Pesad vähenevad lausa 86 protsenti. See on päris katastroofiliselt suur arv. Kuidas aitab väikekiskjate küttimine maas pesitsevaid linde? Pärandniitude taastamine on eluviis ja kutsumus. See on kolossaalne, mis, mis nagu vähenemine on tegelikult  puisnite maailmas toimunud. Kätte on jõudnud karude ärkamise aeg. Munad on veel soojad, munad soojad, see tähendab haudumine  veel käib. Aga kuskile on need kaks muna. Kaotsi läinud, et tõenäoliselt mõni röövloom võttis need  endaga kaasa, aga teisele kahele pole veel järgi tulnud. 2020. aasta kevadel jälgisime Tartu Ülikooli doktorant Triin  Kaasiku tööd Lääne-Eesti rannaniitudel pesitsevate lindude uurimisel. Uuringu tulemused on karmid. Paljude niidukahlajate järelkasv on praegu sisuliselt olematu. Et siin meil peaks olema üks kiivitaja pesa,  on tõesti, aga pesalohk on tühi? Jah, et. Et kuna see pesa peaks tegelikult kooruma alles esimesel juunil,  et siis siis me võime kindlalt väita, et see pesa on,  on lihtsalt ära rüüstatud. Aastaid kestnud töö rannaniitude taastamise  ja hooldamisega on küll loonud kahlejatele pesitsusvõimalusi,  kuid erinevatel põhjustel on kasvanud ka loomade arv,  kes linnumune ja poegi söövad. Niivõrd kriitilise olukorra leevendamiseks otsustas  keskkonnaamet sellel ja kahel järgneval aastal Lääne-Eestis  väikekiskjate arvukust enne lindude pesitsuse algust vähendada. Pesad vähenevad lausa 86 protsenti. Et noh, tegelikult see on, kui me hakkame mõtlema ikkagi  päris katastroofiliselt suur arv, eks, et need linnud,  kes lendavad võib-olla siia pesitsema tuhandete kilomeetrite kaugusel,  eks ja siis nende pesitses läheb lihtsalt tühja,  eks, kui me võtame näiteks 100 pesa. Sellest jääb järgi kümme-viisteist, noh see on päris karm arv,  et see väike kiskluse surve nendele niidukahlajatele on,  on tõesti väga suur. Jahimehed kütivad. Väike kiskjaid enne lindude pesitsushooaja algust kolmel  aastal kokku viiel alal Muhumaal, Hiiumaal  ja Matsalu rahvuspargis. Jälgisime jahimeeste tööd Matsalus, kus veebruaris kütiti rebaseid,  kährikkoeri ja šaakaleid Kuidas Läänemaa ja siin Haapsalu kandi jahimehed ise näevad,  kas väikekiskjad on probleem looduses on neid liiga palju. Kindlasti on väikekiskjat palju ja, ja seda on muude jahtide  käigus käigus näha, eks. Ja on näha ka selles, et paljudel On palju on levinud viimasel ajal ka kärmtõbe,  eks kui loomade asustus asustustihedus on suur,  siis nad levitavad omavahel haigust ja, ja seda on,  seda on ka looduses näha. Paistab nii, et, Püügilõksus on üks kährik koer sees. On üks käärik, siis kas see paistab üsna noor loom  või see nooremoolne ja eks nende puuride Omapära. Ongi see, et sinna lähevad pigem sisse noored noored loomad. Kui rajakaameraid üles panna ja vaadata,  siis mõned vanad loomad käivadki ümber puuri  ja sisse ei lähe ja ta teab, et asi on asi,  on kahtlane. Siin on siis näha, et söödaks on pandud kalu  ja meelitab kohale siis niisugused väiksemad kiskjad. Eriti kährikut rebast ja ka šaakalit meelitab ligi. Eks nad kõik on enam-vähem sarnase toidubaasiga. Oletame, et kui siin oli mingisugune seltskond kährikuid,  siis nad ikkagi järjepanu on võimalik siit sellest kohast  konkreetselt välja püüda ja nii on võimalik  ja kui kevadel linnud hakkavad jälle pesitsema,  siis võiks olla see efekt, et kährik ja kui õnnestub  ka kätte saada rebaseid, siis nende loomade kiskluse survet  lindudele