Vikerraadio reporteritunnis. Head kuulajad, lähitulevik tundub ilma tervise kriisitagi tume olevat, vaatame pealkirju. Maagaasi kallinemise tõttu võib toasooja hind mõne tarbija jaoks kallineda juba detsembris kuni kaks korda. Toidutootjatel on piir ees, detsembrist kallinevad toidukaubad ka poes ja põhjus on mootorikütuse elektritooraine pakendi ja tööjõu kallinemine. Et mõnede kaubagruppide hinnatõusust on kaupmeestele juba välja saadetud ja sellest teatest lähtubki tänane reporteritund. Stuudios on istet võtnud Rimi ostudirektor Maris Rannus. Tere. Tere. Selverist on tulnud arvestuse juht Christian Anderson tervist ja prisma, peremarketit esindab sortimendi ja hankedirektor Kaimo Tiit Aru. Tere. Tervist. Mina olen selle saate toimetaja Kaja Kärner. Reporteritund. Kaimo Niitaru aasta on ju kaupmeestele olnud ülihea. Kui oli tervisekriis ja piirangud, siis inimesed ei saanud reisida, ei saanud meelelahutusele kulutada, jäigi ainult et üle viia oma rahapoodidesse ja seda ka agaralt tehti. Septembri alguses jõudis ju ka teise pensionisamba säästudest, vähemalt osa jõudis poodidesse. Ja eemalt vaadates jäi mulje. Kõik käibed kasvavad, kaubandus supleb nagu või sees. No ma arvan, et aasta kokkuvõtted on veel vara teha, et need esimesed 10 kuud on olnud väga eripalgelised, et seoses koroonakriisiga on ka jaekaubandusettevõtet pihta saanud on olnud personali osas eemalejäämisi, personali olukord üldse kogu jaekaubandusturul on, on väljakutseline. Et sellist üldistust teha. Kogu jaekaubandus on, kui on, kui või sees on võib-olla natuke ette ruttav. Aga jah, ei saa, ei saa nagu eitada. Kui erinevad piirangud on, on olnud üle riigi, siis kui me räägime täpsemalt näiteks toidukauplustest, siis meie oleme nendest piirangutest raskematest piirangutest nagu eemale jäänud, mis on osaliselt kaasa aidanud sellele siis, et inimesed on vabalt saanud külastada meie poode ja, ja raskel hetkel leidnud ka kui kaubanduskeskused on suletud olnud, leidnud ka ebatraditsioonilisi nii-öelda igapäevatooteid tavapärastest toidukauplustest. Kui mitu supermarketit prisma tänavu avas? Prisma on tänavu avanud kaks supermarketit ühe Systiskres ja teise Lasnamäel linnamäe teel. Ja kuidas tuleva aasta kujuneb? Tulevaks aastaks on hetkel lepingut sõlmitud nelja uue kaupluse avamiseks, aga aga see ei pruugi veel lõplikuks numbriks jääda. Prisma peremarketi läheb hästi. Christian Anderson, kuidas serveril on? Ma loen, et tuleva aasta lõpus teavate kurna küla kaubanduspargis hüpermarketi, kus on 6000 ruutmeetrit kaubanduspind. Ja eks selleks, et turuosa hoida, on see peaaegu et ainuvõimalik samm. Et konkurents on Eestis väga tihe, kui me vaatame üle riigi levivat kettide orvu, siis inimeste peasid vaeva küsimus, et kuidas neid siia nagu mahub ja päris huupi kindlasti siin ka kaupmehed ei, tulistajad panevad punkti kaardile ja teemani poed. Et niimoodi. Vaat see on siin kindlasti tohutult palju, et Exegi, eks ikka tagatubades on välja arvutatud potentsiaal kasvulava, mis annavad nagu aluspinna sellele otsusele ikkagi mingile konkreetsele asukohale teha. Et jah, mis puutub nüüd siis sellesse hüpermarketisse, mis Harju maakonda tuleb, siis siin me kindlasti näeme, et see on selline märgiline samm, millest on aastaid räägitud, kui IKEA siseneb Eesti turule ja ma usun, et sellest kujuneb siin Harjumaal tõmbekeskus, kuhu kab nii-öelda inimesi kokku käima ja see annab piisava kandepinna, aga mitte ainult. Et kui me vaatame paiknemist, ringteel, kohalikku piirkonda, potentsiaali veel, kes sinna lisanduvad. Et need tehtud, kõik on andnud sellise kinnituse, et siin on põhjust poodi teha ja täpselt nii suurt, et näha seda tulevikku veidike kaugemal etta. Mis järgmise poode puudutab, siis need on pigem sellised piirkonna poed, kus mingit väiksemat ala nii-öelda külave osu Lott nagu teenindame, eks siin iga kaupmees mõtleb ja nii on ka, et klientidel on küll tohutu võimalus teha valikuid erinevate kettide vahel, aga iga käit näeb, et kus on seda viljakat pinnast tema jaoks piisavalt, et seal nii-öelda kanda maha panna ja ka mitmed sellised otsused juba väga tihedasse konkurentsi oma poega tulla on sitta üsna lähedalt minevikust ennast igati õigustanud. Ja lõpuks on jah see, et on ikkagi ainukene samm turuosa hoida, et kui me nagu vaatame kettide tulemusi, kui keegi nii-öelda stopp arengupoodide avamise osas, siis turuosa kasv pigem peatub, hakkab taanduma, nii et nii tal olnud. Kas see hüpermarketi rajamise otsus tuli enne, kui tulid teated, et esmatarbekaubad ja toit läheb kallimaks? Ja see otsus on ikka mõnda aega varem küpsenud. Nii Maris Rannus statistikaamet ütleb, et jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 17 protsenti. Peaaegu viiendik. Et tuleb möönda kaubandusele, läheb hästi ja rivis sealhulgas et tõepoolest Et nii-öelda müügid on kasvusuunal küll, aga nagu eelpool mainitud, on konkurentsiolukord väga-väga tihe ja osa sellest nii-öelda kasvust tuleb kindlasti nii-öelda jaehinnakasvust. Et sinna ei saa midagi parata, et ja hind moodustub väga erinevate sisendite tulemusena ja mis siis nii-öelda jaekaupmehe jaoks kaks suurimat kuluartikkel on siis kaubakulu ja tööjõukulu ja need kaks on viimasel ajal teinud tõesti väga suuri hüppeid erinevatel põhjustel, nii energiasisendhinnad, põuane, suvi, linnugripp ja kõik muu, ehk siis nii-öelda kaubakulu ja tööjõukulu kasvuga on kasvanud ka käidud. Maris rannas olge kena, tehke meile kõigile ja eeskätt kuulajatele selgeks, et kuidas selles uues olukorras need hinnad kujunevad. Et kui nüüd näiteks suhkrutarnija või mõni lihatööstus ütleb, et vot alates nädala pärast alates järgmise kuu algusest, meil on kõrgemad hinnad, kas