt sellest, et on täiesti mingit eraldatud siin Eesti kliima ja Läti kliima ja ja Ukraina kliima ja noh, nii edasi, et et see ongi nagu üks süsteem ümber maakera. Ja et kust ta nime sai, see Gaia hüpoteesi esialgu oli, nii et Champs laulab, kell oli selline tuntud naabrimees nagu William Gold ning kes on kirjutanud näiteks raamatu kärbeste jumal muid häid raamatuid. Ja selle Williamiga jalutasid ja arutasid ja filosoofeerisid ja siis laulab, rääkis kool tingile, et et vaat, milleni ta on jõudnud. Sellele võiks nüüd nagu ja nime leida sellele mõttele sellele arusaamale ja noh, siis kuuldingutes. Aga see on ju Kaia lihtne ja siis niimoodi see Gaia hüpotees nime saigi. Kehra armestaari taimisto avastajanatoodis Kiili kail miinud hääleääre Raagen geenegi sil läegodavam agar pool läks laskinud käänmaanis ja täidab. Nii läheb paberina läkeerige hoid. Me kõik oleme koolis õppinud evolutsiooniteooriat, sul on aga oma nii-öelda täiendatud või siis laiendatud versioon, ole hea, jaga meiega, palun oma lugu evolutsioonist, evolutsiooni. Jah, no eelkõige on see tõepoolest kirja pandud Elizabeth struktuuris poolt, et kes on selline kreeka-ameerika juurde, aga bioloog ja see sõna lugu on siin tõesti oluline, sellepärast et et kuigi me ei ole võib-olla alati seda teadvustanud, et siis ometigi me elame sõna otseses mõttes mingisuguses loos, ehk siis on mingisugused kirjeldused maailma kohta, mida me oleme koolis õppinud, vanematelt kuulnud ja noh, mille me oma peas paneme kõik kokku, noh, mingit tüüpi selliseks jutuks, aga, aga noh, meie ühiskonnas tavaliselt ei toimu midagi sellist, et õhtul siis ma tea lõkke ääres kamina ääres või kus iganes, et noh, et siis keegi ana isa või vanaema ütleb, et nad nüüd ma räägin sulle selle loo, kust me tuleme ja kus me oleme ja aga tegelikult siis jällegi ilma selle loota nagu põhimõtteliselt on võimatu elada, on ju, sa pead kuidagi aru saama, kus sa elad kas või ma ei tea, mis tänaval ja milline troll linna läheb ja noh, nii edasi. Ja lihtsalt siis uurides, et, et mis, mis on see tänapäevane lugu, et kuigi see on väga kiiresti muutuda? Ta ütles, et, et noh, mina olen nüüd nendest asjadest rääkinud, nagu ma ütlesin siin mingisugune viis-kuus aastat ja noh, tegelikult juba selle aja jooksul, noh, ma tajun seda, et et ei peagi üldiselt väga alustama sellest miinusest, et, et noh, et kuidas me kõike nagu, nagu teistmoodi aru saame ja, ja nii edasi, et see lugu on ise väga kiiresti muutumas, aga aga hästi lühidalt koolis üldiselt noh, näiteks mina õppisin seda, kui ma nüüd tagantjärgi kokku panen selle loo, et et maailm sündis universum sündis suurest paugust teadmata põhjustel ja siis paisus, kasvas, arenes, tekkisid tähed, planeedid ja kõik muu siis ühe suhteliselt kõrvalise galaktika, kõrvalise tähe ümber tiirlevad kolmandal planeedil tekkis samuti teadmata põhjustel elu elusorganismid ja mis hakkasid siis arenema juhuslikult. Ja siis lisandusid jah, sellised evolutsioonimootorid nagu, nagu konkurents, looduslik valik. Aga et see toimus ikkagi eelkõige läbi vigade ehk siis, et kui DNA-s toimusid mingisugused muutused, mutatsioonid, mis sisuliselt on vead. Et vanad vead osutusid kasulikuks ja siis elu nagu arenes edasi selle tõttu. Ja, ja et kõik konkureerisid omavahel ja noh, et kuidagi niimoodi me siis olemegi jõudnud siia tänasesse päeva. Et võib öelda küll, et, et, et noh, et milleks kõik see, et saagem aru sellest, et ma ei tea, kuidas meil siin majandus toimib või või mingi muu asi, aga, aga mina ütlen, et see siiski on oluline, sellepärast et kui nüüd vaadata, et milliseid sõnu me kasutame igapäevaselt siin Eestis, et siis me näemegi, et paljud või mitmed nagu väga olulised terminid olulised arusaamad tegelikult pärinevadki sellest loost ja eelkõige just konkurents toon mõned näited. Kui kusagile tööle tahame minna või, või kellelegi tööd pakume tööandjana et siis kindlasti on olulisel kohal konkurentsivõimeline palk, siis inimene ise peab olema konkurentsivõimeline linn, vald peab olema konkurentsivõimeline, konkureerida teistega, olla parem. Riigid peavad olema konkurentsivõimelised majandus loomulikud peab olema konkurentsivõimeline. Aga sisuliselt, et on see läinud sinnani, et, et noh, et ka lapsed juba sünnist saadik peavad olema konkurentsivõimelised. Tegema katseid näiteks ma ei tea, mis, Kohe peale sündi või midagi sellist ja, ja noh, et, et see sõna konkurents, et öelda, et ma ei anna sellel hetkel hinnanguid, aga, aga noh, nagu tõden fakti, et see ümbritseb meid, et noh, et, et kui meil on praegu kokku loeks või, või veel enam, kui me oleks kokku lugenud näiteks viis või 10 aastat tagasi sõna konkurents kasutamise eestik keeles no näiteks nagu avalikus meedias ajalehtedes, raadios, televisioonis, internetis ja võrrelnud seda sõnaga koostöö, et siis noh, see oleks ju väga huvitava uurimuse teema, et, et noh, ma väidan, et see suhe oli tollal näiteks mingi üks 100-le. Et sa 100 korda räägite konkurentsist, üks kord võib-olla koostööst tänaseks on hakanud muutuma. Aga see ongi nagu oluline mõista, et, et noh, me räägime küll, noh, see on normaalne on ju, et iga päev räägime konkurentsist. Aga kust see tuleb, et miks me peame seda niivõrd siis loomulikuks. Kas keegi ütles, okei ja miks me siis usume teda? Et noh, natuke tasub mõelda ja, ja noh, üldiselt on väga selgelt ikkagi võimalik näidata, et konkurentsifilosoofia pärineb suuresti ütleme siis oma huvides, tõlgendatud Darwini õpetusest looduslikust valikust ja, ja konkurentsist. Darwin kindlasti ei rõhutanud seda niivõrd, kui, kui seda tehakse. On tehtud praeguses ühiskonnas ja noh, selle kohta on isegi nimetus sotsiaaltarvinism vaid Se rõhutamine tekkis pigem sellest, et Inglismaaolud 19. sajandil olidki sellised väga karmid ja inimesed töötasid tehastes ja 14 tundi 16 tundi mingisuguseid õigusi olnud inimeste aeti maalt ära, pandi lambatasemele, sest nad pidid minema sinna linnadesse. Ühesõnaga, selline ultra nagu kapitalistlik ühiskond tööstusrevolutsiooni algust. Ja Se Darwini teooria oli noh, ütleme siis dollastele siis võib-olla võimu ja kapitali omajatele väga sobiv instrument, et rääkida seda, et põhimõtteliselt see, mis toimub, see ongi looduse seadus ehk siis tugevam jääb ellu, nõrgem sureb välja, toimub halastamatu konkurents. Ja et see kõik ongi normaalne, sellepärast et see on loodus. Et noh, teistmoodi ei saagi. Mina väidan, ma saan aru, nii et et noh, et kogu selline konkurentsi ületähtsustamine pärinebki sellest ajastust ja, ja noh, ütleme siis Darwini teooria, aga ühepoolsest tõlgendamisest. Aga