Vikerraadio. Kuula rändajat 20. Maailma põlisrahvad. Rändame koos Hendrik Relvega. Kuula rändajat. Tere, me oleme nüüd oma rännusarja saatega minemas siit Eestist hästi kaugele, nii nagu selle sarja puhul kombeks. Ja see paik on ka väga teistsugune, kui Eesti aasta ringi valitseb sa igavene suvi ja sooja saamiseks ei pea üldse vaeva nägema ega raha kulutama. Ja ka inimesed on seal teistsugused kui meil. Pulga vaesemad kui meie, aga ometi muretumad ja rõõmsameelsemad. Ja see paik, kuhu me nüüd tänases saates mõttes suundume, on aafrika saar nimega Madagaskar. Madagaskar asub õieti lõuna poolkeral ja on tõesti hiigelsuur suur sult siis maailma kõikidest saatest lausa neljandal kohal. Ja kui me nüüd eelmises saates olime seal Aafrikas Keenia ja Tansaania kandis maa saide juures siis nüüd Madagaskar asub sealt veel jupi maad lõuna pool, teisel pool ekvaatorit lõuna poolkeral. Ja see rahvas, kes Madagaskaril elab, selle nimeks on mala kassid. Kes need mala kastsid siis on, õigupoolest on seal palju erinevaid hõime, aga neid nimetatakse sama nimega, sest nad kõik kõnelevad sama keelt, see on siis mala kassi keel saavad üksteisest aru. Ja neil on ka palju ühiseid kombeid. Kuigi välimuselt ja aga kultuurilt on nad teisest küljest tihtipeale võrdlemisi erinevad sest osa nende esivanemad pärinevad siis Aasia poolelt ja osad pärinevad Aafrika Poolat ja nende erinevate hõimude soon des voolab selles mõttes erinev veri. Et ühedel on siis üle kaalusse brittide pool ja teistel jälle aafriklaste pool. Seal Madagaskaril olen ma tegelikult liikunud kolmel korral, iga kord eri paikades, nii et kokkuvõttes olen sellele hiigelSaarele saanud peaaegu tiiru peale. Ta on ikka Eestist 11 korda suurem, väga kirev, aga siin püüan ma siis kõik need oma kolme reisimuljed ja arusaamad kokku võtta. Ta ja on ta võib-olla sellist üldisemat pilti Nendest Madagaskari elanikest ehk mala kassidest. Niimoodi kõlas siis üks selline vaba ja metsik kassi naiste laul. Ma salvestasin selle kord ühel õhtupoolikul Madagaskari kirdeosas väga kõrvalises külas. Ja see laul oli muidugi tantsulaul, nii et naised tantsisid rannaliival tohutu hooga, nii et liiv tuiskas ja naiste paljad päkad liikusid nii kiiresti, et vahepeal polnud neid nähagi. Ja naistel olid seljas sellised erksavärvilised särgid, enamasti punased ja sinised ja ümber puusade oli neil keeratud kirjud. Taani ulatuvad kangad. Ja need naised vihtusid niimoodi hoogsalt tantsida, ikka täitsa mitu tundi väsimatult. Nii et kui nad tantsu alustasid, oli päike veel üleval ja kui lõpetasid, siis oli läinud täiesti kottpimedaks. Ja neid naiseli mingi paarkümmend tükki. Ja nende hulgas ainult üks mees ja see mees oli neile silt pillimeheks, pilliks oli trumm. Trumm oli siis selline, et see oli õieti üks suur musta värvi tühi plastkanister. Ja trummipulkadeks olid sealtsamast võsast murtud kaks jämedat oksajuppi ja ta mängis nende peal väga kindlat, hoidis suurepäraselt rütmi. Ja need naised ja omakorda olid enamasti üsna noored. Paljudel olid kaasas ka väiksed lapsed ikka tõesti väikesed, nii et vahel kiikus mõni laps, ema seljas, suure räti sees või siis ka puusa peal. Ja üks naine näiteks ise laulis ja samal ajal andis titele tissi. Ja seda tantsimist ja laulmist ei paistnud, kitad absoluutselt segavat. Ja ka lapsed olid väga rahul, rõõmsad, kui nad niimoodi vanematega koos seal lõõtsasid ja üles-alla hüppasid. Ja kõige vahvamad nendest pisik põngerjatest olid veel sellised, kes olid just käima pinud. Ja nemad siis vaatasid andunult, mida emad ees teevad ja püüdsid hästi hoolega täpselt neid tantsuliigutusi järgi teha, nii