Teadust kõigile, nii nagu inimene vajab vitamiine, nii vajavad mõned metsataimed, uskuge või mittetulekahjusid. Vitamiini B12 omastamise puudulikkust põhjustavaid geene on otsinud ja leidnud Eesti geeniteadlased, kellest Triin Laisk ongi täna saates metsatulekahjude ajalugu. Meie planeedil on sama pikk kui metsade eneste ajalugu. Häiringu ökoloog. Kajar Köster mõtestab looduslike ja inimtekkelisi põlenguid. Arvamusfestivali teadusalal kavas olevat arutelu, mitu usku mahub Eestisse, tutvustab folklorist Reet Hiiemäe. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Seda teavad kõik inimesed juba vähemalt algkooliajast kui mitte varasemast ajast, et väga tähtis on tarbida piisavas koguses vitamiine. Ja kui vitamiine inimene ei saa, siis tekivad võivad tekkida mitmesugused probleemid. Aga teadlased uurivad seda teemat üha edasi ja, ja üha täpsemaks minnes ning jõuavad siis ka geenide maailma. Täna ongi kavas rääkida siin labori saates ühest hiljuti ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimistööst, kus siis Eesti teadlased Tartu Ülikooli Genoomika instituudist uurisid seda, kuidas mõned geenivariandid võivad takistada inimesel Vitamiin B12 omastamist. Ajan juttu selle artikli juht autori Triin laisaga et natuke populaarteaduslikult siis selgust tuua, milles asi on. Võib-olla hakkaks sellest otsast peale, et kuigi me teame, et vitamiinid on on tähtsad, siis mille poolest just see B 12 vitamiin vajalik on inimese organismi talitlemiseks? Et ma ütleksin vitamiin B12 rolli kohta seda, et see on inimese organismi jaoks üks väga-väga vajalik vitamiin. Vitamiin B12 osaleb vererakkude tootmisel. Vitamiin B kahtteist on vaja närvirakkude normaalseks funktsiooniks ja tegelikult osaleb B12 faktorina kõikides teistes rakkudes ka DNA sünteesil. Nii et siin juba jõuame geenide juurde natuke? Jah, mingis mõttes küll. Ja ilma peegaheteistkümneta. On need protsessid häiritud. Ja mõnikord siis mõnel inimesel on toidust raske saada bee kahteteist kätte enne meil päris geenide juurte jõudmist, millest see võib tingitud olla. B 12-ga on jah see probleem, et inimese keha seda ise ei suuda toota, seega me peame igapäevased, vajalikud kogused saama siis toidust või, või siis mingite toidulisanditega. Ja tõepoolest nagu sa ütlesid, on väike protsent inimestest, et kes siis ei suuda seda vitamiin B kahtteist toidust omastada. Ja meie uuring keskendus nendele inimestele, kes ei suuda seda teha, siis auto immuunsetel põhjustel. Ja ma natuke nüüd avan seda tausta, et vitamiin B12 imendumiseks on vaja, et mao limaskesta rakkudes toodetakse ühte valku, mis seondub selle p 12-ga hiljem siis aitab kaugemal seedetraktis sellel imenduda. Ja nüüd on väike grupp inimesi, kellel siis nende enda immuunsüsteem hävitab ära need vot mis peaksid seda B12 imendumist soodustavate faktorite tootma. Ja seega, kui ei ole seda nii-öelda sisemist faktorit selle valgunimi, siis seal toidus võib küll B12 olemas olla, aga meie organism ei saa seda sealt kätte. Nii et tegemist on siis nii-öelda autoimmuunhaigusega jest inimese immuunsüsteem ei tunne omaenda rakke ära ja, ja hakkab neid ründama. Jah, satub natuke segadusse. Ja nii nagu tihtilugu ikka on selle haigusseisundi või, või selle segaduse segaduse taga siis geenid, geenide variandid ja nagu ma aru saan, siis ega enne seda uuringut ei olnudki täpselt teada, et millised need geenivariandid on, mis seda B-vitamiini mitte omastamist tingivad. Selle immuunrünnaku kaudu. Just et kui ma umbes aasta aega tagasi guugeldasin, et mis võiksid olla siis autoimmuunsuse B12 puudulikkuse