need, kui vaadata loodust, et minge loodusesse vaadake aknast välja, praegu näiteks ja kas te näete kusagil konkurentsi? Sõna otseses mõttes, et mingisugused vihased olendid söövad 11 ära, toimub selline halastamatu võitlus, mina, vähemalt hetkel siit raadio aknast välja vaadata, kas ei näe sellist olukorda, puud kasvavad rahulikult, tähendab, ei näegi, kuidas nad kasvavad, lähevad lehte. Kõik on rahulik, meri sillerdab, üksikjaht sõidab merel. Et üldiselt sõna otseses mõttes me ei näe midagi sellist. Et loomulikult rebane sööb hiire ära või kanakull sööb mõne teise linnu näiteks ära. Aga, aga see on ka kõik, see ongi noh nagu natukene nagu imelik mõelda, et, et kuidas, kuidas see konkurents on niivõrd üle tähtsustatud, et noh, et kui me vaatame metsa või aasa, niitu mingist ökosüsteemi, et, et siis põhiselt nagu tunne on see, et kõik seal kuidagi toimib, onju ja ta toimib eelkõige ikkagi läbi koostöö ja selle kohta on niivõrd palju näiteid kuidas metsas puud on omavahel seotud läbi siis seeneniidistiku, ehk siis mükoriisa ja ja kuidas on metsas näiteks erinevad rinded, et valgust rohkem vajavad, on ülalpool ja vähem vajavad allpool rohttaimed päris all ja, ja mullas käib tohutu elu ja kõik toimib. Ja noh, vot need küsimused nagu ajendasidki siis ka Elizabeth saht uurist nagu rohkem mõtlema. Et, et mis, mis ikkagi toimub. Et äkki on mingi teine lugu olemas. Asso ja üks oluline lähtekoht siia juurde veel, et, et nagu ma ütlesin, et noh, et koolis meile õpetatakse põhimõtteliselt, et toimub ikkagi suhteliselt juhuslikult noh, me ei tea, miks, et noh, me oleme nagu juhuslikult siin ja milleks, ja kuhu me läheme, noh nagu need küsimused tegelikult üldse ei ole, ei ole teemaks nad näiteks kas evolutsioon üldse praegu toimub ka edasi, et äkki noh, meil on ka mingi roll, selles on ju vaid ikkagi on see arusaam, et olnud vähemalt, et kõik toimub juhuslikult. Aga püüdes aru saada siis evolutsioonist laiemast pildist ja noh, vaadates seda tegelikult millest me koosneme, kes me oleme, noh, kuidas elu on üles ehitanud, ütlevad, et siis ütleme nii, et peab olema nagu väga tugeva usuga, et uskuda, et see kõik on juhuslikult toimunud. Noh, võtame näiteks DNA molekuli, noh see on siis elu üles ehitav molekul, põhimõtteliselt, millest koosnevad meie geenid ja, ja seal on ka palju muud infot. Et ta on ülimalt keerukas, ta sisaldab koodi, mis suudab siis kodeerida erinevaid aminohappeid, millest ehitatakse üles valgud, mis on meie keha nagu siis selline üks põhiline ehituskivi mida on kümneid tuhandeid erinevaid ja, ja mis on meie igas rakus on see Teeenna olemas ja, ja noh, lihtsalt mõned huvitavad faktid, et kui ühe raku DNA niimoodi laiaks tõmmata veebi pikaks niimoodi, et siis ta andmast meetreid ja ja kui kõikide rakkude omad, noh, et siis see on täiesti selline astronoomiline number, et mingi tuhandeid kordi ümber maakera näiteks või midagi sellist. Ja kuidas on võimalik nagu ette kujutada seda, et et sellise keerukusastmega asi, selline molekul, noh, sai tekkida siis juhuslikult siin Saftoorizelannan, aga hea võrdlus või õigupoolest siin kellegi teise võrdlused? Et, et jah, et kindlasti see on võimalik meie maailmast, tõenäosusteooria järgi on kõik asjad võimalikud, küsimus on lihtsalt, et mis on noh, mingisuguse nähtuse tõenäosus, et see võib olla suur, võib-olla väike ja et, et kindlasti on võimalik, et selline DNA molekul tekkis juhuslikult, aga, aga noh, et see tõenäosus on umbes sama suur ette. Kujutame ette, mingisugust sellist raualasuhunnik vot kusagil vedelemas igal pool noh, selline romula ütleme nii ja, ja et, et siis näiteks käib sealt üle mingi tuulepööris tornaado ja oa tekib näiteks lennuk või tekib näiteks autos uus, täiesti töökorras auto. Et kindlasti see on võimalik. Aga, aga noh, võib-olla võib-olla seda juhtub ükskord mingi miljoni universum Aja jooksul, et meie nagu üldiselt selliseid asju ei näe. Ja sealt tekibki siis järgmine suur küsimus, et, et kas inflatsioon on olnud teadvuslik ehk et evolutsiooni on juhtinud miski keegi või on ta olnud siis juhuslik, nagu, nagu üldiselt meil on õpetatud ja vot nendele küsimustele siis Elizabeth Softooris oma oma loos ka püüab vastata. Ja noh, kuna ta ise on bioloog, aga samas ka proovib väga edukalt proovib olla jutuvestja. Et ongi selle raamatu niimoodi kirjutanud väga huvitava meetodiga ühel Kreeka saarel. Ta kirjutas ühe peatüki valmis, siis läks kohaliku külakõrtsi ja rääkis siis kohalikele kalameestele ja inimestele, kes seal olid selle, selle peatüki ära siis kui nad aru said mõttest aru saada, et siis oli okei, aga kui nad ei saanud aru, siis läks koju ja ja kirjutas ümber, et nad just nimelt tema eesmärk oli see, et et noh, et niivõrd oluline asi nagu noh, nagu kogu meie meie ühiskonna tsivilisatsiooni loomislugu peab olema inimestel aru saada valdavalt kõigile arusaadav. Ja siis ta ongi selle loo kokku kirjutanud ja mõned olulised kohad ma siis räägiks siit ära. Et kõige ütleme, et lihtsalt mingit ajalist raamistikku anda, et noh, maakera vanus on mingi noh, umbes neli pool miljardit aastat miljardit miljardan siis 1000 korda suurem kui miljon ja et esimesed elu tuvastatud elusorganismide jäljed on kusagilt noh, vähem kui nelja miljardi aasta tagusest ajast ja elu tekkis, arenes siis ainult ookeanides, nii et üle poole kogu maakera eluajast on, on elu olnud vähemalt praeguste teadmiste põhjal ainult ookeanides isegi rohkem valdavalt on ainult vees olnud, et me maa-alale olen suhteliselt hiline nähtus ja, ja umbes poole kogu sellest ajast oli elu põhimõtteliselt bakterite kujul ehk siis noh, väga lihtsat Rakokiste kujul bakterit ja ja, ja siis teisi rakke eristab see eelkõige, et bakteritel ei ole tuuma ja DNA on nagu laiali seal rakkus ja ja, ja noh, nagu suhteliselt lihtsad ja ja nüüdseks on siis aru saadud, et esiteks tekkis mitut liiki baktereid jällegi seletamatutel põhjust jälle oli alati nagu õigel ajal, et kui alguses olid valdavalt kääritavad bakterid, et kuna, kuna see ürgookean oli selline suhteliselt selline puljongilaadne ehk siis seal oli toitaineid maa pealt vihmad luhtusid kõiksugu toitaineid merre. Et aga, aga noh, hetkel see supp läks võib-olla lahjaks, noh, ma rõhutan veel kord, et see on ainult lugu, mis ma räägin, et ärge võtke seda ülemäära tõsiselt. Et läks supp lahjaks ja siis õigel hetkel just tekkisid sellised bakterid, kes suutsid päikseenergiat hakata kasutama ehk siis fotosünteesima, mida teevad siis siiamaani kõik, absoluutselt kõik rohelised rakud, rohelised taimed, rohelised rakud, ütlemisega on