Vikerraadio. Kuula rändajat 20. Maailma põlisrahvad. Rändame koos Hendrik Relvega. Kuula rändajat. Tere, me oleme nüüd selles tänavuse hooajarännusaadete sarjas võtnud peateemaks maailma põlisrahvad aga vahetevahel oleme teinud ka kõrvalpõikeid ja see eelmine saade oli üks niisugusi seal siis ajasime juttu maailmarändur Mart Aldsoga ja kõnelesime reisielamustest Austraaliasse, Okeaania, Aasias, aga täna läheme siis selle põhiteemaga edasi ja liigume nüüd sealt põhja Ameerika mandrilt, kus me olime hoopis uuele mandrile ja see on siis must manner ehk Aafrika. Ja täna siis läheme seal Aafrikas ühe sellise põlisrahva juurde, kelle nimeks on ma putid. Putid elavad üsna Tori lähedal seal Aafrika keskel kongos troopilises vihmametsas ja nad on väga eripärane rahvas kohe mitmes mõttes. Esiteks siis juba oma välimuse poolest, sest nad hästi väikest kasvu, nii et selle ma buti, rahva niukene keskmine trikus on kusagil poolteist meetrit, eestlasele vaevalt rinnuni. Ja teine selle rahva omapära on see, et osa nendest on siiamaani elamas seal vihmametsas ja elavad seda väga IZ tide, korilaste eluviisi. Ja tänases saates me siis lähemegi ühe sellise rahvakillu juurde, kes elab sellist ürgset elu. Siin kuuldus nüüd üks üsna omapärane laulukatke, salvestasin selle ise, seal ma Puttide juures ühel õhtusel ajal, kui olime kogunenud lõkke ümber ja kes esimest korda seda Kuulat võib mõelda, et see on lihtsalt üks arusaamatu kakofoonia. Tegelikult see nii ei ole. Kui terasemalt kuulata ta, siis on siin muusika tegemisel üsna kindlad reeglid, aga need reeglid ei ole sellised, nagu on Euroopa laulutraditsioonis. See on siis Polifooniline laul, aafrikapärane, Polifooniline laul, see käib natuke teistsugust reeglite järgi, aga reeglid on seal täiesti olemas. Ja On olemas üks mees maailmas, kes on just sedalaadi muusikat väga pikalt ja põhjalikult uurinud ja ka jäädvustanud, selle mehe nimi on Louis sarnov. Louis on tegelikult saanud lausa maailma kuulsaks nende aafrika ka Polifooniliste laulude uurimisel ja eriti pärast seda, kui temast tehti eluloofilm. See eluloofilm sai valmis 2013. Ja selle filmi nimeks on metsalaul dokumentaalfilm väga hästi tehtud, väga haaravalt noppinud suurel hulgal rahvusvahelisi auhindu. Ja ta kõneleb just sellest, kuidas Luischer, no seal selle aafrika metsarahva hulgas elas, nende muusikat salvestas. Ja ta võttis tõesti kogu seda asja seal ikka väga põhjalikult ette. Nimelt elas ta nende hulgas 30 aastat võttis isegi sealt kohaliku kogukonna seast endale naise ja võeti täielikult kogukonnas omaks üks tema eeliseid selle rahvaga, nagu Üheks saada oli see, et kuigi ta oli valge inimene Ameerika päritolu tegelikult siis kasvult oli ta väga kleenuke ja väga habras samasuguse kehaehitusega nagu need metsainimesed, kelle juures ta elas. Ta austas, respekteerin tohutult seda kultuuriseal. Ja tema tervis pidi muidugi olema väga raudne, kui nii mõelda, sest ta elas ju aastakümneid selles vihmametsa hauduvas kuumuses ja niiskuses elas samasugustes tingimustes, nagu need inimesed seal lihtsas onnis lihtsate kohalike toitudega. Ja ma arvan, väga vähe, leidub valgeid inimesi, kes suudaksid 30 aastat elada samasugustes oludes. Aga tema lausa nautis seda. Ja nagu ta oma mälestustes kirjutab, olid tal seal olles ülekaalus ikkagi sellised rõõmsad avastused, mitte kannatused. Kahjuks