siis kaubanduskett lihtsalt lööb kulpi, ütleb, et jah, nii on. Siin on ka Eesti turul erinevad praktikad. Aga meie Rimi is nii-öelda käsitleme iga sellist nii-öelda hinnamuutust väga põhjalikult ja sellel on nii-öelda lepinguliselt oma etteteatamistähtaeg. Ja kui nii-öelda siis tootja tuleb selle sooviga hinda muuta, siis meie omalt poolt vaatame üle kõik nii-öelda selle muutuse põhjendused, et mis need elemendid, millele viidatakse. Täna on selge, et energia on üks nendest elementidest, aga aga väga suur komponent on ka selle tootja jaoks siis selle tooraine hind. Ja need on nii-öelda iga-aastaselt ja hooajati hästi erinev, et et kui me mõtleme, et hetkel on meil linnugripp, mis mõjutab väga tugevalt linnuliha hinda siis arusaadavalt. Ta on see üks nii-öelda tugev argument, miks siis tootja tõstab aga teise poole pealt, kui on olnud näiteks väga hea saagiaasta mõnel konkreetsel köögiviljal siis ei ole see nii-öelda tooraine osa kuidagi õigustatud, ehk siis iga kord, kui meie poole pöördutakse, hinna muutus sooviga me nii-öelda võtame omale aja menetlemiseks, me vaatame kõik selle nii-öelda komponent hinnad üle ning anname kõik endast oleneva, et see hinnamuutus lõpptarbijale oleks võimalikult väike. Kas prismas on samamoodi? See käitumispõhimõtteliselt on, on sarnased Rimiga, et kui täpselt samamoodi lepingus on teatud punktid, mille alusel hinnamuudatusettepanekuid oleme valmis vastu võtma ja siis sõltub täpselt sama moodi, et milline on konkurentsiolukord üldse turul, nagu siin korduvalt on mainitud. Konkurentsiolukord on väga terav ja, ja võib ka juhtuda nii, et sisendihinnad küll jaeketile tõusevad, aga lõpptarbijani nad ei jõuagi jaeketid osaliselt siis võtavad selle kõrgemad ostuhinnad enda enda enda kulusse ja kõik ikka selle nimel, et kliendile võimalikult head ja soodsat püsivat hinda pakkuda. Kas kaubanduskett ise ei hakka otsima, kas teist tarnijat, teist tootjat, kes pakub tarbijale soodsamat hinda? Ei kindlasti meil on omad sortimendi perioodid, mille jooksul kõige suuremad muudatused aset leiavad. On see siis kaks või kolm korda aastas ja selleks perioodiks siis käiakse läbi kõikvõimalikud pakkumised otsima aktiivselt uusi potentsiaalseid koostöö koostööpartnereid, kellega kellega koostööd alustada, aga me kindlasti hindame selliseid pikaajalisi koostööpartnereid. Selliseid lühiajalisi kiire kauba pakkujaid on küll turul, aga nad üldjuhul ei ole võib-olla nii usaldusväärsed ja nendega sellist pikaajalist koostööd ei ole võimalik rakendada, et et pigem võitleme selle nimel, et meil on head koostöö kokkulepe, et pikaajaliselt ja, ja vajadusel siis leiame ka alternatiive. Kuidas selveris on, kas, kui see kohviubade tarnija ütleb, et tulevast nädalast on hind niisugune võtke või jätke, mida siis silver teeb, võtab, hoiatab. Sõltub, milliselt tarnijalt see signaal tuleb, et sõnum kliendile on selline, et kui on ikkagi turvalised ja populaarsed tooted, siis need ei kao riiulilt ära ja me anname endast nagu parima. Et see hinna, kas siis rääkida nii-öelda mõõdukaks, et keegi ei pea kartma siin modi Alma piima või liburi lukk, rukkipala riiulitelt lahkumist? Kindlasti mitte, et see täielik väljavahetamine, see võib olla teema, mida te pakkusite, aga seda me kaalume nagu väga tõsiselt. Sortiment ei ole koht, kus me mustreid väga must-valgel foningu muudame, et täna ühte, homme teist, et need nagu väga ettevaatlikult tehtud, et kohvi osas, et kui see on ikka iga teise kliendi ostukorvis, siis jääb püsima sõltumata siis sellest, millise hinnalipiku kasvuga tuleb nagu silmitsi seista, aga sama siin nagu eelpool kõnekõnelejad ütlesid, et põhjendused sellele peavad olema siis väga veenvad ja eks siis ka meil laual on kõikvõimalike sisendite kasvuda statistikat palgad, kütused, asjad sinna juurde veel läinud, et kas nagu veenev või on see lihtsalt niimoodi vaadata kuhugi üles laenurka, et ma usun, et selliseid ei ole tegelikult ka tootjad ei tule väga rõõmsa sõnumiga nüüd lihtsalt hind tõuseb, et see on kõigil üsna kurnav. Maris Rannus, eks me oleme kõik märganud, et nii kilepiim kui see rukkipala on muutunud kallimaks. Poes ja absoluutselt, sest nagu siin mainitud sisendhinnad on läinud kallimaks aga soovisin lisada kaetelt alternatiivide valikul on meie analüüsime põhjalikult seda, et kui valmis on klient siis nii-öelda alternatiive vastu võtma, et, et on värav, bränditundlikud kategooria tooted ja on oluliselt vähem bränditundlikud etena. Nimetasin suvalisi näiteid, kus kus tarbija jaoks on väga tähtis, mis on selle pakendi peal, aga kui me näeme rivis on meil ka nii-öelda omamärgi toodete osakaal päris suur, ehk siis see tähendab seda, et me oleme läbi selle võimelised pakkuma konkurentsivõimelist hinda ja valikut kliendile, kus siis nii-öelda see bränd ei ole nii tugeva mõjuga ostuotsuse tegemisel. Kaimo Niitaru, kui ma peaaegu et igast lehest loen, et see ostukorv, mis täna ostate kuu aja pärast sellesama ostukorvi sisu on igal juhul kallim, et kuidas siis kaubanduskett seda hinda hakkab nagu, kuidas ta neid hinnasilte hakkab muutma, et kas need kaubagrupid, mida inimene iga päev ostab, leib, piim või hapukoor, tualettpaber, et need kallinevad esimeses järjekorras ja siis need asjad, mida inimene ostab küünlad või, või ketšup või, või ostab harvemini, et need siis kallinevad mingis muus järjekorras. Ei, tegelikult siukest ei saaks öelda, et mingi priot prioriteet toodete list eksisteeriks, et pigem nagu öeldud, et tooted, millel sisendhinnad tõusevad, kus me näeme, et konkurendid on ka noh selge on see, et kõik 11 jälgivad, on see nädala tasemel lausa päevade tasemel. Et nii kui kuskil mingeid reaktsioone toimub, sellele tulevad