ei ole. Jah, kindlasti väheneb, aga kui ümbruskonnas on neid  kiskjaid rohkem, siis nad ikkagi otsivad omale jälle uusi piirkondi,  tulevad asustatud jälle sedasama piirkonna,  kus me just nad välja püüdsime. Nii et see protsess on pidevalt ringluses,  et ühe koha tühjaks püüdmine ei, ei aita,  seda peab tegema ikkagi laiemalt. Mis nüüd selle kährikueraga edasi saab? Selle käikoera jahimees hukkab ja siis, kuna ta on Ilusa nahaga, ilusa karvaga kärmta ei paista olevat,  siis saab jahimees selle naha kasutada oma oma äranägemisel. Sageli pole metslooma karusnahale kindlat nõudlust  ning jahimehed leiavad, et see olukord tuleb lahendada. Et väikekiskjaid ei hukataks pelgalt arvukuse piiramiseks. Probleem ehk ongi selles, et jahimees küll kütib  selle kääriku või rebase aga selle nahaga pole tihti midagi  peale hakata. Et ei ole, kes seda kvaliteetselt oskaks  siis väärtustada. Puuduvad kösnerid, puudub kvaliteetne nahatöötlemise asutus  Eestis ja, ja üldse, Baltikumis on see kvaliteet väga kõikuv. Et, et sellise rõivatööstuse jaoks siin Ikkagi naljalt seda, seda. Seda nahka töödelda ei saa. Rebaste ja kährikkoerte küttimine käib jahimeestel välja  kujunenud moel. Keerulisem on aga alles eelmisel kümnendil Eestisse levinud  šaakali tabamine. Praegu olemegi tulnud siis saakali söötmiskoha peale. Et siin saakal käib meil paar päeva on nüüd käinud,  eile tuli kuskil veerand seitse õhtul ta peale,  et meil on siin selliseid piirkondi nagu einlaht  ja kasse laht, kus me nagu noh, lihtsalt ei oska öelda,  palju neid seal on. Et siin piirkonnas me noh, suht intensiivselt,  kütime neid välja ja kogu aeg tuleb neid järjest nagu peale  ka siia. Et niisugune nädal kaks tavaliselt peale seda,  kui me oleme siit mingi baari ära küttinud,  on järgmine paar siin paigal. Et ma arvan, et nende arvukus on ikka suhteliselt suur nagu  üleüldiselt selles virtsu piirkonnas. Valdavalt me viimasel ajal oleme pigem nagu koertega neid  saakleid püüdnud, et teinud nii-öelda ajujahti. Ja antud koht ongi praegu selline, et. Ütleme nii, et lume peal jälgi vaadates seda Sakali luuret,  nagu on suhteliselt raske teha Et siis rebasejälgedega on suhteliselt sarnane ja,  ja nagu raske vahet teha, kas rebane või mitte,  sest me täna nagu seda saaki luure teemegi nagu  rajakaamerate abiga. Et kui saak tal ikkagi sööda peal käib, siis suure  tõenäosusega ta siin kuskil sööda vahetus läheduses nagu magab. Siis, kui ongi põhimõtteliselt rajakaamera pildid tulnud,  siis me korraldame talle siia selle ajujahi peale  ja valdavalt me need saaklid siit ka niimoodi ära kütime. Kui oluliselt jahimeeste töö maas pesitsevaid linde aitab  ning kas see toob looduses oodatud või ootamatuid muutusi,  näitab aeg. Tegelikult. Noh, näiteks Soomes isegi seda väga praktiseeritakse seda  väga tõsiselt, et just nagu seda võõrliikide küttis kimist  mingi ja kähriku küttimist just nende Soome saarestikus,  eks, ja, ja need uurimisprojektid, mis Soomes on läbi viidud,  on nagu tõestanud seda, et tegelikult noh,  näiteks nendel saartel, kus kus kährik on Kütitud, eks ju saarel enam kährikut ei ole,  et seal see linnustik. Taastub noh, mõned liigid taastuvad väga kiiresti. No see võtab, see võtab aega, mõne mõne liigi puhul võib see  aega võtta, aga noh noh, see tõestab seda,  et see peab olema ka nagu järjepidev protsess,  et see ei saa olla selline mingi ühekordne