Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, tere. Meie seiklused kongos jätkuvad ning läheme täna külla oma sugulastele inimahvidele üksindoneeslaste mõtteavaldus. Aafriklaste vaid Indoneesiast, mille kuulus saksa kirjanike zooloog Alfred preem ka oma loomade elu käsitleva sentsüklow. Pedja sära mainis see oli aastal 1876. See kõlab järgmiselt. Kui Orangutannid tahaksid, oleksid nad suutelised rääkima, kuid nad ei tee seda, sest siis nad peaksid võib-olla tööle hakkama. Ja see on võib-olla selles mõttes täpne, torangutan tähendabki sealses keeles metsa inimest, teda peetigi inimeseta. Ja inimahvid on meile kõige lähemad sugulased kogu loomariigis. Aga tänase saatega me läheme siis külla just Kongo inimahvidele ja seal Arangutan ei ela, seal elavad hoopis gorillad ja šimpansid. Jaa, purilladega kohtusime seal kolmel erineval päeval, kolmel pikal retkel erinevates paikades ja gorillade käest, ma õppisin ka üht-teist enda jaoks selgeks ja ja üks asi, mida ma nüüd oma meelest oskan teha, on isa gorilla hääl. Ja see on siis niisugune. Kõlab nagu köhatus ja ta kõlajatus ja ta kõlab selles mõttes väga sarnaselt võib-olla sellisele häälele, kui keegi hakkab pidulikku kõnet pidama, keegi mees ja siis teeb sellist häält, aga, aga samasugust häält, et tegid tõesti isa gorillat, kui me neid metsas kohtasime ja meie saatjad ja looduse teejuhid, kes seal olid, Nemad tegid isa koorillale sellist häält ja noh, siis me õppisime ka selle ära gorilla rahule ja gorillade keeles on hästi palju erinevaid häälitsusi üle 50. Aga see häälitsus tähendab konkreetselt umbes sõda, et tere, mina olen siin ja kõik on hästi. Et niisugune rahustav isaste omavaheline sõnumivahetus. Ja siis ma olen tihti mõelnud, et praegusel ajal Eestis ma kindlasti teen ka seda, et kui ma olen mingisuguses suvalises seltskonnas näiteks, siis siis ma teen siuksed. Hääle, ja siis, kui ma kuulen, et keegi teeb mulle vastu samasuguse hääle, siis ma tean, et Ta on ka käinud gorillade juures õppimas ja kui keegi ei tee ja kõik vaatavad suurte silmade ja siis mõtle, siis mõtlevad, et noh, on niisugune isane inimene, eks ole, hääl nagu võib-olla tahab hääle puhtaks köhatada või midagi taolist. Et see on tegelikult väga lähedane ju mingisugusele inimlikule häälitsusele. Ei. Köhatus enne kõne pidamist või. Sealt on niisugune parajalt mehine ja väärikas ja ja seda tõesti kuulsime ka sealsete isa gorillade suust seal Kongo džunglites ja ja gorillad, ega me kohtusime tõsti korduvalt, ma arvan, et, et on vähe eesti niisugusi huvi, rändureid, kes on ikka kolmel korral gorillade juures käinud, mul on tavaid, kes uhkust tahad sellega, et nad on korra näinud kusagil kas Rwandas või Ugandas gorillasid vabas looduses, aga meie nägime neid jah, randas ja kongos põhiliselt ikkagi kongos. Ja kui mõelda nende inimahvide peale üldse maailmas, siis jah, peale selle orangutangi perekonna Aasias on siis veel kaks suurte inimahvide perekonda, need on siis šimpansid ja gorillad. Ja šimpansid ja gorillad elavad mõlemad Aafrikas. Kas, ja kui nüüd võrrelda Orangutani ka siis gorilla ja pans on inimesele palju lähedasemad kui Oranguta, et see on nagu teadlaste pikaajalise uurimise otsus ja nad on lähedased evolutsioonilises mõttes des. Sest Orangutaanide ja meie esivanemad olid seitse miljonit aastat tagasi lahknenud ja šimpans sitega lahknesid meie esivanemad kuskil kuus miljonit aastat tagasi, nii et kui mõelda kogu evolutsiooni käiku peale, siis siis suhteliselt hiljuti ja on uuritud ka just kõigi meie ja siis suurte inimahvide geene. Ja just selle pärilikkuseaine poolest tahame või ei taha, oleme me siis gorillad ja šimpansid ega üle 95 protsendi ulatuses sarnased. Ja väliselt väliselt, et midagi on, on loomulikult, et nii palju kui ma need ahve maailmas olen näinud vabas looduses, nad