Luizzennoo suri 2000 seitsmeteistkümnendal aastal siis kui ta oli saanud 62 aastaseks. Aga seda filmi temast saab muide vaadata internetis täis tee tasuta ja vabalt selle nimeks on siis inglise keeles. Song on see forest. Ja minu meelest on see võrratu film sisseelamiseks selle rahvakultuur ja muusikas. Ja Luizzarno kogutud muusikat. Pärand oli nii tohutu, et tänaseks on see pandud Inglismaale Oxfordi täiesti omaette arhiivi ja iga huviline, kes tahab, saab seda uudistada ja tutvuda. Ja nüüd ma siin järgmiseks lasengi kõlada ühe muusikanäit, aitäh sellest tema kogutud arhiivist. Kas ei kõla toredasti, minule küll väga meeldib seal on mingisugused huvitavad reeglid, kuidas nad niimoodi üksteisesse sulanduvad ja loovad sellise ühtlase lauluvoo, mis ei katke kordagi ja see on täitsa lummav. Ja nüüd ma räägin ikkagi sellest metsarahvast, kus ta seal Aafrikas on ja ka sellest, kuidas me nende juurde saime. No üldiselt selliseid pisikesi kasvul sõi, rahvaid nimetatakse mee rahvastaks ja Brigmee rahvad ei ole mitte niimoodi, et ainult mingi rahvanimetus, iga rahvas, võib-olla püüd, meie rahvas, kui ta on hästi kleenukest kasvu ja siis noh, need ma putid olidki siis sellised, et ja meeter 50 oli nende keskmine pikkus. Ja neid väikesekasvulisi rahvaid seal Kongo vihmametsas elab hajali vägagi paljudes kohtades aga mitte ainult seal, vaid ka näiteks Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Kõige Aafrika on neid vist kõige rohkem teada, et kokku isegi pool miljonit. Aga nad on siis erinevad rahvakillud erineva kultuuri erineva keelega erinevates vihmametsaosades. Ja On kurb tõsiasi see, et umbes pooled neist väikese kasvulistest inimestest on nüüd metsast välja kolinud ja asunud elama kusagil linnadesse asundustesse, teiste rahvaste hulka ka. Ja sellega siis ka unustad oma pärimuse juured ja ainult nende pisikene kasv näitab siis nende päritolu aga väiksem osa, noh, niinimetatud püüd meerahvaid elab siis ka seal metsas edasi. Ja see, kelle juures meie käisime, oligi siis üks niisugustest, kes nimetavad ennast ma Puttideks. Ja ütlesin ma, Puttide kogukond elab Kongo demokraatliku vabariigi kirdeosas, kes Aafrikat kaarti natukene ette kujutab. Kongo Demokraatlik Vabariik on üüratult suur riik otse selle Aafrika südames. Ja seal on hästi palju metsa. Ja nüüd see nurk, see kirdepoolne nurk, seal asub Ituuri metspindalalt pööraselt suur 65000 ruutkilomeetrit, võrdleme Eestiga siis poolteist Eestit ühtlast metsalaama ja see tuuri mets on väga huvitav oma koosluste poolest haruldaste loomade poolest nimetatakse kas või okaapi okaapi. Üliharuldane loom, kaelkirjaku kauge sugulane, aga ei näe välja üldse nagu kaelkirjak ja teda ei leidu maailmas looduses üldse mitte kusagil mujal kui ainult selles tuuri metsas ja teda Me ka seal nägime. Aga teine asi, mida siis kuulaja võib-olla teab, aga mida peab seal alati arvestama, on see, et Kongo demokraatlikus vabariigis on käinud üle poole sajandi sisuliselt lakkamatu kodusõda, mis tähendab, et seal liikuda on alati kahtlane. Turvaline eriti metsades, metsades liigub selliseid relvastatud pandesid. Ja nüüd selleks, et sealkandis üldse ringi liikuda, oli meil kaasas siis niinimetatud metsavahid, aga need metsavahid kandsid rohelisi mundreid, hoolid hambuni relvastatud ja saanud täieliku sõjalise väljaõppe, nii et nad nägid välja