Teadust kõigile täna on saates vulcanoloogia seismo loog Heily Soosalu ja juttu tuleb vulkaan idest ehk tule mägedest. Sellest, kuidas on tänapäeval võimalik vulkaanipurset ette ennustada, kuidas püütakse laavavooge suunata, et päästa maanteid ja asulaid. Ja kuidas tasuks meil käituda nüüd jälle piirangute vabas maailmas nii-öelda vulkaani turistina. Alust annavad jutule hiljutised vulkaanipursked Uus-Meremaal ja Islandil. Arvamusfestivali teadusalale kavandatavat arutelu, kes teadust teeb, see jõuab tutvustav selle korraldaja Merli Antsmaa. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. No meie Eesti ilm on meile pakkunud palju vaheldusrikkust rekordilist kuuma, sinna vahele ka äikest. Aga üks asi, mida Eestis ei ole juba kaua aega olnud on vulkaanipursked mujal maailmas, selle eest vulkaanipurskeid sageli ja alles märtsikuus me rääkisime siinsamas labori saates ka Heili Soosaluga, kes tänagi on laborisaates külas ja siis oli meil teemaks Islandil just äsja purskama hakanud vulkaanike. Nüüd on meie tänase kohtumise vahetumaks ajendiks üks ajakirjas Science tantsis ilmunud teadustöö. Kus siis Uus-Meremaa ja Briti teadlased on avaldanud teate selle kohta, et nendel on õnnestunud need satelliidi pealt jälgides Uus-Meremaa lähedal ühel saarel, mis kannab nime valge või vait Ailenud või Mauri keeles ka Avakari saar, kui ma nüüd õigesti välja hääldada selle selle saare peal purskama hakanud vulkaani kohta on nad leidnud satelliitide pealt, siis niisuguseid andmeid, mis nüüd tagantjärele tark olles oleksid võimaldanud ette öelda, et vulkaan peagi purskama hakkab. Ja nad siin loodavad, et et selle teadmise alusel saabki nüüd edaspidi vulkaanipurset. Võib-olla, et isegi piisavalt ette ennustada, et inimesed sealt eest ära põgeneda saaksid. Aga ma ei räägi sellest nüüd ise pikemalt sellepärast et meil on vulcanoloog ja sotsioloog, stuudios Heidi Soosalu. No mida sellest värskest uudisest nüüd arvata? Esimene asi vulkaanide korral on see tunne oma vulkaani selgita välja need asjad või see asi, millega oleks võimalik tema võimalikku purske aktiivsust ette ennustada, näiteks selle valgesaare puhul. See on koht, kus on aktiivne geotermiline väli ja kogu aeg auravad gaasid seal välja üks ükskord vähem, teinekord rohkem ja, ja tal on selline toimub maa-alune keemine, sisuliselt süsteem nagu aurukatlas, et seal all keeb ja ühel hetkel survel saab liiga suureks ja tekivad plahvatused. Ja seda plahvatanud Dust võib heal juhul siis ennustada selle järgi, et sellele võivad eelneda gaaside suurenenud vabam Nemine võib-olla gaaside koostise muutumine ja neid satelliiti pildilt seal tegu on erinevate ühenditega, nendesse SO2 väävlidioksiid on hästi selline vulkaanid teile omane ja, ja gaas, mida on kerge seiratada, satelliidipildi hea näha ja selle väljumise muutumisest võib ette aimata, et nüüd on varsti pauk tulemas. Aga nüüd on huvitav see, et just satelliidipilt sealt kõrgelt ülevaatlik pilt annab meile parema tulemuse kui siitsamast lähedalt saare enda pealt saadud pilt. No tegelikult võib-olla mõne vulkaani puhul nii ja naa, aga selle satelliidi, mis see suur eelis muidugi on, et ta on kaugseire ja ta on seirajale ohutu ja need laekuvad, need andmed kogu aeg, niipea kui satelliit üle sõidab tulevad uued andmed, no muidugi ta nagu pisteline, et kohalik seire on siis jätkuv seire. Keegi ei pea mingi katseklaasiga kohale minema, et seda võib nagu kaugusest automatiseeritud seda seiresüsteemi ülal pidada, et kindlasti on see hea ja võib-olla nad täiendavad 11. Aga kui tähelepanu väärne, see uudis nüüd vulkanaloogi pilguga on sellepärast et, et vulkaanipursete ette ennustamine on üks väga keeruline töö seniajani olnud. Vulkaanid