täpsem ja siis ilmselt on tuvastatud, et tekkis selline huvitav nähtus nagu, nagu hapnikureostus ehk siis hapnikku saigi noh, hakkas nagu liiga palju saama. Ja nagu ma rääkisin, kuna hapnikku liiga palju on, ta reageerib kõigega ja nagu ei ole siin kuigi mugav elada sellises keskkonnas. Ja siis jällegi täiesti seletamatud põhjustel tekkis kolmas siis väga oluline energia muundamise viis ehk siis see, mida, mida tegelikult teeme meie kõik inimesed noh, põhimõtteliselt hingamine ehk siis hapnikku kasutab. Et oli tekkinud hapniku ülejääk ja siis tekkis selline ainevahetussüsteem, et noh, mis kasutab, siis kasutab hapnikku omakorda naat sellised bakterid siis tegutsesid ja noh, tõenäoliselt siis ka konkureerisid omavahel, et need aeroobsed vened hingavad bakterite. No on ka praegu vabalt elavad olemas siin ainult noh, hingamine on selline efektiivne energia saamise viis, noh, võimaldab nagu kiiresti palju energiat vabastada. Et ilmselt siis ka nagu olid sellised vilkad ja nad olid hästi palju väiksemad kui need teised suured bakterid. Ja siis tõenäoliselt sõid teisi ja nii edasi. Ja vot siis mingil hetkel tekkiski selline täiesti uus arenguid mida ongi raske noh, nagu seletada mingi juhuslikkuse tõttu ehk kui see, et, et ühed need väiksed hingavad bakterid kolisid siis vaata bakterite sisse elama ja kui me nimetame seda näiteks mingiks kokkuleppeks või koostöö kokkuleppeks, siis on see ülimalt oluline hetk maakera ajaloos. Et see toimus siis kusagil 1,7 miljardit aastat tagasi, sellepärast et ilma liialdamata võib öelda, et tänu sellele kokkuleppele olema üldse meie olemas vähemalt sellisel kujul nimelt need väiksed hingavad bakterid, kes siis suuremate siis kolisid elama noh, tänapäeval meie kõigis rakkudes mitokondritud, kes teevad täpselt sama asja ehk siis kasutades hapnikku vabastavad toitainetest energiat. Ja et vähe sellest veel, et, et siis ka need fotosünteesivad rohelised bakterid kolisid jällegi teiste suuremate sisse elama ja ja, ja ka see on tänapäeval noh, kõikides taimerakkudes on kloroplastid, kes on noh, otseselt tõestatud, et nad on nagu enne vabalt elanud bakterit, et järeltulijad ja lisaks noh näiteks sellised viburitega bakterid, kes võib-olla kinnitasid ka suuremate rakkude külge, nii et võib öelda seda, et et need rakud, mis tänapäeval üldse on taimerakud, loomarakud et need on ise juba sellised suured kollektiivid, kes toimivad ilma ise maha nagu küsimusteta, et nad kas me peame siin koos olema, miks me siin oleme, et nad lihtsalt toimivad ja ja see on noh, nagu sellisel kujul elu alus, et et kuidas, kuidas meil siin praegu see elu korraldatud on. Ja et selline muster siis on nagu evolutsioonis mingi mingil kujul jälgitav, et algselt on nagu mingi ühte tüüpi näiteks bakter, siis tekib mingi eristamine, et on kahte tüüpi, kolme tüüpi siis nad tõepoolest hakkavad konkureerima omavahel väga vihaselt võib-olla võitlema sööma. Aga et siis mingi hetk tekibki nagu selline huvitav hetk, et kellelegil, kui me nüüd nagu inimeste keeles rääkimine küsimus, et äkki saaks kuidagi paremini ette, et äkki on mingi muu lahendus, et me kõik oleksime rahul ja siis siis tekivadki vot sellist väga huvitavat siis uued arenguhüpped või kooselu vormid. Et kust need endised konkurendid noh, loovad siis mingisuguseid koostöö, mis, mis areneb täiesti uuel tasemel tervikuks, et, et kus on nagu mõlemad olemas, aga, aga noh, nii-öelda see üks pluss üks ei ole mitte kaks, vaid, vaid noh, kolm või viis või 10, isegi et see energia on siis väga suur. Ja, ja järgmine selline huvitav vastu, et noh, kui bakterid on, ütleme, meie tavateadvusest natuke kaugel, kuigi vahepeal olid siin reklaamitud igasugu keemilised vahendid, tapavad kõik bakterid, mis iseenesest on väga ohtlik selles mõttes, et kõik bakterid ära tappa on need siis me kahtlemata ise elada. Et ja, ja meie sees muuseas, et, et kellele see need ei meeldi, et ärge kuulake, aga aga meie sees on bakterirakke rohkem kui, kui neid meie nii-öelda päris rakke. Et iseasi on see, et bakterirakud on väga palju väiksemad kui need jõukeriootsed või siis päris rakud. Et me ise oleme, noh, nagu selline huvitav kollektiiv oma kehadega see, kus me elame koos bakteritega ja noh, nad on meile vajalikud selles mõttes, et kui neid ei oleks, siis see on väga, väga raske juhtum ja, ja ütleme nii, et põhimõtteliselt ilma abivahenditeta ei ole võimalik elus püsida. Aga jah, et järgmine, selline suur koostöö näide on siis tõepoolest organism kõrgem organism, et võtame väga lihtsa näite ehk siis inimese keha, meie enda keha, mida me üldiselt Et meie keha, inimese keha koosneb, keegi pole täpselt suutnud ülal lugeda, aga noh, umbes suurusjärgus 10-st kuni 50. triljonist nii-öelda päris rakust triljon on siis omakorda 1000 korda suurem kui miljard. Aga lihtsalt noh, et suurusjärk, Need, lisaks sellele, nagu ma ütlesin, et bakterirakke on veel peaaegu et võib-olla 10 korda rohkem, ehk siis umbes 100 triljonit. Ja nüüd see kõik kokku on see, mida me nimetame oma kehaks. Need, noh, see ongi nagu raskesti ettekujutatav. Et me koosneme kümnetest triljonitest rakkudest igalühel on oma DNA noh, igaüks on nagu mõnes mõttes eraldiseisev üksus ja nad come, eraldame rakke, paneme nad kusagile kasvama, et siis on ju, kui seda õieti teha, siis tihti nad kasvavad edukalt, on ja, või üksikuna eraldi. Kujutame nüüd ette jah, et koosneme triljanitest rakkudest ja, ja igas rakus toimub pidevalt sadu tuhandeid protsesse keemilisi protsesse. Et mitu kaadrit võtavad muutuvad-muunduvad energiat, toimub valgu, süntees kõik. Aga nüüd küsime seda, et, et kas me juhime kõike seda ise igapäevaselt pidevalt iga raku tööd. Noh, vastus ilmselt on eitav, vastasele kindlasti ei saaks sellega hakkama, sest see ongi naiim ütleme siis sellise tavateadvuse jaoks absoluutselt võimatu ülesanne. Aga ometigi meie kehad üldiselt toimivad, kui on haigused, seal haigused, aga, aga valdavalt nad toimivad. Ja siit võib ühe järelduse teha, et et nimetame seda siis, kuidas me tahame. Aga meie enda kehad saavad toimida ainult tänu täiesti perfektsele täiuslikule, koostööle rakkude vahel. Esiteks ja teiseks organite vahel, et me noh, samuti ju juhi oma maksa või kopse või südant, kuigi mõned inimesed võib-olla seda natuke teevad. Samamoodi kõik toimib ja siin Softooris ja raamatus on ka sellised näited, et noh, natuke nagu nagu piltlikustada olukorda, et see muutuks noh, hästi arusaadavaks. Kujutagem ette, et noh, näiteks ühel heal päeval siis otsustab süda muutuda ka näiteks turumajanduslikuks ja võtta omaks siis sellise