Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere alanud on puust ja punaseks raadio, kahe teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning selle nädala teemade uudised pärinevad meditsiini ja tervisevaldkonnast ja neid on abiks meil siin stuudios lahti rääkimas selgitamas. Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort, tere Kairi. Tere. Meie esimese uudisena täna räägime üsna päevakajalistest asjast, sellepärast et õues on kevad, kõik see talvine maha puistatud liiv ja muu tolm on suuresti veel tänavatel, keerleb õhus siin tolmuna ja paratamatult, kui me nagu ringi jalutame, siis me hingame seda endale sisse. Ja eks sellest, et see võib meie tervist mõjutada, onju räägitud tegelikult ammu-ammu selle eest, et kuidas see tekitab, võib tekitada kopsuhaigusi, südame-veresoonkonna haigusi ja nii edasi ja nii edasi. Kõik need peenosakesed, mis seal õhus lenduvad. Aga nüüd üks päris huvitav uudis Hollandist uuring siis väidab ja näitab, et tegelikult sellel nendel nende peenosakeste sissehingamisel võib-olla ka mõju meie vaimsele suutlikkusele. See kõlab nüüd üsna üllatavalt Kairi. No tegelikult on selliseid uuringuid tehtud peale hollandlaste juhitud uuringu veel teistes riikides ka ning järjest rohkem on selgeks saanud, et kui me elame saastunud piirkonnas, kus õhu kvaliteet on kehva ning neid peenosakesi ja makroosakesi õhus on, on palju, ei mõjuta ainult meie nii-öelda füüsilist tervist ka võit, vaid ka tegelikult lausa öeldakse, et kognitiivset funktsiooni. Et mida see siis tähendab? See kognitiivne funktsioon võib langeda, mis tähendab, et näiteks see, kui nutikad me oleme või kui kiiresti me suudame mingit ülesannet standardiseeritud ülesandeid lahendada, mida nende uuringute raames siis paluti inimestel teha, see langeb, see võimekus reageerida nii-öelda optimaalselt. Inimesed väga lihtsustatult öeldes jäävad aeglasemaks ja võib-olla ka veidi rumalam Ja ja see efekt on ikkagi käega katsutav ja mõõdetav, eks ole, et, et see ei ole niimoodi, et sul Maide kulub ristsõna lahendamisele, ma ei tea, ma paar sekundit rohkem, aga see võib ikkagi olla sellisel määral efekt, et tsipa ikkagi mõjutab oluliselt igapäevaelu. Ja see sellised uuringud tegelikult viiakse läbi väga kindlates tingimustes ning väga suurte inimrühmade peal. Et kui me räägime sellest konkreetsest Hollandi uuringust, siis tegelikult see uuring kestis üle 10 aasta. 2006.-st aastast alates hakati koguma ligi 50000 inimese täiskasvanud inimese andmeid. Ning samal ajal siis mõõdeti ka seda õhukvaliteet Nendes uuringu piirkondades, kus need inimesed elasid ning rakendati sarnaseid teste, mida varasemalt eelnevatel aastakümnetel rakendatud, nii et teadlastel on siis võimalus nii-öelda võrrelda Õune õunadega, mitte õuna apelsiiniga. Ja seeläbi on võimalik ka näiteks anda AIK juus koore teiste sooritanud inimestele ning võrrelda siis, et kas need tulemused on samad või erinevad. Ja huvitaval kombel on nad kuidagi üritavad seda siis nagu nii-öelda kvalifitseerida või öelda, palju see muutus siis ütlevad, et üks mikrogramm peen tolm ohus mis lisandub, et kahandab siis selles piirkonnas elavate inimeste vaimset võimekust umbes kahe protsendi võrra. Ja nii see on ja, ja loomulikult, selliste uuringute kõige suurem nõrkus on see, et kas korrelatsioon on kausaalsuse ja nad üritavad siis adresseerida seda probleemi, et kas kõik, mis on näitavad ühist liikumise trendi, tegelikult on omavahel põhjuslikult seotud ja, ja näib, et nemad ja siis seda artiklit retsenseerinud teadlased on veendunud selle korrelatsiooni ja kausaalse seose olemasolu. Mis, mis tähendab, et tegelikult need peenosakesed kuidagi jõuavad otse ajju või siis mõjutavad otseselt need