ka vastureaktsioonid, et siin ei saaks öelda nüüd, et me jätame mingi tina toodete hinnatõusud nagu kuhugi kaugemale tulevikku, sest et need ei ole klientidele võib-olla nii tähtsad, et pigem on see niisugune. Ma tahaks igatipidi vältida sõda nagu hinnasõda, aga, aga pigem ta hetkeseisus. Niisugune olukord turul on. Aga mis on see loogika, et kui te näete, et konkureerivates kaubanduskettides näiteks Eestis toodetud või pakki või ütleme, siis võikilo hind tõuseb, et kas te lähete hinnatõusuga kaasa, võide hoiate hinna madalama, et käivet suurendada. Kui meil selles mõttes, sest sisendhinnad ei tõuse, siis me ilma põhjuseta hinnatõusudega kaasa ei lähe turule, et selles osas mingit sihukest lisa kasumlikkuse otsimisega ei, ei, ei tegele, et nagu ma eelnevalt ütlesin, siis meil on üldjuhul hinnakokkulepped, on pikaajalised anded, neljakuulised, kuue kuulised ja, ja vastavalt sellele meil üldjuhul Väljamüügihinnastamine on ka paika pandud. Kuidas selveris on, kas me peame siis nüüd võtma endale reegliks selle, et kallimaks läheb kõik, mis sisaldab teravilja, kõik, mis sisaldab suhkrut ja kõik sisaldab näiteks lihakomponenti mis läheb esmajoones nüüd Selverist ostjale kallimaks. Jah, praegu nagu teravili ja köögiviljast ka statistikaamet juhtis tähele pannud kartuli hind 60 protsenti, elan kasvanuna liha, aga tundub, et inimesed on enne hinnatõusu algust juba korrektiive teinud, et et tegelikult tundub, et liha tarbimine veidikene mõõdukamaks läinud, et seda on nagu see ei kasva, et kui me vaatame, puuvilja kasv on nagu mitu korda kiirem kui lihatoodete kasv et siis meil on muidugi raske kinnivõtetega, mis on tegelik leib, konnatarbimine seda pilti üks jaekett kätte ei saa, admis ostetakse kas teiste müüjate juurest või turult või on hoopis ja et tõenäoliselt tarnekanalitest ülevaadet ei ole, aga tundub üldiselt turu mahud, mille kohtame, ülevaadet saame, siis, ka need monitooringud kinnitavad seda, et liha tarbimine pisut väiksemal kursil juba enne seda, kui hindadele surve tuli, aga muidugi tarbimismuuta hinnatõusu surve ka valida. Ta on odavama hinnaklassi tooted või lubada luksust tarbimisse või oled orienteeritud rohkem kampaaniatoodetele, et, et seal toimuvad sellised struktuursed nihked, võib-olla, et võib-olla selline käibekiirus alaneb veidikene kõrgema hinnaga toodetelt kiireneb, madalam aga jaa. Et niimoodi kompenseeritakse, seda täna väga selliseid jõulisi mustreid ei ole, nagu näha, varasematest kogemustest saab nagu sihukseid välja tulla, et tarbijad ka optimeerivad ja teevad nagu valikuid. Aga sõnu riiulites kuskil hinnaklassidesse gmentides botaalset nagu muutus tähendaks vajadust selleks, et seda ei ole ruumi ikkagi 90 95-le protsendile suhtumides kindlasti jagub, et me isegi ei näe täna, et me peaksime nagu õdvendamat. Nüüd on olukord nii hull, et, et toodete arvu kitsendama tänama sellist olukorda veel ei näe. Kai monitor. Jah, ma tahtsin lihtsalt omalt poolt ka lisada, et kindlasti ei ole kõik toodete hinnad nüüd siin lähikuudel tõus tõusmas, vaid osaliselt niisugust hinnatõus on olnud vähemalt meie ketis tunda olnud juba suve lõpust saadik, et teatud toodete hinnamuudatused on juba selja taga ja see on nüüd siin viimase paari nädala jooksul väga kuumaks teemaks saanud seoses erinevate elektrihinnatõusudega gaasi hinnatõusudega, et siin tasub võib-olla vältida seda, et, et nüüd osta ja kõik hakkab kohe-kohe tõusma, vaid reaalselt see olukord on olnud turul juba niisugune kolm-neli kuud, et esimesed mõjud on läbi olnud. Nagu saatejuht siin täpselt märkis ka, et kilepiima hind on oluliselt tõusnud võrreldes aasta algusega või suvega pagaritoodetel me oleme ise näinud juba sügise jooksul on nina muudatusi tulnud. Hinnateavitusmuudatusi ja ka väljamüügihindade osas on muutusi olnud, et see ei ole nüüd nii, et siin nüüd järgmise või käesoleva novembri ja detsembriga kõiki nad hakkavad kiiresti ülespoole kerkima. Ma küsisin, et kas on mingit kaubagruppe, võtame siis kõigepealt toiduained, mis ei lähe kallimaks lähema paari kuu jooksul, mis säilitavad oma hinna. Nii nagu see suvi oli. Suvel oli. Siin oleneb väga palju sesoonse, sest et kui siin toodi välja kartulid, et siis seal jah, paratamatult mõjutab nii saagikus kui ka üleüldine olukord, aga kui me vaatame importpuuviljahindu, siis seal kõik tähtsamad hooajalised tooted me seal küll ei prognoosi mingit sihukest selget hinnatõusu, vaid pigem seal selline hooaja tipuga kaasnev sihuke hinnalangus on ka, on ka käesoleval aastal tulemas, et ma arvan, see puu ja puuimportpuuvili võib-olla nagu üks niisugune rühm, millel võib nagu kindel oled, seal sellised suuremamahulist hinnatõusu kindlasti tulemas ei ole. Vanasti öeldi, et makaronisaagi kaldu, mitte kunagi, nüüd ma loen siin pealkirju, et välismaalt sisse ostetud pastatooted lähevad kallimaks. See on siis teravilja hinnatõusu tõttu. Ma võib-olla nii palju täpsustatakse, et on juba läinud kallimaks, et see hinnamuudatus on tegelikult ju Eesti jaeturul juba juba jõudnud. Nii kuidas selveris, kas on kaubagruppe, mille hind veel jääb samaks? Võib-olla mõned, mis siin vahepeal on, olid kõrgel, ütleme, et võib-olla nüüd ja kuigi kalaressurss on piiratud, aga siin on olnud siuksed võnked, nüüd vahepeal on võimalus olnud saada klientidel odavamalt võrreldes aastatagusega. Aga võib-olla valdav osa selles kalas ei ole selliseid väga kurjakuulutavat signaale pole võrreldes lihaga jagatud. Aga jah, võib olla ka see muu selline muu pakendatud toidukaup võib-olla et seal sellised hoidised ja kastmed ja sealt ei ole ka väga palju signaal, aga ma tahtsingi öelda võib-olla ka, et et see kõik ei tähenda, kohe jõuab, et tagasi selline foon on