Seitse aastat tagasi muudeti Eestis mitmeid seadusi, mis pidid laenamise turvalisemaks muutma. Rahandusministeerium tellis uuringu, et teada saada, kas muudatused on mõjunud ja kas laenamine on seeläbi muutunud vastutustundlikumaks, räägib rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juht Toomas. Auväärt. Üldiselt võib järeldada, et paranemise märgid on nagu toimunud. Mis puudutab pankade poolset laenamist, siis seal on selgelt näha, et viivises olevat laenude osakaal nagu vähenenud. Kui vaadata nagu mitte-pankadest laenufirmade poole, et siis ikkagi viivislaenude osakaal on päris suur. Kuna erinevaid krediidiasutusi on üha enam ja laenatakse järjest rohkem, siis on oluline, et inimesed mõistaksid laenamisega seotud kohustusi ja õigusi. Uuringu käigus tegid teadlased eksperimendi, räägib Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja Siim Espenberg. Ühele grupile inimestele näitasime järelmaksu võtmist nii nagu tavaliselt viiske näidatakse, ehk siis, et mis on nii-öelda kuutasu. Antud juhul oli see üks murutraktor nii-öelda teisel grupil näitasime lisaks ka kogu summat, mis selle toote tuleb siis maksta, tuli väga selgelt välja see, et inimesed, kes nägi kogukulu, oli umbes üheksa korda vähem valmis seda toodet ostma. Teadlased andsid ka soovitusi, mida teha selleks, et inimesed ei jääks laenude tagasimaksmisel hätta. Näiteks on üks võimalus luua positiivne krediidiregister, kus kõigi inimeste laenud ja rahalised kohustused oleksid ühes andmebaasis, räägib Toomas. Auväärt rahandusministeeriumist. Et siis see laenufirma saaks teha sellise vastutustundlikuma nagu otsuse, et kas inimene siis suudab seda laenu tulevikus teinud või mitte. Et millal see plaan nagu valmis, et kuidas seda registrit luua, aga seda detailset dokumenti me ei ole veel avalikustanud, aga loodetavasti sel aastal, nagu saab avalikuks Uuringus käsitleti veel ka sotsiaalmeediagruppide vahendusel laenamist. Siim Espenberg. Väga selgelt tuleb välja see inimeste vähesed teadmised finantskirjaoskuse teemal, et ollakse valmis võtma ka nii-öelda sisuliselt ulmelist intressimääradega laenusid. Toomas auväärt ütles, et lõpuks on laenamine iga inimese enda vastutus. Küll aga saab riik aidata teavitustööga.