ajutööd, mitte ei ole niimoodi, et noh, näiteks lähevad kopsudesse ja kopsud töötavad kehvemini ja tänu sellele aju saab vähem hapnikku ja verd ja siis seetõttu on ta kehvemad vaid vaid just et see kuidagi mõjutab otse. Selles artiklis nad toovadki välja siis kaks sellist mehhanismi, kuidas mõju võiks avaldada, üks ongi otsene, mis tähendab, et teatud juhtteede kaudu need peenosakesed, mis on nii väikesed, suudavad mõjutada närvirakke, mis asuvad meie ajus. Aju on teatavasti selline eriline koht inime inimorganismis, mis on teatud barjääridega kaitstud noh, selles mõttes suuremate selliste kahjustavate mõjurite eest. Kuid kui osakesed on piisavalt väikesed, sest nad arvavad, et, et need osakesed võiksid mõjutada otseselt närvirakke. Teine hüpotees oli neil tõepoolest, et, et võib-olla läbi kopsude töö mõjutamise siis lõpp, kumulatiivne mõju on ka ajule. Ma arvan, et sellised, need täpsemad mehhanismid vajavad veel kindlasti uurimist, et nemad igal juhul mingisugust väga kindlat nii-öelda mehhanismi välja selle uuringuga ei selgitanud, kuid andsid nii-öelda viiteid selle kohta, mida saaks teha, et see välja selgitada veel tulevastes uurinud. Igal juhul see sõnum, mis me sealt saame, on see, et me peame seda õhukvaliteeti jälgima, sellepärast et tegelikult need piirkonnad, mida nad vaatlesid sealse õhukvaliteet, ei ületanud neid piirmäärasid just Edison euroop maa poolt seatud, et tegelikult ka isegi nii-öelda elamiskõlblikuks tunnistatud õhus see mõju on ikkagi olemas. Ja ja meie Tallinnas võime olla uhked selle üle, et me neid on pärjatud sellise tiitliga nagu Euroopa nii öelda Parema kõige parema õhu kvaliteediga pealinn. Aga samas tuleb meeles hoida, et need on keskmistatud väärtused, mida siis linnade kohta antakse ja seetõttu lokaalselt on äärmiselt oluline tegelikult hinnata erinevate nii-öelda linnapiirkondade õhu kvaliteeti võib olla liiklussõlmede kvaliteet. Võib-olla peaks väga palju mõtlema selle peale, kas koolid või lasteaiad, kus toimub väga palju tegevust, väljas tohivad olla näiteks vägagi nii-öelda kõrge saastus tasemega. Sellise suure tee ääres ja Tallinna linnaga koostöös Tallinna Ülikooli teadlased hetkel ka uurivad, näiteks just. Lasteaedade ja siis õpiaedade õhukvaliteeti No on need, mis, mida me teame selle kohta, mis neid peenosakesi tekitab, ma rääkisin sellest nii-öelda, sest kevadisest tolmust, noh, see koristatakse ära, aga tegelikult neid osakesi ju tekitavad pidevalt autod juurde, eks ole, siis tuleb rataste alt tuleb nagu heitgaasidest. Me teame, et ahiküte ütleb seda, et, et kui on selline talvine aeg, korstnad, kõik tossavad teatud nagu piirkondades ja tuult eriti pole, siis seal see nii-öelda peenosakeste nivoo läheb kohe lakke ja ütleme, kõik sellised suured tööstusettevõtted nagu, nagu samamoodi. Aga jah, et Indrek, tundub, et selline nii-öelda autod ja liiklus on üks puna punane näitaja, et see vist viitab nagu sa mainisid kool ja lasteaedu, et tegelikult võiks autod neist ikkagi võimalikult kaugel hoida. Ja nii, et kui te viite jaanuarikuus oma nelja-aastase lasteaeda, siis võib-olla peaks mõtlema, et kas auto peab olema soe ja mootor töötama, kui need väikesed inimesed seal nii-öelda aias toimetavad või oleks ehk parem seda lokaalset saastust vähendada, lülitades oma auto mootori nii-öelda välja. Just, ja tõesti, ma arvan, et meie nii-öelda seal vaimne võimekus on tõesti asi, mille pärast muret tunda ja leida võimalusi, kuidas siis igal moel vältida, et et see kahaneks, aga selline oli tänane puust ja punaseks, täname kuulamast. Stuudios olid Arko Oleski Kairi Koort ning jätkame meditsiini ja terviseuudistega juba homme samal ajal samas kohas kõike head puust ja punaseks, puust ja punaseks.