loodud, et ma usun, et kõikides jaekettides on sellised regulaarsed kohtumised Toyota ja tootjate maaletoojate ka lihtsalt see signaal jagatakse, tuleb nagu valmis olla ja eks iga tootja põllumees teevad siis täna neid rehkendusi, et et tulla ots otsaga kokku, kuid kui palju ressursid kulud suurenevad, et mis see siis tähendab võimalikku sinna? Liha lisas, et tavaliselt jagatakse nii-öelda signaale, et selline teema lauale tõstatub, aga jah, et see ei ole kuskilt nõnda nullpunktist joonest, et paljudel on toodetud kindlad lepingud, millega ta saab veel teha. Aga kui kauaks seda mahtu jagub sellistel tingimustel nagu väga varieeruvad. Aga foon üldine jah, selline ja ma usun, et seda ka kõikides muudes valdkondades. Kui jälgida nagu uudiseid, siit jäi peaaegu siit majast silma, näiteks et on põhjust telereid osta, kipuvad kallimaks minema kümnendiku võrra ja nii edasi, et meid nagu valmistatakse selleks ette, kuigi põhjust täpselt ei teata. Üks pool veel jah, on tegelikult ju nii-öelda ressursipuudus või selle kättesaamatus lihtsalt, mis hinda dikteerib. Kiibi probleemist me kõik teame, et mis selle taga toppab täna ja missugune hinda kergitada ja lahendada seda probleemi tehaseid püsti panna, see võtab palju aega, mitte jällegi nädalatest kuudest, nii et siin on veel palju muid tegureid. Maris Ranus, kas siis nüüd sooduskampaaniatega on kõik? Kindlasti mitte sellepärast, et kampaania on väga, väga suur ja tähtis element jaekaubanduses ja mida nii-öelda tihedamaks konkurents läheb seda nii-öelda, või võib aimata, et siin võib ka neid kampaaniaid lausa lausa rohkem tulla. Aga selge on see, et nii-öelda kampaania on lühiajaline ja kampaania ei ole. Kui nii-öelda tõusevad tavahinnad, siis võib, võib juhtuda ka nii-öelda need kampaaniahinnad, mis varasemalt on nii-öelda meelde jäänud. Ei ole enam päris seal punktides, mis nad nüüd saavad, saavad olema, küll aga on, on kampaaniad jätkuvad, kindlasti tähele, et tuleb nii-öelda turule uusi praktikaid, uusi erinevaid, nii-öelda kampaania tüüpe, nii et ma arvan, et soodushinnad ei kao niipea veel mitte kuskile. Kuidas siis kaubanduskett seda hinda soodsama saab hoida? Nagu ma ütlesin, see on lühiajaline, et see kampaania on väga pikalt ette planeeritud protsess, et see ei ole midagi, mis, mis juhtub üle, et Rimis on kampaaniaprotsess üheksa nädalat, kus me kogume kokku need pakkumised. Mõtleme läbi kõik kogused, planeerime kuhu täpselt, kuidas, et nii-öelda pika etteplaneerimisega on võimalik ka neid hindu koostööpartneritega kooskõlas. Klientidele pakkuda nii kai monitor. Ja kindlasti kampaania on üks osa Eesti jaeturul, aga aga me siin oma ketina oleme võib-olla võtnud sellise teistsuguse suunise, et et kindlasti viga kampaaniaga kaasnevad kulud ja tegevused kaupluses on ju lõppkokkuvõttes ikkagi lõpptarbija kinni maksta, et me oleme pigem pühendanud oma tegevuses selleks, et me saame püsivalt soodsaid hindu pakkuda. Kindlasti sellised lühiajalisi kampaaniaid. Meie siin lähitulevikus tegemas ei ole sellised pikemaajalised kuu või kahekuulised kampaaniat küll teatud vähesel määral, aga pigem just koostööpartneritega või tarnijatega kokku leppida selles, et me ei küsi mingeid kampaaniatasusid, et kõik selline lisatellimuste tegemine, lisaväljapanekute tegemine, võimalikud tagastused, kampaaniatoodete planeerimine, sest et noh, oleneb olenemata kampaaniast siis praktiliselt võimatu on alati seda nõudlust sajaprotsendiliselt ette ennustada, et kas seda kaupa saab siis liiga palju, saab seda liiga vähe. Üritame koostöös tarnijatega ka liikuda selles suunas, et pakkuda igapäevaselt soodsaid hindu oma oma klientidele. Selveris on, tuleb veel mingeid kampaaniaid, praegu küll. Mulle tundub, et ma iga nädal saan koju niisuguse lehe, kus on kirjutatud Soovid, soovid, soovid. Ja seda veel saad. Ja kampaaniatel on kindlasti koht olemas, et siin ja Selveri põhimõte on ka, et ma ikkagi teeme eraldiseisvad kampaaniaid vahelistel perioodidel ja kuidas hinnad sünnivad siis jaheks tootjatega räägitakse neid juba mõnedel juhtudel rohkem kui paar kuud ette ja nii-öelda kasu siis sünnib nii-öelda, et hankijale või tootjale siis volüüm suurem, kui me seda tavapäraselt teeme ja siis kokku tulemuseks sünnib nii-öelda kliendile, andke tuleb meile pakutavas hinnas alla ja ja müüa tuleb siis nii-öelda riiulihinnast alla. Aga eesmärk omaette seda osakaalu nagu suurendada ja võib-olla väga sellises tihedas konkurentsis ei, oleme tegelikult rütmi väga nagu muutnud ja ei näe nüüd lähemas tulevikus, kus võib siin juba on väiksed, sellised esimesed ettevaatlikud sammud astutud ja siin lähitulevik võib, selleks võib pakkuda neid näiteid rohkem ikka on. Et sellega nagu mitte kaasa minna, aga ma räägin, kui suur kasu on, need tooted saavad rohkem tähelepanu või teine asi, et võib-olla nii mõnigi kõrgema või keskmise hinnaklassi toode tuleb natuke allapoole, ta leiab uusi tarbijaid. Tegelikult mõnegi kampaania puhul on näha otse müügihitiks jutusaadetes peale seda lõppu, et võib-olla otsus ainult võtada episoodiliselt müüki on andnud meile sellise tulemuse lakmuspaber, kus me näeme, toode näiteks on mõistlik igapäevaselt sortimenti võtta ja nii edasi, et eks hingame tihti võime katsetada klientidel, aga muidugi uut ja huvitavat luua tainud tänase Kehtiva sortimendi pealt nagu pakkuda ei ole nagu piisav, kuigi jah, samas, et kõikides olulistes tootegruppides gruppides on igapäevased sortimendi tooted olemas, mida ongi kliendid harjunud igapäevaselt ostma. Aga nii mõnigi asi näitab, et on brändi või asjaeelistused, sa võid seda mistahes hinnaga pakkuda. Kui ta on harjunud seda x toodet ostma, siis ta ostab seda ka siis, kui see ei ole