on nagu omavahel väga erinevad, et mõnel on teatud sümptomid vägagi selgelt näitavad ette, et nüüd hakkab midagi nagu purske taoliste tulevikus varsti tulema, aga, aga no seal ongi see asi. No kõigepealt, kui meil on üks vulkaan, et me peaksime vaat ma pikema vaatlusajaga, et mida ta üldse nagu normaalses elus ette võtta, et kui ta lihtsalt seisab seal, no hea näide on vulkaan Hekla Islandil, mida ma ise olen uurinud, et tema on võimeline tunnikese jooksul tühjast sisuliselt purske ette valmistama, aga noh, see on meil teadmine, et temaga ei ole meil loota, et kolm kuud ette ta hoiab. Aga mõne teise vulkaani puhul no näiteks valge Saarselu Uus-Meremaal, et ta kogu aeg aurab neid gaase, siis peab aimama. Ta peab teadma seda mustrit, et millal, nüüd kui meil on kogu suurem kui midagi. Nüüd on karm. Et meil on purse, aga siis no need võivad olla erinevad elemendid, näiteks maavärinate, gaaside vabanemine. Geodeesia on hästi hea vahend, et GPS-punktid mõõdetakse kuskil satelliidi või selle nagu taldrikuantenniga või siis vaadatakse. No see on, mis on omaette, väga huvitav. Valgesaarele vaadati gaase, aga kaugseirega saab vaadata ka geodeesijad. Et on selline Insar nimega satelliidi interferomeetria, mis on lihtsustatud nagu väga selge põhimõte, sõidame satelliidiga üle vulkaani, võtame pildi ja siis ma ei tea, kaks nädalat hiljem sõidame uuesti või mingi aja järgi ja esimene pilt, miinus teine pilt ja kui on mingi vahe, siis see tähendab, et vulkaan on selle natukese nihu nihkunud, keda võib-olla isegi ainult millimeetreid, aga see on väga väärtuslik info. Ja geodeesia ongi siis maapinna liikumist selline teadmine. Aga nüüd jällegi need teadlased siin värskes artiklis väidavad, et 40 minutit või niimoodi nad oskaksid ette öelda, et selle valgesaare vulkaanipurset et sealt saaks siis inimesed kiirkorras ka evakueerida. Aga kui kaua ette võib vulkaanipurset üldse teada, milline see maailma vulkaanide selline erinev pilt on? Vulkaanide see hoiatusaeg on väga-väga erinev, et mõni vulkaan võib tõesti hakata lambist purskama sisuliselt peaaegu ja mõni teine näitab sümptoome juba nagu pikemat aega võib-olla aastaid või, kuid mõtleme näiteks, meenutame seda kurikuulsat eia fiat Lairgutlit. Et see, et lõpuks purse pihta hakkas, selles olid mõni kuu, oli seis, millist aktiivsust maavärinad hakkasid toimuma ja jõudma maapinnale lähedamal, aga see on väga-väga individuaalne ja võib-olla kõrvuti kaks vulkaani üks hoiatab pikemat aega ja teine väga vahet. Ja tegelikult siis ka, kui me tahame nüüd neid tulemusi paremaks saada, eriti neil, mis, mis vajavad sellist vahetamata pidevamad jälgimist, siis me peame arvestama ikkagi sellega, et iga piirkond maailmas võib-olla teisest natukene erinev Ja et see, see ongi vulkaanide puhul ma ise näen ka seda, kui oma uuringutes teatud asjad on vulkaanid, teleühised, aga teatud määral individuaalsus peab lubama vulkaanile, et ei saa suruda kõike ühe ühe nagu valemi sisse. Et kui püüda kuidagi natuke vale geoloogia järgi tõlgendada ühte vulkaani võib väga metsa panna. Gaaside eritumine on siis üks märk ja teine on siis maapinna väikesed liikumised. Milliseid märke veel on? Maavärinat näiteks ja siis võivad olla põhjavee koostis ja erinevate, no sellised keskkonna indikaatorid. Ja millised need kõige usaldusväärsemad nendest on tegelikult kõige parim vulkaanide seireks on kasutada mitut erinevat meetodid ja võimalikult sõltuvaid meetodeid, et näiteks Island on hästi hea näide sellest, et seale tihedas koostöös teadlased igaüks vaatab enda omi andmeid ja nende baasil, et kui ühe ühe andmestiku puhul on midagi erakordset veel ei võta seda liiga tõsiselt, aga kui saab olema kahe või kolme