kõik ju natukene meenutavad meid, meenutavad meid ennast ja neid on sellepärast huvitav vaadata, et me näeme justkui iseennast peeglist. Aga need gorilla ja šimpans nad on, nad on ikka eriti inimese moodi küll. Ja nad on suured, tõesti, suurekasvulised enam-vähem inimese mõõtu. Ja nüüd nende juurde me läksime niimoodi, et noh, huvitav on see, et need Aafrika gorillad ja šimpansid, need perekonnad jagunevad kahte eri liiki. Korilladel on siis Lääne gorillad, kes elavad siis Lääne-Aafrikas seal kuskil Nigeeria, Kameruni, Cabooni kandis ja siis on idagorillad, kes elavad seal kusagil Uganda randa Kongo kandis. Ja nende vahe on võib-olla selles, et neid Lääne gorillasid on rohkem, neid on üldse Aafrikas kokku paarsada 1000 umbes ikka keegi täpselt ei tea. Ja neid idagorillasid on kokku kuskil 10 korda vähem ja kõik gorillad on hävimisohus, sellepärast et kui ta ei ole kaitsealal, siis kohalikud kütivad neid halastamata tort ja püssiga looma lasta on alati kerge, see ei ole mingi küsimus ja sellepärast nende hulk on ikka kahanemas ja mitte kasuliselt hävimisohus siis jaa, Te kaitsealadel just nimelt väljaspool kaitsealasid ja ja, ja seal Läänegorillat enamik nendest elavadki väljaspool kaitsealasid. Ja samas neid rohkem idagorillad on tegelikult armetumas seisus. Aga neid ongi järgijäänud noh, põhiliselt ainult kaitsealadel, mujal need nagu polegi järel. Aga inimeste võimalused neid kaitsta on ka piirata. Nojah, kaitsealadel tuleb ju ikka selleks noh, väga tõsiselt relvastatud valvuritega kaitsta, neid gorillasid, et siis on vähekene lootust. Et nad ikkagi säilivad ja üks asi on muidugi see, et gorillad, kes on nüüd kaitsealadel Nende juures, muidugi käivad need kaitsealade inimesed ja ka muud huvilised. Nii et vabas looduses korrillaga kokku saada. Noh, reaalselt sa ikkagi võidki ainult kaitsealad. Ja mis on need nende huvi keskkoorilladele, jahti peavad, mida nad neist relvadest saavad, Aafrikas on ainult üks teema, nälg söövad ära lihtsalt toidupuudus, see on lihtsalt lihametslooma liha nagu iga teine. Neid jahitakse lihtsalt puhtalt, sellepärast et iga päev on nelk silmas mingi selline teema, et nahk ja ei, ei huvita, ainult toiduks visatakse lihtsalt ära ja ja siis on muidugi nendest šimpans Sitest, neid on ka kaks liiki, ühed on siis harilik šimpans ja hariliku šimpansid elab Aafrika mitmetes osades seal Aafrika keskosas, lääneosas ja siis on Ponobot. Need on niisugune haruldane šimpansi liik ja Need elavad ainult kongos ja neid just neid haruldasi šimpanse netonobosid. Me käisimegi vaata samas nende endi kodumaal. Aga see oli siis niimoodi, et üsna pealinna külje all oli see meie käik. Ja peab ütlema, et need, kes seal olid, nad elasid küll oma looduslikus metsas, aga see looduslik mets omakorda, see oli suur ala, aga tal oli ikkagi aed ümber. Ja seda paika nimetati Ponoobode varjupaigaks. Ja selle ajalugu oli ka päris kummaline, et kuskil 90.-te aastate algul üks belglanna nimega Claudiin Andre täiesti juhtumisi leidis ühe Ponopo poja, kellel polnud vanemaid ja ta oli suremas, Ponobo poeg, aga Seltel klannal õnnestus ta üles kasvatada ja sealtpeale tärkas temas niisugune väga suur soov Ponobote saatuse eest hoolitseda, sest nad olid välja suremas. Hoolitsemine käis üpris kummalisel viisil, siiamaani hangitakse neid, saabusid sinna varjupaika niimoodi, et käiakse Kongo turgudel ja seal korjatakse lihtsalt inimeste käest elavaid Ponobosid, keda müüakse nii-öelda värske liha lihaletis on siia elavatele. Ja sellised siis korjatakse sinna kokku, kui ja kuskil 2002. aastal see ka karismaatiline Claudiin Andre jõudis siis nii kaugele, et haavas täiesti ametlikult selle varjupaiga. Ja sealtpeale tegutseb seal, siis kasvatatakse neid Punoobosid, lastakse neil paljuneda ja siis aeg-ajalt viiakse osa nendest sellistesse