Siga lendab. Orav lendab. Asja oravi lenda ju. Ja oravad on ka täiesti olemas. Te peate nüüd kahjuks mängust välja minema,  oliveriga mängime edasi. Vaadake, mina tahaksin sellist oravat, kes lendab. Lendorav on Eesti metsades elutse väga haruldane imearmas loomake. Pehme allikakarva, ilusate nööbisilmadega oravamoodi tegelane. Esija tagajalgade vahel on lendraba suur nahavolt,  mida loomake puud puule liuglemiseks lennusinna kasutab. Lennuara on sedavõrd austatud liik, et on kandu punasesse raamatusse. Kuulge, miks te arvate lendarav üldse siin elab? Ja ega lendaravi igas metsas ei ela ja ta on  nii haruldane loom, et tema nägemiseks on parem teada mõnda  lendarava uurijat. Ja ma just ühte tean. Lähme kohtume ta, oota meid siin metsa vahel. Lähme vaatame, mis ta meile räägib. Saame tuttavaks, poisid, anud puuda, need on poisid. Tere, mina olen uto, mina olen. Uudo. Kas sa uuridki lendoravaid? No ka seda teen jah. Kus need lendoravad siis on? Mis te arvate, kus kohas lendoravad võiksid elada,  kas nad rohkem elaksid parema meelega elaksid lageda peal või,  või metsas või rabas või? Ma ei tea, seal on, seal on tal parem ringi lennata,  aga mõtle Oravad ju elavad näiteks ju metsas tavaliselt,  et tema on ju ka järelikult orav, kui ta lendorav. Ta peab ju kuskil saab ronida. Ja, aga metsas ei mahu ju lendama? Ma arvan, mahub ikka küll. Mis sa arvad? Nii mets on, mets on nagu õige tee, sellepärast et et noh,  tavalised oravad elavad ka metsas ja, ja lendoravad elavad  ka metsas. Aga mis te arvate, millistes metsades lendoravad  võiksid elada? Põlismetsades või noortes metsades nagu põllus,  metsades on palju puid, siis on tihe mets seal  ja raiutud, neil on seal hea rahulik elada,  aga mets on mets. Tegelikult, mis vahe nendel kahel metsa ala on? No metsadel on oluline vahe. Tegelikult meil päris põlismetsa Eestis praktiliselt ei olegi,  põlismetsaks loetakse sellist metsa. Kus inimese käsi, noh, ei raiumist, midagi ei ole toimunud  juba sadu aastaid. Valdavalt meil on Eestis majandamisad, eks kus,  kus inimene on perioodiliselt käinud, raiunud metsa? Seal tekivad lageraied, siis kasvab noormets ja,  ja siis, kui, kui ühe metsapõlve jagu on vähemalt olnud. Mets ise niimoodi kasvanud, nii nagu ta loomulik,  kui on, siis seda loetakse loodusmetsaks,  nii et nii et lendoravaid tasub eelkõige otsida just  loodusmetsadest sest seal on metsastruktuur metsa. Sellised erinevad tingimused on kõige loodus lähedasemad. Nii et nüüd nüüd me peame, et lenduravat leida,  me peame otsima ühe loodusliku metsa. Aga mis see metsa Metsapõlv no metsapõlv on nii nagu, nagu inimpõlv,  eks et noh, kui vanaks üks, üks mets. Kasvab ja siis ta noh, nagu kõik me sünnime,  sureme üks selline tsükkel, seda nimetatakse metsapõlveks. Lend oravale sobib elamiseks loodusmets,  kus pole liigselt häirijaid ja on piisavalt vanu puid. Eriti armastab ta vanaks läinud haavapuid. Aga kui vana see puu See puu on siin haab ja, ja kuna lehtpuud kasvavad kiiremini  kui okaspuud, siis, siis see, see puu on muidugi vanem kui  need kuused siin taga. Noh, tema vanus võiks olla kuskil 75 80,  aga vallaga isegi 90 aastat vana. See mets on jah, siin päris, hakkab juba lendoravale vist  sobivaks muutuma, see on kuskil 70 aastane haavaga ja,  ja siin siin võiks olla nendes haavades inimesi õõsi haaval  on niimoodi, et et kuskil 60 aasta