Teadust kõigile mida teha looduskaitsealaga siis, kui liik, kelle pärast kaitseala üldse rajatud sealt siiski ära kaob, võib-olla vajavad muud sealsed liigid tegelikult ikkagi kaitset edasi. Asko Lõhmus on uurinud küsimust must-toonekure näitel ja räägi sellest uuringust ka tänases saates. Geene on inimese sees palju ja nende omavahelised suhted on vägagi keerukas. Urmo võsa räägib täna ühest värskest uuringust, kus ta püüdis leida geene, mis ei mõjuta huvipakkuvaid tunnuseid mitte tingimata otse vaid hoopis teiste geenide aktiivsust mõjutades. Olen saatejuht Priit Tenet, kes kuulab, saab teadust. Looduses on kõik kõigega seotud, võib ehk nii-öelda päris julgelt, kuigi mõned asjad tugevamalt ja mõned nõrgemalt ka looduskaitses on asjad omavahel vägagi tihedalt seotud. Ja täna räägime just ühest niisugusest teadustööst, mis seda seost uuris, täpsemalt must-toonekure puhul. Must toonekurg on üks niisugune lind, kes Eestis on arvukalt järjest vähemaks ja vähemaks jäänud. Ja teda sellepärast ka kaitstakse. Ja, ja mõnikord juhtub ka nii, et, et nendel kohtadel, kus must-toonekurge kaitstakse, must toonekurg enam ei, ei pesitsest, sest teda lihtsalt kaobki järjest vähemaks. Nüüd Eesti teadlased eesotsas Asko Lõhmusega Tartu ülikoolist, kes on siis seal looduskaitsebioloogia professor on avaldanud uuringu tulemused ajakirjas vaiade öösiti anud Konsvation. Ja nüüd ongi Asko Lõhmus laboristuudios. Mispärast just must-toonekurg seekord uuringu keskpunktis oli? Must-toonekurg muidugi mitmel põhjusel, aga alustama peaks sellest, et sellel sellel jutul on kaks otsa, üks ots on see, mis looduses toimub ja teine on see, mis toimub inimkultuuris. Et looduskaitse on meil kultuurinähtus ja võib-olla see olulisem ots ongi hetkel seal, et nii Eestis kui mujal on sageli hakatud loodust kaitsma lähtuvalt mingitest, et eriti silmatorkavad test ja, ja inimesele korda, minevatest olenditest või ka kohtadest. Ja nende seas on alati olnud hästi tähelepanuväärsel kohal suured linnud. Ja Eestiski kujunes selline mõiste möödunud sajandi esimese poole jooksul nagu loodusmälestusmärk kelle hulka loeti näiteks kotkad, aga kala must toonekurg. Nii et see lind on olnud, et meie kultuuriruumis hästi olulisel looduskaitsel seal kohal juba mõnda aega. Ja vastavalt on ka välja kujunenud see looduskaitsepraktika, et kuidas teda võiks kaitsta. Nüüd aga selle linnu käsi ei käi hästi, mis on pikk omaette jutt. Aga praktiline probleem, mis siis keskkonnaametnikel sellega seoses on? Kui on olemas kohad, kus on varem kaitstud toonekurge liikaga, on sealt praegu ära kadunud. Et siis, mis me nende kohtadega edasi teeme. Ja meie uuringu lähtepunktiks oli see, et must toonekurg on üks osa kooslusest ja oluline on tänapäevase looduskaitse teadmise mõttes ka see, kes on need ülejäänud liigid, kes selles koosluses elavad. Ja teine pool on, et kui neid kohti on juba aastakümneid kaitstud, et siis võib-olla ka looduskujunenud nendes just tänu sellele must-toonekurekaitsele niisuguseks et võib-olla peaks nüüd tähelepanu pöörama hoopis nendele teistele looduskaitseväärtustele, kes seal toone korra kõrval märkamatult on elanud. Nii saan aru, et et kui juba ühte liiki kaitsta seekord, siis must-toonekurge, siis tänu nendele kaitsemeetmetele leiavad kaitset ka ka teised eluslooduse liigita sellel alal. Just, ja see, see mõttesuund on tegelikult olnud Elurikkuse kaitses väga tähtis, sest me ilmselt mitte ainult teadlased, vaid ka ühiskond laiemalt saab aru, et meil ei ole võimalik tegeleda miljonite liikidega üheaegselt oma oma kasvõi oma õigusruumis ja Eestiski, kui me räägime 40-st 1000-st liigist, kes Eestis võiks elada, siis kõigepealt alla 30000 oleme me neist üldse siin ära suutnud registreerida ja väga-väga vähe on neid liike, kellel me suudame igapäevaselt silma peal hoida, nii et selle tõttu otsib looduskaitse selliseid kiirlahendusi või, või võime siis öelda puhub ja suunis liike, kellest lähtuvalt kogu elurikkuse kaitset korraldada ja väga hästi ökoloogiliselt põhjendatud on selline lähenemine, kus me leiame igale põhilisele elurikkust ohustavale tegurile Ühe kõigile mõistetava tundliku liigi või mõned. Ja vot, kui me nendele liikidele või nendest liikidest lähtuvalt seda ohtu kõrvaldame või vähemalt leevendame, et siis ilmselt leevendama selle ohumõjuga paljudele teistele liikidele ja edasi läheb see loogika õige mitmes suunas, sest need ohud võivad väga erinevad