metsadesse, kus inimese oht on, on väiksem ja mis neile sobivad ja lastakse sinna laht. No vahel võib sattuda nägema ka niisugust saadet või dokumentaalfilmi ahvide varjupaigast näiteks National Geographicu kanalil või või Traveli kanalil hoiule, neid on päris päris hingeminevat. Lood ja näiteks Urangutaanidelegi on allingaalne Kalymantanil ja teistel Indoneesia saartel selliseid varjupaiku. Aga palun, robot on, neid on palju vähe ja kogu nende looduslik levila on väga kitsal alal. Nii et nende Ta on tõesti sõltub ainult sellest, kuidas nad toime tulevad ja ja see oli siis ainus ja esimene varjupaik, mis sellele inimahviliigile on loodud. Ja meie läksime sinna siis õigel ajal, tähendab Enn lõunasel ajal, sest siis ei ole päike veel Aafrikas liiga kuum. Ja see Ponobode rühm parajasti nii-öelda nautis seda hommikust jahedust, mis tähendab siis kuskil 28 plusskraadi ja nad lihtsalt oma raudne režiim ja neil on oma režiim, et, et päeval, kui läheb liiga palav, kas siis nad lähevad sügavasse metsa ja poevad sinna varju ja hakkavad, jestab pidama. Aga hommikul nad on aktiivsed ja siis oli vahva vaadata, kuidas nad meie silmal toimisid. Noh, esimene mulje. Ma ei ole näinud šimpansid ega gorillasid varem vabana, ainult loomaaedades. Aga nüüd just need Ponobod, šimpansid, Liik, need on minu meelest eri, et inimese moodi nad on. Esiteks, nende välimus kui pikka kasvu nad on, nad on umbes niukesed pooleteistmeetrised tegelased, Tügneede pikkuses meede pikkused jahja. Ponobode teine nimi on kääbusšimpans, et ta justkui oleks sellest harilikust šimpans ist väiksem, aga nende pikkuse vahe on väga väike. Ühed on natukene üle pooleteise meetri, teised on natukene allapooleteisemeetriga, noh, nihukese teatud mehekasvulised inimahvid ja see, mis nad inimese sarnaseks teeb. Minu meelest on see, et nende nägu on täiesti karvadeta ja laup on niisugune juba keskeas laup, mihukene, kõrge laup, siin on mõned niisugused nagu juba sellised lauba jooned lauba peal, suurest mõtlemisest ja suurest mõtlemisest, jaan isegi kergelt nagu kiilakas. Karvu on pealae peal suhteliselt vähe. Kõrvad on täitsa inimese kõrvalestade moodi, niisugused suured kõrvad ja niisugused hästi elavad silmad. Ja pilk on arukas, arukam kui mõnel inimesel ju, ja kui ta sulle otsa vaatab ja siis paneb oma ja niimoodi veel siia nagu siia meelekohta ja vaatab sulle niimoodi otsa. Mõtled küll, et oi-oi, et kas sa annad mulle märku, et, et kas kummist targem on või mida kogu tema žestid ja näoilmed, need on nii ilmekad ja just kõnetavad inimest arusaadavad meile. Need on siis Ponobot meeter 50, seda ka on mingit uut informatsiooni sellest 2004. aastal vist, kui ma ei eksi, läbiginud uudisest, et kongos leiti üldse uus liik inimahve, kes on täiesti hiiglasekasvu mingi kaks meetrit pikad ja. Ja, ja see käis meiegi meediast läbi ja see ühesõnaga liri Kongo põhjaosas, nii nagu Kongost tala ilma tuleb teateid mingisuguste haruldaste elukate kohta, kes on nagu peaaegu niukses fantaasia piiril ja seega erutas kogu maailma loodusehuvilisi kangesti tänaseks ajaks on välja jõutud selleni, teadlased on saanud ikka küllalt täpseid andmeid nende loomade kohta ja see ei ole uus liik, vaid need olid šimpansid ikkagi nad olid lihtsalt hästi suurekasvulised, aga nad kuulusid liigiliselt nagu selle harilikud šimpans, ite hulk, aga nendesuguseid polnud siis varem nähtud. Uudisena, Lewis no ilmselt, kui sa seda harilikku šimpansid ikkagi looduses. Ja ta on veel seal noh, natukene üle pooleteise meetri pikk ja jätab nagu suurema mulje kui inimene, sellepärast et tal on ikkagi keha peal ka karvad, need teevad niisuguseks tugevamaks ja ägevamaks. Ja ilmselt nagu öeldakse seda, et hirmul on suured silmad, et et metsas niisugust suurt musta elukat näha. Siis tekib igasuguseid tundeid, kohalikud panid sellele