et tekkis mõte. Tõesti, siinsed lapsed õpivad enne tantsima kui käima. Aga selle küla nimi, kus me olime, oli tampolo. Tampolo asub selle suure Madagaskari saare väga metsikus nurgas. Seal on säilinud kõige suurem puutumatu põlismets kogu Madagaskaril selle metsa läbimõõt, Ta on oma sadakond kilomeetrit ja tasub masuaala poolsaarel. Ja sellel poolsaarel asustus väga hõre, nii et naaberkülasse olisi tampolustika mitukümmend kilomeetrit ja siia külasse ei pääsenud, et mingisugust maismaa teed mööda niisugustunud olemas, vaid tuli tulla üle mere paadiga ja niimoodi tulime ka siia, meie. Ja nii kui see külarahvas meid nägi, muutsid nad tõepoolest siiralt rõõmsaks. Naised läksid ühte onni, seal olid niisugused suured paadid ja sealt vaatide seest valasid nad meile topsidesse oma kohalikku õlut. Õlu oli pruuni värvi ja maitselt natukene mõru, natukene magus, magus selle pärast, et selle tegemiseks oli kasutatud suhkruroogu aga kergelt mõru, seepärast, et maitsestamiseks oli sinna lisatud teatud džunglipuukoort. Ja tegelikult natukene hakkasid pähe ka, noh, täpselt nii nagu ka hiiu koduõlu hakkab. No ja pärast seda tantsu saime naistega jutt Toiatanud natukene pajatasid, mis elu nad siin elavad ja tõlgi vahendusel siis selgus, et et nad saavad oma põhitoidusesin ikkagi Ale põllu lappidelt teevad siia metsaserva väikeseid lapp pähe, kasvatavad seal peal neid traditsioonilisi kohalikke põllutaimi. Aga loomse toidu saavad nad peamiselt merelt. Mehed käivad iga päev paatidega Rihvidel kalastamas ja saavad alati piisaval hulgal värsket kala. Ja ma imestasin, et seal rannas oli näha selliseid päris kõrgeid merikarpide kuhilad, küsisin, et kuidas need siia on tulnud. Naised seletasid, et see on nii, et mehed toovad koos kaladega sealt Rihvidelt ka söödavaid merikarpe. Ja siin rannas nad siis tühjendatakse tühjaks tehakse ära see sisu ja karbid visatakse siis ühtsesse hunnikusse. Nii et ka sellised mereannid olid neile tähtsaks toiduks. Aga iseenesest see tampoloog, külarahvas kuulus nüüd ühe niisuguse hõimu hulka, kelle nimeks on petsi, missa rakad, petsimise rakad, suur rahvas tegelikult elab väga laial alal Jusal saare idarannikul ja kui on neid päris palju, poolteist miljonit, muide, see SÕNA petsimise rakad tähendab tõlkes lahutamatud, nii et nad on küll erinevad, aga samas ikkagi lahutamatud. Ja neil on niimoodi, et osa nendest küladest, mis asuvad need seal lõuna pool, need on palju tsiviliseeritud Nemad, seal on ikka täitsa põllupidamine täiesti tavalisel kombel mõnikord haruldusi on olemas isegi elekter ja muud tsivilisatsiooni hüved. Aga nüüd selles siinses tampolo külas, vot siin elati täiesti arhailise viisil. Noh, nii nagu tegelikult kogu Madagaskaril elati, võib olla 100 või rohkem aastat tagasi. Ja see mulle meeldis. Niimoodi kõlas nüüd üks selline mala kasside rahvapill mille nimeks on vali iha. See on väga põnev pill, ta on tehtud umbes meetri pikkusest jämedast bambusetorust ja selle bambuse toru välisküljele on siis nagu kinnitatud suurel hulgal erineva pikkusega ja jämedusega metallkeeli. Ja seda toru hoitakse siis niimoodi süles pool püsti ja siis kõige kümneid sõrmega tohutu kiirusega sõrmitsetakse neid keeli. Heli meenutab võib-olla natuke meie kannelt, aga ikkagi täiesti teistsugune ja tempo, ma saan täiesti pöörane ja see sõrmede osavus. Meeletu ja niisugust liha mängimist on paljude nende Madagaskari erinevate hõimude juures, aga iga hõim mängib natukene erinevaid viise ja meloodiaid vastavalt nende pärimuskultuurile. Aga ikkagi kogu Madagaskaril on see vaatajaid kõigeta tuntum ja ühtlasi ka üks kõige originaalsem