andmeseeria näitajad juba anomaalselt, siis on nagu väga selge, et midagi toimub. Ja, ja loomulikult ei ole see vulkaanipursete ette ennustamine, siis lihtsalt niisama teaduslik huvi, vaid sellel on ka väga suur praktiline tähtsus, et me saame ka inimelusid teinekord päästa sellega üldse sama. Island kui ka Uus-Meremaa on mõlemad väga põnevad, sellised turismipiirkonnad ja meelitavad hulkaalidega just inimesi endid külastama. Vulkaaniturism siis aitab ka kohalikku majandust toetada. Nii et selles mõttes on see väga praktiline uurimiste. Et on nagu arusaadav, et paljud paljud vulkaanid on nagu asustatud alade lähedal, et see on nagu see kohaliku oht nagu elanikkonnale, aga turism on nagu see, et inimesed tegelikult lähevadki meelega. No näiteks selle valge saarel ei ela ja kedagi, aga sinna minnakse just nagu uudistama seda vulkaanid võib-olla et üks, et see on nagu see, et miks vulkaane nagu seirata ja ennustada purskeid on nagu aidata kohalikku kogukonda, aga teine asi on need. Tegelikult inimesed tahavadki just vulkaani juurde just selle tõttu, et ta on aktiivne ja põnev. See on ka väga põnev, et, et kui inimesed vulkaani turistid nii-öelda võib neid nimetada mida täpsemalt Me vulkaanipurskeid ette ennustada, saame seda julgemalt, võib-olla võivad inimesed olla natukene rohkem riskides, võib-olla saades paremaid, selfisid endast vulkaanipurske taustal teades täpselt ette, nüüd 10 minuti pärast peab siiski minema. Onu vulkaanid on väga köitvad loodusnähtused ja eks see, et midagi toimub, iga hetk on väga-väga põnev, see ei ole mingi miljonite aastatetagune geoloogia, see on siin nüüd ja praegu ja tõesti no kes ei tahaks seda purskava vulkaani ka selfie endale. Et teatud mõttes on vulkaanid ja turism on selline dilemma, et paljud riigid tegelikult saavad palju sissetulekud vulkaanide näitamisest ja kui vulkaan on aktiivne, seda rohkem tahavad inimesed vaadata. Ja see võib olla no ühiskondlikud või majanduslikud väga oluline tegevusharu. Aga kui me nüüd hakkame vulkaane näitama inimestele ja nad hakkavad surma saama selle tõttu, see ei, ka väga hästi niimoodi musta huumoriga, öeldes et oleks hea leida selline tasakaal, et kuidas Me näitame aktiivseid vulkaane või kuidas me korraldame vulkaani turismi niimoodi, et keegi ohtu ei satuks ja seal on palju lahtiseid küsimusi. Muidugi vulkaanid on ettearvamatu, mitte keegi ei saa garanteerida, et kui sa lähed sinna valge saarele, et see üks kivi, mis sealt selle kuu jooksul ühes väikeses auruplahvatuses lendapita, sinu pähe ei lenda. Aga samas. On väga tore, et inimesed on huvitav maakerast ja geoloogiast loodusnähtuste eest. Et siis leida see tasakaal, et millal me lähme nagu seiklema ohud. No sinul on endal islandi kogemus päris suur. Vot ongi huvitav teada, et kuidas seal Islandil see inimeste huvi ja ohutus on tasakaalu aetud. No praegu näiteks Islandil on kolm kuud pursanud vulkaan ja paistab, et heal juhul purskab ta või heal või halval juhul purskab ta võib-olla isegi aastaid, et milline turismimagnet ja nüüd oleme just koroonast taastumas. Majandus vajab seda süsti, et inimesed tuleksid uudistama. Et seal ongi selline, kuidas seda korraldada, kui keelad ära, inimesed tulevad niikuinii, kui lubad, mis kõik saab olla lubatud inimeste talupojatarkus, näiteks keskmine eestlane teab, mida peab pakase korral või äikeseilmal korral tegema, aga ta ei tea, et mida ma tegema pean. Purske korral, kas ma tohin üle laava välja joosta või võib see olla ohtlik. Kas, kui ma hingan seda aurumis vulkaanist tuleb, kas sellesse võib surra, seda me ei tea, see ei ole sellega ära harjunud ja need on väga-väga olulised küsimused. Et inimesed ei läheks nagu hulljulgusest või uudishimust