Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes alustab puust ja punaseks on teadus ja tehnoloogiauudiste rubriik ning sel nädalal oleme juba olnud meditsiini ja terviseuudistelaine ning jätkame seda ka täna. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Ja geenidest täna juttu tulebki, kes meid juhtus kuulama eile siis seal me rääkisime sellest, kuidas on leitud seosed depressiooni ja ühe kindla meie soolestikus elava bakteri perekonna vahel. Täna me räägime jälle depressioonist ja tegelikult ma arvan, et see, see tänane lugu viitab ka sellele, et tegelikult me ei saa depressioonigi pidada ühe põhjusega haiguseks, eks ole, et et kõik, kellel on, kellel on muresid depressiooniga, ei pea sugugi süüdistama oma oma kõhubaktereid, et on ka on ka teisi põhjuseid ja viise, kuidas kuidas see seisund võib välja kujuneda ja täna räägimegi ühest neist ja see viib? No ütleme päris kaugele, see viib elu alguseni välja, ehk siis nii-öelda meie mõneti meie tulevane vaimne tervis pannakse paika ajal, kui me oleme oma ema kõhus. Jah, antud artikkel uurib siis rasedaid naisi ja täpsemalt see uuringu valimi suurus oli 301 rasedat naist. Ja, ja vaadati siis põhimõtteliselt nende naiste vaimset tervist. Ning vaadati, kas sellel vaimsel tervisel on mingisugune mõju, mis võiks üle kanduda lastele. Ning täpsemalt siis vaadati, pätsendataksento on teatavasti väga tähtis organ, mille kaudu käib kõik nii-öelda Toiduainete üleandmine lastele ja, ja kogu arengu tegelikult mõjutamine ka. Mis puudutab väliskeskkond, on nagu filter väliskeskkonna ja lapse vahel. Nüüd mida need uurijad leidsid? Nad võtsid kuus ajapunkti, mille käigus nad võtsid proove ja hindasid siis nii-öelda neid seda platsenta seisundit ja naiste seisundit, vaatasid kas selles platsenta on muutunud midagi nii-öelda ka geneetilisel ja epigeneetilisel tasemel. No epigeneetika, gaasi, millest me siin saates aeg-ajalt oleme juttu teinud, ongi, et kui meil on geenid, siis, siis noh teinekord ei piisa sellest, et meil on geenid. Oluline on ka see, et need geenid töötaks ekstresseeruks aktiveeruks ja, ja teinekord meenia geenidele ladestub või nende külge kinnitub erinevaid ühendeid, mis siis nende võivad takistada, takistada tal seda avaldumist või siis vastupidi just soodustada seda, see ongi nii siis epigeneetika, need asjad, mis nagu kinnituvad geenide külge Nii epigeneetika on tõepoolest selline ekstra regulatsiooni tase meie geenide puhul geene üldiselt reguleerivate inimeste puhul väga paljud erinevad valgud, mida nimetatakse Traskeptsiooni fakteriteks, aga lisaks sellele on tõesti olemas epigeneetiline regulatsioon, kus pannakse lihtsalt teatud märgid külge Tseegeenukle kiilidele, mis mõjutavad siis seda, kas selles piirkonnas olev geen suudab avalduda või avaldub teistmoodi kui enne ja, ja need on näidatud varasemat uuringut raames, et, et väliskeskkond saab mõjutada seda epigeneetilist mustrit, kuidas meie geenid avalduvad. Ning tegelikult see hüpotees siis selle uuringu puhul oligi see, et kas väliskeskkonnast tulev mõjur, milleks on siis ema vaimne heaolu ja tervis, kas sellel on mõju epi geneetilisele mustrile protsentras ja leiti, et on, ja leiti konkreetselt, et see Tseebeegee nukleotiidide küljes olevat signaalid on erinevad tavapärasest 16. piirkond, seda on päris palju ja konkreetselt vaadatigi kahte geeni, millel on oluline roll siis neuraalses arengus meie, meie lapse siis närvisüsteemi väljakujunemises ja, ja konkreetselt näidati ära, et kahel neist Adam, 23 ja Tseedeebee üks on se epigeneetiline muster muutunud. Ja see viitab siis sellele ilmselt, et kui nii-öelda Toivo platsentas need geenid, mis juhivad seda arengut, on mõjutatud siis nii-öelda kogu meie kogu selle lapse hilisem areng, võib-olla teatud pitseriga Ja alati tuleb silmas pidada, et see determineeri midagi, et meil me räägime ikkagi vastuvõtlikkusest ühele või teisele arengusuunale, et, et tõenäoliselt nendel lastel on suurem tõenäosus olla haava. Nüüd, mis puudutab vaimset seisundit, kui ülejäänud mõjurid on ebasobivad ja, ja need uurijad ütlevadki, et tegelikult võib nende uuringust saada nii palju kasu, et võib-olla teatud riskigruppe kaasata teatud monitooringus järgnevas elus et olla tähelepanelik võimalike, siis vaimse vaimse tervise probleemide varajaseks avastamiseks. Ehk siis, mida nad soovitavad, on see, et nende sellelt emalt võtta platsenta proov, vaadata, et milline on seis nende ohustatud geenidega, et ja kui seal on küljes nüüd nii-öelda nende ripatsid need need ühendid, mis mõjutavad nende nende tööd, et siis nii-öelda hoolikamalt jälgida neid lapsi tulevikus, et võimalike probleemide kohal korral niimoodi varakult jaole saada. Jah, mina arvan, et siiski peamine väärtus on selles, et, et vaadata neid konkreetseid geeni geneetilisi muutusi just molekule reaalsest seisukohast, et uurida seda protsessi, mitte konkreetselt neid inimesi, sest noh, tegelikult on piisav see, et kui me teame, et meie ema on olnud depressioonis raseduse ajal, siis juba see info viitab sellele, et suur tõenäosus, et ka sina oled haavatavam on selge, eks ole. Ehk siis jälle üks nii-öelda info gildi juures, mis aitab võib-olla mõista ja mõtestada, viime nagu sammu lähemale, nii põhjuste põhjustest arusaamisele kui ka nii-öelda võimalike tegevusviiside kaardistamiseni. Mis puudutab siis vaimset tervist ja depressiooni juba meie väga varajases arengustaadiumis. Aga selline oligi puust ja punaseks täna ning sel nädalal täname kuulamast. Stuudios olid Arko Olesk ja Tallinna Ülikooli geeniteadlane Kairi Koort. Ja puust ja punaseks naaseb raadio kahe lainepikkusele juba järgmisel nädalal, siis on juba uus valdkond ja põnevad uudised kõike head. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