kampaania, seda ei muuda oma valiku taga on ports kliente, kes muudavad ja kaubagrupiti väga erinev, eks ole, et õlise kohvist me teeme järeleandmisi tohutuid, aga kuskil me oleme väga valivad näiteks ja ei, ei vaata üldse, mis kampaaniasse pakutakse, näiteks inimesed on väga erinevatest, sellele ma viitan prisma, Peremarketid. Jah, ma tahtsin siin ka lihtsalt konkurente kiita, et ka Selveri riiulitele on ilmunud püsivalt soodsad hinnasildid ja Rimi on siin aktiivselt promonud ka kas püsivalt pikaajalise hindu, et ma ise näen, et tegelikult see Eesti jaekaubandusturg on siin viimaste aastate jooksul selgelt muutuma hakanud, et väga sihuke Baltikumi põhine kampaania ühisus on mingil määral ikkagi ikkagi vähemaks jäänud, et vaatame, mis need lähiaastad toovad. Aga osakaalud nagu müüdis, nagu püsinud meetodid on muutunud või mingid põhimõtted ja, aga aga suurusjärgud on samad. Kaubanduses nagu igal pool mujal elus, kõik muutub kogu aeg ja eriti selle tervisekriisi ajal tulid siis ikkagi see e-kaubanduse avan Selveris või, või mis tahes muus kaubandusketis vastav akna kirjutan sinna ja kui seal on, ma olen sattunud sellesse aega, et mind võetakse seal jutule, siis ma saan kirjutada, mida ma täpselt soovin, poes komplekteeritakse ja siis saadetakse mulle koju, kuidas niisugune tegevus, see e-kaubandus. Maris Rannus on jaekaubanduse noh, positsiooni muutnud. Seoses nii-öelda juba teist aastat leviva viirusega on ilmselgelt saanud nii-öelda e-kaubandus väga-väga suure tuule tiibadesse, ma usun, et see kehtib nii-öelda kogu kogu turu kohta, olenemata siis siis brändi nimest ja, ja see paanika, mida me nägime siis kaks aastat tagasi konkreetselt nii-öelda paanika ostmist kordunud ei ole, ehk see oli väga selgelt ühekordne kogumine, inimesed olid hirmul, ostsid kokku, täna on saavutanud lihtsalt ei kaubandus väga arvestatava osa müükidest kuid nii-öelda ostukorv on suhteliselt stabiilne, ta on küll pisut erinev, kui on nii-öelda füüsiliselt kauplusest, aga ta on suhteliselt stabiilne ja jätkuvalt kasvus, et me näeme neid nii-öelda võnkeid siis, kui nii-öelda tulevad järjekordset piirangut, kas siis kaupluse külastamist ja, ja siis me näeme jälle suurenevat nõudlust e-kaubanduses. Ehk siis need nii-öelda nagu kanalid toetavad 11, kahtlemata e-kaubandus on ka Jaagup meestele väga nii-öelda kallis kanal. Et ja seal on ka erinevaid arendusi ja võimalusi klientide jaoks, et aga kahtlemata e-kanal on siin, et jääda ja, ja üha rohkem kliente tee sinna leiavad Jetta lihtsalt. Tööjõumahukas kaupmehele täpselt nii, et kui nüüd mõelda, siis me teeme kõik sammud kliendi eest ära, mäe võtame tooted, pakime need koti ja anname kulleri valdusesse, kes toob need Su koduukse taha, et enam rohkem ei ole võimalik ära teha, et päris kööki süüa tegema me ei asu, et sõstab jaht, on oluliselt ressursinõudlikum, et kui nüüd on kuskil mõte, et seda on väga hõlbus pidada. Et siis ei, ei, et me teeme siin väga rohkem samme kui see, mis on füüsilise poe pidamine kliendi eest ära. Et me näeme tõsist vaeva ja pingutust selleks, et seda tulemust paremaks saada, vähem olema nagu korralikud õppetunnid saanud selle 2020 esimese koroonalainega, mis on muidugi positiivne on jah siis see, et võib-olla need tulevikunägemused saabusid nii-öelda päeva pealt meie õuele kõigile ja me olime suhteliselt saamatud selle ootamatu mahu kasvuga toime tulema ja see näitas meile kiiresti käte nagu kitsaskohad ja ma usun, et kõik e-poepidajad tegid siit järeldused ja püüdsid siis nii ruttu kui võimalik vigade parandus teha või täiendada neid protsesse edaspidi. Kui siin 2020 kevad tõesti oli korraks aega kõik poed kinni ja keskööl läksid Timeslotid nii-öelda sekunditega, siis siis selliseid olukord ei ole enam nagu kordunud, aga e-kaubandus on isa jäänud kulgema oluliselt kõrgemal foonil et läbi kahe aasta on ikkagi mitu korda kasvanud, et kui me alustasime siin 2016 17 mahtudega, siis viie-kuuekordne kasv, et see on hoopis teine pull, kus me nagu täna toimetama ja jällegi eestlastel imetabane võimalus kui mitme keti toidu e-poest on võimalik nagu kaupu igapäevaselt teenida. Jussi nagu jah, mõtlesime tervet Eestit, on keeruline, katamine on väikesaari, nii palju kui me mõtleme, et näe, katame täna öösel variga kogu mandri-Eesti suuremat Saarad, et kui palju üldse ongi riik maailmas, kus toidupood on üle kogu riigi levivad, peab olema nad väiksed riigid välja jätta, siis see on ka juba märgiline sündmus ja eestlastel imetabane nagu võimalus tuttavat põhja poolt nagu kadestaarset, kuhu on jõudnud Eestis toidukaubandus, et see on fantastiline. Kaimo niit aru, eks on tulnud ju ka veebipoed, mis tähendab seda, et niisugust klassikalist kauplust meil enam ei ole, on ongi ainult laod, kus komplekteeritakse siis ostja soovide järgi, see ostukorvi viiakse kohale, et kuidas klassikalist jaekaubandust mõjutanud. Nende tulek. No eks nende osakaal praegu on olnud suhteliselt marginaalne veel, aga, aga tulevikku ette ei näe, aga kindlasti need osakaal võib hakata tõusma lähiaastatel, aga see ei tähenda kindlasti seda, et jah, ega tavapärased jaeketid sellest välja jäävad. Ka meiegi teeme koostööd, et nii-öelda poldi rakendusega, kus ka kõik Peremarketi parimad tooted on läbi nende samade vahendajate ka tavapärastele klientidele kättesaadavad, et ka enne kui nii-öelda need suuremad taariks toorpoed kanda kinnitavad, siis kindlasti kasutatakse ära ka olemasolevaid mängijaid turule. Et sealt ka sellest kasu saavad ka praeguse turuosalised osa kindlasti. Maris Rannus, missugune roll on rahe pöördel jaekaubanduses me teame, et, et üks suur eesmärk on plastiku vähendamine, aga, aga kõik toidukaubad on, mis me