konkurentsifilosoofia ja teatab, et kõigile teistele organitele, et tänasest päevast kan verd müüma ja hind on selline. Ja, ja noh, oletame, et ajul raha ei ole. Järelikult verd ei saa, et kui kaua siis selline keha toimiks, et ma ei tea, viis minutit, et. Ja siis on nii-öelda business läbi et et et noh, see ongi nagu absurdne, onju, ja võidakse küll öelda või vääristades öelda nad kuule, et noh, et mis juttu sa ajad, nad, see on selline noh, nagu udujutt ja noh, muidugi seda võib võtta sellisena, et ega mina ei ütle, et see on tõde ja kõik on mis ma nägin, aga ütleme nii, et, et noh, et meie keha on kindlasti noh, nagu kõvem sõna kui noh, nagu mõnes mõttes ükski majandussüsteem, mida ükski filosoofia, mida inimesed on siin välja mõelnud. See, et meie keha toimib, selles on nagu tarkust on ju triljon korda rohkem kui Ma arvan kusagil börsil või majandusõpikutes on ju selles mõttes võiks noh, nagu ka põlisrahvad ütlevad, et noh, olla teatud respekt loodus, arengu ja lõppkokkuvõttes meie enda keha suhtes on ju, et noh, nagu mõelda, et kuidas ta üldse toimib ja ja mis seda võimalikuks teeb. Siit tulebki see selle uue loo piirjooned, et lihtsalt mitte seda, et konkurentsi oleks, konkurents on, aga konkurents on üks osa nii-öelda sellisest suuremast spiraalist suuremast pildist ja nagu olulisemal kohal, mis on põhjustanud selliseid edasiliikumisi evolutsioonis, on tegelikult koostöö. Ja teiseks siis just nimelt see, et evolutsioon on selgelt nagu läinud ikkagi mingis suunas sellele mingi muster evolutsiooni, nagu oleks teadvus juhtinud mingit tüüpi teadus. Et need on selle uue loo piirjooned ja nüüd nüüd lähebki alles huvitavaks. Et küsimus on siis, et kui me oleme siin ja praegu oma inimühiskonnaga, et kuhu siis edasi või kuidas edasi Kallid raadiokuulajad, käimas on saade hallo kosmos, tänaseks saatekülaliseks on bioloog ja rohelise mõtteviisi edendajat Toomas Trapido. Täna on teemaks evolutsiooni uus lugu bioloogi vaatenurgast ning suuresti inspireeritud Elizabeth Sachtoorised Gaia teooriateemalisest raamatust. Maailmatants. Toomas arutles, kuidas evolutsiooniteooriat tänapäeval ka teisest vaatevinklist vaadeldakse. Mõtiskles selle üle, kuidas konkurentsikesksus liigub koostöö poole. Meil jäigi jutt pooleli seal, et kuidas siis ühtse inimene ühiskonnana edasi liikuda ning sealt me varsti jutuga ka jätkame. Nagu ma juba enne mainisin, toimub juuni esimesel nädalavahetusel Tallinnas Kinos Sõprus sündmus nimega hallo kosmos kus saab kuulda oma ala asjatundjaid arutlemas ning pärast vaadata filmi. Igal õhtul on erinev teema. Neljapäeval näiteks saladuste õhtu, kus vandenõude uurija Jüri Lina peab loengu, toimub tema uue paljastus filmi täitmatu uruvoorus. Masssoonide salakaval taktika esilinastus. Reede rõõmustab teadvus huvilisi tulevikulaboriga, kus teaduse tulevikuvisioonidega vallatlevad teadusajakirjanikud Priit Ennet ja Tiit Kändler ajamasinaehitaja Aare Baumer, tehisintellekti arendaja Tanel Tammet ja budismihuviline füüsik Lauri Järv. Kosmiline kohting leiab aset laupäeva õhtul. Kui anomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke räägib sellest, mis on aktuaalsed ufo maailmas ja maaväliste teemade arengusuundadel. Ning pühapäev kulgeb spirituaalse rütmis koos Peeter Liivi, Ingvar Villido ja Alar Tamming vestlusringiga ning energomann Kalju Paldise Kaardimoor Katrini praktiliste etteastetega. Keda huvitab siis kõige selle kohta, uurige lähemalt kosmonautide klubist Facebook'is aadressil Facebook, punkt. Com kaldkriips hallo, kosmos ning raadio kahe kodulehelt R2. Ee kaldkriips alla kosmos, kus leiatega foorumi ja arhiivi kõikide varasemate saadetega. Enne konstrapiidoga evolutsiooni uue looga edasi läheme, kuulame natuke mõnusat muusikat, mida tänaseks välismu hea sõber, Tallinn Music Weeki ja reedel 20. mail toimuva kumu öö korraldaja Helen Sildna. Muusika ja kunstipeol kumu öö astub üles 13 artisti üle kogu Euroopa peaesinejateks on saksa puust tehnotrio Mousse Maas Londoni Twimbopsugeis, ambient-elektroonika bäntsiifil, lisaks äge vene elektroonikaartist, muugius Rootsi indie-jazz bank bänd, aul Tallinn Music Weekil, rohkelt tähelepanu pälvinud multiinstrumentalist multifooni Groudenud väga mõnusa saundiga, Maria, Minerva ja paljud teised põnevad tegijad. Kuulame ühe esineja, Soome psühhed eelse indie-popbändi Eleonora Rosen Holmi lugu. Mõistaja huvilal. Pisi nelja kolde koomasse juhatanud Raska Karlis jahukas tulist sildikenemis Toomasse kirjeldasid siin väga värvikalt evolutsiooni ja seda nii-öelda uut evolutsioonilugu, et palun jätkame sealt, kus me pooleli jäime. No lihtsalt üle korrates, et, et mis, mis põhimõtteliselt on kõigile teada, aga noh, visuaalselt on väga selline peaaegu šokeeriv või ütleme, nagu ülesäratav. Et kui vaadata näiteks maakera ajalugu neli pool miljardit aastat noh, vaadata millal maa peale tuldi 500 miljonit aastat tagasi, ehk siis üks üheksandiku maa peal oldud siis dinosaurused tegutsesid siin viimati mingi ja 65 miljonit aastat tagasi. Siis hakkasid Ani imetajad, et üle võtma, ütleme need imetajad otsin arengu eesliinil. Igasugu hiired, rotid. Ma ei tea, hundid, koeri seal ja nii edasi ja nii edasi, ahvid ja, ja noh, et inimene siis nagu mingil kujul ilmus areenile noh, kusagil kolm, neli miljonit aastat tagasi inimese eellased. Aga nüüd esimesed koopamaalingud siis teadaolevat pärinevad umbes 40000 aasta tagusest ajast. Aga, aga nüüd, kui me räägime noh, nagu näiteks tsivilisatsioonid tekkisid, noh siis me räägime suurusjärgus mingi kuus-seitse 1000 aastat midagi sellist tagasi. Ja ütleme, selline põllumajanduslik revolutsioon võeti maa kasutusse ja sellisel kujul. Ja, ja noh, rahvastik oli siis kogu aeg mingi sadades miljonites võib-olla, või nii, et vaikselt võib-olla kasvast Jeesuse eluajal arvatakse, et elas kogu maailmas umbes 200 miljonit inimest ja vaikselt kasvas kassas. Aga noh, siis tõeline plahvatus toimus siis umbes kusagil 300 aastat tagasi algas siis noh siis tööstusrevolutsiooniga, et kui fossiilset kütust nagu süsi ja nafta nagu tõeliselt kasutusele võeti läbi, siis aurumasina ja muude masinate kui siis vaadata, noh, nagu graafikuid, et noh, näiteks rahvastiku kasv, energiatarbimine asjade tarbimine maakasutusele, et noh, kõik sellised asjad, et metallide kasutus, et noh, kõik nagu sööstavad üles praegu tõesti pidi, et, et kõik tundub noh, selline suhteliselt rahulik ja normaalne, aga mõelda sellele, et ma mõtlesin, et noh, et näiteks, kui mina sündisin, et siis oli umbes neli miljardit inimest, tänaseks on seitse miljardit