tekkimist soodustavad geneetilised variandid, siis tuligi välja, et seda teemat Te ei ole senini väga uuritud, mis on ühelt poolt mõistetav, et kuna see haigus on ikkagi üsna harv, et kuskil ühel inimesel 1000-st siis on varasemalt olnud väga raske saada kokku siis piisavalt suuri uuringugruppe, et seda geneetilist tausta usaldusväärselt hinnata. Aitäh, aga nüüd on õnneks siis viimased juba mitukümmend aastat Eestis kogutud inimeste geeniandmeid ja maailmas ka palju aastaid juba kogutud, nii et ilmselt siis nüüd on ääri-veeri see piisav arv kokku sisse tulnud. Just et sellised suured populatsioonipõhised biopangad, mille näiteks on meie oma geenivaramu, on siis tegelikult suurepärane ressurss erinevate haiguste geneetilise tausta uurimiseks ja sealhulgas ka siis selliste natuke harvemate haiguste uurimiseks. No tegelikult ta ei ole ka päris arv, eks ole, kui üks inimene umbes 1000-st seda põeb, siis siis ta on selline keskmik võib-olla. Aga kui nüüd populaarteaduslikult rääkida, siis me saime teada, millised geenivariandid siis selle seisundiga seotud on. Mida me täpsemalt, et teada saime. Selle uuringuga me leidsime viis geeni ja nende geenide lähedal olevaid geenivariante, mis soodustavad selle haiguse kujunemise riski. Et tegemist on selles mõttes klassikalise kompleksi haiguse või multifakteriaalse haigusega, mis tähendab, et selle kujunemiseks on vaja siis nii geneetilist eelsoodumust kui ka teatavaid siis elustiili ja keskkonnategureid, mis lõpuks viivad selle haiguse vallandumiseni ehk siis haiguse tekkeks ainuüksi geneetilistest variantidest mingitest kindlatest geneetilistest variantidest ei piisa. Ja meie uuring ongi siis võib-olla selline esimene samm selle geneetilise riskikomponendi kaardistamisel, et me kindlasti ei leidnud üles veel kõiki teine geneetilisi variante, mis selle haiguse eelsoodumusega seotud on, aga ma tahaks loota. Meie uuring on siis kaiki selliseks heaks teerajajaks, selles valdkonnas. Nii et praegu veel päris täpselt ei saa inimese geenianalüüsi põhjal öelda kui suur tal see haigusrisk on. Seda seda vast mitte, et haiguse diagnoosimine käib eelkõige ikkagi kliinilise pildi järgi ja ma arvan, et meie praegused teadmised geneetikast ei ole selle haiguse puhul veel piisavalt, et niimoodi usaldusväärselt seda haigusriski ennustada. Aga eesmärk sinna jõuda, edaspidi on. Jah, ma arvan, et see võiks väga paljude komplekshaiguste puhul olla selline ilus eesmärk personaalmeditsiini mõttes, et ikkagi üsna varakult suuta inimesele tema haigusrisk ennustada. No tihtipeale geenidega on selline lugu, et üks geen võib mõjutada päris mitut tunnust inimesel nii nagu ka see ja seesama haigus on teistpidi jälle võttes seotud õige mitmegeeniga, nii et need seosed lähevad, hakkavad hargnema juba päris põhjalikult, et nagu ma aru saan, siis ka needsamad geenid, mille te nüüd leidsite, on on seotud ka mõne teise haigusega, samuti. Just et nendest viiest kirjeldatud haigusriskiga seotud geenist siis neli on sellised teada-tuntud, et geenid, mis osalevad ka teiste autoimmuunhaiguste kujunemisel mis siis kinnitab seda, et Bernitsioosne aneemia tõepoolest on selline autoimmuunsuse taustaga haigus. Bernitsioosne aneemia ongi siis nüüd selline teaduslik nimi sellele haigusele, kus B 12 vitamiini inimene ei omasta hästi. Jah, see eesti keeles on natukene kohmakas, hakkad, on laenatud inglise keelest, kus siis Bronišess tähendab surmavat. Nii et ikkagi päris tõsine haigus Kui see õigeaegselt diagnoosimata jääb ja õigeaegselt ravi ei saada, siis see võib kulmineeruda üsna tõsist neuroloogiliste