maid pill. No siinkohal tundub mulle natukene, et peaksin andma niisuguse üldisema pildi kogu selle Madagaskari hõimude mitmekesisust neid on seal ikka ligi 20. Ja kuidas nad erinevaks said? Selle selgituseks peame põikama korraks Madagaskari ajalukku ja isegi geograafiasse. Kui vaadata Madagaskari gloobuse pealt, siis on näha, et sealt on Aafrika rannikule umbes 500 kilomeetrit maad aga Aasia rannikule tuhandeid kilomeetreid. Kuid ajaloo paradoks seisneb selles, et need esimesed tulijad tuldi just sealt kaugemalt, sealt Aasia poolelt ja siin on põhjenduseks just need looduslikud põhjused. Et nimelt seal suures India ookeanis voogavad mitu suurt merehoovust idast lääne poole ja samamoodi tulevad seal mitme kuu jooksul sellised ühtlased tugevad tuuled samuti idast läände. Ja nii ilmselt oligi, et need esimesed saare asukad olid tegelikult lihtsalt teelt eksinud ja läksid lihtsalt tuule ja hoovuste ka sinna, kuhu need nad viisid ja sattusid niimoodi iseenesest sinna Madagaskari idarannikule kui paljud neist hukka saidi saarest mööda sõitsid, sest me parem ei mõtlegi. Aga mingi osa jõudis kohale ja praeguste geneetiliste uurima laste järgi on üsna täpselt selgitatud. Te esimesed inimesed tulid siia 2000 aastat tagasi, kui mõtleme inimkonna ajaloo peale, siis see on ju suhteliselt hiljuti ja samuti on saanud praeguseks isegi geneetikute uurimiste järgi selleks et see esimene rühm oli ainult mõnikümmend inimest ja nad tulid kusagilt sealt Indoneesia kandist, täpsemini Borneo saare kandist. Ja siis nad leidsid eest maa, kus sai ikkagi elada ja Ale põldu teha ja, ja midagi toimetada. Ja pärast seda muidugi järgmistel aastasadadel tooli neid inimesi juurde ka mujalt tuli ka sealt Indoneesia poolelt, aga näiteks ka põhja poolt araablaste esivanemaid, sest sealt põhja poolt Läks mööda selline iidne kaubatee Aasia ja Euroopa vahel. Ja siis jällegi sealt Aafrika mandrilt, mis ju tegelikult on kõige lähemal. Sealt tuli ka siiski mingisuguseid inimrühmi aeg-ajalt läbi, aga üsna harva ja miks nii vähe sealt Aafrika poolelt, kuigi ta on kõige lähemal põhjus jällegi õieti looduslik. Sest nüüd selle saare ja Aafrika mandri vahelt voolab põhjast lõunasse läbi üks väga jõuline hoovus, selle nimi on Mosambiiki hoos ja igaüks, kes hakkab nüüd sead mandrilt paadiga justkui tulema ida poole satub selle hoovuse küüsi. See hoos viib nad hoopis kaugele-kaugele piki rannikut lõuna poole. No aga mõned ikkagi peamiselt pantu rahvasterühmad sinna Madagaskaril ajapikku sattusid. Ja nüüd ongi siis niimoodi, et need hõimud, kes seal elavad, jagunevad üsna selle järgi. Et kas nad on ida pool või lääne pool sellest Madagaskari rannikul. Et need läänepoolsed nendes on siis rohkem nagu seda Aafrika algupära. Aga need idapoolsed nendes on jälle siis seda Aasia või siis ütleme Indoneesia algupära. Aga tegelikult on nad kõik siis aafriklaste ja asiaatide õieti segu. Ja Ma toon lihtsalt näitena ühe sellise hõimu, kes nüüd elab seal Lääne-Aafrikas ehk siis vastu Aafrika mandrit. Ja selle hõimunimi on Sakalavad. Olen seal käinud juba, see loodus on seal Aafrika poolsel rannal väga teistsugune. Ida pool valitsevad Madagaskaril, Sis mäed, metsad, põllud, aga lääne poolel on pigem selline, noh, täiesti selline kõrbeline olustik ja kui seal üldse mingisuguseid taimi kasvab, siis on niukene tor võsa pikkade asteldega. Ja need need Sakalavad seal eriti põldu pidada sellepärast ei saa. Ja nemad ongi siis nagu karjakasvatajad, nii nagu et seal mandri poolelgi Aafrikas. Ja teine oluline elatis on siis muidugi kala, mida nad sealt rannikumerest püüavad. Ja no seal Sakalavade juures