noh, peaaegu kaks korda juba rohkem nagu meeletud protsessid, mis tegelikult need on toimunud. Ja, ja on selge, et noh, et nagu sellisel kujul ei saa asjata noh, pikalt enam edasi minna, et noh, lihtsalt on piirid ees, et kas me tunnistame seda või tunnistada, et naftat päevas enam rohkem välja pumbata kui praegu ja ja, ja metallrohkem kaevata ja, ja noh, lisaks kõik me tahame mobiiltelefoni ja külmkapiautot ja nii edasi ja nii edasi, et mis on noh, täitsa okei. Et, aga lihtsalt piirid tulevad ette. Kõik see näitab, et et noh, mingisugune selline suurem muutus on õhus ja vajalik, mitte ainult õhus. Nüüd ongi küsimus, et kuidas sa siis sellesse suhtud, et et kas kardad seda, mis, mis tulemas on. Et kõik lõpeb otsa ja nii-öelda langeme tagasi kusagile kiviaega ja ja, ja rahvastik vähenenud ja sõjad ja haigused ja kõik muu selline, mis on ka võimalik on ja ega noh, see ongi võib-olla üks oluline asi siin öelda, et, et noh nagu tulevik. Ma julgen väita, et sõna otseses mõttes sünnibki sellest, mis me praegu teeme, mis me praegu mõtleme, isegi mitte ei tee. Kas selle nagu sellise tumeda stsenaariumi puhul ehk ühe võimaluse puhul, mida sa kirjeldasid, võiks sellist mõtet arendada, et inimene on nagu selline parasid, keda siis maa, kes parasjagu on nagu palavikus, püüab kuidagi välja küpsetada? Aga see on üks lugu. Jah. Seda võib niimoodi rääkida. Küsimus on selles, et see ei anna meile ei vihjeid ega juhtnööre, mida siis nüüd teha? Et, et ta ei ole selles mõttes inspireeriv üldse. Jah, see on selline mugav lugu, et kulutad edasi nagu homset ei olekski, sest varsti saab ju niikuinii kõik otsa ja milleks üldse siis selle peale mõeldagi. Aga räägime ikkagi siis sellist ühte positiivsemate stsenaariumidest, mida saaks või võiks või kuidas, kuidas siis oleks võimalik kuidagi sellest olukorrast väljuda või edasi areneda? Vaadates need inimühiskonna arengut näiteks peale teist maailmasõda, kui me nüüd oleme kuulnud ja lugenud ka näiteks seda, seda teistsugust evolutsioonilugu ja oskame näha nagu teistsuguseid märke, hävingu ja ma ei tea, plahvatuslikku juurdekasvu ja selle kõige kõrval siis me näeme tegelikult koost väga plahvatuslikku suurenemist maailmas, võib-olla ma ei oska seda tihti ka näha või väärtustada. Aga, aga see on fakt. Sachtooris räägib veel ühest sellisest sellisest karikatoorsest näitest. Koostöö näitas, et oletame, et te tahate saata kirja tädile Uus-Meremaale näiteks Eestist ja et noh, oletame, et ma olen nüüd mingi välisvaatleja marssal siis ma kirjeldan, et, et kuidas, kuidas te toimetada, mis te teete, te kirjutate paberi peale kirja panete selle nagu mingisse teise sellisesse paberist asja, siis panete sinna peale ütleme kleebiti siis mingisuguse sakiliste servadega asja, mis lähed kodust välja, mõnesaja meetri kaugusel mingi oranž kast, panete selle kirja sinna kasti. Kahe nädala pärast. Teie tädi Uus-Meremaal läheb oma välisuksest välja ajada, on seal ka üks kast, näe, võtab sealt kastist välja sellesama kirja, mille panite kasti siin eestis mingisse oranži kasti. See on ju ime. Et et kuidas see võimalik on, et seal ei ole ju mingit loogikat või noh, ütleme nii, et kui see oleks juhtunud mingi 300 500 aastat tagasi, siis kindlasti oleks seda käsitletud imena. Et noh, meie jaoks on see kõik nagu ülimalt tavaline, saame aru, mis asi on postmises ümbrik, mis asi, mark, kuidas poiss toimib ja me nagu ei mõtlegi selle peale absoluutselt nagu tegelikult ka toimiks, see tähendab noh, no meeletud sellist kokkulepete süsteemi üle maailma kes maksab, kellele, kuidas asjad liiguvad, on ju, kuidas ma tea postil selle lõpuks laiali kannab, et ta sinna tädi postkasti jõuaks ja ja nii edasi ja nii edasi, et, et kõik toimib nagu valdavalt tõrgeteta. Üks näide, et, et noh, meie, inimkonna, me oleme ehitanud üles ühe süsteemi, mis toimib väga, väga hästi. Ja selliseid näiteid noh, selliste rahvusvaheliste ülemalist süsteemide kohta, noh, on järjest-järjest-järjest rohkem peale teist maailmasõda, siis noh, mis oli siis väga selline traumeeriv sündmus ja ta Gateni Euroopas mõtlema, et noh, hakati ka, et nagu nagu nagu bakterid omalajal. Et äkki saaks kuidagi teisiti põhimõtteliselt nagu nendest mõtetest, no ma olen natukene kuulnud kuidas ütleme, Euroopa liit sündis, et põhimõtteliselt sündiski ümmarguse laua vestlustest, et noh, et kuidas me nagu lahendaksime need selle olukorra, et, et elada rahus koostöös suheldes ja sealt sündiski algus läbi, siis kauplemiseelkõige ühiste majandushuvide. Aga noh, tänaseks on sellest saanud, et kõigi probleemide juures ikkagi nagu ühte tervet kontinenti, et 27-st riigist koosnev veel rohkematest rahvastest koosnev selline ühendus, kus Meie võime praegu on ju rännata või panna näiteks autole hääled sisse ja, ja, ja siis nii-öelda järgmine peatus näiteks Portugal 3000 kilomeetrit või palju ta on, see on väga-väga suur saavutus. Ja, ja noh, et, et kuidas me suudame üle terve kontinendi väga erinevat olles noh, asju korraldada. Et kuigi siin Euroopa liidus on igasugu probleem, et ma võin öelda seda, et, et noh, näiteks Lõuna-Ameerikas ja rääkimata Aafrikast, noh, vaadatakse Euroopa liidule nagu alt üles, siin on jõukust ja kõike, seda aga, aga teine asi on just see, et kuidas terve kontinent, et erinevad rahvad on suutnud nagu tekitada sellise sellise ühise süsteemi endale. Kui ma nüüd võin siin ennustada, et siis ma ennustan, et siin saate einestada, varsti me näeme analoogilist ühenduste sündi või, või noh, mingil kujul nad on juba olemas, aga noh, nagu olulist edasiarengut just nimelt Lõuna-Ameerikas Ladina-Ameerika riikide hulgas, noh siis Aafrika liin Aasias toimub igasugu asju, et, et me näemegi sellist noh, koostöö väga kiiret kasvu ja, ja noh, nüüd on meil ka tehnoloogilised alused selleks olemas. Eelkõige siis internet, millest on palju räägitud internetti mobiiltelefonid aga lihtsalt jälle mõned numbrid siia, et noh, viimane number, mida ma lugesin, et maailmas on praegu 5,3 miljardit kaalset mobiiltelefoni numbrit olemas. Noh, see ei tähenda tingimata kasutajat, aga aga umbes sinnakanti, sest seal osaliselt need topeltnumbrid vist olid ka tegelikult välistatud. Ja noh, see kasv on olnud viimastel aastatel umbes miljard aastas ja maailmas tuletame meelde, elab praegu umbes täpselt seitse miljardit inimest, see tähendab seda, et kui lapsed väiksed lapsed kõrvale jätta ja siis varsti ongi olukord, et praktiliselt kõikidel inimestel on noh, kas endale või on ligipääs siis mobiiltelefonile mis omakorda sisuliselt juba hakkab seda tähendama, et neil on ligipääs