sümptomitega, mis võivad siis ka pikemalt püsima jääda. Et tõepoolest ei ole midagi meeldivat. Rääkisid siin enne ka seda, et on selle haiguse kujunemine paljuski seotud ka inimese keskkonnamõjude ja, ja elustiiliga vast oleks siin kohane ka seda poolt valgustada, et see oli küll vist enne teada juba. Aga ikkagi. No see on üldiselt teada selliste komplekshaiguste kohta, et ainult geneetikast, eks ei piisa. Mis puudutab kitsamalt seda Bernitsioosse aneemiat, siis seal selline elustiili ja keskkonnategurite kaardistamine on minu teada samamoodi alles üsna algusjärgus ja nii palju kui ma kirjandusest olen lugenud, siis üks selline soodustav tegur võib näiteks olla siis mao Helico bakter, pylori infektsioon, aha ja see võib siis immuunsüsteemi natuke segadusse ajada ja reaktsioonid, mis on suunatud siis selle bakteri vastu kahjustavad ka seda mao limaskesta. Kas see on selline spekulatsioon ja ei ole? Ei ole nüüd teada, et see 100-l protsendil juhtudest just seotud oleks? Selge, nii et uurimistööd jätkub edaspidigi, seda, seda võib tõdeda Joy'ga iga teadlase jutu lõpetuseks. Aga praegu on siis Berlitsioosse aneemia tekkemehhanismi geneetilist tausta saadud palju paremini teada ja just tänu Eesti teadlaste ja ja Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi teadlaste tööle. Siis ma veel kord tahaksin rõhutada, kui oluline on olnud tegelikult kõikide geenidoonorite panus selliste uuringute läbiviimisel, et ilma nende andmeteta me sellist teadustööd teha ei saaks. Seega minu poolt veel kord suur tänu, et võimaldab meil seda teha ja Eesti geeniteadust niimoodi arendada. Ja minu vestluskaaslaseks täna oli Triin Laisk. No ilmad on nüüd läinud ikka päris kuumaks olnud, kuumad juba päris pikalt ja Eestis on välja antud ka metsatulekahju hoiatus. Eriti Ida-Eesti kohta. Kas Soomes on samamoodi praegu? Soomes on praegu täpselt samamoodi, et ka meil on ida poole peale on välja antud hoiatusega. Lõuna-Soomesse on antud hoiatus oliga põhjas, lappis aga seal nüüd viimastel paaril päeval temperatuur madalamaks, ütleme ainult 20 kraadi sooja ja, ja sademeid, et sealt minu viimased andmed on. Need hoiatused on maha võetud. No me ajame seda juttu praegu reede õhtul, nii et pühapäeval, kui saade eetrisse läheb, siis võib-olla olukord natuke muutunud ka ühes või teises suunas, aga igal juhul on, on teada see metsades tuleoht, suvel kuumaga kipub suur olema. Ja selline suvine teema meil täna labori saates kõneks on ja minu vestluskaaslane Kajar Köster Helsingi ülikoolist kes on uurinud metsandust just nii-öelda häiringute poole pealt ja eks see metsatulekahju või metsapõleng ka üks üks väga tõsine häiring on, mis, mis metsa ökosüsteemi võib tabada. Huvitav on see, et asjade vahel on ikkagi tihtilugu päris huvitavaid seoseid, et alles me siin hiljuti viimastel nädalatel oleme labori saates rääkinud äikese välgulöökidest oleme rääkinud ka loodusreostamisest konidega, aga tegelikult kui järele mõelda, siis, siis tegelikult need mõlemad nii see äike kui ka, kui ka konide maha pildumine võivad ju metsa põlema panna. Eriti sellise ilmaga, millest üleüldse mets võib põlema minna. Mis kõige tähtsam, sellised vahetud tegurid. Noh, kui rääkida tulest, siis tegelikult oleks kõige parem oleks minna täiesti algusesse. Nagu sa väga ilusasti ütlesid, siis tuli, on tõesti üks noh, olgem konkreetsed, tuli on kõige ekstreemsem häirigi üldse, mis esineda saab. Et kui meil on tormimurruga või noh, kui tuule puhul või putukakahjustuste puhul midagi jääb ikkagi ellu, siis väga intensiivse põlengu puhul noh, suured praktiliselt kõik ehk