Kuna raiesurve on nendele metsadele väga suur,  tegutsevad looduskaitsejad siin ajaga võidu. Meie metsade avastamata vääriselupaigad. On ohus see ongi nüüd, mis on ühest pullis metsast alles jäänud. Vana vana puu. Millal vajab metsloom inimese abi? Teatama peaks kindlasti siis, kui on selgelt näha,  kas vigastus või loom on füüsiliselt kinni jäänud. Väikelehelinnu saabumine kuulutab kevadet. Minu selja taga männipuu oksa peal istub,  värb kakk. Ta on Eesti ja tegelikult kogu Euroopa kõige  pisem kakuliik. Võib ju tekkida küsimus, miks ta inimest ei karda. Äkki on tal midagi viga? Ei, tal pole põhjust inimest karta, sest me pole talle ohtlikud. Elus võib aga tulla ette selliseid olukordi,  kus metsloomad vajaksid abi. Kuidas me teame siis täpselt, millal. Keskkonnaamet saab hädas metsloomadest teateid iga nädal. Sageli loomad, inimeste sekkumist siiski ei vaja. Õnneks enamus juhtumeid lahenevadki nõuandmisega,  aga, aga viimane juhtum siis mis mis mul oli,  oli, oligi enam-vähem nädal tagasi, kui metsatööde käigus  ajati karu ema kogemata pesa pealt minema  ja sinna poega või pessa jäid neli poega. Et õnneks need metsamehed olid nagu üsna teadlikud ja,  ja käitusid väga õigesti, et nad teavitasidki kohe riigi infotelefonile,  sealt jõudis see info meieni. Andsime neile nõu, sealt see töö kohe pooleli jätta  ja sealt sündmuskohalt lahkuda ja, ja niimoodi nad  ka tegid. Ja siis paar päeva hiljem läksin seda olukorda ise  üle vaatama ja, ja leidsin sealt, et karuema oli ilusti  tagasi tulnud ja, ja kõik oma pojad kaasa võtnud ja,  ja turvaliselt siis oma teed läinud. Karudega võib vahel ka teisiti minna, just siis,  kui ei õnnestu enam seda ema ja. No jah, pahatihti varasemalt on juhtunud selliselt,  et, et kas siis noh, see olgu ta siis metsamees  või jahimees või kes iganes sinna karupesa peale sattudes  ajab selle ema minema ja siis kardab, et need pojad on seal  nüüd üksinda ja, ja võtab need ära sealt kaasa  ja toob siis koju ja üritab siis leida lahendust,  et et kas on keegi, kes neid poegi üles kasvataks  või kas midagi saaks nende heaks teha. Et siin paraku ühtegi head lahendust tegelikult ei ole,  sellepärast et. Vähemalt Eesti tingimustes karu selliselt üles kasvatada,  et ta pärast päriselt ka metsas Loomuliku loomana hakkama saaks et selle võimalus on väga,  väga väikene ja, ja varasemad praktika on näidanud,  et see tegelikult siiski ei õnnestu nendest karudest. Tihtipeale saavad sellised nuhtlusisendid. Ja ega see ka kasvatamine liiga lihtne ei ole,  et, et alati nendega ka hästi ei lähe. Et siin eelmise aasta näitena, kui kui üks karupoeg  siis sellisel moel metsast ära ära toodi siis. Ta küll püsis mõnda aega elus, aga, aga nagu me kõik  ajakirjanduse vahendusel juba kuulnud oleme,  siis helistajas ta mõne aja pärast oma otsa leidis. Kuidas ma saan aru sellest, et üks metsloom vajab abi? Inimesed arvavad nagu sagedamini, et loomadel on mingisugune mure,  kui seda tegelikult on. Ja hästi lühidalt võiks öelda, et teatama peaks kindlasti siis,  kui on selgelt näha, kas vigastus või loom on füüsiliselt  kinni jäänud näiteks kas mingi võrgu või nööri sisse  takerdunud või