Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks, see on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik ning sel nädalal toome teieni põnevaid teateid meditsiini ja tervisevaldkonnast. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Ja kes meie saateid rubriiki siin aastate jooksul on jälginud, siis mikrofloora või soolestiku mikroelustikku mõiste võiks olla juba päris tuttav, seda sellepärast, et uudiseid tõesti tuleb sellest valdkonnast aina ja aina ja aina rohkem siis ka nii-öelda tuuakse välja neid seoseid, kuidas need bakterid ja seened ja teised pisielukad, kes meil seal kõhus soolestikus elavad ja omi asju ajama tegelikult mõjutavad kogu meie tervist, käitumist, heaolu ja nii edasi. Ja tänagi jõuame täpselt samale lainele ja räägime siis selle soolestiku elustiku seostest. Täna siis vaimse tervisega ja, ja peamiselt depressiooniga. Ja nagu ma siit uudisest vaatan, siis me peame olema tänulikud meie põhjanaabritele, soomlastele, kes on kogunud kohe sellise väga põhjaliku andmestiku aastate jooksul. Kirjelda natukene seda, seda soomlaste tegutsemisviisi, mis meid aitas nüüd selle teadmiseni. Soome teadlased alustasid 2002. aastal sellise projektiga, kus nad siis 6000-l osalejal 40 aasta jooksul kogusid andmeid nende elustiili nende ravimite kasutuse, tervise ja muuhulgas ka siis Microvjota kohta. Ja teatavasti mikrobioomi Nad on mitte ainult soolestikus, vaid on ka teistes kehapiirkondades. Nende nii-öelda muster on erinev. Aga konkreetselt siis selle projekti raames, mis lõppes 2018. Aastal võeti proovidest soolestikust. Väga tore on selle projekti osas see, et, et kuna need andmed said väga korrektselt läbi aastate kogutud ja tegu oli sellise longituudinaalse ehk aja nii-öelda erinevate 100 punktis võetud andmete uuringuga siis on võimalik selliseid andmeid kasuta ka hiljem natuke teise nurga alt neid andmeid analüüsides. Ja seda siis tegidki Merike ja tema kolleegid, kes viisid läbi sellise bioinformaatilise varandusejahi, kus nad vaatlesid teise nurga alt neid andmeid ja küsisid endalt küsimuse. Kui meil on olemas andmed mikroPjota kohta ja tervisekäitumise kohta, siis kas me näeme mingisuguseid seoseid erinevate nii-öelda terviseseisundite ja mikroPjota muutuste vahel? Ja see uuring algas tegelikult oluliselt laiemalt ning teadlased siis leidsid seose spetsiifilisemalt depressiooni ja mikroobi. Oota soolestiku mikroPjota muutuse vahel. Ehk siis inimesed, kellel on depressioon, oli teatud liiki baktereid nende soolestiku mikroflooras rohkem. Mida see ütleb meile, kumba pidi me saame sellele nüüd otsa vaadata, kas see, et nii-öelda need bakterid põhjustavad depressiooni suurema tõenäosusega inimestel või et need, kes on depressioonis, nendel nii-öelda, kujuneb välja teatud mikrofloora? See on väga oluline küsimus üldiselt selles artiklis väga julgelt väidavad, et teatud mikroobi, perekonna nii-öelda esinemine põhjustab depressiooni kuid ma ei ole nii veendunud, et, et seda saab lõpuni väita. See perekond, mida nemad siis nägid oluliselt rohkemal määral depressioonis inimestel oli Morgan Ella perekonna bakterid. Ja, ja noh, tegelikult neid uuringuid depressiooni erinevate mikroobide vohamise kohta on ju teisigi tehtud ja mitte ainult depressiooni puhul me ei näe teatud perekondi, mis domineerivad vaid ka teiste vaimsete nende probleemide puhul autismi puhul näiteks näidatud mikrofloora nii-öelda erinevust. Aga selle artikli peamine tähtsus on see, et et me saame edasi uurida spetsiifilisemalt nüüd selle perekonna bakterit baktereid ja, ja vaadata neid nii-öelda süvauuringu raames täpsemalt, mida, mis oli tore nende uuriga puhul oli see, et nad tegid seal ka selliseid üldisemaid järeldusi, et nad näevad, et teatud mikroobigrupid näiteks domineerivad inimestel, kellel on teatud geneetilised mustrid, ka nende enda genoomis näiteks laktoosi seedimise võime nii-öelda sellises lookuses meie genoomis ja meie soolestiku mikrofloora vahel on, on seos ja selliseid asju on ka ennem näidatud, näiteks hollandlased. Umbes sama suure uuringu raames näitasid sedasama moodi, et, et olenevalt sellest, millised geenivariandid on meile selles konkreetses piirkonnas genoomis on ka meie soolestiku, mikrofloora ühte või teist