fantastiliselt elukale alguses nimetas lõvida ja, ja jutt käis siis sellest, et ta tapab ka lõvisid ja sööb neid. Aga see oli vist legend? Jah, see oli puhtalt juba muinasjutupoolele minev jah, selle liigiga. Praeguseks ajaks on asi selge, et sa nyyd kasvuline harilik šimpans, et see uudis oli siis kuidas Ta nii ja naa, aga käis väga soliidsetest agentuurides küll läbi. No ja minu meelest see ongi paugu metsadele väga iseloomulik, et sealt nagu aeg-ajalt tuleb teateid niisugustest elukatest, kes erutavad kogu maailma ja ja vahel on see täiesti uus liik, aga väga tihti lihtsalt ikkagi keegi, keda juba varem tuntakse, aga ta on lihtsalt nii võimas ja jätab nii sügava mulje inimestele, et ja inimesed on mõnikord kartlikud oma loomult ka ja, ja inimestel on kujutlusvõime ja fantaasia, läheb tööle ja ja jutud hakkavad levima, noh niimoodi, kas see siis halb ei olnud, see ikkagi kutsus tõsiste teadlaste ekspeditsioonid endaga kaasa selle nii-öelda uue suure inimahviliigi leidmine seal Kongo metsades ja ja asi tehti nagu selgeks saadi nagu targemaks jällegi testis aukartust looduse vastu ja, ja et ikkagi vaieldamatu tegelikult on niimoodi, et kui me mõtleme kogu aafrika peale, siis Kongo metsades on kahtlemata suuri inimahve rohkem kui mistahes mujal Aafrika riikides. See on küll kindel. Aga nende tubade kohta oli veel, kui me neid jälgisime niimoodi, kui nad seal vabalt tegutsesid, üks asi, mis veel silma hakkas, noh, et et nad olid kuidagi üksteise suhtes väga hoolitsevad, et noh, On vahitud küll neid ahve erinevates kohtades, aga, aga seal oli just see võib olla segatud. Natuke näevad nagu inimese moodi välja näha näiteks mingid vanemad nii-öelda mehed ja naised näiteks lesisid seal muru peal, näiteks üks vanem härrasmees oli näiteks selja pealt käed olid tal niimoodi kukla taga ja siis üks algkooli üle põlve täpselt nagu inimene niimoodi mõnusasti lesib seal. Ja siis emad hoolitsevad laste eest osa lapsi, teismelised seal omavahel, poisid lähevad kaklema, vahel siis ta lahutab neid, pisemad tahavad tissi saada, siis antakse neile süüa. Ja omavahel kuidagi niisugune väga sõbralik läbisaamine. Ja tegelikult on nüüd juba loomateadlased pikkade vaatluste tulemusel jõudnud ühele niisugusele huvitavale veendumusele, et kõikidest suurtest inimahvidest tan Ponopod omavahel kõige hoolitsevam maad ja et nende omavahelistes suhetes valitseb niisugune eriline on ja, ja on väga vähe konflikt. Ja seda omakorda Nende vaatluste tulemustel põhjendatakse sellega, et siis suguküpsed, emad ja isad lahendavad igasuguseid konflikte armatsemisega või siis seksiga, et, et see on väga mage nagu suhtlemisviis, et see ei ole nii, et on ainult nagu eesmärk saada järglasi, vaid see on mingi suhtlemisviissada, tehakse väga sageli väga kergelt. Ja kui näiteks on niimoodi, et näiteks ema ja isa vahel tekib mingisugune pingeline olukord ja võiks nagu omavahel minna nagu karvupidi kokku, siis nemad lahendavad selle sellel teel ja see on loomateadlasi natukene nagu lõbustanud, et mis asi see on ja et, et siis ongi niisugune ilus ütlus, et Ponobodel on see see vana kippide loosung, et meik law notvoo. Et armatsegi ärge sõdige, võib-olla hipitseidki Ponoobadest eeskuju, mine tea, aga igal juhul on see hea näide sellest, et kui psühholoogias, inimese jaoks, miks mitte, et, et kui tekib pingeline olukord, et seda on võimalik alati kahel viisil lahendada, kas karvupidi kokku minna või kuidagi lahkelt üksteisega. Ja seda on need loomauurijad rõhutanud No Eesti reisihuvilised Eesti turistid on kindla peale Gibraltaril ja Tais kokku puutunud hoopis teistsuguste aficestega sele inimahvid makaakidega nimelt ja no ühesõnaga arengutaseme erinevus on üsna suur, eks ole, et mitte öelda pööranud. Ja ja need ahvid on võrreldes inimahvidega ikka ikka väga palju rohkem