midagi sarnast. Oletame, et inimene kõhkleb, ta ei ole päris kindel,  et kas nüüd see loom on hädas, kas ma peaksin sekkuma,  mis on see õige soovitus, mida teha? No mina kindlasti ei soovita otsima hakata esialgu infot internetist,  sellepärast et seal on nii-öelda kõikvõimalikke nõuandeid  võimalik leida. Et tasuks helistada ikkagi riigi infotelefonil,  rääkida seal võimalikult täpselt ja detailselt see info ära  siis need riigi infotelefoni töötajad oskavad  selle juhtumi suunata nii-öelda õige ametkonnani  või õige spetsialistini ja siis saab sealt juba nii-öelda  täpsemad juhised või nõuanded. Kui vaadata üldisemalt nende hädade peale,  mis metsloomadel võivad tekkida ja kus nad päriselt abi vajaks,  siis mis on sellised levinumad asjad ja,  ja kellega need juhtuvad? No kindlasti kõige enam juhtumeid Juhtub lindudega ja, ja paraku hästi, tihti on need kas  mingid tiiva või jalaluumurrud, aga on ka juhtumeid,  kui kui lind on saanud lihtsalt põrutada  või või tal on mingi muu viga või, või näiteks merikotkastel,  kellel leitakse mõnikord neid pliimürgistusega  siis neid on võimalik aidata ja sellisel juhul see kindlasti  ka ette võetakse. Kevad on ka teadupoolest loomalaste hooaeg. Kuidas inimesed peaksid käituma, et, et soovist võib-olla  loomalastele abi osutada ei tehtaks hoopis neile halba? No kõige tavalisemad juhtumid, mis meieni jõuavad,  on teated, kas siis kitsetalledest või jänesepoegadest,  kes inimese arvates on kummalises kohas ja,  ja leitaksegi üksi olevad pojad. Et siis ei tohiks kindlasti neid poegi sealt ära tuua. Kui on selge kahtlus, et nad on väga sobimatus kohas,  siis tasub kindlasti jälle ikkagi konsulteerida spetsialistiga,  kes siis vastavalt konkreetsele olukorrale hindab,  et kas, kas võib-olla on mõistlikum pisut nad ümber  paigutada sinna lähedusse, et nad ei oleks otseses ohus. Aga, aga inimestel endal kindlasti neid nagu ümber tõstma  hakata ei tasu ja kindlasti ära viia ei tohiks. Praegusel kevadisel ajal võivad olla ka näiteks meie  rannikul hüljeste pojad ja tihtipeale need püüavad kohe  kaugelt pilku ja inimesed lähevad juurde,  et kuidas siin soovitus on ja õige käitumine. Hülgepojad on jah, niisugused ka täpselt nagu kõik pojad,  et nad tunduvad niisugused nunnud ja abitud ja,  ja, ja kindlasti aidata tahaks. Ja, ja kui, kui ta seal ka üksinda on, siis see tundub  inimese jaoks niiline natukene loomuvastane,  et inimese last ju ei jäeta üksinda. Et kuidas siis see looma laps seal üksinda on,  aga hülgepoegade elu ongi selline, et nad hästi suure osa  ajast on üksinda, sellepärast et ema käib meres toitumas,  et tal oleks piima, mida, millega poega toita ja,  ja poeg iseenesest vees ei taha olla ja talle ei meeldi seal olla,  ta saab küll seal lühikest aega viibida,  aga, aga vette ajada teda kindlasti ei tohiks  ja ta peabki olema üksinda just seal kuival maal  või jääserva peal, kus iganes ta parasjagu  siis on. Vahel tuleb ette olukordi, kus metsloomad satuvad meie  elamiste juurde ja juhtub nii, et hoopis inimene vajab abi. Mida siis ette võtta? Möödunud sügisel ilmus ühe maakodu hoovi ühtäkki kartmatu  metsise kukk, kes inimest ei