internetile. Paljudel ongi see juba nii, noh, osadel tuleb varsti need on faktiliselt see olukord, et sa võid võtta oma telefoni ja helistada ükskõik kellele maailmast või saata sõnumi täiesti ilma igasuguste viivitust, et mis on loonud nagu noh, tegelikkuses ka sellise tehnilise siis infrastruktuuri sõna taristu väga ei meeldi. Mis võimaldab ideedel sõnumitel üleskutsetele kõigil, noh, mis on nagu õiged või noh, mis haaravad inimesi nagu momentaalselt levida. Mina ennustan, et aeg on küpseks saamas, noh, tõepoolest selleks ma ei ole siin sugugi ju unikaalne, ainuke toimub selles mõttes selline arenguhüpe, et inimesed saavad nagu väga selgelt aru, et et me olemegi kõik ühes paadis siin maakera peal, et me olemegi nagu üks inimkond siin siin tuleb mängu nüüd see evolutsioonilugu, et kui alguses bakterid hakkasid koostööd tegema, lõid nii-öelda uue, täiesti arengutaseme, kui need rakud hakkasid koostööd tegema, moodustasid organismi ja nii edasi, kuni noh, selliste keeruliste organismide nii nagu nagu inimene näiteks välja praegu toimuv on siis nagu kirjeldatav nagu järgmise sellise suure arenguhüppena, et kus kui me võrdleme nüüd planeet ja inimkeha, et siis et inimesed oleksid nagu planeedil nagu inimkehas. Aga säilitades oma individuaalsuse, oma isiksuse mis on oluline erinevus ja noh, et kui, kui siin mõni võrdleb näiteks sipelgad, et siis kõlab kuidagi hirmutavalt, et, et noh, et sipelgad on, sellised töösipelgad on ja kes ei mõtle midagi, kellel ei olegi lubatud mõelda. Et noh, nagu tõepoolest tekib midagi sellist, millest lav Lokna kunagi hakkas rääkima, aga no mida Saftuuris räägib palju täpsemalt. Et noh, ta nimetab seda selliseks inimkonna ühiskehaks või ütleme siis, et moodustub siis selline uus superorganism, et mis koosneb siis kogu planeedist ja kõikidest inimestest ja kes nagu mõnes mõttes ajavad siis ühte asja nagu laias laastus ühte asja, et, et on nagu kusagil Ühes suunas teel noh, mina näen seda ainsa võimalusena tõesti, et vastasel korral noh, lihtsalt laguneb kõik laiali hävingu stsenaariumit, siis hakkavad teostama, et, et noh, ma lihtsalt ei kujuta ette, et nad praegu meid on, seitse miljardit veel kasvab mõnede selliste positiivsete ennustuste järgi noh, et tekib platool rahvastik stabiliseerub maakeral, noh, ütleme sajandi paigas, kusagil 10 miljardi kandis kaheksa, 10 11 nii kui natuke mõelda saavad kõik need inimesed söönuks saavad hästi elada, aga lihtsalt noh, süsteeme tuleb mõnevõrra ümber korraldada. Et see ongi noh, ütleme siis meie üles meie põlvkonnad, kes me praegu elame, tegutseme meie ülesanne esiteks küsida neid küsimusi, püstitada neid eesmärke ja siis leida vastuseid üheskoos mina näen seda praktiliselt praegu ainsa võimaliku arenguteena ja mida positiivsemalt seda vaatama, et, et noh, et meid ootab ees, noh, ütleme mingisugune huvitav ajajärk ementsiina mõttes, et noh, et et huvitav võrdub sellega, et on väga hirmus tegelikkuses ka, et noh nagu sellist või noh, sõna otseses mõttes nagu maade avastamine või siis uued horisondid avanevad, uued kvaliteedid. Noh, et eestlastel võib-olla eriti on siin allergia, noh, et tulevad siin kommunistlikust süsteemist, et noh, et kui keegi räägib mingisugusest helgest tulevikust, siis sellel on kohe mingi varjund. Aga noh, et see on ka üks asi, millest minu arust noh, peaks nagu üle saama. Et, aga mis siis, kui ongi, on ju lahe. Tulevikus see ei tähenda seda, et, et me ei peaks mitte midagi tegema, jalg üle põlve, siis seda ootama, vaid noh, et paari asja ikka vaja teha. Jah. Jah, räägi võib-olla sellest, et mida siis iga inimene saaks teha, et tore on ju mõelda, et keegi kuskil kõrgel mõtles välja mingi süsteemi, jagas juhised kätte ja siis muudkui aga täidavad käsku edasi, aga mida iga inimene, iga indiviid igapäevaselt saaks või peaks või võiks teha? Ma rõhutangi seda, et, et see tulevik veel kord sünnib läbi meie igapäevast mõtet tegevust, ta ei ole lukku löödud, ta ei ole lukku löödud ja teistpidi on need, millest mina räägin, stsenaariumid, nende täitumine sõltubki sellest, mida me praegu teeme. Aga mis igapäevaselt saab teha, ma räägin enda kogemusest, et esimene asi tegeleda iseendaga iseendast arusaamisega, tunnete mõtet kõige selle läbitöötamisega. Et noh, näiteks seesama protsess, et kui sa hakkad aru saama, kuivõrd mastaapsed need muutused on, mis, mis praegu maailmas toimuvad, et siis päris paljudel inimestel ainult minul kindlasti ka tekkis selline hirmurefleks tekkis hirm, et mis mis saab, et noh, ei paista nagu mingeid erilisi valguskiiri Cityga noh, räägitakse, et ja ise ka uurid ja noh, et tõesti asjad nii on, on ju noh nüüd ja, ja see ongi terve reaktsioon siis tuleb sellega edasi tööd teha, et tegeleda siis oma hirmudega. Mina olen seda päris palju teinud osteldes, see on selline paradoksaalne, aga noh, et need hirmud nagu mõnes mõttes ongi sellised teejuhid, et et sa, kas nad vaikid maha surud vaibal sööd mingisuguseid tablette, mida mina ei ole teinud või sa siis tegeled nendega mingi hetk võib tunduda, et umbes ei lõpe ja tulevad uued ja nii edasi. Ma võin öelda, et nad üldiselt ikkagi nagu lõppe on siis et lihtsalt sa pead, nad kõik nagu läbi töötama. See hirm on, ütleme, selline baasnähtus. Sellest kirjutavad, räägivad, noh, mitmed inimesed, kelle hirmu teisendit võivad olla igasugused siin viha ja Ma ei tea, ängistus ja noh, nii edasi ja nii edasi, et tulebki silma vaadata sellele ja vaadata, mis ta siis räägib sulle ja siis mingi hetk saad aru asjadest, siis ta nagu kaob ära. Ja, ja noh, et tegelikult siis noh, sõna otseses mõttes silmad nagu avanevad siis uutele uutele asjadele, uutele nähtustele mida enne see hirm blokeeris. Kes on seda nagu läbi elanud, see saab väga hästi aru, millest ma räägin, noh, kes ei ole, see ei pruugi midagi aru saada. Aga lihtsalt ma julgustan, ütlen, et positiivne sõnum on see, et psühholoogiline protsess on läbitav ilmselt me kõik mingil kujul peame seda tegema ja kui ta on nagu läbitud, et siis avanevad need uued võimalused ja siis sa saad nagu aru, et et mis tuleb teha, kellega rääkida, kellega suhelda, suund ja pilt tekib või noh, nagu maakaart või, või kuidas öelda noh, näiteks mina oma tegevuses mõtetes olen lähtunud sellest viimased ja peaaegu et 10 aastat sellest loost, mida ma olen siin rääkinud ka poliitilisest tegevusest, mis küll noh, oli väga keeruline, ma ütlen ausalt, sellepärast et teistel inimestel, kui mina olin näiteks riigikogusid Ta oli teistsugune lugu ja, ja noh, vot siin ongi see, et, et seda lugu ei saa peale suruda absoluutselt, ma saan