kassalindilt ja kassast läbi laseme, on pakendatud ja väga sageli ka plastikusse, et millised nõudmised nüüd kaubandus ees seisavad. Rohepööre on midagi väga olulist meie Rimis nii-öelda vastutustundlikkust peame väga tähtsaks tegevuseks ja Rimi on nii-öelda siis sellel teel teinud päris mitu ebapopulaarset otsust. Maksustada siis ka nii-öelda puu köögiviljade, õhukesed kilekotid just sellesama sooviga, et kliendid suunata klienti kasutama rohkem nii-öelda korduvkasutatavaid materjale. Ja nüüd on siis tõepoolest pakenditeema ja nii-öelda aina aina rohkem laual, ehk siis kahtlemata see on oluline, jaekettidele on siin nii-öelda suur vastutus nii-öelda kliente suunata kliendid ei ole seda nii-öelda väga rõõmuga vastu võtmas. Samamoodi on täna rivis võimalik osta toitu b meeleldi me seda pakume, paraku huvi on suhteliselt leige, aktivistid tulevad, võtavad, kui ikkagi nii-öelda, väga laialt levinud, see ei ole samuti me pakume ka ülemistes saab oma karpi osta shampooni palsameid, seepe mis on ka väga hästi tegelikult selles mõttes inimeste poolt vastu võetud, kuid kui me vaatame neid müügikoguseid, siis kahtlemata ei ole see seal, kus me sooviksime, et ehk siis siin on väga palju võimalik teha. Ja, ja siin on ka väga palju tehtud ja ma väga loodan, et ka nii-öelda igaüks tarbijana vaatab nii-öelda oma ostukäitumist ja mõtleb, mis tema siin teha saab. Et vähendada koos seda jalajälge. Aga kui need plastkarbid, millesse me valmistoitu ostame, kas siis, kui meile seda kuumaletist pakki pakitakse vastavalt meie soomil soovile, või kui ma ostan külmletist salateid, igasuguseid muid asju, mis on pakendatud siis juhul kui need plastkarbid muutuvad tasuliseks oluliselt kallimaks, ehk kuuldavasti 50 eurosenti tükist. Kuidas tarbija käitumist muudab? Christian Anderson? Nende tuleb selline otsus ära teha, et täna seda pole, täna kummalisel moel on mõeldud seda osa poest pakendatakse, et kui me nagu mõtleme sellesse pakendisüsteemi lahendusse üldse, siis tegelikult üle nelja viiendiku, siis samas kategoorias tootegruppidest pakitakse, müüakse tegelikult juba pakendatud tootja poolt ja see ei ole tegelikult lõpuni läbi mõeldud, et ega see siis ainult jaekaupmehel see jõuab ka siis nii-öelda tootja, kes oma tehastest tsehhides pakendab, peaks sinna jõudma, et ega seal tuleb siis Juta kui paratamatus. Mulle meeldiks, kui seda nii-öelda nähakse rohkem nagu deposiidi lahendust, et et see, kui tuuakse tagasi ja see läheb taaskasutusse tootmisesse seilata, sadu kuhugi vedelema. Et selles oleks nagu sellel mõttel oleks nagu rohkem jumet. Aga need kõik mõtted on palju Tooramad, et see taara saabub meile väga erinevas konditsioonis tagasi, eks ole, kui me mõtleme, kus on mingid liha kalatooted, valmistoidud, alati öelda. Et siin on mõtteainet ja seda protsessi nagu rohkem miskit tuleb nagu läbi mõelda, et need mõtted on täna toored, on meiegi laual. Kuigi me ei ole täna samme nii kaugele astunud kui, mis nagu rii teinud. Aga lähme, üritame mõelda, et see tuleks siis teha ühetaolise jõle kõigi kaupluste lahendusega. Täname ja teil ei ole selliseid samme astunud, aga tegeleme sellega igapäevaselt seda olulisust samamoodi kinnitama ka, et siin on lahtiseid otsi, et just nimelt suurem polsi, millele tahan tähelepanu juhtida kogu pakendilahendus, et see osa, mis seal poodise juurde produtseerib poest pakendadesse mitte kaduvväike, aga oluliselt väiksem kui kogu pakendi mass. Maris rannas ma saan siis aru, et, et minul kui tarbijal tuleb hakata pakendi eest maksma, siis kui ma aasta on lihatööstuses pakitud viinerid ja siis, kui ma ostan Rimist näiteks kartuliputru karbi sisse Tegelikult ongi nagu öeldud, et see otsus on vastu võtmata ja, ja see ei ole veel päris täpselt selge, kuidas see välja hakkab nägema, aga tahtsin tähelepanu juhtida sellele, et see võib anda vastupidise efekti, kui maksustab ainult need karbid, mida me nii-öelda siis täidame kaupluses kohapeal ja ei maksusta neid, mis on siis ettepakendatud, siis noh, meie näiteks suunaksime oma ressursid siis rohkem nii-öelda keskkööki ja annaksime sealt siis nii-öelda väljastaksime rohkem, mis tähendab, et need ei kuulu maksustamise alla. Et see on selles mõttes väga lühinägelik ja ei lahenda nii-öelda terviklikult seda pakendiprobleemi, nagu mainis, et tegelikult me lahendame siin võib-olla paari protsendist probleemi, kui tegelikult põhipakendi mass tuleb ikkagi toodetest, mis on riiulitel juba tootja poolt pakendatud. Mis seisukoht prisma Peremarketi lon? Jah, tegelikult samad mõtted, et oleme kaupmeeste liidus ümarlaua taga istunud ja arutanud, et millised need võimalused on, et ma tooksin siin selle, selle mõttetera ka veel käiku, et see peab lõpptarbijale võimalikult mugav olema, et mis iganes lahendusse siis ka vastuvõetav takse riigi poolt, et on see siis deposiidi kasutamine, on see reaalselt maksustatava taara kasutamise nõue kauplusele, et lõpptarbija peab see elu nii-öelda lihtsamaks minema, et siin ei astutaks samme võib-olla või ei mindaks üle reguleerima ja sellega lõpptarbija sellist igapäevategevust raskendades. Ja, ja omalt poolt veel nii palju, et noh, kindlasti pakenditeema on siin viimaste aastate jooksul väga aktuaalne olnud ja ja tahaksin siinkohal nagu tootjaid ka omalt poolt kiita, et tegelikult väga palju uusi pakendilahendusi on tulnud turule, kus on juba vähem plasti, kasutad erinevad veotaara pakendilahendused. Et liigume õiges suunas ja, ja ma arvan, et mis iganes regulatsioon meid ees on ootamas, siis loodan veel kord sellisele mõistvale lahendusele ja, ja lähtuda eelkõige just tarbija, tarbija mugavusest. Saksa jaekaubandusketi liidril on tulnud Lätti ja on valmis avama esimesi