vanuselt hakkab haab  seest mädanema ja siis siis enam head puitu ei saa,  sellepärast raiutakse enamus aavikuid maha juba 50 60 aastaselt. Aga lendoravatele on vaja õõnsust ja õõnsust tehakse just  mädahaava sisse. Sest kõva puu sisse on raske õõnsust teha,  eks. Aga poisid, äkki äkki me vaatame, äkki leiate siit juba  ka esimesed õõnsused? Mine tea, võib-olla leiame ka lendorava siis siit. Ma arvan, ma parem sulle selga ei roni. Aga kuidas päriselt neid õndsusi otsitakse? An omal jalad ju all ja ja ega ega neid õõnsusi ei pea eriti  lendarava õõnsusi ei pea otsima siis puuladvast. Me võime vaadata ka hoopiski lendorava tegevusjälgi otsides. Ja kui me neid leiame, siis alles hakkame vaatama,  kus see õõnes on. Ja lähme vaatame, me peame vaatama eelkõige  siis suuremate haabade alus aluseid otsima,  nii et lähme vaatame. Nii sa vaata seda puud seal ma vaatan sind. Näe, ongi lendarava pabulad. Nii järelikult järelikult siin võiks olla õõnsust  ka äkki. Õõnsust on parem vaadata kaugemalt, siis on muidu peab väga lahke,  näe, ongi väga hea. Aga kus poisid on? Me. Ei läinud, mitte ühtegi. Oota, kas sa nägid mõnda? Ei näinud, me küll nägime, vaatasime seal üleval. Päris suur, no vot Ometi ju kõrgemal? No ja ikka ei näi Meie olime palju kavalamad, meie vaatasime hoopiski maast. Ega juhuslikult lendara ei ole pabulaid maha jätnud. Ja leidsimegi õõnsuse paneme teid maha, siis lähme vaatame  neid müüne. Ei. Siin vaata. Sellised kollased on jah. Aga mis te arvate, mida need lenduoravad võiksid süüa,  et sellised kollased pabulad tuleks? No aga kas metsas on selliseid asju? Ei ole, kui siin kellelgi telekas on, siis võib-olla isegi  simpsoneid on, aga ma ei usu. Et lendoraval on telekas ka metsas Ma ei tea, võibolla aga äkki lähete vaatate midagi sellist,  mis, mis sellise kollase värvi võiks anda siin metsas. Ehk leiate. Nii vaatame, mida te siis leidsite. Kõigepealt te olete otsinud ilmselt maa kõike seda toitu ja. Aga? Jah, aga nüüd kõigepealt mõelda ka sellele,  et, et äkki lendarav üldse ei käigi maas. Siis siis ta ei saa ju neid ülaseid. Ülane on üldiselt mürgine ka. Nii et nii et ülast ja, ja lepiklille see on küll päris  päris sama värv nagu pabulgi, aga, aga seda,  seda ka lend, orav ei, see vahest tõepoolest aru harva söövad,  lendoravad ka käbisid, aga sel juhul nad söövad noori  käbisid ja nemad ei söö mitte seemneid, vaid just neid käbisoomuseid. Nii see on nüüd samblik, jah. Nii see on, seinakorp siin. Ja, ja jällegi ilus värvi poolest hästi sobilik. Aga, aga samblikud üldiselt ei ole väga toiteväärtuslikud,  nad ei, nad ei anna suurt midagi. Aga sinul on siin veel kuuse. Võrsed. Ka need on põhimõtteliselt noh küll nii vana võrse võrset ei  söö lendorav, aga kui, kui need võrsed on hästi noored,  siis nad võivad neid süüa. Siis kui, siis kui on need sellised helerohelised  ja hapuka maitsega. Nii, aga, aga sul on veel seent siin? Vot seente kohta ma ei oska jälle ütelda,  võibolla mõningaid seened, mis puu otsas kasvavad,  äkki nad neid söövad, aga meil ei ole teada,  et et lendoravad eriti seeni sööks. See on haavaurb ja praegu on ta juba ära õitsenud. Aga siis, kui ta õitsema hakkab, tal on,  siis tal on kollased tolmukad ka ja vot need urbadest. Eriti kaseurbade kollane, see, see on enamasti,  mis annab siis sellele pabulale ka kollase värvi,  nii et nii et lendoravad