Aktsioon, eks, vaid et see on noh, mina võrdlen seda nagu noh. Puisniitude hooldamisega, eks et, et samamoodi,  et see on see inimese ja looduse koosluseks,  mis tekib nagu inimese inimese töö nad, samamoodi on  ka see väikekiskjate arvukuse piiramine või nii,  et linnustik saaks paremini toimetada. Selleks on vaja tulla talle ka appi. Kui on nüüd võetud see lähenemisviis, et otsustavalt tuleb  seda väikekiskjate arvu vähendada siis mis riske see võib  looduses tuua? No ma näen nagu siin nagu oma isiklikus kogemuses,  kui me naaritsatega töötasime, proovisime ju  ka pisikisket arukust alla viia ja ka kirjanduse põhjal on teada,  et, et kui me viime arukust alla, siis need populatsioonid  alati reageerivad. Ja see tähendab seda, et nad proovivad kompenseerida seda väljavõtmist,  mida me teeme. Ja nüüd on küsimus, et kui me teeme seda kaks  või kolm aastat ja kui me ühel hetkel ära lõpetame see  arvukus üles ja ta võib hetkeks minna üle kandevõime piiri  selles elupaigas, siis milline on see mõju tegelikult  sellele populatsioonile, mida me proovime päästa,  et, et siin on niisuguseid mõtlemise kohti,  on päris palju, et, et juhuslikult ei tule sisse asi asja,  mis võib asja veel hullemaks teha, siis mul on ikkagi küsimus,  et miks neid pisikiskjaid on niivõrd palju,  miks praegu nad suudavad sellist mõju avaldada nendele kahlajatele,  mis on muutunud keskkonnas, sest et nad on juba varasematel  aegadel koos elanud, tähendab, midagi suurt kuskil on muutunud. Mis see on? Mitte et ma ütleksin, et see on halb, kaugel sellest,  aga lihtsalt, et prooviks pilti laiemaks lüüa. Eks ju, et, et see on nagu suurem asi, et me ei saa vaadata  ainult kahte suhet ühelt poolt kahlajad,  teiselt poolt pisikiskjad. Looduses on suhteid hästi palju, et oleks vaja nagu suuremat  seda pilti ette luua, et, et kus võib olla veel mingi asi,  mis tegelikult on see süva põhjus, mis kaasa toob sellise olukorra,  nagu meil praegu on. Kui oluliselt väikekiskjate arvu vähendamine rannikul maas  pesitsevaid linde päriselt aitab saab tõenäoliselt selgeks  juba sellel ja järgnevatel suvedel. Veebruari lõpu viimaste külmadega käib Saaremaa idaosa  metsades kibe kiire töö. Freesitakse kände ja giljotiin, lõikab võsa. See pole aga tavaline raielank ega tavalised raietööd. Maarja, mis koht see on, kuhu sa mind täna kutsunud oled? Metsa, kus on taastunud puisniitu, kui asukohta mõtled,  siis saareküla kant Saaremaal. No ehk siis see tegelikult on kunagi olnud puisniit  siis vahepeal metsa moodi ja nüüd sa taastada uuesti puisniiduks. See kaart, kaarte, vanu kaarte vaadata, siis ilmselt 50 kuni  80 aastat tagasi leiab igalt poolt siit metsast küünid  piltide pealt. Noh, minu vanaema mäletab neid aegu, ma ise mäletan veel  teatud kohtades, kus tehti viimastel aastatel heina,  et aga tegelikult on need alad olnud 100 aastat tagasi kõik  puisidud Eestis. Et kui mõelda nagu seda suurt pilti, siis enamik Eesti metsi  oli puisindu. Kõik inimesed elasid maal ja vaja oli teha loomadele heina,  pluss koguda küttepuud ja korjata marju loomadele vihtasid teha,  et see kõik oli see, kus inimene selle sai,  ongi puisniidud, et umbes 850000 hektarit võis olla see maht,  et täna on sellest alles jäänud noh, ütleme 800 hektarit  hoolduses ja millest mina siis hooldan, 80,  see on kolossaalne, mis, mis nagu vähenemine on tegelikult  puisnitude maailmas toimunud ja ja