pood Eestis. Kas keegi teist on jälginud, kuidas liitlil Lätis läheb? Seal on väga mõned nädalad alles olnud ja see minek on kindlasti hea, et selles ei kahtlegi, et ja jälgisin kuskil mingit uuringut, et lätlaste keskmine teadlikkus lillede olemasolust tulekust oli 99 protsenti. Ma ei oska öelda, kui palju siis on nendest 99-st protsendist jõudnud täna juba poes käia linnades ja kindlasti on ta toonud nii-öelda hinnapilti sortimenti uusi tuuli puhuma. Kindlasti üks sellest osas, esimene jää selliseks hiljema hiljem tavarežiimil tegutsedes aga tähelepanu tõmbamiseks on, on hinnad, millega ta siseneb turule kindlasti üks samm, sest et nii tihedasse konkurentsi tulla. Ega neid palusi palju muu muide ei ole, aga kindlasti huvitavam sortiment, veidike teistsugusem pood kui need, mis täna turul ees olemas on, aga Ma ütleks niimoodi, et oleks sama keeruline, kui nüüd küsida, et kuidas ta nagu toime tulete, ka sama keeruline on endal sisenemine siia turule, et ja ma usun, et Eesti ja Läti on juba üsna üsna killustunud turuga turuosaliste arvuga siin, et see saab olema ja ma annan endast turgudest, kuhu ta jõudnud on siin Euroopa Liidu riikidesse üks ühed keerulisemad kindlasti aga saab olema huvitav ja oodatud ja see lätlaste 99 protsendi vastu on eestlastele 97 vist panna, nii et me kõik juba teavad, et ta siia tuleb ja mis siin lähiturgudel on näha, siis tegelikult suudab ta täiesti eksisteerida olemasolevate aastakümneid võib-olla vanemates Euroopa riikides rohkem kui sadakond aastat tegutsenud jaekettide kõrvale, tal on kindel nišš, et kui ma siin mõned erandid välja jätta, mis tegelikult tuleb püüdma sellist 50 protsendilist turuosa Eestis, eks täitsa nišš olemas olla, kus täna olemasolevad turuosalised tegutsevad ja ja nüüd on siis ambitsioonid kalidel, sellesse mängu tuleb ja kui vaadata üldse, mis lisa teeb, eks ta on muidugi tohutult vahud sisenemisaeg võib õige olla see hindade surve ja asjad, sest üleeuroopalist mahtudega on seal mingid polüübid, sellised, millest siin kohalikud jaeketid ei isegi mõelda. Aga teine asi, et ütleme, viimane dekaad on pakkunud seda Lill on ju lähenenud rohkem supermarketit ei ole, mitte vastupidi, et siis on ka näha, et see algupärane kontseptsioon on siin kõvasti muutunud. Muidugi konkurentsi mõistest, pealegi rohkem valvsamaks, et ta on veel rohkem meie mängumaal kui see, kuidas ta algupäraselt üldse on alustanud. Lili tuleb kahe suure niisuguse loosungiga, meil on odavamad hinnad ja meil on personalile paremad palgad. Kaimo niit aru, kuidas on võimalik? No kuna nad pole veel ühtegi poodi avanud, siis selles hinna hinna osas on nii kindel olla ei saa, et kindlasti see esimene esimeste nädalate turbulents, mis Lätis on toimunud kindlasti leiab aset ka Eestis, aga eks see läheb püsivalt soodsate hindadega, siis paistab, et kuhu nad ennast positsioneerivad, et ma arvan, et Eesti turul on neid mängijaid piisavalt, kes on lubanud seista selle eest, et pakkuda oma klientidele soodsamat hinda ja nende seas prisma ka, et seda hinnaliidripositsiooni nende ja nendele enne nende kohaleilmumist loobuda kindlasti ei taha. Aga eks personalipoliitika või üldse personali küsimus on ju praegu erinevates kettides keeruline, et me enda ettevõtte siseselt oleme ka palgatasemeid jooksvalt pidevalt üle vaadanud, üle vaadanud ja, ja need on sellised olnud. Julged avaldused liidri poolt, et nemad pakuvad selle tegutsemisala siis kõrgemat palka arvestades igat tööminutit, vist isegi, mis nad reklaamis väljaanne välja on öelnud, et et julged avaldused, aga ma arvan, et eks reaalsus selgub siis, kui nad ükskord pahed avavad ja, ja inimestel sellega seoses ka kogemus tekib. Maris rannas, kui me ennem rääkisime siin hindadest, sortimendist, brändidest, siis me ei tohi nii-öelda unustada asjaolu, et Lydeli siseneb turule praktiliselt 99 protsendise omamärgi toodete sortimendi iga mis kahtlemata on erinevatel turgudel erinevalt vastu võetud. Baltikum on selles mõttes hästi huvitav regioon, et me näeme, kuidas nii-öelda tehnoloogiahiiud testivad siin oma tooteid, kus nii väikese rahvaarvuga erinevates riikides on täiesti erinevad eelistused, seega me ei saa täpselt ette ennustada, kuidas tal Eestisse minema hakkab, et väga pingsalt jälgime, kuidas ta sisenes Leetu, me teame, kuidas läks Lätis ka need sisenemisid olid üsna erinevad üsna erinevate tulemustega. Ja, ja sealt võib nii-öelda nagu teha teha mingeid eeldusi, et kuidas siin Eestis minna võib, aga juba ajalooliselt on Eesti võib-olla pisut, et nii-öelda pessimistliku tagasihoidlikum omamärgi toodete vastuvõtmisel, et vaatame, kuidas siis sel korral Lydelil sisenemisega läheb. Ma tahan siia vahele öelda lihtsalt seda, et, et on levinud nagu niisugune arvamus, et nad tulevad uute toodetega, teistsugune sortiment ja, ja eestimaist kaupa sealt vist ei ole nagu mõtet otsida. Võib nii. Ta küll eestimaiseid armastatud brände kindlasti mitte. Et selles mõttes me teame, et, et eestimaiseid brände sealt ennekõike ei leia. Küll aga Eesti tootjate poolt toodetud tooteid läbi oma märgi võib sealt siiski leida, nii et huvitav saab olema kindlasti. Ma olen käinud Helsingis Lidli kauplustes ja seal on küll müügil Saarioiste vormiroad, minu meelest on Soome päritolu kanamunad ja, ja üht-teist veel. Küsimuse mõte on see, et kas riik, kuhu Lil siseneb, saab määrata mingeid tingimusi. Ma arvan, et siin nagu varasemalt räägitud liidril on hästi huvitav aega ütelda, on kutsutud isegi ka nii-öelda jaekaubandus ka meeleniks, ehk siis selles mõttes, et ma arvan, et ta tuleb ja siseneb, vaatab turuolukorra ära ja siis kohendab seal, kus vaja. Ja et sa rääkisid kohalikust tootjast, siis jah, viimased