täiesti nagu sõdurid. Ja sealkandis on üks keskus, kus me teadsime päris mitu päeva. Selle nimi oli, et puulu seal oli ka teaduslik uurimisjaam ja lihtsalt selle ebakindlate olude näiteks tuua, et kui meie seal olime mõned päevad, siis oli seal rahulik. Aga pärast sai mõned kuud hiljem lugeda, üks mässuliste jõuk tungis sinna sisse lasi pooled inimesed lihtsalt surnuks. Selline on Kongo. Aga meil siis parajasti vedas. Ja sealtsamast Depuulust hankisime me siis endale proviandi, võtsime kaasa telgid ja muu laagri varustuse ja palkasime ka mõned teejuhid, kes siis olid meile ühtlasi ka varustuse kandjateks, sest seda varustust Ta oli palju nagu ekspeditsiooni varustus ja need, kes meile tulid, teejuhtideks, kandjateks, need kuulusid samuti. Ma buti rahva hulka, nii et nad tundsid hästi teed. Ja teele läksime hästi vara hommikul, sest siis oli veel õhk värske ja kergem liikuda. Ja siis sammusime tunde ja tunde. Väga vaevaline liikuda, mis sest ikka pikalt kirjeldada, aga siis mingi ühe koha peal juhtus niisugune huvitav lugu. Et kui meil oli peatus, siis eks ma buti, mees tegi oma võsa noaga niisuguse suure vaia ja, ja lõi selle vaia maa sisse ja puistas siis lõkketuhka ümber selle vaia ja hakkas seal aia juures midagi kobisema. Ja me küsisime oma tõlgi käest, et mis rituaal see nüüd on. Ja ta seletas, et asi on niimoodi, et me jõudsime, ma buti metsade piirile ja ta praegu palub neid metsahaldjaid, et olge head, ärge pahandage lubakemeid enda riiki. Et meil on ka kaasas siin võõraid inimesi, aga metsale me halba idee. Ja siis läksime sealt veel edasi, päris pikalt ja väsitavat. Ja lõpuks jõudsime siis nende Puttide laagripaika, no milline see välja nägi? See oli lihtsalt üks niisugune lagendik metsas ja seal lagendikul olid näha selliseid hästi madalad, ümara katusega onnid, umbes nagu poole kehani ulatuvad heinasaad. Ja need onnid olid tõesti nii tillukesed, et minusugune poleks sinna mitte mingi valemiga ennast suutnud pikali sirutada, aga no need punktid olid ju väikest kasvu. Ja siis son paistis olevat ehitatud niimoodi, et ta toetusvitstest sõrestikule, mille peal olid justkui katusekividena sellise troopikapuude laiad lehed. Jah, nüüd me inimesed seal ümber nende puhul ikkagi aina uuesti imestad, et kui pisikene, eks inimene ikkagi võib-olla näed selja tagant teda eemal tegutsemas, mõtled, see peab olema mingi 10 aastane laps, pöörab ümber, tegelikult on ta kas keskealine või vanem mees või naine sest tõesti pikemaks kui Euroopas 10 aastane laps nad ei kasvagi lihtsalt. Ja siis, kui me olime seal, siis natuke pani imestama, et nad ei teinud meist üldsegi välja vaid ajasid lihtsalt oma asju edasi, mis parajasti pooleli olid. Ja küsisime siis tõlgi käest, et kuidas me nüüd siin peaksime siis olema oli, mis reeglite järgi siin nüüd siis olla. Siis ta ütles, et see on niimoodi, et et neid hoiatati, te tulete ja valget inimest on nad näinud varem ka paar-kolm korda aastas, siin käib selliseid huviliste rühmi. Nii et nad teavad, nad on sellega arvestanud, ei häiri neid ja praegu teeme niukse reegli, et te võite siin igaüks omapead ringi vaadata, mis huvitab pilti teha, püüda suhelda, kui tahate. Ja kui on mõnda aega niimoodi vaadatud, siis ütleme nii, et koguneme kõik ühte ringi koos selle külainimestega ja, ja hakkame siis omavahel juttu ajama, et saate siis küsida