jõudumööda siis. Keerab meie seda kella ja tagasi lihtsalt,  et, et tekitada ruumi nendele liikide e,  kes ainult puisitud saavad elada. Siin käib praegu freesimistöö, mis töö see  siis on? Freesimistöö on oluline sellepärast, et kännud eemaldada. Et me jätame üksikuid kände ka, mis on sellised kõige  suuremad ja sest et kännude juures elab ka teatud putukas  ja taim, eks ju. Aga enamus kändude t tuleb reisida sel põhjusel,  et me hakkame pärast ala niitma. Ehk siis puisniit tähendabki seda, et, et siin on puud  ja see niit, niitu tuleb niita. Et kännul ei jää, servasid nagu niidukile,  mis, mis pärast nagu kahju tekitavad. Et noh, selles mõttes on, see kivi on nagu mõnes mõttes nagu  lihtsam vastane niidukile, et käib kolks ära,  niiduk kaitseb ennast või ei, kaitse aga aga see kännud,  kui kuskilt raha jääb, siis känd ei lähe kuhugi. Et sellepärast on ülimalt oluline, et see isegi võtame  natukene maapinna sees seda kändu, et pärast seda serva  kuskil jumala eest ei jääks nagu, mis niidukid lõhkuma hakkab. Vaatame ikkagi siin, mis puud on nagu jäetud  ja mis on ära võetud, et kas sa vaatad nagu  või töömehed vaatavad nagu iga puu kuidagi järgi või. Üldiselt on see selline loominguline töö iga mehega,  kes on siin metsas olnud, ma olen istunud reaalselt kabiinis  ja heidanud, et no põhimõtteliselt arvestama tund aega,  lihtsalt, ma olen kabiinis näitasin kuule mina teeks umbes  seda niimoodi algul ja siis pärast ta ütles,  et okei, ma võtaksid need puud ära, mis sa arvad,  eks me mängisime kõik need nagu stsenaariumid läbi. Et noh, tegelikult oleks oluline, et, et sa jätad nagu  sellised loomulikud ansamblid, näiteks nagu siin on näha,  et, et et siin oli algusest peale oli näha selline koht,  mis puud olid niimoodi, üks puu oli laiali  ja mets kõik alles sellepärast et see jääbki niimoodi  selline lamapuit, eks ju, sammal peal. Et see on selline liigirikkuse ala siin,  eks ju, põhimõtteliselt jah. No praegu hakkab kitiin tööle, lähme vaatame,  kuidas see käib. Maarja hoole all on iga-aastasel niitmisel  ja karjatamisel ligi 700 hektarit pärandniite,  millest ligi 400 on loopealsed, 200 rannaniidud  ja alla 100 hektari puisniidud. Kuigi Eestis tegutseb kokku üle 800 pärandniitude majandaja,  teeb valdav enamus neist seda vaid väikeses mahus. Nii suurelt nagu Mario on asja ette võtnud vaid mõnikümmend ettevõtjat,  kelle jaoks niitude taastamine on eluviis  ja kutsumus. Niidu taastamisel on, ma saan aru, mingisuguse nõuded  missugune peab olema see õige. Üldiselt peaks jälgima seda, et vahelduvad  siis üksikud puud, lagedad alad ja puudegrupid ja,  ja see liituvus ideaalne on seal ütleme 40 50 protsenti. Ehk siis liituvus tähendab seda, et, et kui sa ülevalt vaatad,  et siis pool nii-öelda ettekujutavast alast on sul  siis puude puisastega kaetud ja teine pool on  siis nii-öelda lageala, et saaks just need niidu  nii öelda varjulembelised ja siis valgust vajavad  siis taimed koos eksisteerida. Mis ikkagi sinu kui maaomaniku selline pikaajaline kasu on,  sa saad selle toetuse, sa teed siin rasket tööd. Kuidas see motivatsioon sul püsib, siis seda nüüd pikalt hoida,  et see on ju pikaajaline. Projekti. No ütleme nii, et et alati on see, sa pead saama selle,  selle nii-öelda väärtuse, mis, mis sind nagu  siis töös ja, ja, ja motiveeritult hoiab,  noh, eks loomulikult üks pool on see, et sa pead saama  reaalset