ohtlikesse olukordadesse. No samas eestlased tõepoolest ei tea, aga, aga Island lastel kogemus on. No seda küll, et islandlased, eks nad maast madalast on ära harjunud, et on maavärinat ja vulkaanid ja lumelaviinide, mida nende korral võib teha, aga samas ega iga islandlane ei ole ka mõistlik matka ja et seal neid seiklejad on samamoodi kui kõigis rahastes. Et see nagu probleem, et kuidas lasta inimestel uudistada suurt vulkaanipurset või vulkaanipurset, mis paistab, et on praegu ulatuslikum ja ulatuslikum, et kuidas me lubame inimesi sinna, nii et kõigi soovid oleks rahuldatud ja ikka kõik siis terveks jäänud. Mis seal Islandil siis Reikenesi poolsaarel tegelikult praegu toimub? Meil viimased uudised olid seal labori saates märtsis. Märtsis hakkas pihta purse, mis on kogu aeg, räägiti, et on pisipurse ja paar ilusat kraatrit ja inimesed läksid väga lähedale uudistama. Aga paistab pisi pursest saab järjest suurem ja suurem, et magma see kuum kivimimaterjal on otse vahevööst pärit, ta ei ole kuskil maakoore seest. Paistab, et vahev nii ruttu tühjaks ei jookse jutumärkides. Ja siis on, tänaseks on seal mõne torud paksu laavakihi alla täitunud ja laava muudkui voolab ja tuleb mingi nõlv siis voolab kiiresti alla, et on selline. Peale kolm ruutkilomeetrit on ala, mis on täitunud laavaga ja nüüd laavavool ähvardab Islandi seal lõunarannikul teed. Ja võib-olla jookseb mereni ja lähedal on ka kalurid Te väike linn, mis, no kes teab, võib-olla ka ohustada jutud, et olukord on teatud mõttes keeruline. Nii et purse võib juba hakata ähvardama ka inimeste elu inimeste tehtud rajatisi, nagu nagu maanteed ja kalurikülasid. Põhimõtteliselt selline purse, mis Islandil praegu toimub, ta on iseloomult rahulik, aga aga võivad tõesti, kui laava kuhugi hakkab voolama, seal on katseid tehtud, et muldkehasid buldooseriga kokku pandud takistamaks laava voolamist, aga see laavat kaua ei takista. Aga no one katset tatud buldooseriga kokku ajada, muldkehasid nii-öelda tammiks laava vooludele, aga kui nüüd laava laava väga tungida tahab, ega mingi inimtakistus suurt mõju ei avalda, aga samas no võib-olla võiks nende takistustega või tammidega suunata laava, kuigi seda peatada ei saa või saab suunata, kui ta ähvardab mingid tähtsad rajatist näiteks, aga Islandil on praegu, no nii nagu vulkaanipurset selle üldse, et mida ette võtta, see edeneb sammudega. Et kolm kuud tagasi, kui keegi veel ei mõelnud, et mida me siis teeme, kui tee jääb lava alla, siis tundus, et siin on väike purse ja kõige olulisema ohtuli, et kraatreid avaneb tühjast juurde ja et keegi parajasti ei seisaks sellises kohas, kus väga kuum laava hakkab purskama. Aga mida aeg edasi, seda erineva nagu erinevad tüübid, peeneid, stsenaariume peab arvesse võtma ja tegelikult nii ta ongi üleüldse vulkaanide puhul. Et kui mingi asi toimub nutta, siis on selline hargnev mudel, et kui meil toimub asi A, siis aast võib järgneda B, C, D ja E ja kui järgneb, siis Eesti võib järgneda G ja H-s ja nii edasi, et teatud moodi väga kaugele tulevikku ette aimata on, nagu me püüaks tänase ilma järgi kahe aasta pärast jõulude ilma ennustada, et selle, see ei ole väga kasulik, aga tänase ilma järgimine võime homsed ilma, võib-olla aimab. No tegelikult Islandile on vulkaanide ka palju kogemusi ja, ja arvata võib, et Islandi teadlased on meid ka hästi palju uurinud. Ma kujutan ette, et islandlased võiksid praegu uurida ka seda. Neid võimalusi just nimelt et kuidas siis kaitsta inimeste inimeste loodud rajatisi nagu teid ja maju ja, ja võib-olla mingeid sidekaableid. Üks Islandil on klassikaline juhtum, oli Heima Ei saare purse aastal 1973 laavavoolu ähvardas sulgeda tee sadamasse. Siis islandlased