asju, mis teil silmas hakkas, mis tundus huvitav, mida tahate siis teada? Noh, ja eks me siis nii ka tegime, ja kui ma nüüd seal siis niimoodi neid isiklikke tähelepanekuid tegema hakkasin, siis üks asi oli muidugi see, et et nad kandsid tõesti euroopalikke riideid, aga need riidetoolid väga vanad, väga kulunud, tihti lausa räbaldunud ja pärast kuulsingi, et neid sunnib kandma valge inimese riided, et veel kümmekond aastat tagasi olid neil niisugused traditsioonilised niudevööd meestel ja naistel Rooseelikud aga põhiliselt just siis kristlikel kaalutlustel, et ei ole sünnis, et inimene aasti, siis sunnitakse Peate panema riided selga. Aga raha neil riiete ostmiseks ei ole ja nii saavad nad need riided sealt kuskilt vaeste abi annetustena. Ja no need olid tõesti vanad ja seal oli üks T-särk, mida märkasin, seal olid kirjad peal. T-särgile oli kirjutatud, et see on 1964. aasta festivali särk, mõelda siis, üle poole sajandi vanune särk, mida siin ikka kantakse, kantakse täiesti räbalates ja mulle endale küll tundus, et oleks palju toredam nende räbaldunud inimeste asemel näha sellises traditsioonilist niudevöö rohu seelikutega inimesi, nii nagu nad siin veel hiljaaegu olid. Aga mida need inimesed seal tegid parajasti, noh, kes mida, oli saabumas juba nii-öelda seest aeg, mõned lihtsalt pikutasid seal põõsa vilus. Aga näiteks üks meest päris huvitavat piipu, see oli tehtud siis bambusevarrest palju pikem, kui tema ise. Ja ta ise toetus siis seljaga puu najale, piip, siis toetus ka otsaga maha ja sealt otsast tuli siis selliseid vägevaid suitsupahvakas. Pittu ma küll varem elus ei olnud näinud. No seal oli ka näiteks emasid, kes imetlesid oma väiksed rinnalapsi ja päris mitmed olid ametis ka toidutegemisega. Nägin üks naine trampis omatehtud puust nuiaga puust uhvris salatiks mingeid rohelisi lehti, mis olid ilmselt siitsamast loodusest korjatud ja olid söödavad. Ja näiteks teine pere valmistas parajasti oma onni ees lõkke peal mingit rooga. Ja nad tegid seda siis metallist nõudes mingi metallist kastrul oli seal lõkke peal. Üldse oli näha, et niisuguseid metallist majapidamisriistad olid neil täiesti olemas, mis tähendas seda, et neil pidi olema ka mingi raha, et siis poest midagi osta ja järelikult pidi neil olema ka selle tänapäevase tsivilisatsiooniga ikkagi üsna tihe kokkupuude. Aga kui olime siis mõnda aega seal niimoodi omapead ringi uudistanud, siis tegime nii nagu kokku lepitud, kogunesime külarahvaga kokku ja siis iga eestlane sai küsida, mida ta iganes teada tahab. Seal oli näiteks küsimusi siis Nende, Puttide, koolihariduse ja arstiabi kohta kooliga pidi siis olema niimoodi, et paljud lapsed ei käi üldse koolis, aga mõned käivad ja näiteks käivad, need ei käi mitte rohkem kui kolm päeva nädalas. Ja miks nad rohkem ei käi. Sest siin Kongo demokraatlikus vabariigis on külakoolis niimoodi et lapsevanemad peavad õpetajale raha maksma, sest õpetaja palk koosnebki ainult sellest rahast, mida lapsevanemad annavad. Ja need on nii, et kui sul ikka raha ei ole, siis sa seda last kooli saata ei saa visata saata siis harva ainult ja isegi need, kes siis oma lapsi seal koolitavad, siis ega need lapsed sealt koolist muud ei saa kui sellise eri Ki algelise hariduse, no umbes nii, et oskavad ikkagi lugeda ja kirjutada ja ja rehkendada, aga mitte rohkemat, sest lihtsalt vanematel