olles neid vaadata, kes noh, minul küll jäi mulje, et seal oli tõmbuma jumega malakas palju rohkem kui ida pool ja samuti sellised kräsupäised ja natukene aafrikapäraste näojoontega inimtüüp. Ta hakkas silma palju rohkem ja muusika oli neil kuidagi särtsaka, ma ütleksin veelgi särtsaka kui seal ida pool. Ja Neil oli niukseid väga, erilisi kultuuri eripärasid kõigest ei jõua rääkida, aga lihtsalt näitena toon kalmistu kultuuri näite sealt Sakalavade juurest. Nimelt on seal niimoodi, et siis just nihukeste tähtsamate meest viimsete puhkepaikade ümber on kõrge kivimüür. Ja siis selle kõrge kivimüüri peale on omakorda maalitud igasuguseid, et sündmusi ja olendeid. Maalingud on iseenesest tihti väga primitiivsed, aga Sakalavade jaoks väga tähtsad. Lihtsalt näitan üks väga konkreetne, mis mulle meelde jäi. Valge müür ja selle vahel siis kääbas ja selle valge müüri ühel küljel oli siis valgele põhjale maalitud punase värviga, niisugune suur krokodill ja suur madu. Ja teisele poole müürile oli maalitud üks naine, kes teeb kolde ääres süüa ja siis üks mees, kes istub tema kõrval ja seal oli veel teisigi olendeid ja sündmusi. Aga meie kohalik teejuht siis mõtestas selle lahti, mis seal kujutatakse. Et need krokodille madu olid siis arvatavasti selle mehe ja naise suguvõsa tootemloomad. Ja see naine, kes seal süüa teeb, parajasti see oli siis selle mehe armas abikaasa, jäänuse istuv mees, oli siis see kadunuke ise. No ühesõnaga lühidalt selle müüri peal oli nagu piltjutustus selle mehe elust, tähtsatest sündmustest ja sümbolitest. Ja väga tüüpiline oli ka seal Saka laevade kalmistule, et selle müüri nurkades olid püsti niisugused väga mõjuvad puuskulptuurid hästi kenasti hoolikalt viimistletud ja vahel kujutasid need siis mingeid olendeid, kas linde või loomi. Aga vahel kujutasid ka inimesi. Ja see, mis eriti silma torkas, oli, et väga tüüpilised. Ta oli seal kujutatud mees ja naine kõrvuti seismas mõlemad täiesti alasti. Ja mõnikord koguni niimoodi, et need mees ja naine olid seal parajasti armuühtes. No võiks mõelda, et kalmistu surm ja siis mingi nisugune lihalik tegevus. Et kuidas need üldse omavahel kokku kui sobivad. Aga giid seletas, et sobib küll, sellepärast et Sakalavade usundis on siis niimoodi. Et see mehe ja naise vahekord sümboliseerib viljakust ja elu jätkumist. Ja. Kogu skulptuur siis seda, et elu vägi võidab surma vä? Siin kuulduski nüüd üks Sakala ava rahvamuusika näidissaatepilliks oli ikkagi seesama valla kasside lemmikpill liha aga need meloodiad ja ma ütleksin eriti need inimeste hääletämbrid need minule küll. Mõtlesid vägagi mingit aafrika pärast laulu. Aga siin saate lõpu poole tahaksin ma veel rääkida tingimata veel ühest väga olulisest Madagaskari hõimust, kelle nimeks on Riinad. Tõlkes tähendab Merinad neid, kes vaatavad kõrgelt, kõlab ju uhkelt. Ja õieti ta ongi uhke ja kahe tähenduslikkelisel sest emmerinad on alati d asunud seal Madagaskari keskosas. Seal laiub selline mägismaa, nii et nende ajaloolised elupaigad asuvad kõrgemal kui teistel hõimudel. Aga teiseks on nad siis kõrgelt vaatavad, selles mõttes ütles, et nad on läbi aegade olnud alati selline mala, kasside ühiskonna kõrgem kiht. Nii. Merinad on olnud alati tihti veidi jõukamad, haritumad, laiema silmaringiga. Ja see on andnud neile siis eelis, see, et nad on tihti olnud siis ka teiste valitsejad ja juhtijad. Ja samas need Merinasid on teiste hõimudega võrreldes Madagaskaril ka kõige rohkem. Kokku on nüüd praegusel ajal tervelt viis miljonit, kujutate ette, viis miljonit, üks võim ja see on siis niimoodi, et kogu Madagaskaril elab praegu ligi 28 miljonit