hakkasid kasutama Atlandi ookeanivett, jahutasid seda laavavoolu. Muidugi siiamaani võib vaielda, et kas see laavavool oleks peatunud niikuinii või aitasse jahutamine tundub tekitad kooriku, et siis teatud suuna suunda laava enam ei liigu. Ja lõpptulemuseni ana Heima saarel on praegu turvalisem sadam kui oli enne purset. Ja on näiteks seda arutatud Islandil, et, et kui kui praegune laavavool hakkab merele lähemale jõudma, no siis oleks mere ookeani vesi oleks käepärast, ei võiks seda jahutamis süsteemi proovida. Teine võimalus on muldkehade või selliste tammide ehitamine, sarnast on tehtud näiteks Itaalias ja tegelikult ega laava väga peatada ei saa või see on väga raske, aga ta võiks suunata, et teatud natuke vähem ohutusse kohta. Aga kui lava jõuab merre, siis kas teisest küljest ei või olla ka ohtlik? On on küll võimalik, et on ohtlik, et kui me ütleme, et tegu on hästi-hästi kuuma laava ka ja siis, kui ta satub vahetusse kontakti mereveega, siis võivad ehkki ta jälle plahvatused, et ei tasuks sinna nüüd paadiga kohe kohapeale vaatama minna. Et see võib olla suures mõõtkavas, mitte oluline, aga kohalikult, või võib tekkida ohtlikke plahvatusi. Aga anname siis lõpus veel päris praktilist nõu või, või püüame seda teha nüüd mida enam ka piirangud leevenevad ja ma saan aru, et Island ootab tegelikult nüüd pärast pikemat vaheaega jälle jälle turista enda enda vaatamisväärsusi uudistama. Siis kui nüüd mõni inimene Islandile peaks lähikuudel sattuma. Ma tean, et sul endal on vist plaanis augusti koos sinna jõuda. No, mul on plaanis jälle välitööle minna, aga ma ütleks eestlastele soovituseks ette, kui te kuidagigi saate Islandile, et kohe kindlasti minge, minge vaatama Reikenesi poolsaare Puurset, no nagu islandlased ütlevad, et on kahte tüüpi Islandasi, neid, kes on juba purske näinud ja neid, kes plaanivad seda vaatama minna. Aga Islandil on teadlased ja need politsei ja vabatahtlikud päästjad on väga tasemel inimesed, nemad annavad häid soovitusi, et kui lähete islandi purset uudistama, võtke kuulda, mida kohalikud nõu annavad ja see olukorrad võivad väga muutuda ilmatu või või mingi uus uus faase purskes. Et kuulge, hoolikalt, mida nad ütlevad, et tegutsege selle järgi ja siis siis saab olema see väga ilus elamus. No siin Eestis meil on nüüd ka viimase nädala jooksul meenutatud niisuguseid netiteenuseid, kus saab vaadata, et kus parajasti välk lööb. Kas selliseid võrgu külge on ka olemas, kus saab vaadata, et kus parajasti maailmas, kus need täpid on, kus vulkaan purskab? Ma ei tea, no maailma erinevates sihtpunktides on näiteks Etnal on, on vulkaanikaameraga seesamune Islandi purset kui natuke googeldada, siis leiab üles ka veel seal on mitme nurga veebikaameraid, aga ma ei ole teadlik, kas selline on, kus nüüd hakkaks maakaardi peale mingi tuluke põlema, kui üks vulkaan purskab, et selles ei ole kindel, aga neid kohalikke kaameraid on, on palju olemas, et need on väga mõnus vaatamine. Ja aga noh, kui nüüd uuringud jätkuvad ja, ja ka satelliidi pealt vaatluste põhjal osatakse vähemalt teatud tüüpi vulkaane paremini ette ennustada ja, ja mõnede teiste andmete pealt jälle teist tüüpi vulkaane siis mine tea, tuleb ka kunagi selline kaardirakendus, kus me saame vaadata, loodetavasti. Aga praegu rääkisime siis vulkaaniteaduse praegusest seisust ja mitte ainult teaduse, vaid ka natukene nii turismi seisukohalt ja ja ohutuse seisukohalt. Vestluskaaslaseks Heidi Soosaar. Arvamusfestival ei ole enam mägede taga augustis 13. ja 14 10. paides vallimäel see sündmus aset leiab juba üheksandat korda ja seitsmendat korda maailma ajaloos ja arvamusfestivali ajaloos on arvamusfestivalil ka teadusala samuti vallimäel vallitorni kõrval ja teadusala kõige esimene arutelu sel aastal. 