ei ole raha lapsi rohkem koolitada ja arstiabi kohta käis siis niisugune jutt et üldiselt ikkagi ei otsita arsti juurest abi või siis ka nendest tänapäeva ravimitest, vaid püütakse kuidagi omal käel seal metsas hakkama saada, jagu elu juba täiesti ohtu satub, no siis minnakse sinna külasse lähimasse külasse. Aga ega seal külas ka muud ei ole kui selline väga primit Aktiivne velskripunkt, kus on ainult mõned üksikud ravimid ja, ja muud ei, mitte midagi, nii et arstiabiga on ikkagi suht kehvasti. Ja siis oli üks päris huvitav küsimus kellelgi eestlastest, et mismoodi see naisevõtt neil ma Puttidel käib. Ja see pidi olema siis umbes niimoodi, et kui mõni nooruk siin leiab, et nüüd on aeg endale kaasa otsida, siis ta lihtsalt läheb siit minema üksinda rändama. Ja jõuab kuskile naaber Ma Puttide juurde, miks on nagu mingi teine klann oma klannist kunagi naist ei võeta. Ja see on võib-olla vägagi kaugel isegi mitme päevateekonna kaugusel, aga ta teab, kus on, läheb sinna teatud kohad, nüüd mina tahan siit teie juurest endale naist leida. Öeldakse, palun väga. Ja edasi läheb niimoodi, et siis ta elab seal selle teise klanni juures päris pikalt, noh, mitmeid ja mitmeid kuid elab ühe tüdruku juures, elab teise tüdruku juures, proovib, kuidas klapib ja niimoodi vahetab neid partnereid. Ja siis, kui lõpuks jõuab välja selline suhe, et nii see tüdruk kui ka noormees üksteisele meeldivad ja nad leiavad, et nad üksteisele sobivad. Siis nad lähevadki paari ja ma Puttidel mingit pulmatseremooniat olema ei pidanud vanematelt luba samuti ei pea küsima, vaid nooruk viib selle pruudi endale sinna kodu klanni juurde, ehitavad onni ja hakkavadki uut peret looma. Et sedamoodi neil käib, aga seal oli üks niisugune väga põnev vigur mida ma ei olnud kusagilt mujalt kuulnud. Aga ma Puttide juures pidi olema siis niimoodi, et kui nüüd noormees võtab teisest klannist naise, siis tal on üks kohustus, ta peab oma perest leidma õe, kes on ka juba abieluealine ja saatma selle sinna klanni, kust tema endale naise sai, see pidi olema päris raudne komme ja siis eesmärk nagu see, et et siis hoida nagu nende klannide vahelises tasakaalu ja head läbisaamist päris omapärane reegel. Ja muidugi oli siis eestlastel ka päris palju, noh, niisugusi, olmeküsimusi ja sellised üleüldised küsimusi, noh, et mida te sööte, kui tihti te metsas ringi rändad, et ja mismoodi üldse see elukorraldus teil siin on? Ja päris pikk jutt tuli sellest välja, aga ma teen lihtsalt kokku quote, mis jäi sellest kõigest mulje. Et näiteks selle klanni juures, kus me olime, seal oli siis 13 peret, Igalühel oma õnn. Nii et kokku kindlasti palju vähem kui 50 inimest. Ja nad nimetasid ennast siin praegu Lilloo klanniks ja selli looklanni nimi tuli sellest, et nende metsadest voolas läbi päris suur jõgi, Lilo jõgi. Ja nüüd need suguvõsa metsatasusid mõlemal pool seda jõge. Ja seal siis nad pididki ringi liikumas, on väga suur ala. Ja siis seal liikudes nad vahetavad nii paari kuu järel endal kogu aeg need laagripaiku ja see liikumine käib siis selle järgi, kuidas liiguvad metsas loomad, kuidas valmimad, metsaviljad ja nii edasi. Ja uue laagri püsti panemine pidi käima tohutult kiiresti, ühe päevaga saadakse kõik need onnid üles. Ja kui lahkutakse, siis jäetakse see kõik sinna maha. Aga kui need ehitised on niivõrd haprad ja lihtsad, siis need