peljanud ning hakkaski seal käima. Sügisel, kui riisusin, siis ta oli ka paar meetrit must  eemal päris lähedal ei tulnud. Ja täiesti kohe. Nagu kuduloom Miski ei ennustanud ohtu, kuni ühel veebruarikuu päeval  käitus metsis ootamatult. Võimalik, et linn pidas maja hoovi oma territooriumi ks  ning soovis ennast kehtestada. Mul olid lapselapsed nädalavahetusel siin  ja siis ehitasid lumest onni siinsama sarja peal,  siis see mets siis oligi. Ja siis, kui mul poiss siis lapselaps tõusis,  siis püsti just siiasamasse tuli nagu eemale  ja ma ei tea, mis selle metsasega siis juhtus. Järsku läksid siis peas kõik suleturri ja kael venis pikale  ja tiivad läksid laiali ja hakkas nagu tema poole niimoodi  vihaselt kohe tulema. Siis lapselaps hakkas sealt ära minema, ütlesin,  et jookse ja siis jooksis või metsis, tõusis lendu ja,  ja lendas, noh niimoodi, et ma ei tea, ta puudutas ta mütsi  või noh, ja niimoodi nagu pähe talle. Ja muidugi, see oli ehmatav kogemus. Mida siis teha sellises olukorras, kus üks metsise kukk on  tulnud inimeste maamaja hoovi ja ei karda inimesi? Need on ka tihtipeale sellised olukorrad,  kus arvatakse, et loomal on midagi viga,  et loomal iseenesest tegelikult midagi otseselt viga ei ole,  füüsiliselt on ta kõik terve ja, ja abi ta ei vaja. Aga, aga sellisel juhul üldiselt tasub see loom sealt noh,  minema peletada lihtsalt ilma talle viga tegemata ära peletada. Kelle poole siis tegelikult inimene pöörduma peaks,  kui tal on vaja kaitset või head nõu, kuidas looma eest  ennast kaitsta? No ikkagi helistada võiks sinna üks, kaks,  neli seitse ja rääkida selle mure ära ja  siis nemad ise, kas nad oskavad juba ise nõu anda  või kui tunnevad, et nad vajavad veel täpsemaid juhiseid  või see inimene vajab täpsemaid juhiseid,  siis nad suunavad ikka kas keskkonnaametisse Ja siis. Keskkonnaameti spetsialist saab nõu anda,  et mida siis sellisel juhul ette võtta, seal võimalused  olenevalt olukorrast on erinevad. Et mõnel juhul see inimene, ta saab ise selle asjaga hakkama,  aga, aga juhul, kui siis see inimene ise  selle asjaga hakkama ei saa, siis võimalik on pöörduda näiteks. Kas jahimeeste poole Kellel on siis lihtsalt loomadega rohkem kogemusi  või loomadega, jah, ümberkäimise või suhtlemisega rohkem  kogemusi ja kes saavad siis lihtsalt appi tulla? Kokkuvõtteks võib öelda, et õnneks enamasti metsloomad  siiski inimeste abi ei vaja. Kui aga näete, et on tarvis sekkuda, näiteks on loom kuskile  kinni jäänud või ta on vigastatud siis helistage nõuande  saamiseks telefonil üks-kaks neli seitse  või võtke otseühendust keskkonnaametiga. Siin Hiiumaa vanades looduslikult kasvanud metsades leidub  veel erilise liigilise koosseisuga päris elupaiku. Kuna raiesurve on nendele metsadele väga suur,  tegutsevad looduskaitsjad siin ajaga võidu,  et neid kohti leida ja kaitse alla võtta. See, mis siin tüve peal on, selline. Sambliku kiht, eks ole, ja, ja siin on sellised pisikesed  nagu väiksed koopakesed. On jah, niimoodi hästi lähedalt vaatad. Tegelikult noh, kui luubiga vaadata seda veel,  siis selle koopa sees on selline nagu teine ring. Nagu teine, teine väike koopakene sees et