inimest, nii et need Merinad moodustavad tubli viiendiku kogu Malagassi rahvast. Ja miks nad juba ammustest aegadest paremal järjel on olnud, siin on jällegi põhjus üsna looduslik sest need alad, kus Merinat on mäletamatutes aegadest elanud, seal asuvad kogu Madagaskari kõige viljakamad põllumaad ja selle tõttu on seal ka olnud alati kõige tihedam asustus kogu Madagaskaril. Ja seal just Merinode alade keskel asub ka praegune Madagaskari pealinn. Selle nimi on kõnekeeles lühendatult, anna aga täis pikk nimi on antud, annan noor Riivoo pikk nimi. Ja enne kui see Antana noriivosay Madagaskari pealinnaks oli seal lähedal ka muistne Madagaskari pealinn. Ja selle nimeks oli Ambochi manga. Ja seal Ambochi mangas. Me ka käisime, seal oli siis nagu see muistne ütleme, Madagaskari kuningriigi kuningate residents. Ja see kuningriik sai ajaloos alguse juba kusagil seal, 16. sajandil. Merinad alguses hakkasid oma alasid pidevalt laiendama, kuni siis said oma võimu alla kõik Malagasi hõimud seal Madagaskaril. Ja siis pärast seda saab Madagaskari kuningriik seal õilmitses veel ligi sadakond aastat tooni, siis kuskil 19. sajandi lõpuni, sest selleks ajaks oli siis noh, prantslaste ja inglaste ja muude niuksed koloniseerimis, püüded muutunud aina tugevamaks ja ja siis seal kusagil 19. sajandi lõpul saidki prantslased muuta selle, kogun Madagaskari enda asumaaks. Aga noh, nagu me Aafrika ajaloost teame, siis 20. sajandil said need aafrika riigid jälle riburada oma iseseisvuse tagasi. Ja Madagaskar sai uuesti iseseisvaks 1960. aastal siis juba mitt, kuningriigina vaid vabariigina. Aga huvitav on see ka selles, Madagaskari vabariigis on presidendid reeglina kuulunud just Merinade hõimu ja ka see praegune Madagaskari president Andri ratsioliina selline ligi 50 aastane sihukene, väga väärikas härrasmees, temagi kuulub tegelikult just nende Merinade hulka ka. Aga see, Madagaskari kuningriik on praeguste mala kasside silmis selline väga legendaarne. Väga austatud ja see endine kuningate residents, see ambuhi manga, see on vaata et lausa pühapaiga kuulsusega nende malla kasside jaoks. Me käisime seda vaatamas ja ma ütleksin, et, et ta oli omamoodi niisugune paradoksaalne ja natukene üllatav. Ühesõnaga, see kuninglik residents asub sealt praegusest Danna linnast umbes paarkümmend kilomeetrit põhja pool kõrge künka otsas. Aga seal ei ole muud mitte midagi, kui mingisugune niisugune suur palkmaja, ei mingit kivist kuningapaleed või midagi niisugust, vaid palkmaja, mis kaunikesti meenutas mõnda meie Rocca al Mare vabaõhumuuseumi palktare. Ja seal selle kuningliku residentsi õue peal oli ka päris üllatav vaadata sealset siis nagu parlamendikoosoleku paika. Seal oli siis niimoodi seal õue peal oli keskel üks suur kõrge viigipuu ja selle ümber olid siis 12 kivi, mille peal need parlamendi liikmed istusid. Parlamendiliikmeid oli siis 12 ja nad kõik olid naissoost. Teisest küljest olid nad kõik kuninganaised ja niimoodi siis kokku toodud, et iga selle Madagaskari mõjuka hõimujuhi tütar oli siis siin kuningakojas Parlamendi esindajaks ja süsteem väga loogiline. Iga see naine seisis oma hõimuhuvide eest ja kuninga ülesanne oli siis nende nõudmiste vahel kuidagi kuldset keskteed leida. Mine tea, äkki oligi päris hästi toimiv ja nutikas Parlamendi süsteem. Aga nende Merinade traditsioonide ja kommete kohta sain ma teada väga palju põnevat ja üks põhjus oli selles, et kõigil nendel kolmel Madagaskari reisil oli meie põhigiidiks üks ja see sama mees ja tema kuulus just Merinade hulka. Ta nimi oli heri la tõlkes tähendas umbes midagi niisugust nagu mäemees. Ja ta oli