raha, eks ju mille jaoks on siis täna  siis erinevad keskkonnaprojektid ja helisem  siis PRIA nii-öelda hooldus toetus. Aga teine pool on see, et, et kui ainult sellepärast teha,  siis ma ei teeks seda. Toetuste pärast, sai, lihtsalt ainult ei tee. Jah, ilma toetuseta ei teeks, sest et reaalselt nagu On  ilmselt targemaid viise loomadele heina saada  ja nii edasi, aga nüüd, kui see kokku panna,  et sa saad nagu lisaks rahale, eks ju, siis veel kõik  selle emotsionaalse väärtuse mida on väga raske rahasse panna,  eks ju. Kui me vaatame nagu putukaid Puid linde, eks ju, siis sellest tuleb kokku see elurikkuse pool,  eks tavainimese jaoks, kes seda elurikkuse poolt võib-olla  ei jaga nii hästi, mis elurikkuse, ilus sõna,  aga mis seal taga on, seda ei tea. Siis sa lihtsalt naudid seda vaadet. Naudid seda vaikust ja. Kui riigil on tegelikult soov taastada veel veel palju  rohkem neid pärandkoolusi siis peab nagu läbi natuke mõtlema,  et kuidas seda teha, mismoodi motiveerida seda inimest siia. Kiku no see on üks pool, et, et see, kes taastamist,  ööd ja hooldamistööd pärast teeb, see on üks pool,  aga, aga täna on järjest suurem takistus see,  et see maaomanik selles üldises suures raiehirmus ei taha  raiumist midagi kuulda. Ometi need need asjad, mida meie teeme ja seda,  mida, mida nii-öelda lageraierankidel näed,  et see nagu päev öövahe, eks ju, et noh,  see me oleme täna ka siin, eks ju, ma ise nimetas da  nii-öelda selle operatsiooni hetkel kõige koledam ongi  praegu nagu see. Aga kui vaadata siin kõrvalalasid, mida me oleme värskelt taastanud,  juba paar aastat hooldanud, siis sa tegelikult näed seda,  et kui see raviprotseduur on lõppenud, inimene on taastunud,  eks operatsioonist siin on samamoodi, loodus on taastunud,  et siis tegelikult see, see ilu tuleb päris kiiresti. Ja nüüd ongi see, et, et kuidas nagu teha seda valikut,  et aru saada, et, et mis on siis päraniidu taastamise raie  versus siis nagu metsa lageraie, mille vastane ma ise olen  ka täielikult, eks. No kui see operatsioon siin nüüd Abi saab ja, ja see on nüüd taastatud, mis see edasine elu  siin hakkab olema, et kuidas sa siin alal tegutsema hakkad? Edasine elu on. Rohi hakkab kasvama, jah, kuskil juuli keskpaigas,  kuni augustini tulevad siia peale heinatõomasinad,  nagu me kujutame ette põllu peal, põhimõtteliselt samamoodi  lihtsalt nikerdamist on 10 võrra rohkem. Meestel on kaelad ikka kanged nagu esimesed nädalad,  et iga iga puu ja põõsa taha nagu jõuda oma niidukiga,  aga põhimõtteliselt näeb see samasugune välja esimestel aastatel,  kus. Rohukasv ei ole nii suur, siis ei ole ka siin seda niidet  nii väga korjata, aga lõpuks ikka tuleb siin päris juba  selline hein, mis kui kuivalt seda kokku saaks,  mis eelmine aasta ei juhtunud, eks, aga kui kuivalt kokku saada,  siis see on loomade kõige lemmikum nagu toit,  sellepärast et seal on lihtsalt nii palju sul erinevaid  taime kooslusi. Sul on lihaveised ja nendele meeldib see väga. Meil on lihaveisid, meil on lambad ja kui ma panen kaks  rulli kõrvuti ja see üks kaob õhku siis sa saad aru,  et seal on mingid sellised ained sees, mis loom igatseb  või tahab rohkem. Versus et sul on näiteks kultuur, ohumaa,  mingi üks-kaks liiki versus sul on 30 liiki erinevaid taimi,  nagu ühe seina selles rullis. Kas sinu nägemuse järgi võiks Eesti olla tulevikus selline  poollooduslike koosluste