nii-öelda loomalikud ja vähem inimlik. Sest nad on nagu öeldakse, ainult ühe asja peal väljas, seal need makaagid saaks inimest raputada ja kõik, mis meelepärane on enda valdusesse saada. Ja, ja need on, need on mujalgi maailma rahvusparkides ja kämpingutes on nad suureks nuhtluseks turistidele, need tavalised ahvid aga, aga noh, inimahvid on nagu ikkagi noh, niukene, aadlike kiht absoluutselt hulgast. Makaagid on vist sõltumata vanusest käituvad nagu kasvatamatud teismelised samas kui inimahvid teevad läbi inimesele sarnase arengu. No tegelikult loomade käitumist me ei saa päris üldse nagu inimliku mõõdupuuga mõõta, igal loomal on omad käitumisreeglid oma liigi seisukohalt, ta käitub täiesti õigesti, aga need on lihtsalt makaagi käitumiskombed ja ja näiteks Aafrikas on paavianid samasugused, kes on ka, tunduvad tohutult häbematud ja pealetükkivad. Aga noh, see on sellele ahviliigile lihtsalt iseloomulik. Robot olid jah sellised ja, ja siis kui nad täpselt kell 12, kui päike läks juba palavaks, siis, siis nad nagu üks mees marssisid kõik metsa ja ja me ei näinud, mida nad seal tegid, aga aga võib-olla seda, mida kajale loomauurijad on jälginud, kui nad näiteks endale süüa otsivad, siis nad ju kasutavad lausa tööriistu, mida need alamad ahvid kunagi ei tee. Et ta on võimeline näiteks kasutama puukepi sellega näiteks termiidipesast õngitsema termitte välja, söögiks meenutab peaaegu nagu inimest ürgajal, kes kasutas kaeve bioumbes samal eesmärgil ja minagi olen näinud kaevekepiga tegutsevaid saani rahvast näiteks või, või siis on Ponobot näiteks kui nad leiavad pähklist, nad võtavad kivi, elevad selle kiviga pähkli katki ja võtavad söövad selle tuuma ära. Seda pilti, mis paljud näinud, jah, see on just inimahvidele šimpans ei, seal omal ajal ja et nad on nad, no tõesti 98 protsendi ulatuses on nende DNA kattuv inimese omaga. Aga nüüd neid gorillasid, me käisime muidugi vaatamas vabas looduses ja, ja see oli vägev. No õieti siis oli, et needsamad idagorillad Need omakorda jagunevad kaheks alamliigiks, ühed on siis mägigorillad ja teised on ida madaliku gorillad. Nimigi ütleb, et tähed elavad mägedes, teised madalikul ja siis neid mägigorillasid. Me käisime vaatamas ühel kaitsealal mango poolel ja siis veel teisel kaitsealal randa poolel. Ja meid juba hoiatati ette esimese retke alguses, et pange selga kõige räpasemad riided, mis teil üldse on võimalik kleida kotipõhjast. Sest tagasi tulles on nad kindla peale veel räpasemad. Põhjus ei ole mitte selles, et, et gorillad kuidagi määriksid, vaid lihtsalt see retk on väga raske, minnakse mägedes ilma rajata ja sa kõnnid seal vahepeal mudas ja, ja vahepeal niisuguses tohutus võsas ja seal on niisuguseid rohtusid taimed, millel on ogad, kyljes ja rohttaimed kõrvetasid nagu nõgesed, aga ise olid umbes inimese kõrgused ja ja see oli tõesti raske minek. Nii et kui kõrge see temperatuur seal oli, no ikka see aafrika keskmine kuskil 30 ligi see poisike ja. Graske järjekordne retk olla, kui sa pead olema pealaest jalatallani riietega kaetud, pluss 30 kraadi. Just, ja siis on seal veepudel on sul ka osas, aga sul on suur lootus neid gorillasid näha, sest nende otsimine käib niimoodi. Et juba enne valget läheb üks rühm neid looduse teejuhte loodusesse, nad Umbest jäävad kusse. Gorilla perekond Anno Rilla perekonnad liiguvad ringi kogu aeg ja nad otsivad need üles ja siis võtavad siis meid koos teiste saatjatega siis raadiotelefoniga endi juurde. Ühesõnaga soov gorillasid näha, see paneb unustama kõik retke ebameeldivused, loomulikult maailma suurim enima tänapäeval ja ilmaime võib öelda ja, ja teda looduses kohata, seal see on, see on ikka väga vähe inimesi, kes teda näinud üldse looduses ja meile öeldi ka ette need reeglid, et kui sa sinna juba jõuad siis kõigepealt näiteks vett, et ei