Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadio kahes alustab puust ja punaseks sealt teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik, mis sel nädalal tutvustab teile värskemaid põnevamaid teadmisi meditsiini ja tervisevaldkonnast. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Täna räägime sellisest asjast nagu, nagu teie rakud. Ehk võib-olla nende viimase kahe aasta jooksul on teile see mõiste kõrva jäänud seoses covidi vaktsiinidega, sellest mulle tundub, on nagu omajagu räägitud sellest, kuidas nagu vaktsiinid nii-öelda tekitavad seda immuunvastust seahulgas ka aktiveerivad tee rakke. Aga ka ilmselt selle enne, kui me jõuame selle uudiseni, et inimkehast leitud uut tüüpi T-rakud, mis võivad meil olla igatpidi kasulikud. Me peame natuke lahti rääkima, immuunsüsteemi toimimispõhimõtteliselt aru saada, kuhu need, et rakud nende uued T-rakud seal siis asetuvad, nii et Kairi, alustame siis nii-öelda puust ja punaseks algusest, mis on immuunsüsteem, kuidas see toimib? Immuunsüsteem, täpsemalt täna räägime inimese immuunsüsteemist, on meieni öelda organismi kaitsevahend väljastpoolt ja seestpoolt tulevatele ohtudele ja immuunsüsteemi. Kui me laialt vaatame, jaotatakse kaheks. Et üks osa meie immuunsüsteemist on meil olemas juba siis, kui me sündime. Kui me sünnime, siis meil on nii-öelda kaasasündinud immuunsuus olemas, mille komponentideks on siis erinevad rakud ja teatud valgub. Aga täna me ei räägi mitte nii-öelda kaasasündinud immuunsusest, vaid sellest teisest poolest myyson, adaptiivne immuunsüsteem. Adaptiivne immuunsüsteem on selline immuunsüsteemi osa, mis areneb meie elu jooksul vastavalt sellele ka individuaalselt erinevalt. Milliste haigustekitajatega kokku puutuda suudab, suudab õppida, suudab õppida ja kuivem. Selles tänases artiklis räägime teerakkudest siis võib-olla inimesed tegelikult teavad rohkem B-rakke, võib-olla mitte B-rakke kui sellist ise. Aga nad teavad, et on olemas sellised asjad nagu antikehade. B-rakud on need rakud, mis toodavad antipeasid, T-rakud antikehasid ei toodab. Nemad abistavad meid teist teistmoodi tee, rake jagutaks jagatakse ka mitmeks erinevaks klassiks. Nii et kui me räägime nendest rakkudest, mis kiiresti reageerivate sisse tungijatele, siis on olemas T-rakkude peal sellised valgud, mis, mille alusel eristatakse neid üksteisest. Ja ühe selle valgu Nimimisele raku pinnal võib olla tee raku pinnal on CD neli. Retseptor retseptor on teine sõna teatud valgu kohta, mis on siis nii-öelda peal ja suudab signaali vastu võtta. Ja need rakud, millest me täna räägime, on CT kaheksa T-rakud. Ja veel täpsemalt tegelikult avastati selle Stanfordi ülikooli uurijate poolt. Et on olemas teatud klass CT kaheksa T-rakke, millel on veel üks retseptorpinnal. Ja selle retseptori selline tore väikene, nii-öelda akronüüm on kir. Gerretz hektareid on rakkude peal, mis oli sisse antud uuringu objektiks. Ja tegelikult, eks siin kirjutavad, et hiirtel oli see juba ammu leitud ja arvati, et, et see peab ka inimestel olema, ka keegi ei olnud nagu otseselt nagu üles leidnud või, või tõestanud, et nad on nüüd siis nüüd siis seda tehti ja mõtiskles ka üsna hoolikalt selle üle, et mis funktsiooni nad siis meie organismis täidavad. Nüüd see väga hea, mis sa ütlesid, et hiirte kohta oli see info teada, et teatavasti väga palju erinevaid molekule molekulaarsed protsess tegelikult uuritakse alguses mitte tingimata inimese peal, vaid mudelorganismide peal ja üks kõige tavalisemaid mudelorganisme, mida nii nii-öelda Me molekulaarbioloogias kasutame, on närilised erinevat näriliste, riigi liigitavad valdavalt Sis, rotid ja hiired. Ja sellega seoses tuleb mainida, et kuigi imetajad Teil on väga suured sarnasused immuunsüsteemi osas on, tegi tegelikult liigiti siiski need erinevused ka olemas ja seetõttu ei saa kõik, kes üks-ühele üle tõsta. Aga see annab viited, võib-olla mingisugune, kui hiirtel