ikka äärmiselt hari ja suurte teadmistega inimene, olgu siis teemaks Madagaskari loodus või ajalugu või kombed. Kõigest teadis ta väga põhjalikult. Ta oli muide kahekordse kõrgema haridusega ja valdas mitmeid euroopa keeli. Eriti hiilgav oli ta inglise keele valdamine ja selle inglise keele oskuse kohta ütles ta nagu muuseas. Põhjus selles, et tema isa oli töötanud kaua aega Inglise saatkonnas ja poisina oli ta seal isa juures väga tihti ja see inglise keel hakkas talle juba poisikesena seal päris hästi külge. Ja Nendest laavajuttudest jõuame mitte kuidagi kõike rääkida, räägin ainult ühe ja see on siis niisugune huvitav asi mida Merinad nimetavad Kont tide ümberpööramine. Eks see on siis üks osa matusekommetest. Ja see on siis umbes niimoodi. Tan Merinat ei ole kunagi oma surnuid matnud kirstu ja maa sisse vaid selle jaoks. On olemas hauakamber, igal suguvõsal on selline olemas ja neid hauakambreid meiega nägime sinna sisse loomulikult ei tohtinud minna, väljast nägid nad välja suht tagasihoidlikud, niisugused tellistest neljakandilised majad ja ühtegi akent ei ole pooleldi nagu maa sisse läheb see see maja. Ja see on siis heri la seletas, et seal sees on siis niisugused noh, niuksed nagu sängid või asemed, kus peal siis on surnud sugulased mähitud valgetesse surilinadest ja siis kontide pööramise komme, see tähendab seda, et teatud aja järel tuleb kogu suguvõsa siia hauakambri juurde, uks tehakse lahti ja need koolnud tuuakse sealt päevavalgele. Ja siis näitaksinad uutesse linadesse. Aetakse muide ka kadunukese jutt sõbralikult kõneldakse, mis peres vahepeal tähtsat on juhtunud, siis tantsitakse, lauldakse isegi üks tants on niisugune, et, et seda kuulnud seal surilinas hoitakse käte peale, tantsitakse koos temaga. Ja see oli pidu, kestab mitu päeva, seal lauldakse ja ja tantsitakse, süüakse, juuakse. Ja mitte mingil juhul ei ole keegi seal kurb, vaid suisa vastupidi, kõik on väga rõõmsad, väga heatujulised. Rylala põhjendas seda siis sellega, et see on tore, kui kogu suguvõsa onu kommet jälle koos mitte ainult elavat, vaid ka surnud. Ja kõige selle mitmepäevase pidustuste järel viiakse siis need surnud jälle tagasi sinna hauakambrisse ja jäetakse mitmeks aastaks sinna rahusse. Et siis noh, umbes nii seitsme aasta järel kõike seda jälle otsast peale hakata. Üpris kummaline muidugi meie jaoks, kui nii mõelda. Aga eriala pidas väga sellest kombest lugu ja ütles, et tema jaoks isiklikult on see väga tähtis. Kuigi ta oli, nagu ma ütlesin, väga kae, saaks haridusega ja intelligentne inimene. Aga tema põhjendas seda esivanemate austamist just siis sellega et Merinade meelest on väga oluline, et saada seda hingepidet just niimoodi, et koos on nii elavad kui surnud. Ja et nad tunnevad sellest rõõmu. Et neid on nii palju, et nad ei tunne ennast üksi, vaid tajuvad ennast ühe väikse osana palju suuremast ja tähtsamast kooslusest. Ja siin nüüd kuulduski saate lõpetuseks jupikene seda Merinade kontide ümberpööramise. Pidustuse traditsioonilist muusikat, kas ei kõla kuidagi eestlaseks võõrastavalt, et matusemuusika võib nii lustakas ja hoogne ja, ja rõõmus olla, aga Merinadel see niimoodi on. Ja sellega saab siis õieti ka see tänane saade otsa saade Madagaskari põliselanikest ehk mulla kassidest. Ja millest tuleb järgmine saade seal rändame siis juba Põhja-Aafrikasse Sahara kõrbesse ja saame vabaks sellise rahvaga nagu Muubialased. Nemad elavad seal kusagil praeguses Sudaanis Niiluse ääres Sahara aladel ja seal on nad elanud väga muistsetest aegadest saadik. Kuula rändajat 20. Maailma põlisrahvad. Rändame koos Hendrik Relvega. Kuula rända.