tuline, kõige ekstreemsem häiring, mis üldse esineda saab. Ja kui rääkida tulest, siis oma olemuselt tuli imelihtne. Me vajame tegelikult ainult kolme komponenti, et tuli, saaks esineda. Meil on vaja materjali, mis põleks, meil on vaja hapnikku ja meil on vaja sädet või midagi, mis ühtaks selle materjali. Kui üks neist kolmest komponendist on puudu, siis tuld ei ole selge. Ja alates sellest hetkest, kui planeedil maa oli piisavalt, et materjali, mis põleks ja samal ajal see materjal siis ka fotosünteesis hapnikku. Alates sellest hetkest on meil tulekahjud esinenud planeedil maa. Ja noh, me räägime siin mitmetest sadadest miljonitest aastatest tagasi. Nüüd, kui sa tõid välja selle suitsukonide teema ja selle äikeseteema siis täpsed. Ühel puhul on tegemist inimtekkelise põlenguga ja teisel puhul on tegemist loodusliku põlenguga. Looduslikud põlengud, need, nagu ma ütlesin, on eksisteerinud miljoneid aastaid, eksisteerivad praegu, eksisteerivad tulevikus ja kas inimene on planeedil maa olemas või ei ole? Absoluutselt ei ole vahet. Nüüd inimtekkelised põlengud, see on teine teema. Erinevad analüüsid näitavad, et suurusjärk tegelikult on selline, et üle 95 protsendi põlengutest on inimtekkelised ja suurusjärk paar protsenti on looduslikud põlengud. Et täpselt maha visatud konid, klaasikillud, lõkked, mida inimesed teevad metsas, need on inimtekkelise inimtekkelise põlengu algus või põleng saab alguse sealt ja, ja need on valdavad. Ja, ja see, see on ka põhjus, miks meil nii palju põlenguid tegelikult praegusel hetkel on. Kui inimest maakeral ei oleks looduslikult põlengut, esineb, siis neil oleks oluliselt vähem, kui, kui meil praegu põlenguid on, aga pindalad, kus, kus tuli esineks, need oleks, oleks meeletult-meeletult suuremad. Aga põlenguid, endajaid oleks oluliselt vähem. Kas looduses mõni muu põhjus ka võib-olla peale selle välk lööb sisse? Valdavalt on ikkagi, me räägime välts. Et kui on looduslik tekkeline põleng, on välk. Kas kõik metsad maailmas kõikides piirkondades on, on enam-vähem ühe tuleohtlikud, nii vihmametsad troopilised kui ka sellised põhjapoolsed paigad? Looduslikus vihmametsas tuld praktiliselt ei ole. Et seal on niiskusesisaldus, on ikkagi nii kõrge õhus ja kogu sellest materjalist, mis seal on, et looduslik vihmamets praktiliselt ei põle. Need jutud või kaadrid, mida me viimasena paaril aastal oleme näinud, kuidas Brasiilias vihmametsad põlevad see on kõik inimeste kätetöö ja, ja looduslikult seal mets praktiliselt ei poleks üldse. Huvitav on see, et sa niiske metsis inimese käe läbi ikkagi võtab tule külge. Jah, aga see ei ole selles suhtes, et sellel hetkel, kui ta tuleb ülimalt noh, siis ta ei ole enam niiske, sest kui me räägime Brasiilias, siis seal nad raiuvad metsa, et tekitada endale põllumaad, metsa raiutakse pisikeste. Kuna need on eraalad, seal kõike inimesed, teeki talle endale põllumaad, siis tegelikult need lapid kui satelliidipildi pealt Brasiilia vihmametsade põlenguid vaata siis noh, on näha, et tegelikult on need lapid on võib-olla hektar või kaks puhtaks raiutud. See materjal on seal seisnud ja kuivanud mingi aja ja kui materjal on piisavalt kuiv, siis pistetakse lihtsalt tuli otsa ja nüüd on lihtsalt, et aeg-ajalt see tuli, meil paljudel on kontrolli alt ja minna vihmametsa uitama. Aga noh, looduslikus konditsioonis ta seal väga kaugele minna ei saa. Nii et inimese tulekuga on ikkagi metsatulekahjud sagenenud maailmas vihmametsades, siis eriti aga siis ka põhjapoolkera nii-öelda boraalsetes metsades. Burjaalsete metsadega on see teema, et loomulikult inimese