seda rääkida, mõnele meeldib, mõnele ei meeldi, aga igaüks kas jõuab ise millegi selliseni ei jõua. Et mulle tundub, et, et nagu maailm areneb, noh, selles koostöö ja nagu mõnes mõttes sellise vabanemist ja isiksuse arenemise suunas kogu inimkonda hõlmava sellise sellise organismi suunas. Kui see on noh, nagu see suund, kuhu evolutsioon meid nagu ka niimoodi poksib, vaikselt nügib või isegi juba tõukab kui see on nii, siis on sul nagu kaks võimalust, et heas mõttes vooluga kaasa minna lahendada oma mingit siseküsimused, ära töötada selles suunas nagu ehitada või siis võidelda sellele vastu jälle keha otseses mõttes nagu vastuvoolu ujuda. Ja, ja kui see vool muutub tugevamaks, muutub see vastuolu ujumine üha raskemaks ja kui sa võitled selle vastu, et siis ei tulegi sellest mitte midagi head välja. Mina näen seda asja niimoodi. Üks huvitav teema on ka Gaia haridus, mis tegeleb inimeste teadlikkuse arendamisega. Et kõik, kas meie otsused oleksid siis kooskõlas nii ühiskonna kui looduse jätkusuutlikkusega. Ehk siis teadlike valikute tarbimisharjumuste kujundamine. Kas seda juba õpetatakse Eestis ka kuskil, kuidas sellega seisud on? See tundub üks selline potentsiaalikas tuleviku suund olevat. Jah, see on tõepoolest Gaia haridusprogramm, kaihariduse õppekava, aga kindlasti on neid ka teisi ka kai hariduseta kava on välja kasvanud ökokülade liikumisest, ökokogukondade liikumisest, mis on päris suur ja tugev liikumine maailmas. Ja tõepoolest ka hariduse eesmärk on anda kogemus, et kogemus sellest, et kuidas on võimalik teistmoodi elada ka haridus jaguneb neljaks aspektiks, mis on ka oluline, et ökoloogiliseks, mis sisaldab kõike, siis materiaalset, toidu, kasvatamist, ehitamist, energiatootmist, kõike seda, nii et see on ainult üks neljast, et mida me tavaliselt ökox peame. Siis majanduslik aspekt, mis noh, on väga aktuaalne teema ühiskonnas. Et noh, kuidas see kõik selles mõttes toimib, et noh, et inimesed saavad, mis neil vaja on, vahetavad asju ja mingid vahetuse väärtused ja ja nii edasi. Kolmandaks, sotsiaalne aspekt, mis on asutanud võtme aspektiks tegelikult kuidas me üldse nagu omavahel suhtleme, kuidas me koostööd teeme, kuidas me otsuseid teeme mingisuguses grupis, kuidas konflikte lahendama. Et noh, see on see, mida mulle koolist. No ma tõesti ei mäleta, et mul oleks keegi midagi sellist õpetanud, et noh, null või noh, pigem miinus selles mõttes, et umbes noh, õpetaja ütleb, et nii on, siis nii on ja ja kas ma ei tea, paneb kahe võib öelda, et kutsutakse vanemad kooli või üldse pead lahkuma või noh, mis iganes seda ei olegi meile õpetatud, aga noh, hea uudis on see, et nüüdseks on olemas väga erinevaid väga palju meetodeid. Et kuidas kõik seda õppida ja, ja see ongi üks üks töö siis, mida, mida tegelikult igaüks saab teha. Et õppida koostööd tegema, õpi ta olema gruppides ta konflikte lahendama, ennast väljendama noh, kõike seda, et see ongi asi, mida tarvis õppida. Ja neljas aspekt on siis maailmavaateline või, või vaimne. Et mis kirjeldabki siis seda maailmavaadet ja seda lugu on ja millest ka mina olen rääkinud. Ja lisaks siis sisaldab inimese siis sellist vaimset spirituaalset aspekti, et noh, mis on ka nagu mõnes mõttes nagu varjul olnud või et sellest kõva häälega ei ole eriti tahetud rääkida erinevatel põhjustel, aga, aga noh, et nüüd nagu avalikult, siis ütleme välja, et, et see on inimesena väga oluline aspekt ja et inimene noh, nii-öelda olemaks terve ja terviklik, et lihtsalt peab selle oma aspektiga mingis suunas tegutsema. Et kui sellega ei tegutse, siis juhtuvad igast muud vaevused vaegusi ja, ja Kai haridus proovibki klassikalises vormis, ütleme siis nelja nädala jooksul või siis ka isegi kaheksa nädala jooksul, aga, aga noh, on igasuguseid modifikatsioone sellest et neid aspekte noh, võimalikult siis kogemuslikult edasi anda, et kui neid sotsiaalseid asju on lihtne ette kujutada, et, et noh, me teemegi grupiprotsessi läbi. Et siis mis puudutab noh, esituste toidutootmist ja noh, nii et siis noh, loomulikult proovitakse vähemalt midagi savist midagi ehitada ja reoveesüsteeme seal väikseid mudeleid teha ja nii edasi, et inimesed saaksid ettekujutus, et noh, et on võimalik teistmoodi, et noh nagu Eesti vanasõna ütleb, et oma silm on kuningas, et enne enne inimene ei usu lihtsalt seda mis kusagil võib olla kirjas, on ja et üldiselt need toimuvadki siis sellistes ökokogukondades, et noh, et see on ka oluline, et, et noh, et see koht, kus see toimub, et ei ole vabandust ka näiteks mingi Radisson SAS et, et mis on väga okei ja ma olen selle vanerentsed käinud, aga aga lihtsalt, et kui seda asja õpetada, et siis noh, see keskkond peab olema ka nagu kooskõlas sellega. Ja hea uudis on see, et, et ka Eestis ilmselt nüüd sügisel tuleb esimene selline põhjalikum koolitus, aga piloote noh, nii koolides kui täiskasvanutele oleme siin hariduse seltskonnaga kaks aastat läbi viinud. Tahaks korra tagasi pöörduda veel selle evolutsiooni, et teema jutu juurde, et mullu detsembris esitlesid NASA astrobioloogid suure meediafuroori ka oma uut avastust täiesti uuest eluvormis, ehk siis Californiast Mono järvest leitud bakterist, mis kasutab oma elutegevuseks fosfori asemel arseeni. Nende sõnul näitab see leid, et ka mujal kosmoses mujal universumis mujal maailmas võib leiduda elu meile seni täiesti tundmatu desvormides, et mis mõtled sinusse, tekitab? Et lõpuks ometi et hakatakse tegelikult päris palju avanema, siis võimalustele, et elu võib olla hoopis teistsugune, see on selles mõttes hästi oluline, et, et, et kui meil on noh, nagu väga selge arusaam elust, et näiteks minnes Marsil, et, et kui me kohtume, kas siis marstlasega, kes põhimõtteliselt näeb välja nagu meie kahe või nelja jalaga ka ikkagi midagi sarnast või siis kasvab seal mingisugune puutaoline asi, et noh, siis me ütleme, et see on elu on ju, aga tõepoolest, et, et avaneda nagu võimalustel, et elu võib olla väga erinevate vormidega kuni selleni, et tõepoolest, et noh, millest me ka alustasime, et, et kogu planeet võib-olla elus ta on mingil kujul elus, et tal on mingi mingi mingi selline teadvus olemas kuni selleni, et nagu näiliselt elutu planeet võib, võib omada mingisuguseid muid kvaliteete mingit teadlikkust kuni selleni, et noh, nagu kuhu tegelikult praegu üha rohkem jõutakse. Ja julgemad teadlased seda noh, umbes nii ka hakkavad väljendama juba kogu universum on ilus, et sõna otseses mõttes, et, et me ei saagi elusate ja elutute noh, väga järsult eristada noh, et see läheb sellisesse süvafüüsikasse, millest mina ennast eriti