maa, sellepärast tulevad? Näiteks kas või turistid siia vaatama? Ma arvan, et meil ei ole väga palju konkurentsieeliseid,  nagu Mahetootmine ja puhas looduskeskkond, sealhulgas  siis pärandniidud on, on tegelikult see ainuke asi,  mis meil on üldse muu maailmaga võrreldes,  et me ei suuda võistelda mingites asjades,  mida meil ei ole, kus me oleme väiksemad  ja nii edasi. Aga, aga muu maailm käib siin ja ahhetab nagu et  mis idee teil siin on, et, et meie jaoks ei ole nagu väärtus  vaata et et sa ei saa aru sellest, kui sa  selle keskel oled. Aga kui sa tuled sellistes riikides, kus metsa üldse enam ei  ole siis näed neid orhideesi ja, ja kõik,  kes sel suvel kasvavad, et siis on selline,  et lööb käsi kokku. See inimene, eks, et et see ongi, ma arvan,  et see on nagu tuleku võti. Kevad on ilus aeg. Rohelusest pakatav ja linnulaulune. See aeg rõõmustab kõiki, kel raske rännutee  või pikk talv selja taga. Sätin ennast õhtuks soo serva istuma et kuulata hämara Kui piiril laulma hakkavaid öösorre? Et kaunis õhtu oleks veel täiuslikum, tatsab üle raba lageda  noor karujõmpsikas. Ta on lihtsalt sattunud siia toitu otsima. Rabas leidub veel möödunud sügiseseid jõhvikaid,  mis kuluvad talvest tüdinud karule sõna otseses mõttes  marjaks ära. Marjad moodustavadki suure osa karude toidulauast. Üpris tähtis ja tihtipeale esimene suutäis peale taliuinakut  tuleb karujõmpsikal aga kuklase pesa tipust kuhu sipelgad  esimeste kevadiste ilmadega kogunevad. See kevad on karujõmpsika esimene kevad kui ta on päris üksi. Ilma emata. Emakarudel sünnivad kutsikad tavaliselt üle aasta  aastavahetuse paiku ja saavad oma emaga koos veeta vähemalt  kaks suve. See on aeg täis tihedat õppetööd. Mis kõlbab süüa ja mis mitte? Mais-juunis on karudel pulmaaeg siis tasub karujõmpsikal  karta vanu ja agressiivseid isakarusid ning loota ema  õpetuste peale et juba kaugelt enne putku pista,  kui isa karu kohale hakkab jõudma. Läbi kevade, suve ja sügise metsades hulkudes omandab  karujõmpsikas iseseisvalt elutarkusi et olla kunagi samuti. Suur ja tugev vana karu. Tavaliselt sünnib ema karul üks kuni kolm kutsikat  ja tihti jäävad õed-vennad ka kolmandaks suveks kokku. Just selliseid jamaikaid kohtabki inimene,  kõige tihedamini noored, uudishimulikud ja pisut rumalavõitu. Tihtipeale söövad kraavipervel mahlast rohtu nagu lehmad. Hoopis tihemini kohtab inimene, aga karude jäetud maamärke. Lähemal uurimisel selgub, et enamasti on karoodika taimtoidulised. Sügisel enne taliuinakule asumist märgistavad kõik karud  eriti hoolsalt oma asualasid. Selleks nühitakse ennast turja pidi vastu puid,  et sinna oma lõhnamaterjali maha jätta. Mõni noor puu saab selle tagajärjel õige ära rapitud. Vahel laseb aga karu oma rajale lausa tõkkepuu ette. Kevadel enamasti märtsis hakkab karu oma talvepesa ümber  tiire tegema iga päevaga aina suuremaid. Umbes nädala pärast lahkub ta pesapalliast,  märgistab territooriumi ja otsib kuklasepesi. Veendunud, et Karu on pesa territooriumilt lahkunud,  siseneb vastupidi, jälge tema talve pesa poole. On näha, et karu on olnud juba pikemat aega ärkvel lumes püherdanud,  et karvu puhastada ja niisama ringi tatsanud. Noore isakaru talvepesa asub ülekasvanud leppadega. Kuusenoorendikus. On üpris hämmastav, et just siin- selles ümmarguselt e  küljealusega augus veetiski loom kogu pika talve katuseks  vaid paar alla painutatud kuuseoksa.