tulekuga on põlenguid rohkem aga seda me saanud või noh, need ja samas me paneme tähele, et neid põlenguid on rohkem sellepärast et inimese jaoks boreaalne mets on muutunud olulisemaks. Näiteks Skandinaavias on põlenguid oluliselt vähem kui siin ajalooliselt neid on olnud ja seda ka ainult tänu inimesele. See tähendab siis tänu inimesele, et inimene on raiunud metsa vähemaks. Mitte seda, et noh, loomulikult inimene majandab, metsamajandustegevus mõjutab seda, kas tuuli saab esineda või ei saa esile palaga. Aga Skandinaavias Skandinaavias on see teema, et metsa majandatud ja need eraldised, mida majandatakse, on väga väikesed. Näiteks kui me võtame Soome tee case'i, siis noh, meil on imevähe põlekuid Soome riigis. Ja seal on kolm põhjust on selle taga, miks on põlekuid hästi vähe ongi metsad majandatud ja majandatakse väga väikese üksusena. Ehk need eraldised, mida metsas majandatakse, võib-olla hektar või kaks ja mis tähendab metson, eririndeline erivanuseline ja kui meil ei ole tohutult suuri, üle vanuse Risi okaspuupuistud, mis, kui tuli alguses saad, siis noh, põleb kuni lõpuni, siis see väikese väikese eraldistena majandamine on üks põhjus, miks põlenguid on vähe Soomest teine väga suur põhjus, miks põlenguid on vähe, on see teedevõrk metsas on väga tihe ja miks ta on tihe, on jälle see, et metsi majandatakse ja pääseda igale eraldi sele ligi. Praktiliselt piltlikult öeldes siis teedevõrk on tohutult tihe ja see on kasvanud viimase 50 aasta jooksul meeletut, et kui vaadata neid ajaloolisi kaarte ja vaadata praeguseid kaarte, siis noh, on näha, et teedevõrk on imetihe, mis tähendab seda, et väga lihtne on pääseda ligi, kui tuli, saab kuskilt alguse. Et ei pea ootama kuskil kaugel mitme kilomeetri taga, et kas tuli nüüd jõuab meieni, noh, me ligi ei pääse talle, et ootame, kuni siiamaani ära põle. Teedel on saanud väga-väga-väga hästi ligi ja kolmas asi on see, mis on jälle majandamise puhul on see väga palju biomassist. Raietega viiakse metsast välja, et me ei vii praegu enam välja ainult palki. Vaiko oks viiakse energia saamiseks metsast välja ja kui metsas on vähem materjali, mis süttiks siis jälle nii põlengute arv alla. Ja see on üks põhjus, miks Skandinaavias on on liire põlenguid võrreldes näiteks Venemaa avaruste kanada vargustega. Nojaa, aga metsatulekahjudel on siis ikkagi väga-väga pikk ja austusväärne ajalugu. Kui me vaatame nüüd seda nii-öelda maakera ajalugu, see tähendab seda, et no arvatavasti on, on metsaökosüsteemid selle nähtusega juba ammust aega kohastunud. Ehk et kas me saame öelda, et et me peaksime väga muretsema metsa pärast ökoloogilisest mõttes, kui mets põleb aeg-ajalt? Võib-olla ei peakski. Ma olen sinuga samal arvamusel, et kui me räägime nüüd koriaalsest metsast okaspuumetsades, mis laiuvad kogu põhjapoolkera siis keskmine ja see on ajalooliselt keskmine, tule esinemine, esinemise intervall, boreaalsed metsad on suurusjärk 70 kuni 100 aastat, praegusel hetkel põleb suurusjärk üks protsent Burjaalsest metsast iga aasta ekstreemne ekstreemse matel aastatel, see võib isegi ja seal poolteist kuni kaks protsenti olla. Aga juba ajalooliselt on, on selge, et kui me võtame keskmise ja laias laastus siis see tule esinemisintervalli aeg, mille jooksul tuli, satub sama koha peale tagasi, põle uuesti, samal ajal on suurusjärk 70 kuni 100 aastat. See muidugi oleneb kasvukoha tüübist ja, ja, ja topograafiast ja igasugustest muudest asjadest kuumemates kasvukohatüüpides näiteks kui me võtame nõmmemetsad Eestis siis nendel aladel looduslikult Eestis ei ole uurimust tehtud, aga