või nende nähes juua mitte sellepärast, et ta tahab seda vett endale, vaid veepudeliläige päikese käes võid teda lihtsalt ärritada. Ja see tuletab nagu seda meelde, et gorilla on ikka suur ja tugev loom. Ta on võimas loom. Nad on taimetoidulised, nad ei ole absoluutselt agressiivsed, aga ta inimesest palju tugevam. Ja tema peas liiguvad sellised käitumisreeglid, mis on ikkagi metsloomad selles mõttes, ta on ettearvamatu käitumisega. See läikimine on tal kuskil ladestunud alateadvuses millegi väga ebameeldiva, noh ma arvan, et see on midagi väga võõrast tema ümbruses. Ja seal nende juures ollakse alati rangelt ainult üks tund, sest niimoodi, et tunni aja jooksul sa ei ärrita teda liiga palju, kui ülejäänud päevade jooksul pikki aegu ühtegi inimest nad ei näe, eks ole, et me laseme neil rahulikult elada oma elu. Ja noh, see esimene kohtumine siis oli selline, et Kongo poolel, et noh, kõigepealt ikkagi sa näed neid lapsi, lapsed on alati kõige usalduslikumad, trullakad, niuksed, mägigorilla, tal on üsna niuksed, pikad tumedad karvad, niuksed ümarad, armsad karvapallid, seal veerevad, möllavad, mängivad, võtavad naljakaid poose. Et need on kõige usaldavamad. Ja siis siis varsti näed emasid, emad on tohutult palju suuremad kui pojad ja need siis hoolitsevad laste eest ja söövad nad peaaegu vahetpidamata söövad nad taimetoidulised. Ja, ja põhiliselt kas siis puude ja taimede lehti või bambusevarsi või kogu aeg käib üks niisugune söömine päevasel ajal ja siis me küsime, aga et kus on karjajuhtme, teadsime, peab olema selline. Igal gorilla rihmal on selline kõige võimsam isane, keda nimetatakse hõbe seljaks. Sest tema selg ja turi lähedast värvi ei ole sellest, et ta on vana, vaid juba niukses, väärikas kesk-eas on isa korilladel, selline hõbedane selg. Ja iga karja juht on üks selline võimas gorilla aga keda ei ole? No ei ole seda karja juht ja lõpuks meie teejuhid ütlesid, et vaat, et ta on oma karja keskel, ümberringi on lapsed ja emad möllavad ja tema on seal kõige keskel, kõige tihedamas, Padriku tukas. Pikutab vaadake, vaatasime, kuidas üks varvas nagu paistis, ümbritsetud aupaklikult oma lähedastest. Ta ei kavatsegi sealt välja tulla, et ta teaks, miks ta peaks. Ja sinna ta jäigi. Me läksime minema, me nägime ainult varba otsa. Ja tema muidugi. Noh, kui oleks tundnud, et tema karja võid naisi ja lapsi varitseb mingi oht, siis ta oleks sealt välja karanud. Aga ta leidis midagi ohtu, ei ole. Suur oli see vahemaa, ütleme see turvaline niisugune puhvertsoon mida ei tasunud üle. Seal antakse sulle kohe selline täpne nõuanne, et võid minna seitsme meetri kaugusele korillast, mis on ju tegelikult väga lähedal, kas seal õudselt lähedal siis loom. Ja nii me tegime ja siis oli teine reegel, et kui ta nüüd liikuma hakkab, et siis püsi paigal, aga kui ta otse sinu suunas tuleb, siis astu teelt kõrvale. Ja nende reeglite järgi me käitusime üldiselt nende liigutused on kohe sellised, et nad ei tekita nagu hirmutunne, et nad jätavad niisukese rahuliku mulje. Kui suur grupp teil oli? No meie olime seal neljakesi neli inimest siis kaks saatjat, kes olid hommikul neid otsima läinud, seda gorillade peret ja kaks aastat, kes meiega kaasa tulid kokku kaheksa, niimoodi oli kokku kaheksa ja neli saatjat, siis oskasid gorillade keelt ja palju gorillasid oli. Gorillasid oli ikka rohkem, neid oli kogu see pere kokku oli kuskil paarikümne kui, kui lilledega oleks tekkinud arusaamatus, mis need saatjad oleksid suutnud siis teha. No peab ütlema, et nad olid relvastatud. Isegi nii head olid relvastatud, aga ma arvan, ega püssid, püssi maetud, püssid. Aga aga ma arvan, et rohkem on need laetud püssid kongos alati inimese ehk siis nende igast metsas varjul olevatel kurikaelte vastu kui, kui selle gorilla vastu, et et pole isegi teada juhtumite