söövad kõigepealt pungi. Urbi kui lehed tulevad, siis hakkavad lehti sööma,  lehed on põhiline toit ja, ja siis lähevad pabulad rohelist  värvi ka, sest lehed on ju rohelised. Kui me, kui me leiame näiteks puu alt pabulad  siis me alati ei tea üldsegi, kas need loomad on seal käinud  söömas või on tal pesa seal. Nii et selle sellepärast on lendaravat üsna raske leida või,  või teada saada, et kuskohast ta on, kas selles õõnes,  mida me leidsime, kas seal on lendara või ei ole. Võib-olla ta käis lihtsalt seal söömas korraks  ja juhuslikult mõni pabul kukkus ära. No Udo näitas meile ühte naljakat sõrmust. Me mõtlesime, et ta tahab kellegagi kihluda,  kuid see oli hoopis lendan kaela pandav raadiosaatja,  see on natuke nagu ilvese, see. Kas. Kaelustamise. See. No eks ta on samasugune saatja ikka, ainult et Ilvesel oli  ta tunduvalt suurem. Vaata, Ilves on suurem loom ja, ja temal oli,  temal oli teistsugune, teist tüüp saatja,  tema saatis tema, saatis signaali kohe satelliidi peale üles,  siis siis arvutisse. Salvestati, aga, aga Lendarav ei jõua sellist tüüpi saatjaid  kanda ja, ja sellepärast on seda tüüpi saatjad,  seda tuleb. Seda signaali tuleb kohe metsas. Leida üles, kuskohas see loom täpselt on. Aga nii, et meil ei ole võimalik võimalik niimoodi,  et istud mugavalt toolis, vaatad arvutist,  kus loom liigub, sellist lõbu lendoravate uurijatel veel ei ole. No siin tundub, nagu oleks mingi patarei  ja see on patarei, see on suurem osa sellest sellest kaalust  ongi patarei, saatja ise on palju väiksem  ja kergem. Ja see see metalne rõngas, mis ümber kaela  siis läheb. See on peale selle antenniks veel siis selle,  see annab signaali kuni kilomeetri kaugusel. Nii et siis siis, siis saab hakata otsima,  kuskohas ta on. Enne ma ütlesin, et, et see raadiosaatja saadab,  nüüd on, see, võtab raadiolaineid vastu. Nüüd me saame teada, kus kohas, kus kohas see loom on  ka enne rääkisime, et et loomadele pannakse kael kaelus kaela,  see on siis saatja. Ja nüüd siit saadetakse signaal välja. Ja nüüd on vaja teist poolt, millega see vastu võetakse,  see on siis vastuvõtja. Ja et vastuvõtja paremini vastu võtaks, on veel vaja antenni. Ja meil siin metsas on. On kaks lendoravat, kellel on raadiosaated kaelas. Kes on see, kes otsima hakkab? Võib-olla teie teie siin vahepeal juba proovisite? Johanna väikesa, võtad selle ja otsid, otsid üles,  kus kohas meil loom on? Näed, võta see kätte. See suund, kuidas ta on, see näitab siis. Siis see suund, kus kohas kõige tugevam signaal on sinna  suunda tuleb minna. Ja neid me neid me peame usaldama siin. Ei, sa võid, nüüd võime rahulikult minna,  sellepärast et, et. Et see signaal tuleb üsna kaugelt Ja kui me mööda lähme, siis järelikult signaal jääb selja taha. Ei, see ei ole kuldnoka kast, see on satsiaalselt  lendaralatele üles pandud kast ja nagu näha,  on see see loom meil praegu siin pesakastis. Praegu teda ei näe sellepärast, et lendaravad on öise  eluviisiga ja praegu nad magavad. Ja ja tulevad nad välja siis peale peale päiksetõusu. Nii no tegelikult ju lendaravad ei lenda,  Neil ju ei ole tiibu. Kes on kes, kes on ainukesed imetajad, kes tõeliselt  lendavad na? Tubli ata. Nii aga, aga lendaravad, lendaravatel on,  on selline lennunahk küll, aga see on siis esi  ja taga jalgade vahel selline nahavolt, nii et kui loom ise  on umbes umbes nii