kui me võtame Skandinaavia Obinitsa siis nendel aladel keskmiselt võiks tuli tulla tagasi iga 50 aasta tagant. Palumetsade suurusjärk 80. aasta tagant. Ja noh, loomulikult märgades kasvukohatüüpides kuskil lodupealsetel seal või 500 aastat, nii nagunii tuli samasse kohta tagasi tuua. Aga, aga kui keskmine tule tagasipöördumise intersamale alale on suurusjärk 100 aastat, siis noh, puud on ja loodusloomulikult kohastub sellega. Et noh, siin on loomulikult täiesti erinevad on põhja Ameerika ja, ja, ja Skandinaavia ja Euraasia kui minna süvitsi ja rääkida natukene, et milline on tuli Põhja-Ameerikas Kanadas ja Alaskas ja milline on ja milline on tuli Skandinaavias ja milline ta ka Venemaal Siberi avarustes siis suurusjärgud on niimoodi, et 70 protsenti metsatulekahjudest Kanadas ja Alaskas on puistud, hävitavad ladva tuled. Ja 30 protsenti on siis pinnatuli ja jama tuli. Skandinaavias ja Venemaal on see risti vastupidi, siin 70 protsenti põlengutest on lihtsalt pinnatuli. Ja väga tihti tuli ei jõuagi üldse puude latva. Ja, ja mis on põhjus? Põhjus on, ongi puuliikides, sest puuliigid nendel aladel on kohastunud tulega. Kui me räägime Kanadast ja laskast, siis seal seal meil on valdavalt must kuusk, hall mänd, need on sellised puuliigid, mis enda uuenemiseks vajavad tuld, näiteks halli männikäbid avanevad ja seemned saavad välja tulla väga kõrgel temperatuuril. Mis tähendab, et ongi puistu, hävib täielikult tules ja kui temperatuurid on piisavalt kõrged, saab uus metsapõlv kasvama hakata, sest käbid avanevad alles kõrge temperatuuriga. Kui me võtame nüüd Skandinaavia ja Euroopa osa Venemaast, kus meil on valdavalt maid siis no iga inimene harilikku mändi näinud väga paks koor, oksad väga kõrgel üleval tulel ei olegi võimalik üles ronida, kui mets on piisavalt vana. Ja, ja niimoodi ongi, et valdavalt siin piirkonnas meil esinevad siis valdavalt pinna tule, mis põletavad lihtsalt alustaimestiku ja natukene ka seda kõduhorisont ja, ja mulla orgaanilist materjali. Aga puud, suured männipuud jäävad ellu. Nii et Skandinaavias ja Venemaal siis puud jäävad püsti, kui, kui tulekahju on, on üle käinud. No iga inimene on Eestis kõndinud metsas männimetsas. Kindlasti leiate männi pealt neid tulearme see ja see näitab ja noh, mõni mänd on, võib-olla ma olen ise näinud mändi, mis on ülejäänud kaheksa või üheksa metsapõlengut, see on võimalik lihtsalt aastarõngaste järgi kindlaks teha, millal sa, tuvi seal täpselt oli mänd selles mõttes ideaalne puuliik, et talle üle kaheksa, üheksa metsapõlengut. Mänd on selline puuliik, mis on kohastunud metsa põlengutele. Kasvab kuivades kasvukohatüüpides, mis väga tihti põleb. Et tal peab olema mingi võimalus nagu ellu jääda. Ja siis ta ongi puhastanud väga paksu koorega oksad väga kõrgel ja see on jah, ainukene võimalus. No tegelikult sa siin enne rääkisid nendest tsüklite perioodilise osast siis aastakümneid või, või umbes 100 aastat, kui jälle järjekordne metsatulekahju samasse paika jõuab. Enamasti see kõlab väga sarnaselt sellel sele tsükliga, mida räägitakse metsa raiumise, uue metsa kasvamise ja, ja raiumise kohta, et seal need arvud on umbes samasugused, mis välja käiakse. See on väga libe tee ütleme nii, et omal ajal Skandinaavias toodi välja, et noh, et miks me teeme lageraieid, mediteerime metsapõlengut, aga noh, see jutt ei lähe absoluutselt kokku, sest kui me räägime metsa, põle olgu see isegi puistud hävitav. Meil on ladvatuli kõik puud, alustaimestik kukub. Siis sellise põlengu puhul hävib suurusjärk 15 kuni, ütleme 30 40 protsenti maapealse biomassist. Kõik muu