Sihtasutuse Järvamaa juhataja Ruta Aarma sõnul on üsna tuntud fakt, et Järvamaal kasvab rohkem Lüpsilehmi kui seal elab tööl käivaid inimesi. See on ka üks põhjus, miks toidupiirkonnana otsustati populariseerida just piima ja piimatooteid. Oleme kutsunud kaasa Järvamaal tegutsevad muuseumid teada-tuntud Imaveres, piimandusmuuseum aga Tammsaare muuseum, vargamäel oleme avatud kõikidele koostööpakkumistele, meie toitlustusasutustega, meie kohvikutega vaatame kindlasti meie ottide poole ja ka meie kooli toitlustusvaldkonna poole. Ott on siis otse tootjalt tarbijale liikumine, aga mis saab olema piimade ja kas see hõlmab ainult Järvamaad? Piimatee on idee, mida me proovime siis toidupiirkonna aastal käima tõmmata. Ei ütleks, et vaatame, kuidas maakonna piirist maakonna piirini katame. Pigem lähme meie juures teele ja äkki jõuame isegi ka riigipiirist riigipiirini. Maaelu ministeerium kuulutas toidupiirkonna välja juba seitsmendat korda. Järvamaa võtab toidupiirkonna tiitli vastu 14 10. mail. Praegu on toidupiirkond Põhja-Eesti Kadrina vallas Lääne-Virumaal tegutsev kuusiku loodustalu. Perenaine Sirje Kuusik ütleb, et Põhja-Eesti on populariseerinud kartulit Tra. Tema kinnitusel võib juba praegu öelda, et piirkonna kohaliku toidu pakkujad on toidupiirkonnas osalemisest ainult võitnud. Uued tegemised rohkem, oleme nähtavad ja me oleme saanud tugevamat teavitustööd, reklaami tuge ja meie kogu tegevus on saanud tugeva tõuke. Igal piirkonnal on mingi toidu eripära, mis see Põhja-Eesti eripära on? Uurisime põhjalikult, mis annetoormed, mis meile oli see loomulikult läbi ajaloo olnud ja siin võiks märksõnad olla tul omas võtmes muidugi, ja on meil Oder, sealt siis karask ja erinevad pudrud ja toidud ja loomulikult me oleme põhjarannikule, kala on meile hästi oluline ja tegelikult ka viin tervislikkuse teemades kui ka toidu sisse panemisel, mõningatel juhtudel need on need toormed, mis nagu kõige rohkem on esile tulnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.