lai seljast ja siis, kui ta need käpad  laiali Sirutab ja selle selle naha ka laiali sirutab,  siis see pindala läheb kolm korda suuremaks mõlemale poole  kere tuleb sama lai nahavolt veel. Millega siis siis see lennupind suureneb? Liuglev, just lendaraval on suured lennunahad,  seepärast liigub ta maa peal väga kohmakalt. No näete. Vanasti hüüti neid lihtsalt ka lendavateks oravateks,  noh sest sest tõepoolest siis kui pimedas  või vaadata, kui, kui taeva taustal on näha,  kui ta ühe puu pealt teise peale hüppab ja oma lennunaha  laiali paneb, siis tundub, nagu oleks lind läinud muh üle,  kui me siin neid õõnsus otsime. Miks siin pesakast on? Vot nagu selleski metsas, see on suhteliselt noor mets ja,  ja siin lihtsalt looduslikke õõnsusi ei ole  nii palju ja, ja sellepärast me panime siia pesakaste lendoravale. Et noh, siis on ka kergem neid uurida. Kas nad elavad seal terve perega seal öölsuses? Jah, kui pojad on, siis loomulikult pojad  ja ema elavad koos isa nende juures siis ei ole. Ja, ja lendorava pojad on üsna pikka aega pesas,  enne kui nad see välja hakkavad tulema, kaua siis. See on kuu aega või rohkem kui kuu isegi poolteist kuud on  nad pesakastis, siis alles hakkavad või pesades  siis hakkavad alles välja tulema palju, päris pikalt  ja siis on nad juba enam-vähem vana looma nägu,  sest sest kui nad sünnivad, siis nad on nad pimedad,  kurdid paljad. Aga lennunaha alged on juba olemas, kas nad kraabivad ise  neid uusi? Niisugused loomad, kes iseendale õõnsusi puusse teevad,  on päris vähe, et nemad, nemad ei tee. Aga ühest linnust, kes seda teevad, me oleme juba rääkinud,  et või mitmest õigemini jah, rähnid, rähnid teevad  siis puu sisse õõnsuse või tekib see õõnsus sinna  looduslikult mõne või tähendab mõne seene elutoimel. Ja siis. Lihtsalt lendaravad võtavad selle õõnsuse üle. Nii et ühesõnaga lendoravad ise neist. Ei tee aga noh, nende õõnsustega on veel terve rida teisigi loomi. Kes, kes siis kasutavad neid õõnsusi? Nahkhiired näiteks jälle teie suured lemmikud. Neid võib seal olla mitut erinevat liiki. Aga samuti võivad olla igasugused linnud,  seal võivad olla vaablased, herilased, putukad võivad sinna  oma pesa teha. Ja siis vahel ka mõnda suuremasse auku võib näiteks nugis  sisse pugeda. Aga meie Heikiga arvasime, et lennuaraval ei saa küll ühtegi  vaenlast olla, Ta lendab ju nii kõrgel. Uudo ütles, et ikkagi on, kes siis? Lugiseki. Sügised on jah, et praegusel ajal kõige kõige suuremad  vaenlased looduslikud vaenlased Kas lendaravi saaksime meie ka kuidagi kaitsta  või aidata? Lendaravate kaitsmine või aitamine sõltubki meist ju  inimestest eelkõige. Nii, kuidas me metsa kasutame, me kõik ju kasutame kuidagi  metsa ja sellest sellest sõltub kas, kas me jätame lendoravatele. Elupaiku alles või mitte? Teie vanune poiss Forseliuse Gümnaasiumist näiteks algatas  aasta tagasi korjanduse. Korjandus, mida see lendura siis selle rahaga teeb? No ega lendorav ise ei teegi rahaga midagi,  sest sest nendel ei ole siin metsas raha vaja. Aga kõik sellised looduskaitselised tegevused,  mida, mida siis ühe või teise liigi kaitseks tehakse,  need vajavad ju raha. Kuule eik, äkki me võiksime iseenda korjanduse teha  ja siis saaksime me ka neid lendoravaid aidata. Kuule, aitäh, et sa meile nendest lendväravatest rääkisid,  aga nüüd me peame lendväravatele raha koguma minema.