jääb sinna alale alles. A kui meil on lageraie, siis noh, kasvõi maksad ka ära, et me viime praktiliselt kõik minema. Et noh, et lageraiet ja põlengut selle aspekti nagu võrrelda ei saa ja nad ei olegi ühesugused. Teine asi, kui meil on metsapõleng, siis peale põlengut ma loodan, et iga inimene on näinud põlenud ala maapinnal tume meil on seal sütt on, tuhkatemperatuurid on totaalselt erinevad. Kui me võrdleme näiteks lageraiealaga ja põlenguga siis põlengualal maapinnal temperatuurid suvepäeval, me võime rääkida seal 70-st 80-st kraadist maabi. Lageraieala sellist asja ei ole, põlengualal põleb ära kogu alustaimestik ja puhma põõsarinne lageraie ajal, see jääb kõik siin alles. Põlengu ajal hävib osa orgaanilisest materjalist ka mullas ja kui on väga kõrge intensiivsusega põle näiteks liivmuldadel, siis noh, pole praktiliselt kogu mulla orgaaniline pool ära jääk ainult nii valves et, et see on väga-väga libe tee, et hakata võrdlema raieid ja, ja põlenguid. Kumb siis metsale, nagu sellise suurema suurema põntsu paneb? Või ei saa nii küsida? Nii ei saa küsida, sest mina kui häiri ökoloog, ütlen sulle, tuli ei pane metsale põntsu. Selge nagu me siin ka juba rääkisime, et loodus on sellega kohastunud aastamiljonite jooksul. Aga kui me räägime nüüd kliimast, ei saju kliimast mööda, kui midagi põleb, siis õhku tuleb CO kahte süsihappegaasi. Et metsapõlengud, siis ilmselt ühest küljest aitavat kliima soojenemisele kaasa. Teisest küljest mida soojem kliima, seda kergemini süttib. Mina oma üliõpilastel on öelnud, et see on jah, see on see surnud ring. Et kliima läheb järjest soojemaks, meile sinna rohkem metsapõlenguid. Rohkem süsinikku ja CO kahte eraldub atmosfääri, kliima läheb jälle soojemaks ja, ja Hong riik aga nii mustades toonides ei maksa. Kassi vaata. Selge, nii et metsapõleng ei ole mitte alati nii hirmus nähtus kui võib esmapilgul tunduda? Ei, ei, kindlasti mitte. Aga, aga sellegipoolest tasub siis looduses käies praegu olla ettevaatlik, et mitte ka liiga palju neid põlenguid põhjustada. Seda laagril aga ajasin juttu sisse metsapõlengutest nii meil kui ka mujal Kajar kesteriga. Helsingi ülikoolis. Arvamusfestival ongi varsti käes ja nii nagu meil siin labori saates kombeks on, heaks tavaks on saanud, võiks isegi öelda. Tutvustame natuke ette ka arvamusfestivali teadusala aruteluteemasid ja arvamusfestivali teisel päeval laupäeval 14 10. augustil kell kaks pärast lõunat on kavas arutelu usu teemadel. Täpsemalt, kui vaadata nüüd kavast pealkirja, siis arutelu pealkiri on väga konkreetne. Mitu usku mahub Eestisse laboristuudios, on Reet Hiiemäe Eesti kirjandusmuuseumist arutelu osaline. No pealkiri on küll väga konkreetne ja selge aga ma usun, et kui nüüd seal arutelul tuleb välja vastus näiteks 42 usku mahub Eestisse ja midagi muud sealt ei selgunud, siis, siis on osaliselt võib-olla ka natukene pettunud. Mida see pealkiri enda taga tegelikult peidab? Pealkiri peidab enda taga seda, et 42 ei ole vastus et näiteks olen ise kirjutanud ühe raamatu Eesti tänapäeva usundit, et jaa vaimsuse vormide kohta seal loetlesin üles 100 ja tõdesin, et see ei olnud kindlasti veel ammendav. Aga usundivorme ja kõiki neid selliseid tehnikaid, selliseid uusi usundeid on nii palju just praeguses hetkes, et see võiks olla üks küsimus, millele me otsisime vastust. Ja teine küsimus on ikka sellises kapitalismi vaimulisest, tänapäevaselt, aga et mida sellised usundivormid võiksid meile kasu tuua. Et mõningatel juhtudel võivad nad olla isegi ohtlikud mõningatel juhtudel võib-olla tühjendada inimese rahakoti, aga väga