13. augustil kell 12 kannab sellist paljutõotavad pealkirja nagu kes teadust teeb, see jõuab. Et seda teemat, et avada, on laboristuudios. Merli Antsmaa Tallinna ülikoolist, selle teema eestvedaja ja kavandaja. Tegelikult see pealkiri pakub väga palju võimalusi, aga teeme need võimalused natukene täpsemaks. Ja tegelikult sellel põneval pealkirjal nagu kes teadus teeb, see jõuab, on alapealkiri või või nagu eelpealkiri ja selle nimi on kolm korda, teen nii, et see juba kitsendab päris palju. Ja see annab ka sellise vihje, et millest meil natukene juttu tuleb või kes meil võiksid olla külalised oodatud kuulama kõik hotellid, kindlasti on kõik katrin kuulama oodatud, aga näeb ka kolme väga andekad ja palju teinud Katrinit, kes jõuavad, aga millest siis ikkagi täpsemalt tuleb? Ja tegelikult see teema sai alguse sellest. Sellel poolaastal on väga palju silma jäänud Tallinna Ülikooli naisteadlased. Et esimest korda oli üldse Eestis siis veebruarikuus naised teaduses selline päev ja me isaga tõstsime fookusesse siis meie naisteadlaste lood, mida nad mõtlevad, kuidas Nad oma teadusteevad ja, ja sealt edasi me muudkui aga märkasime, kuidas meie teadlased said teaduspreemiaid, said presidendi aurahasid ja siis ka akadeemia netti valikusse, mis on siis nagu naisteadlaste portaal ja sealt kuidagi mõtlesimegi, et aga miks mitte siis teha üks vestlus, kus külalisteks ongi meie väga põnevad naisteadlased. No nimetama siis ära ka perekonnanimed ka, kui, kui juba ees nimelt sai öeldud. Jah, täpselt nii, et kui kõik on Katrinit, on perekonnanimi ikkagi teine ja meil on vestlejateks Katrin Niglas, kes on siis Tallinna ülikooli teadusprorektor. Siis on Katrin Tiidenberg, kes on BFM-i osaluskultuuri professor ja siis kolmas Katrin on Katrin Poom. Valitšis, kes on haridusteaduste Instituudi õpetajahariduse professor. Ja küllap nad said valitud sellepärast, et nemad jõuavad olla naised teaduses ja õpetavad seda siis ka teistele. Ja täpselt nii, et nemad on sellised põnevad vestlejad, kes on väga palju arvamust avaldanud, enda valdkonna eest eest kõnelenud ja siis jõuavad palju, et kas siis artikleid kirjutada, vahendada teadlasi kokku tuua kõike sellist. No kui teadus, kui inimkonna selline tegevusala algas ja arenes, siis alguses tõepoolest oli, oli mees teadlase ikkagi palju rohkem kui naisteadlasi. Kas tänapäeval on siis naistel teadlane olla kuidagi teistmoodi kui meister või kuidas tundub? Ja et nii palju, kui me oleme vestelnud, siis räägitakse sellises klaaslaest, et paljud tunnetavad seda, paljud teadlased, naisteadlased ei tunneta seda, et neil on nagu kuidagi enda töös täpselt nii, nagu neil on planeeritud, nii läheb aga paljud tunnetavad seda ja mis toodiga välja, naised teaduses päeval. Et see hetk, kus Luuakse pere saadakse lapsed, sellest jääb väike tühimik. Et seda me muidugi võib-olla saame arutleda, mis, mis on ja kas nagu meie teadlased kõik tunnetavad seda, et kindlasti see ei ole kõigile samasugune. Aga jah, see on nagu huvitav teema tegelikult. Mis on Eestis ja Eesti teaduses teisiti pärast seda, kui see arutelu on paides ära olnud? Ma arvan, et teisiti on see, et võib-olla on sarnaseid diskussioone rohkem. Ja arutelu kolm korda, Katrin, kes teadust teeb, see jõuab paides arvamusfestivalil tänavu 13. augustil kell 12 ja ajasin juttu. Tänases saates oli juttu pulkaanidest Uus-Meremaal ja Islandil ning arutelust maistest teaduses. Juttu ajasid Heily Soosalu Merli Antsmaa ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Kahe nädala pärast aga on labor juba suveseisundis ja siis pakume uuesti kuulata paari paremat pala mööduvast hooajast. Kuulmiseni.