kodus ei tunne, noh ikkagi saadakse praegu aru sellest, et kogu aine on sügavamal tasandil siis pigem selline laineline ja mingi energiavorm ja saadakse aru sellest, et et noh, et kogu universumi läbib selline teadvuse väli, mis on meist nagu mõõtmatult suuremaks. Aga samas noh, mille osad meie ka oleme, see arusaamine on juba nii suur. Aga kui see noh, tasapisi nüüd juurdub, et siis see avab meie silmi tohutult ja, ja me hakkame noh nägema võib olla elu sellistes kohtades, kus me ei osanud vaadata ja noh, mitte ainult nägema, aga noh, mis on oluline, et võib-olla siis ka suhtlema kuidagi selle eluga Jah, on hakatud ju viimasel ajal üha enam rääkima sellistest mõistetest nagu kollektiivne teadvus, ühismälu, planetaarne teadvus, võrgustik ja selliseid muid analoogseid märksõnu on nagu kuidagi hakanud tekkima üha rohkem. Ja noh, see ongi, see ongi osa sellest suurest muutusest, et mina rääkisin siin nagu rohkem evolutsiooni põhjal bioloogiast lähtudes. Et aga ka see muutus on nii suur, et seda saab kirjeldada erinevalt ja noh, keegi ei suudagi seda niimoodi tervikuna, ma arvan, ära kirjelda Iga saate lõpus on selline rubriik nimega ankeet. Kõsaskisin kõikidelt saatekülalistelt viis standard küsimust, nii ka sinult, nii et palun vastuseid järgnevatele küsimustele. Mis on elu mõte? Just eile nägin kusagil lauset, et elu mõte on elu ise elamine ja ma olen seda ise ka niimoodi tunnetanud ja ja mõelnud, ei saagi põhimõtteliselt midagi muud olla, kui, kui seda niimoodi väga suurelt küsida. Et elu on noh, nii nagu mõned teadjad ütlevad, et, et elu on seiklus. Et seikle, et elu on armastus, armasta. Ja noh, elu on elu ise, et, et see, et et me siin oleme ja elame natuke igapäevaelu ära unustada, et siis mõelda, et, et noh, kui, kui tegelikult see on kui suur nagu kingituse võimalus on, et noh, et siis nagu sellest tulenebki see lihtne mõte, et, et eelkõige saab elu mõtte ollagi see elamine, iseavastamine. Mis juhtub aastal 2012? Aus vastus on, ma ei tea, aga mul on aindused ja millest ma siin ka mõnevõrra rääkisin. Et osad räägivad näiteks ken käri kes on kirjutanud huvitavad raamatud umbes 30 aastat tagasi, milles ta nägi, et noh, päris mitmeid asju nagu, nagu põhimõtteliselt ka Nõukogude Liidu lagunemist ja ja muid nähtusi Ken käri väidab, et noh, umbes 2012 või isegi sel aastal juba või noh, siin lähiajal, et toimub selline väga, väga selge teadvuse nihe, teadlikkuse hüpe. Et just nimelt see, et, et me nagu äkki saame aru, lihtsalt plaksti, et me oleme osa millestki suuremast ja, ja noh, nagu paljud küsimused saavad meie jaoks lahenduse ja hoopis uue suuna meie tegemised. Et see oleks väga kena, aga ütleme, et kui vähem müstiliselt läheneda, et siis siis needsamad protsessid, millest ma rääkisin, et mis on jõudnud oma kusagile tippudesse, et, et kõik see ressursikasutus ja, ja noh, mida me näeme ühiskondade muutuses siin praegu Araabias ja mujalgi, et need peavad ka kusagile minema, et ja noh, 2012 on selline ja number, et siis noh, võib-olla saavutataksegi selline globaalne kooskõla nagu koosmeel siis mitmetes küsimustes ja noh, eks eks me näeme igal juhul huvitav. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? No ma arvan, et tegelema selles mõttes iseendaga, et muutuma teadlikumaks läbi erinevate praktika võimalust. Et, et tõepoolest nagu vastata, kõigepealt küsida seda küsimust, et kes ma olen millest kõik algab ja siis leida sellele vastuseid omas vormis, noh siin ongi, et siin ei saa keegi nagu öelda ette, et ühele sobib üks vastus teisele teine, aga, aga noh, kõik teed viivad nii-öelda roomas noh, siis saab inimene tõenäoliselt aru, et mis asi see õnnelikus üldse on, et tõenäoliselt selline Hay olek, et, et see nagu mõnes mõttes ei olegi võimalik ja see ei ole nagu eesmärk. Aga noh, et et selline endaga nagu valdavalt rahujalal olemine ja teatud vabadus, valikuvabadus just nimelt valikute nägemine. Valikuvabadus. Ka see on kirjeldatav, pole õnnena. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida, keda huvitavad need teemad, valdkonnad, äkki on sul mingid märksõnad? Lingid, autorid, filmid. Raamatuid kes tundis haakumist selle jutuga, mida mina siin rääkisin, et ma kindlasti soovitan läbi lugeda maailma tantsu, mille kirjutas Elizabeth Sachtooris, see on eesti keeles olemas, siis noh, seesama näiteks ken käri. Aga tema on hetkel ainult inglise keeles. Et eesti keeles noh, selline noh, ma ei tahaks öelda, et kangem kraam, aga võib-olla paljude inimeste jaoks nagu raskesti Vastuvõetav algatuseks näiteks ka minu jaoks mingi kolm-neli aastat tagasi, et ma olengi huviga jälginud, et kuidas ma julgen väita, et ma olen avanenud nagu uutele mõtetele, et, et ei välista neid. Ma ei pea kohe ütlema, et kas, mis mingi asi on õige või vale või midagi heaks kiitma või mitte. Ta on ju. Aga ma avan ennast võimalusele, et äkki asjad ongi nii. Minu jaoks oli päris väga huvitav lugeda Krajooni Krajooni kanaldusi läbi siis lee kärali, sealt tundsin esiteks mingit väga selgelt nagu komist ja mingit noh, nagu mõtteid, mis on ka minul olnud, aga, aga nagu ei ole julgenud või tahtnud võib-olla rääkida, isegi mõelda on ju oli, oli väga huvitav lugemine ja noh, need toimuvad edasigi. Aga bioloogia poole pealt, jah, siin on igasugu nii-öelda ketserlik bioloogiat nagu Pruuslik. Ma pean ütlema, et on ka täiesti ikkagi aktsepteeritud teadust juba, mis, mis vaatab samades suundades ja lihtsalt kõik teadlased ei ole kõiki teadustöid lugenud ja nad ei tea, võib-olla et mis suundudes vaadatakse. Kas sul on mingi kodukas blogi kuskilt, kus saaks sinu tegemisi või mõtteid jälgida? Ma ei ole väga tubli koduka pidajat mul olemas küll jah. Ja ma plaanin pidevalt, et seda paremini teha. Aga no ütleme, et Facebookis ma ikkagi aeg-ajalt kirjutan midagi, kui ma märkan või mingi mõte tuleb. Suur tänu selle Toomas Trapido meiega oma mõtteid, visioone, oma lugu jagamast ja muidugi tänud teile, kallid raadiokuulajad, et meiega kaasa kulgesite ja mõtlesite. Nagu teate, saab nii seda kui ka kõiki varasemaid saateid alla laadida ja järelkuulata raadio kahe kodulehelt aadressil R2 poee kaldkriips, hallo, kosmos. Seal on avatud ka foorum, mis teie mõtteid ootab. Ukse pärani valla on ka kosmonautide klubil Facebook'is aadressil Facebook punkt com kaldkriips hallo kosmos. Nii et kui semule möllata, astuge aga läbi ja kui teil on mingeid lahedaid linke või leide, mis te olete avastanud, siis jagage neid ka teiste kosmonautidega. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga kõike head ja palun ärge loopi prügi loodusesse.