gorillat. Praegusel ajal oleksid kaitsealadel mõnda inimest nagu tapnud või midagi taolist. Muidugi. Kui on professionaalne kohalik seltskond teejuhiks kaasas, siis see nullilähedane variant. Sest gorillad on tõepoolest rahumeelsed loomad, sõjali kohe nende juurde jõudes selge. Ja seal teisel korral, kui me randa poolelt jälle terve päeva kulutasime nende mägigorillade vaatlemiseks, siis meil oli sellevõrra rohkem õnne, et siis me juba nägime seda hõbeselga ennast ka. Aga see võttis palju aega. Me otsisime tervet seda gorillade peret hulka aega taga, me ei leidnud neid üles. Meie saatjad, ütlesite, peavad siin olema, on ju tunda gorilla lõhna ja siis me nuusutasime ja me õppisime tegelikult gorilla lõhna. Metsast on, kuidas seda kirjeldada, see on niisugune noh, sihukene metslooma lõht kahtlemata üsna niisugune terav metslooma lõhn Tallinna loomaaias, seda ma arvan, et seal läheb kokteil, seal on kokteil erinevate omade lõhnad, assortii, aga, aga jah, noh, Eestis näiteks ma tunnen näiteks metskuldi lõhna kahtlemata väga oma kodu lähedal metsas, kus iganes kulged, et kuldi lõhna haistab iga inimene, kes, kes metsa, aga sina peal on. Aga noh, seal siis õppisime gorilla lõhna niimoodi. Ja, ja lõpuks me sattusime sellele rühmale peale isegi ja ja nad tulid, nad lihtsalt kõndisid meie eest läbi, et lapsed, emad, ühel emal oli mõnusasti kukil, niimoodi nõjatas ema turja peale ja niimoodi mõnuga vaatas chat, et kuidas meie seisame tema ääres. Kõnnime tast mööda, noh, kuskil nelja meetri kauguselt läksid niimoodi. See oli laps saates, aga täiskasvanud täiskasvanud läksid otse, nad ei vaadanud üldse meie poolega. Nad ei teinud märkama, jäi see on gorillade puhul väga tüüpiline, vot ei tee sust üldse välja. Ja see on tõenäoliselt ka see, et kaitsealadel ei ole inimene neid tükk aega ohustanud, et nad selles mõttes seda kahejalgset elukat ei pea ohtlikuks loomaks. Enamasti. Ja siis kõige lõpus tuli see hõbeselg. Ta kõndis niimoodi nelja jala peal, küll nad kõnnivad. Aga tõesti noh, esimene mulje on umbes niimoodi, et kantpea siukene hästi pisike pea niukse hirmus jäme maadleja, kael, tohutu võimsad õlad, väga vägevad õlalihased ja hästi kitsad puusad suur loome ja samas kõige selle atleedi välimuse juures siis niisugune korralik niuke õllekõht. Väidetavalt taimede söömise ja muidugi taimed toidulisel loomal peab olema suur kõht, et et seal on ju vähenet need kaloreid ja toitaineid, et peabki palju sööma kogu aeg, see on täitsa loomulik, et tal õllekoht on, see ei ole mitte õllejoomisest. Aga siis meie teejuhid, kes noh, väga läbi ja lõhki gorillade hingeelu tunnevad, need tegelikult seletasid, mille vahtimist oli toimunud. Et selle gorilla rihma juurde oli tulnud lähenenud nende aladele üks teine gorillade rühm ja sellisel juhul on niimoodi, et selle rühma isaaegse hõbeselg läks vastu. Sellele teisele rühmale läks kõige ette, et tema rühm on tema selja taga, ta kaitseb neid ja ta oli valmis kõigeks, et umbes nii tantsima kui, et, et siit edasi ei tule, astuge kõrvale, Need astusidki kõrvale ja alles siis jalutasid väärikalt sealt minema. Et see on seal gorillade viis, aga kõige suurem gorilla elamus oli siiski ida madaliku gorillade juures ja see oli jälle Kongo poolel. Mujal neid ei olegi tänapäeval kui ainult kongos, neid on väga vähe maailmas kõigest 4000 vabas looduses ja nende juurde minek oli selles mõttes raske, et mägedes on ka raske turnida, aga madalikul oli jälle muidugi see seal oli hirmus väga ja, ja soo ja märg. Ja siis saad ikka põlvini vähemalt märjaks. Aga teisest küljest oli see äärmiselt huvitav, sellepärast et ida madaliku gorillad on kõikidest gorillade kõige suuremad ja need mõõtmed on siis mõõtmed. Teooria teooriaks, aga, aga me nägimegi seda isa, seal ta oli parajasti puu otsas ja nõjatus väga mõnusasti niimoodi