lihtsalt kõdunevad vähem kui aasta jooksul. Nii et aasta pärast siia tulles sul ei ole aimugi, et siin oli mingisugune laager. Nii et selles mõttes nende eluviis seda metsa üldse ei mõjuta. Aga nüüd toitudest toitudest ikka need metsaannid siis kas jõest püütud kalad, Metsast kütitud loomad või ka siis söödavad viljad, söödavad taimed. Aga viimaste aastate Ta kümnete jooksul pidi olema tulnud aina rohkem seda, et sõltutakse ikkagi ka päris palju Manjokist ja maisist. Ja seda nad siin ei kasvata, nad teavad seda siis saama vahetuskaubana ja saavad siis lähimast külast sisse pantud küla on pandud, on traditsioonilised põlluviljelejad, nende külade ümber on suured põllud, seal kasvatatakse igasuguseid põllutaimi. Ja nüüd putit viivad sinna oma metsaande kõige väärtuslikuma osa sellest saavad tegelikult müüa ja sealt saavad ka väikest raha, aga suurema osa lihtsalt vahetavad otse selle maniaki, ehkki või siis maisijahu vastu. Ja miks see neile tähtis on? Et kui nüüd metsas juhtub niimoodi, et on pikk aeg, kus mitte mingit saaki ei saa siis päris nälga ikkagi ei jää, sellest jahust saab siis mingit toitu mitte alati teha. Noh, niisugused jutuajamised. Ja siis sellesama päeva õhtul juhtus veel üks tore sündmus, nimelt kui hakkas hämaraks minema, siis ütlesid nad sinna oma laagriservale lõke ja siis pimedas kogunesime lõkke ümber ja seal nad siis hakkasid laulma ja tantsima. Ja nii palju kui mina asjast aru sain, ei olnud see mitte niivõrd sellepärast, et meie olime tulnud, vaid neil ongi see igaõhtune komme, sest kujutate te elektrit ei ole, telekat ei ole, raadiot ei ole. Mitte mingit nutiseadmeid ei ole, interneti ei ole. Kuidas ennast lõbustada kõige loomulikum ja lihtsam, hakkame omavahel seal laulma ja tantsima ja vanu lugusid jutustama ja, ja ongi tore olla. Ja siis need laulud tulid seal järjest ja järjest just sellised aafrikapäraselt Polifoonilised. Ja mõnikord, kui nad lauluga eriti hoogu läksid, siis juhtub see, et mõni mees või naine hüppas sealt lauljate rivist välja ja tõstis käed niimoodi huvitavalt kõrgele taeva poole ja see hakkas meeletu kiirusega oma puusi kõigutama ja keha õtsutama, see käis nii kiiresti. Ükski eurooplane ei suudaks seda nii kiiresti teha. Nii et selline hoogne ja väga heas meeleolus õhtu, mis peab küll tunnistama, venis väga kõvasti üle kesköö. Ja seal ma siis püüdsin ka salvestada neid laule ja sellise näite saates ning ka praegu Noh, ja kui tuli järgmine hommik, siis selgus, et magada olime me saanud väga vähe, sest nagu öeldud, laulupidu läks eelmisel õhtul pikale, aga järgmisel hommikul enne koitu läksime jahile. Ühine jahiretk täiesti vanaaegsel traditsioonilisel viisil. Ja see oli siis niimoodi, et meestel olid jahirelvadeks odad, vibud ja nooled püsse polnud kellelgi. Ja võeti väga suurel hulgal kaasa looduslikest kiududest punutud jahivõrku. Need jahivõrgud olid siis nagu rullitud suurteks rullideks ja olid inimestel niimoodi pea peal. Nii et kui nad seal metsa liikusid, nad olid nagu kõndivad põõsad. Väga naljakas. Ja jahile tulid kõik, mitte ainult meie, vaid ka naised-lapsed. Kogu see seltskond. Ja see jaht algas niimoodi, et kõigepealt Ta oli niisugune tseremoniaalne jahiliste suitsutamine. See käis niimoodi, et tehti lõke üles, pilluti paljud leheprahti sisse, et oleks hästi palju suitsu ja siis kõik kordamööda käisid selle