täiesti eripärane liik,  keda kellegi teisega sassi ei aja, meil. Nii et see on vääriselupaiga tunnusliik üks. Jaa, see on üks ametlikest vääriselupaiga tunnusliikidest ja,  ja selline, kes seega suurepäraselt indikeerib,  et tegu on väga väärtusliku kohaga ja noh,  siin puu peal on tegelikult neid vääriselupaiga tunnusliike teisigi. Sellised punakaspruunid, väikesed paelakesed on harilik  kariksammal jälle kõikjal Hiiumaa põlismetsades hästi sage  liik majandusmetsas kui leiad väga harva,  aga nii kui põlismetsa tuled, siis ta on,  ongi see, mis siin alati olemas on. See mets, kus me siin praegu oleme, see on täiesti kindlalt põlismets,  selline mets, mida mitte kunagi ei ole arvestatavalt raiutud,  kui, siis ainult võib-olla mõni üksik puu. Ja, ja sellise metsa vanuseks võib öelda tegelikult  tuhandeid aastaid. Vääriselupaigad ehk vepid on väga erilised alad meie metsades,  mis võivad asuda ka väljaspool kaitsealasid. Kuna loodus on saanud neis kujuneda ilma inimese häirimiseta,  kasvavad seal liigid, keda mujal naljalt ei leia. Kogu Eesti metsamaast moodustavad vepid praegu 1,5 protsenti. Riigimetsas olevad vääriselupaigad peavad olema kaitstud. Erametsas on kaitse aga vabatahtlik ja seda hüvitatakse. Tegelikult vääriselupaikade kirjeldamine  ja otsimine on ongi metsas liikumine ehk  siis on vaja vaadata üle kõige vanemad metsad,  mis on veel alles ja põhiliselt väljaspool kaitsealasid  asuvad ja käime metsad läbi, et vaadata seda struktuuri  olemasolu ehk siis mis struktuuri elemendid seal on olemas  nagu surnud puud, lamapuud tüükad, vanad lamatüved  ja loomulikult otsime ka liike, sest need veppide  tunnusliigid näitavad tegelikult kõige paremini seda metsa  väärtust ja ja tegelikult kaudselt ka metsa ajalugu väga hästi. Samas raie surve Eesti metsadel on üsna tugev,  et väriselupaikade määrajad jooksevad natuke ajaga võidu,  et milline see seis praegu on. Tegelikult täpselt nii ongi, et tegelt see võidujooks on  kestnud nüüd juba 20 aastat, et juba ju peale eelmise  vääriselupaiga inventuuri lõppu kõik kirjeldamata  vääriselupaigad olid tavapärased majandusmetsad  ja ja neid on loomulikult arvestataval hulgal ära raiutud. Et ainult viimase kümnendi kohta tehtud Eestimaa looduse  fondi analüüs näitas, et umbes 6000 hektarit on  registreerimata vääriselu paiku viimase kümnendi jooksul ära  raiutud ainult riigimaadel. Et eramaade nii-öelda tulemit ja seisu väga hästi me ei tea. Ehk siis see hävimine on olnud ikkagi tuhandetes hektarites  ja need, mida siis nüüd otsitakse ja kaitse alla  ja tallele pannakse, need on need viimased jäänukid päris  viimased metsakillud, mis veel kusagil alles on. Ekspertidel on siin nagu selline luuretöö,  aga ainult hea vilumus näitab selle vääriselupaiga liigi  neile kätte. Siin on kogu see tüvi kaetud ühe vääriselupaiga tunnusliigiga,  kelle nimi on kuuse-nublu samblik. Väga huvitav nimi ja on ja, ja ta on ise  ka täitsa äge liik, selline liik, kes majandusmetsades  reeglina jälle puudub sellises vanas metsas,  kus kõrval on olnud veel hiljaaegu põlismetsatükke,  seal ta võib olemas olla niimoodi laiguti kuuskede tüvede peal,  aga põlismetsas on