on mingisugune selline põhi selline bioloogiline funktsioon, mida siiamaani inimesele lavastatud. See viitab sellele, et võib-olla peaks tähelepanelikult uurima inimeste. Me leiame midagi sarnast inimese puhul ka. Ja no nüüd leitigi ja, ja mis nagu huvipakkuv on ka see, et et kus ta siis leiti või õigemini, nagu uuriti, siis nagu erinevad erinevate inimeste vereproove ja selgus, et neid uusi T-rakke, nagu eriti palju nendel, kes põevad teatud autoimmuunhaigusi ja ka nendel, kes on Covidiga haiglas ja mida raskem see covid on, seda, seda rohkem neid rakke seal leidus. Just teatavasti, kui inimesed põevad covidit, siis kõige suuremad probleemid peale selle esimese funktsioon esimese sellise infektsiooni järgselt on autoimmuunsed, mida see sõna autoimmuunsed autoimmuunne üldse tähendab? See tähendab seda, et tegelikult meie enda organism ei tunne meid ennast ära ja ta reageerib meie enda rakkudele või mingitele komponentidele meie kehas, nii nagu need oleks sissetungijad. Ja, ja väga paljud haigused on autoimmuunsed näiteks tsöliaakia, tsöliaakia on Põhjamaades väga levinud nii-öelda selline toimune haigus, mis on tingitud sellest, et et gluteen ei ole seeduv seal nende inimeste organismis ning toodetaksegi rakke, mis nii-öelda run ründavad meie enda. Nii öelda seedetrakti limaskesti soolestikus. Ja selles uuringus ühisvaadatagi, et võrreldes kontrollgrupiga, kus olid täiesti tavalised terved inimesed ja siis teatud auto immuunseid, konditsioone, põdevaid inimesi, leiti, et need CD-kaheksa pluss kir T-rakud esinevat palju kõrgemal määral, oluliselt kõrgemal määral neil inimestel, kellel on autoimmuunsed, probleemid. Ja see viitab sellele, mitte sellele, et nii-öelda need rakud põhjustasid neid probleeme, vaid et pigem pigem vastu. Just nii, et selgubki nagu hiire nii-öelda puhul on varasemalt uuritud, et need rakud on tegelikult rakud, mis tulevad appi tegema sisekontrolli. Sest eelpool mainitud CT neli T-rakud on asjatult rünnanud organismi ennast infektsiooni järgselt näiteks. Ja nüüd need seedekaheksa kir rakud, nende ülesanne on korrale kutsuda need ülereageerivat CT neli T-rakud, mis näevad vaenlast mitte õiges kohas, vaid igal pool. Selline nii-öelda sisekontrolli kiirreageerimisrühm, mis peab nii-öelda sabotöörid rajalt maha võtta. Võib-olla sabatöörid on vale sõna, ma ütleks, et võib-olla paranoilised. Et kust, kes näevad vaenlast igal pool, isegi seal, kus seda ei ole ja selle läbi teevad kahju, aga need siis? CD kaheksa Kirde-rakud on väga ratsionaalsed kui nii-öelda paralleel tõmmata inimeste käitumisega ja, ja ütlevad stopp. Nüüd ei tohi enda organismi rünnata ja üritavad rahustada seda olukorda organismis. Kas see viitab sellele, et, Tulevikus olla võimalik nende autoimmuunhaigusi ravida sel moel, et kuidagi aitama organismil neid uusi T-rakke rohkem toota või viime neid nii-öelda ravimina sisse. Ja selle artikli kõige sellisem lootustandev selline järeldus ongi see, et põhimõtteliselt võiks kasutada selliseid rakke nii et toota neid laboris näiteks rakukultuurisüsteemis ning viia nad inimeste organismi, kes põevad mingit autoimmuunsed haigust, kus nad saaksid siis nii-öelda seda autoimmuunsuse haiguse, nii-öelda põhjustajat, Ühte põhjustajat korrale kutsuda. Et tegelikult on teatud selliseid immuunteraapiaid juba tehtud, tootes teatud tüüpi CD kaheksa rakke väljaspool keha neid sisse viides, kuid mitte konkreetselt neid siis nüüd kiretseptoriga varustatud rakke. Nii et see on väga suur lootus inimestele, kes põevad sedasama eelpool nimetatud tsöliaakiat või reumatoidartriiti. Neid autoimmuunne said haigusi on väga palju, millest potentsiaalselt võiks siis nii leevendust leida nende teraapiate abil. Selline lootustandev uudis siis tänases saatelõigus puust ja punaseks tähendab kuulamast stuudios olid Arko Oleski Kairi kort ning jätkame nendel samadel teemadel juba homme kuulmiseni. Punaseks, puust ja punaseks.