suitsu seest läbi. Ja siis need mehed, kes siis pidid relvadega seal võrkude juures varitsema. Nemad siis tegid veel seda, et määrisid, et oma näo lõkke tahmaga kokku. No sisuliselt oli see niukene nõiduse rituaal, millega tahtis kindlustada tänaseks päevaks ja saagiõnn. Ja järgmiseks rulliti siis need kaasa toodud võrgud lahti, pandi üksteise järel püsti sinna põõsaste vahele, nii et seal, kus üks võrklep pes, algas kohe teine ja niimoodi tekkis sinna metsa hiigelsuur niisugune võrkude liin, kusjuures kokku see liin moodustas noh, niimoodi ülevalt vaadates just nagu mingi poolkaare või U tähe. Ja nüüd need odade ja vibud ja nooltega mehed peitsid ennast sinna võrgu taha põõsastes sära, naised-lapsed läksid sealt võrgust kuskile pool kilomeetrit eemale ja võtsid siis aheliku ja hakkasid tulema võrkude suunas, ise lärmasid ja kisasid nii kõvasti, kui suutsid. Tegelikult see jahistiil on ju Eestis peaaegu samasugune olemas, ma olen päris mitu korda käinud sügisestel põdra ajudel ja seal on ka ju niimoodi, et ajajad ajavad siis nagu põdrad sinna kütiliini suunas ja siis kütid võtavad sealt siis mõne põdra maha, et siin oli siis ainult see, et neil olid teistmoodi relvad ja need seal võrgu taga passijad siis ootasid, kui mõni loom jookseb paanikas võrku kinni siis saab ta selle surmata. Meie küsisime ka muidugi, mida meie siin nüüd jahil saaksime teha, kangesti entusiastlikult meeleldi niimoodi, et teie tehke niimoodi, et olete siin paigal, kuskile ei lähe ja olete täitsa vait, et et umbes nii, et ärge segage, võite jahi ära rikkuda. No eks me siis ootasime, mis jahi tulemus on. Selgus, et nad ei saanud mitte ühtegi looma, aga see ei olnud ainus katse, samasuguseid katseid tehti samal päeval mitu korda. Aga kui siis lõpuks mitu korda oli üritatud, siis selgus ikkagi, et tõesti mitte ühtegi looma sellel päeval ei saanud. Ma ise vaikselt mõtlesin, et järsku kuidagi mingisugusel nõidus moel oleme meie siin kuidagi mõjutanud seda jahiõnne ikkagi võõramaalased. Siinses metsas võib-olla metsahaldjad siis kuidagi pahandasid, noh, see selleks. Aga reaalsuses on nii nagu Eesti jahimeestel Ki vahel ju veab ja vahel ei vea ja sellega, mis tuleb, sellega tuleb lihtsalt leppida, pida. Ja ega need ma putid ka ei paistnud mingil moel pettunud olevat, järgmisel päeval lähevad jälle jahile. Aga siis enne laagrisse tagasiminekut korraldasid nad seal metsas niisuguse meeldejääva paali välja, nägi see umbes niimoodi, et nad kandsid ane rivis oksad käes ringiratast ja lõid siis nagu ühtses taktis okstega vastu maad ja laulsid. Ja kui ma siis meie tõlki käest küsisin, et mis riitus nüüd siis niisugune on, siis ta ütles, et see on tänu palvemetsale, sest ma putid on veendunud, et mets on üks terviklik olend. Veelgi enam, Nad pidid uskuma, et mets on nende isa ja nemad on metsalapsed. Ja nad peavad olema metsale tänulikud ka siis, kui mets neile teinekord midagi ei anna. Sest nii või teisiti sõltub nende saatus vägagi metsa. Ja siinkohal saabki see meie tänane saade otsa saade Aafrika meie rahvast Puttidest kes peab siiamaani seal Kongo vihmametsas kinni oma iidsetest kommetest ja traditsioonidest. Aga järgmine saade, see tuleb juba järgmisest Aafrika põlisrahvast ja selle rahvanimeks on Vušmanid ehk sonid. Kuula rändajat 20. Maailma põlisrahvad. Rändame koos Hendrik Relvega. Kuula rändajat.