paljudel juhtudel on nendest tubli abi psühholoogilise toimetuleku saavutamiseks. Et neid teemasid lahata. Et mis on need tunnused, et millal üks selline usundiline vorm võib inimesele siis midagi selget ja võlaülevat pakkuda? Aga millised on need põnevamad usundeid, mis Eestis praegu käibel on? Me teame, et rahvaloendusel seda küsitakse ka ja sealt näeme väga huvitavaid vastuseid, teinekord ei vastusevariante. No siin on väga raske teha seda pingerida, sest kõik see kogemine on niivõrd subjektiivne ja võib-olla üks märksõna, mida ma tooksin esile selle tänapäeva usundilisuse juures, on selline tohutu voolavus, et ei ole niimoodi, et inimene sünnib ja saab ristitud ja siis elab selles ühes usus elu lõpuni, vaid on päris palju inimesi, kellega ma olen vestelnud, kes on läbi teinud võib-olla paarkümmend sellist erinevat katsetust mõne juurde jäänud pikemalt, mõne juurde lühemalt ja tihtilugu siis kogenud ka selliseid väga erilisi kogemusi. Et kui me räägime usundites, siis tundub, et see on noh, mingisugune vorm, mis siis inimene usub. Aga et selgub, et tegelikult võib usund tabada inimest ka täiesti ootamatult. Näiteks oli mul üks selline tore intervjuu ühe naisega, kes rääkis, et tema uksest raskusi astusid ühel päeval sisse tulnukad. Tema lahke inimesena pakkus neile hernesuppi. Tulnukad olid väga tänulikud ja pärast, kui nad lahkusid, siis oli tunnistuseks sellest, et see tõsi, oli see tüsenenud hernesuppi, et et sellisel juhul ei saa öelda, et ta uskus nendesse, et nad lihtsalt tulid. Ja tihtilugu siis see, selline pingemoment ongi see, et kui sind tabab selline usundiline kogemus ootamatult tänapäeva muidu sellises teaduspõhises maailmas, et kui selline kogemus tuleb ja läheb vastuollu kõige sellega, mis sa oled siiani arvanud või uskunud, et mida siis sellega pihta hakata. No tänab ongi just usu teemat teadusalal, nii et tuleb välja, et väga eraldatud üksteisest need kaks eluvaldkonda mitte sugugi ei ole. No mina leian, et neil on niivõrd palju sarnasus punkte, et ka see väärib esiletoomist, et üldised niimodi tavakommunikatsioonis olla, ollakse harjunud neid veidi vastandama, et meditsiin versus usk või teadusversus usk. Aga samas kuuleme ka teadlasi ütlemas, et meie usume, et meie hüpotees on õige. Kas eestlased rahvana on, on kuidagi eriti altid uusi usundeid proovima ja usuliselt eksperimenteerima võrreldes teiste rahvastega? Et minu arvates on eestlaste puhul üks väga huvitav paradoks, et nad ühtepidi on hirmus skeptikud ja ei võta midagi niisama lihtsalt üle ja teistpidi on nad hirmus uudishimulikud ja seega on valmis katsetama omal nahal igasuguseid huvitavaid asju. Iseenesest on ju ka teaduslik meetod, et seal lihtsalt ei usu pimesi, vaid katsetada enda peal midagi. Ja see ongi võib-olla ka üks põhjus, miks Eestis me leiame neid selliseid uusi usundeid või kombineeritud tänapäevaseid vorme kuidagi erakordselt suures koguses. Et kui ma olen võrrelnud siis muu Euroopaga, et siis Eesti selles osas ikkagi tõuseb täitsa esile. Ahhaa ja tõuseb esile siis arvamusfestivalil, loodetavasti ka see arutelu teema, mitu usku mahub Eestisse, mida tutvustas labori kuulajatele Reet Hiiemäe. Ja arutelu ise on siis nagu juba ka mainitud. 14. augustil kell kaks päeval paides vallimäel teadvusele. Tänases saates oli juttu B-vitamiini omastamise geenidest, metsatulekahjudest meil ja mujal ning Eesti usuelu arutelust. Juttu ajasid Triin Laisk, Kajar Köster, Reet Hiiemäe ja saatejuht Priit Ennet. Järgmistel suvenädalatel kuuleme labori saate ajal uuesti põnevamaid, palasin möödunud hooajast kuulmiseni taas.
