Kaitseväele soetatakse küll juurde tehnikat ja laskemoona, kuid kõik see on ilma sõduriteta kasutu. Et sõdureid sõjas hoida, on kaitseväele oluline meditsiin, räägib kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülemarst Ahti Varblane. Just seesama teadmine, et, et me ei ole suurriik ja, ja meil on iga inimene arvelt. Sellepärast me oleme ka planeerinud, et kinol vigastada saanu saaks maksimaalselt võimalikult hea ja kaasaegse ravi. Et see on ilmselgelt üks meie tegevuse aluspõhimõtteid. Seda põhimõtet harjutasid kaitseväelased Tartus möödunud nädalal läbi harjutati viga saanud sõduri aitamine lahinguväljalt välihaiglasse. Õppuse üldjuht Valter voomets selgitab. Meil on ette valmistatud, kremeeritud, kannatanud, nemad on siis põllu peal vigastatud, sinna tulevad evakuatsiooniautod, parameedikud annavad lahingkannatanule põlluga labi tõstavata masinasse ning siis Evopeerivata, ütleme siis pataljoni taseme välihaiglasse seal pataljon taseme välihaiglas võtab vastu ta traumameeskond, seal on õde, seal arst, erinev hulk parameedikuid ning peale siis esmast sellist arstlikku abi evakueeritakse kannatanu edasi brigaadi välihaiglasse, mis on juba selline kirurgia ja intensiivravivõimekusega haigla. Kohal olid ka liitlased Taanist ja Suurbritanniast. Võib väga vabalt juhtuda, et, et mõni siis meie evakuatsiooniauto võib meie kannatanuid taanlaste juurde või taanlaste kannatanud võivad meie juurde jõuda. Lahinguväljal kõige sagedamini tekivad vigastused on sellised, mille puhul saab kiire sekkumisega sõduri elu päästa, ütleb voomets. Lahinguväljal tapavad kolm asja. Põhiliselt on suured verejooksud esemetest kinni, ma ei olnud hingamisteed või siis pingeline õhkrind, et need on kõik need asjad, mis siis on võimalik ümber pöörata või, või näiteks verejooksud on võimalik Scutiga sulgeda. Ahti Varblane tõdeb, et raskete traumade ravimist peab eraldi harjutama. Õnneks on Eesti on ikkagi suhteliselt rahumeelne riik, selliseid raskeid traumasid meile ei juhtu ülemäära palju ja, ja kui me tahame tagada nende käsitlemise oskust, siis ei eksi läbi igavesest töö.