hästi tüüpiline, et ta on absoluutselt  kõikide tüvede peal. Ja, ja selle liigi puhul siis, et kuidas teda ära tunda,  et, et see kirme. Iseenesest on mõnel teisel liigil ka selline,  aga tema siis jälle sellise koorkihi all on täiesti teist  värvi selline südamikukiht ja, ja see paistab kohe välja,  kui, kui seda näpuga niimoodi ära kraapida,  et ilus kollane värv tuleb siit välja. Nii ega ainult elus puidu peal ei ole. Jah, surnud puit metsas on, on ääretult oluline. Niimoodi laias laastus üldistades võib öelda,  et umbes veerand meie metsade elurikkusest on tegelikult  otseselt seotud surnud puiduga mis tähendab seda,  et, et ligikaudu 5000 liiki Eestis on sellised,  kes sõltuvad surnud puidust ja mitmed surnud puiduga seotud  liigid on siis ka vääriselupaiga tunnusliigid antud lama  tüve peal on siin kohe näha kahte. Nii et siin see. Kogum, siis on üks samblaliik, kelle nimi on paljas hammassammal,  sellised pisikesed, eks ole, justkui siilipea karvakesed  siin püsti ja nende tipus on, on väiksed kollased täpikesed,  et täitsa jälle hästi omanäoline ja ja, ja lihtsalt äratuntav. Teine liik siin on ka jälle luubiga vaadates näeks sellist. Väikest nagu patsikest või paelakest, et kogu see selline punakaspruun,  kiht siin on kännukatik see on ka jälle hästi tüüpiline metsades,  kus on palju lamapuitu, siis on ta kõikjal vähemalt okas  pole oma puidu peal lausaliselt olemas. Ja, ja majandusmetsas, kui teda leiab, siis ainult üksikuid kogumeid. Kui erilised need Hiiumaa metsad on? Vaat Hiiumaa on nüüd Eesti mõistes ikkagi uskumatu pärl. Et Hiiumaa põhja metsavöö, mis Tahkunast üle Pihla soostiku  Kõpu poolsaarele välja läheb on hästi ajaloolise,  hästi pika järjepidevusega metsamaa. Ja proportsionaalselt on siin üllatav letavalt palju põlismetsi,  ehk siis täiesti inimtegevuseta sajandeid arenenud  põlismetsi mis on üliliigirikkad ja siin on terve ports  selliseid liike, mida mujal Eestis on ülivähe  või ei ole üldse. Ehk siis Eesti mõttes ikkagi ülitähtis metsaelustiku  hoidmise koht. Nagu mujalgi Eestis kasvab raiesurvega Hiiumaal. Kohalik tarbimine on seejuures tagasihoidlik,  mis tähendab, et arvestatav osa raiutud puidust läheb  saarelt välja. No Liis See ongi nüüd, mis on ühest põlismetsast alles jäänud. Vana vana puu. Ja, ja, ja siin on näha, et siin on tegelikult need Liigid peal, mida vääriselupaikadest otsitakse  ja siin näiteks on kariksammal paistab välja. Siis on. Suur nööpsamblik on siin. Nende selliste mustade ketastena Ja kui siin otsida, ilmselt midagi leiaks siit veel,  et. Et kohe nad ära ei kao. Kohe nad ära ei kao, aga pikas plaanis nad kaovad kindlasti,  et siin ei ole nagu siit sellest konkreetsest metsast ei ole  siin piisavalt kiiresti midagi peale tulemas  ja pluss nad ikkagi see selles mikrokliimas,  mis siin langil on, et nad ikkagi päris kiiresti kaovad ära,  et, et pikka elu sellistel päris põlismetsa liikidel ja,  ja vääriselupaigaliikidel langil ei ole. Noh, tegelikult siin konkreetsel alal on teada,  et siin ikkagi kasvas väga väärtuslik mets,  et üheksakümnendatel tehti Eestis põlismetsainventuuri  ja see on siis üks põlismetsa inventuuri ala. Ja