puu harude vahele ja väga aeglased sõi puulehti seal ja meie saatjat ütles, et oodake kannatage Varstel saavad lehed otsa, ta tuleb puu otsast alla. Aga see ootamine võttis ikka üle poole tunni aega. Aga, aga lõpuks tuli. Ja siis, kui ta alla tuli, siis ta sealt puu otsast alla tulles isegi oli nagu kahe jala peal ja, ja noh, see oli siis mõõte oli umbes niimoodi, et ma vaatasin, et oli umbes minu pikkune ehk siis kuskil meeter 80, natuke peale. Aga tema kaal oli kuskil üle 200 kilo, et ta on ikka kohutavalt palju võimsam lihaselisem kui inimene teada, et kaaluvad nad just nii palju või selle tuuris ja et see on ühesõnaga need kõige võimsamad hõbeseljad, need kaaluvad vabas looduses üle üle 200 kilo loomaaedades muide, võib-olla suuremaid, sellepärast et meil on vähe liikumisvõimalusi ja palju süüa. Et siis nad lähevad natukene rasva nii-ütelda. Aga siis ma vaikselt mõtlesin, kellega teda võiks võrrelda, tal oli oma nimi ka tuttavate hulgas ei üldse. Ja kuulus eestlane Baruto tuli mulle meelde, et ütleme, meie, meie kuulus sumomaadleja tema kaalub umbes 170 kilo. Aga siis paneme veel umbes 50 kilo otsa, siis on nagu see seisa gorilla ja tema nimi oli Chima Nuka. Ja selle kohta ütlesid meie saated, et, et see on teadaolevalt siis maailma kõige suurem gorilla teiseks, kõige suurem gorilla vabas looduses. Ja nad rääkisid ka sele Chima Nuka loo otsima nukalollinud oma haarem ja naised ja lapsed tal seal ümber. Aga et ta oli siis võidelnud kuskil mõned aastad tagasi, siis selle üldse teadaolevalt suurima Vaba korrillaga, kes elab sealsamas Kongo madaliku kaitsealal ja selle suurima gorilla nimi oli noh, inimese pandud loomulikult nimi on muga rukka ja seda tõsta olid siis ka oma vaatlejad jälginud ja see oli siis niimoodi, et see muga Rukal oli omal see haarem. Kuid tali ühekäeline, ta oli kaotanud juba lapsepõlves kuskil salaküttide lõksus ühe käelaba. Ja nüüd siis Chima Nuka oli kasvanud nii suureks ja võimsaks Barutoks. Et ta julges siis minna võitlema selle isaga ja ta oligi noorem ja tugevam ja nii sai ta selle muuga rukka endise haaremi endale. Ja nüüd ta seal oli, see oli, see oli, see oli väga võimas elamus ja ja mõist korra nagu, kui ta must möödus, kui ta puu otsast alla tuli, siis ta must mööda minema oma taganesid niimoodi kuidagi nii nagu eeskirjad ette nägid, heitis mingi pilguga, väitis pilgu ja siiski jäi korraks seisma ja siis vaatas niimoodi alt, kolm on niuksed, tumedad pruunid silmad, niimoodi korra niimoodi vaata see, see oli mingis mõttes isegi natukene tuli nagu hirm peale sel hetkel täie saatjad olid lähedal turvale ei loomulikult tegelikult mingit ohtu ei olnud, aga lihtsalt ikka pilke pilk ja ja selles oli midagi ausalt öeldes midagi inimlikku selles pilgus. Ja siis ta hakkas taks ööde sealt kuidagi ja siis täiesti meist välja tegemata hakkas seal midagi seal rahulikult jälle sööma seal mingit bambusevõrseid ja ja see, Ta on tõesti niisugune väga eriline pilk, mida ma ei suuda siiamaani unustada, öeldes ja ja kui me tagantjärgi sellele suurema korillaga kohtumisele mõtlen, siis see tunne, mis, mis põhiliselt ikkagi jääb. Niisugune, mis on jäänud, on aukartustunne tugev aukord maailma suurima inimahvi ees. Ja noh, et kui nüüd siia lõpetuseks midagi öelda, et ega siis temale ma seda ei julenud öelda, aga siin ma julgen vabalt siis Velgaks proovida. Õidia igaks juhuks, parem praegu, kuid kartega kuritsima nukat läheduses ei ole, aga olgu siis selle saate lõpetuseks veel üks väärikas rahulik isa gorilla nagu sõnum. Mitte niimoodi niimoodi ütlevad inimesed, aga, aga isa gorilla ütleb siis niimoodi. Oli väga veenev. Tore seesugune oli siis tänane saade inimahvidest Aafrikas, millest tuleb juttu. Järgmises läheme Aafrika kõige rahutumale vulkaanile. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