praktikad näitavad, et mingi osa on kindlasti, et me ei tea täpselt, kes need tootjad saavad olemas, avaneb siis, kui avaneb võimalus poode külastama hakata. Aga ma usun, et ka Leedu, Läti toodud Soome näidet neid tooteid nii-öelda rohkem kui varem, sest tegelikult ta peab arvesse võtma seda, mis on kohaliku turu ootus, et küsimusele kas saab kuidagi reguleerida, vastus on, et ei saa ta täiesti ignoreerida Eesti kaupa, kui ta sellise otsuse teeks. Hammustaks valusalt endasse endale sõrmed, ta seda kindlasti ei tee, aga lõviosa sortimendist saab olema nii-öelda Eesti tarbijale kindlasti ja muus osas, nagu uued tooted on, muidugi me räägime, opereerib kahe kahe poole 1000 artikli arvu piires noh, keskeltläbi, eks ole, aga ma ei pretendeeri siin oma hinnangutes, mis protsendi sellest, et moodustada nii-öelda Eesti tootjate toodang, aga eks see sinna värsketesse liha, piima, leiva sõjakategooriates ikkagi üht-teist jagub. Et eestlaste ära ei unustata ja ma usun seda pole ka lätlaste Insa. Usun, et Rimi on seda näinud ja prisma soomlased, et need tooted on olemas, aga ma tahtsin tegelikult öelda seal palgalipiku juurde, et need numbrid, mis on ärevalt linna peale kleebitud, et kas ei löö nii-öelda tööjõuturul pilti segamini, et küll tegelikult olnud isiklikult sai, mul isegi nagu meeldib, et tegelikult selle lipiku taga on ka rida nõudmisi, ootusi ja madanud seda väita, et kui needsamad nõudmised, ootused saavad täidetud ka täna teistes jaekettides ja nad on valmis seda palka maksma. Ehk tegelikult ma räägin seal päästetöö efektiivsest korraldamisest ja multifunktsionaalsusest skaalast, et mis sul igapäevaselt nagu tõst teha tuleb, et tegelikult personal, kes sinna siis arvatakse. Ootus on see, et ta täidab kõik funktsioonid, mis selle poekarbi sisse välisuksest kuni tagaukseni nagu jäävad, et see tähendab siis kaubariiulisse panekut vajadusel kas töötamist ja ja ma olen tõsiselt nagu imestunud, kui hästi on see flow korraldatud, kui on vaja kassa korraks 10-ks veerand minutiks veerand tunniks lahti teha ja see inimene leitakse müügisaalist ja juba mõne minuti pärast ta jätkab seal kuskil riiuli vahel ja see on üsna suur surve ja press ja kui me oleme seda ka siin, üritame teha, see tuleb nagu raskel tagada, võib-olla loksutab selle mudeli ootuse kuhugi, kaubandus peab jõudma väga hästi paika, sest oleme ausad, see keskmine palk jaga täna mil mida me pakkuda saame, see ei meeldi meile ka agad jõuda lähemale sellele, mis on nagu vabariigi keskmine, see tähendab seda, et tegelikult kätepaaride arv, kui praegu tundub, et müüjaid napib, peaks tulevikus olema veel väiksema, küll digitaliseerimine lahendama ära tagaruumides pajuprotsess, et inimeste välja võtta. Aga sellest viimasest, milliste kaup riiulisse jõuab, või kassapidaja, kes ei taha ise teenindada ennast, selleks on ikka inimesi vaja. Sestap nõuab see pingutust, aga mina isegi ootan suure huviga seda lahendust, et võib-olla see raputab seda tööjõuturgu maastikukaubandus see osas nii palju, et et inimeste võimekus teha tööd võimalikult suurel arul erinevates distsipliini tõstmiseks. Jaekett ootab oma ühes poes. Et seal saab kindlasti teise tähenduse ja täpselt seda kindlasti ootabki. Kas Selver on kaotanud juba personali liblile? Täna saame öelda, et põhimõtteliselt ei ole, aga eks muidugi rea personali nüüd alles liitlased asub arvama, et täna tal on seal paarsada inimest rohkem siis kontoripool ja puha. Juhid, keda on võetud tänase seisuga põhimõtteliselt ei ole mingit kadu tulnud. Ja me püüame kõik selleks teha, et kui see koduga tabab, siis ei tabasemeni nende inimeste osas, kes meie jaoks nii-öelda kullafond, et teeme kõik sellest, mis võimalik. Saate viimane küsimus läheb kaimani tarule. Et kuidas te ennustate ostjate käitumisnüüd, kui esmatarbekaupade ja toiduainete hinnad tõesti kallinevad, kas inimesed ostavad ikka nii, nagu nad on harjunud ostma, sest et hambaid on vaja pesta ja leiba on vaja süüa või et ostavad vähem või nad ostavad vähem valmistoitu. Millega te arvestate? No siin on viimase 18 19 kuu jooksul neid tarbijakäitumisi nii palju muudatusi olnud, et suhteliselt võimatu on seda väga täpselt ennustada, aga kindlasti tarbimine jätkub, selles ei ole küsimustki, et tarbitakse, ma arvan koguseliselt ka vähemalt sama palju kui eelnevalt. Et nüüd lihtsalt tekivad võib-olla sellised mõttekohad, kas asendada mõni senine toode odavama alternatiiviga, kas otsid aktiivsemalt kampaaniatoodete pakkumisi, et vaadatakse, võib-olla need ost ostuotsused senisest kriitilisemalt üle, et kui praegu me näeme ise keskmine ostukorv on väiksemaks läinud võrreldes nüüd koroona tippajaga, kui Poes käidi harvemini, osteti rohkem rohkem, siis praegu poes käimised on tihedamaks läinud, tehakse rohkem emotsioonioste ka mida me oma müügistatistikas näeme, et võib-olla siis vastavalt sellele siis korrektuurid võivad aset leida siin siin lähiajal ja olenevalt siis kategooriast ka, et kus need võib-olla hinnamuudatused kõige rängemalt, et välja tulevad ja, ja arvatavasti on see siiski läbima müügi osakaalu tõus jälle või selliste iga kategooria kõige odavamate toodete. Ostumahud võivad suureneda, et need võivad olla sellised kiiremad muutused, mida me siin turul näeme. Tänases saates olid Rimi ostudirektor Maris Rannus Selveri äriarvestuse juht Christian Anderson ja prisma Peremarketi sortimendi hankedirektor Kaimo taru. Kuidas kõik hakkab meil sujuma, kas sujub, kuidas kujuneb, kuidas uute tingimustega hakkama saame? Kohaneme ja harjume. Sellest loodame samas saatekülaliste seltskonnas rääkida juba siis, kui jõulumüügid on selja taga ja argipäev on taas meie keskel astunud. Kuulmiseni. Vikerraadio.