selle selle puhul on selline üllatav on see,  et sageli sellised inventuuri ankeedid, et kui inventeerijad  neid teevad, et siis need on sellised väga lakoonilised  ja teaduslikud ja tõsised, siis selle metsa puhul oli  selline Selline hüüumärkidega hüüatus kirjas. Tõeline ürgmets. Siin. Ja selles mõttes nüüd me oleme sellest ilma. Kui mõelda inimese tasandil jällegi miks see on inimesele  endale oluline, et need oleksid alles. Oluline ta on eelkõige elurikkuse säilitamiseks,  et meil on kliimakriiside ja igasuguste ühiskondlike  kriiside kõrval veel üks väga suur kriis,  see on elurikkuse kiire kadu mis on puhtalt inimtegevusest  tingitud ja meil on võimalus seda elurikkuse kadu pidurdada. Ja üks meede selleks kindlasti on looduskaitse. Ja üks meede metsade elustiku hoidmiseks on vääris  elupaikade hoid. Ehk siis see elurikkus, mis seal tuhandete  ja kümnete tuhandete liikidega tallel on. Seda me ei saa langil ja noorendikus kasvatada,  see ei ole lihtsalt võimalik. Ehk siis on vaja neid metsi kindlasti hoida. Igavesti, et need metsad tegelikult säilivad  ja püsivad ise looduslikuna kõige paremas seisundis. Ja ma ikkagi väga loodan, et siin 1000 aasta pärast tuleb  keegi teine siia ja näeb seda rikkust täpselt samamoodi nagu meie. Väike lehelind on lehelindudest esimene,  kes kevadel meile saabub seades end erinevatesse puistutesse,  aedadesse ja isegi võserikese sisse juba enne erkrohelisi lehti. Aprilli keskpaigas. Peamiselt toimetavad nad varakult õitsevate remmelgate ümbruses,  kus leiavad hulganisti putukaid. Kõigepealt saabuvad isaslinnud, kes valivad välja  pesitsusala pesa kohast 20 meetri raadiuses tõrjuvad nad  eemale kõik konkurendid. Selleks, et anda märku enda kohalolekust lasevad nad  puuperes lahti laulu, mida on kuulnud kindlasti paljud. Laulu esitab väike lehelind juba mõnikümmend minutit enne päikesetõusu. Selle esitusel on eri kõlasid, kuid vanarahvale meenutas see  laul lüpsimise ajal nirisevat piima, mis pange lendas  mistõttu on väike lehelind ja kutsutud silksolgiks  ja lehma lüpsjaks. Toimeka linnuna on väike lehelinnul esimene kurn pesas juba  lehekuu keskpaigas. Pesakoha valib välja ja ehitustöödega tegeleb vaid emaslind. See kerajas ehitis, mille ühel küljel on lennuava,  asub enamasti mõne kuuse varjus või oksarisu keskel  kuluheina lähedal. Pesa välimine kiht koosneb peamiselt kuivanud kõrtest,  samblast ja lehtedest. Sisemus aga on vooderdatud rohkete sulgede  ja karvadega. Pärast kaht nädalat, mil poeg on pea lakkamatult putukatega nuumatud,  lahkuvad lehelinnuhakatised sellest pehmest kodust. Esimestel päevadel kipuvad nad hoidma ema ligi. Aja möödudes lähevad siiski omapäi ümbritsevat avastama. Kui lehelinnuvanematel on jaksu, panevad nad aluse teiselegi kurnale. Suve keskpaigus lakkab metsamaastike ja koduaedu sisustanud  vanalindude silksolgitamine. See on aeg, mil linnulaulu kuuleb üha harvem. Laulavad nad seni, kuni on tarvis territooriumi kuulutada. Kui mõned sulelised sätivad juba pesitsemise järellõunasse,  siis väike lehelinnud võivad köögiakna taga  või puitseinal tegutseda veel oktoobris i ajades taga  peatuvaid kärbseid ja muid putukaid.