nägu. Ilmselt mida rohkem ja paremini me nagu tundma õppima, et kes meil seal kõhus elavad ja millised seosed on erinevate haigustega või, või muude olekutega siis ikkagi jälle see küsimus, et et kas ja mida me saaksime siis nagu teha, et kui me nagu näeme seda seost mingi kindla bakteri pere kõne depressiooni vahel võib-olla isegi suudame ära näidata, et see kuidagi aitab kaasa sellele depressioonile siis kas ja kuidas me saame siis seda oma soolestiku koosseisu mõjutada niimoodi, et see toimiks ka mingil moel nagu, nagu ravina. Ja see on väga suur valdkond. Uuritakse siis erinevaid selliseid proobiootilisi baktereid, millel on võime siis ühte või teistmoodi meie nii-öelda heaolu mõjutada. Kui me räägime vaimsest tervisest, siis neid nimetatakse psühhobiootikumide, eks teatud mikroobi perekonnad, millel on näidatud hea mõju on võimalik tegelikult kasvatada laboris teatud teooria Octerts külas preparaadiks see ära pakendada, kas mingisugusesse kapslisse näiteks ja siis viia selline kapsel nii-öelda meie organismi ja teine viis on kasutada sellist viisi nagu nii-öelda fekaalsiirdamist. Fekaal viitab siis tegelikult tervete inimeste väljaheitest eraldatud mikroobi kogukonda. Mitte me ei räägi väljaheitest kui sellisest, vaid konkreetselt neid eraldatud mikroobe, nen, need on võimalik ära pakendada, viia tagasi nii-öelda organismi tavaliselt see käib jälle oraalsel teel. Me võtame sellise puhastatud mikroobi kogukonna kapsli kujul sisse ja see on väga-väga suur valdkond, mida üritatakse arendada. Nüüd. Probleem on selles, et üldiselt on meie mikroPjota tasakaal paigas, isegi kui see tasakaal on ebasobivas kohas ja, ja seetõttu tavaliselt selliste preparaatide mõju on lühiajaline. Ja tegelikult on vaja väga palju tööd teha selle nimel, et et seda mõju pikendada ja, ja veenduda, et see püsivaldse Micrabjota muutuks. Et mis see trikk ongi selles, et viia sinna sisse rohkem nagu häid baktereid, mis siis nagu kuidagi, kas tõrjuks neid halbu, negatiivseid efekte tekitavaid baktereid, et välja sellepärast, et see vist küll ei ole võimalik, et kui meil siin ütleme, et näed Morgan, elan seotud depressiooniga, et meil oleks mingi rohi, mis mille, millega saaks nagu kõik Morganeliad maha võtta. Samal ajal, jättes teised ja võib-olla kasulikud bakterid meie soolestikus. Ja see on väga keeruline, sellepärast et kui me räägime micro biotast ükskõik millises kehapiirkonnas või näiteks kasvõi keskkonnas, siis tavaline mikroPjota on mikroobide kogukond, me ei räägi isegi ainult bakteritest, seal on ka arhesid, seal on ka eukaroodsain mikroorganisme nagu pärmid, eks ole, ja, ja mikroobi kogukonnad on nagu linnad, seal on nii-öelda erinevat tüüpi mikroobid, mis, millel on kõikidel oma funktsioon, Nad toodavad mingisuguseid aineid vastavalt sellele, mis on nendele toiduks, oleneb seda soolestiku mikrofloora puhul ore väga palju, kõik sellest, mida me sööme, milline on see söök, eks ole. Ja siis vastavalt sellele toodavad mikroobid, kes saavad oma näiteks kiudainet sellest brokkolist, mis me oleme just söönud käteaineid, mis seal toiduks teistele mikroobidele, selles samas elukeskkonnas. Ja see on üldiselt väga optimaalne ja selline tasakaalus süsteem. Me ei saa lihtsalt minna kallale ühele selle süsteemi komponendile ja loota, et see süsteem kokku ei kuku. Ja noh, tavaliselt mikroobe baktereid hävitatakse antibiootikumidega ja antibiootikumidele vastavad ka normaalse mikrofloora nii-öelda liikmed, mis on selle konkreetse antibiootikumi suhtes tundlikud. Sellist asja nagu hea või paha mikroobide nii-öelda seltskonnas ei tunta kellelegi, ei ole silti küljes, sina pead surema. Surevad kõik, kes on selles suhtes tundlikud, nii et see on väga kehva viis, kuidas adresseerida sellist probleemi? Igal juhul töö käib ja, ja ma usun, et kindlasti neid viise leitakse, et kuidas siis eri eri moel toetada meie soolestikku mikroobide kogukonda ja seeläbi ka meie enda tervist ning ka vaimset tervist. Selline oli tänane puust ja punaseks täname kuulamast stuudios Arko Olesk Kairi Koort. Ning sel nädalal on meil teie jaoks veel üks tervise valdkonna uudis, mis on? Lülitage samal lainepikkusel raadio kahes juba. Homme kõike head puust ja punaseks, puust ja punaseks.