olla. Et jah, ühest küljest me võime rääkida sellest, et teeme teatud liikidele kaitsealasid, need on siis nagu pindalalised üksused ja vot selle katuse all koguni neid liike nimetatakse katusliikideks. Et selle kaitstava liigikaitseala katuse all saavad varju ka teised. Aga need ohud võivad olla ka hoopis teistsugused. Näiteks võime ette kujutada, et mõni taimekaitsevahendi muutub oluliseks keskkonnamürgiks ja me märkame selle mürgi mõju kõigepealt näiteks mõnel tundlikul linnul, nii nagu see on olnud putukamürgiteedel D ja paljude teistega ja kõrvaldame seda ohtu lähtuvalt sellest, et see oleks jälle sellele linnule või, või ka mõnedele teistele, keda me hästi tunneme. Aga palju halvemini me teadvustame, võib-olla seda, et on veel väga palju liike, kelle jaoks oht siis saab kõrvaldatud ja kui me metsast räägime, siis ütleme, kaitsealade kõrval, teine selline lahendus on, on rääkida mingisugustest üldistest metsahoiu põhimõtetest, näiteks on väga suur osa metsaelustikust seotud surnud puudega ja need ei ole mitte kaitsealapõhised, vaid mehe kujutamisel ette, et kui paljudele nõudlikele ja meile hästi tuntud organismidele on metsades piisavalt erinevaid vajalikes mõõtmed, tõsi ja nii edasi surnud puid siis jällegi on need ülejäänud tuhandetele liikidele seal ka olemas. Et me just nagu liigutame neid looduskaitse kange meile hästi tuntud liikide kaudu, aga sedakaudu me loodame juhtida tervet seda looduskaitsemasinavärki õiges suunas. Nüüd ta käsitegi siis mööda Eesti metsi nendes kohtades, kus must-toonekurg on kaitse alla võetud, aga kust ta enam paraku ei pesitseja, kus ta on kadunud? No üks küsimus on ka see, et, et kas neid kaitsealasid, siis tasub edasi pidada, eks ole, et ma saan aru, et see oli üks üks lähtekoht, millest, millel see uuring tugines või lähteküsimus. Aga, aga mis seal siis näha oli, kas oli tõesti näha, et ka muu elurikkus ongi just tänu must-toonekurekaitsele, kuigi must-toonekurge seal enam ei ole? Paremas seisus? Kui faktidest alustada, siis saab küsida, et kes nendes kohtades siis veel elasid ja me tõesti, me uurisime soontaimi samblikke moodustavaid seeni, siis samblaid ja puidul elavaid toriks seeni ja lisaks veel ka linde ümbritseval maastikul, nii et nende viie liigirühma põhjal meie oma järeldused tegime. Ja lühike kokkuvõte on selline, et absoluutselt kõikides must-toonekure pesa ümbrustes, kus toonekurgi enam ei ela, elab noh, suurusjärgus vähemalt kümmekond looduskaitseliselt tähelepanu, väärset liiki. Aga mis on võib-olla huvitav sellisele keskkonna optimeerijale, et kui liikide üldarv varieerus seal võib-olla kahe kaks korda, siis nende looduskaitseliselt oluliste liikide arv varieerus üle kolme korra, see tähendab, et me võime rääkida sellistest eriti vägevatest muid liike kaitsvatest kohtadest ja siis tegelikult ka nendest, mis võib-olla sellesse üldisesse looduskaitsesse oluliselt vähem panustavad, et me saame just nagu vahet teha, siis selle edasise kaitse mõttekusel. Aga meie uuringu üks põhijäreldus on ikkagi see, et sellised liigid on alati olemas. Järelikult enne, kui neid must-toonekurekaitseks mõeldud alasid kaitse alt välja hakatakse arvama, tasuks seal teha siis vähemalt teadaolevate liigirühmade inventuur, et, et mitte kaotada ära võib-olla mõne liigi ainsat leiukohta Eestis, mida me seni lihtsalt ei teadnud. Millised need must-toonekure kaitsealad Eestis üleüldse on, kas nad tehakse konkreetselt ühe pesa ümber mingis raadiuses või on nad osa mingist suuremast alast? See võib olla nii ja naa, seaduse järgi on garanteeritud must-toonekure pesa ümber teatud raadiusega kaitsevöönd, aga praktikas üritatakse moodustada sinna nii-öelda püsielupaigad, see tähendab Ta ka maastikuomadusi, selge on, et need, ainuüksi need metsad ja, ja ümbritsev maastik toitumisaladelt, need ei ole ju ringikujulised. Ja see kõige parem lahendus, mis selle toonekure elupaika seal säilib, tab, sünnib siis juba nagu maastikuplaneerimise käigus ja see püsielupaik jagatakse sihtkaitsevööndiks, kus majandustegevus on keelatud ja siis tavaliselt siis seda ümbritsevat veidi laiemaks piiranguvööndiks kus majandustegevusele on seatud piiranguid ja need ministri käskkirja tasemel siis fikseeritakse, need on osa meie looduskaitse territooriumide võrgustikust. Ja muidugi on must-toonekure pesa Paikuga kaitsealadel ja tavaliselt siis juba kaitseala moodustades on planeeritud sinna toonekurest lähtuv või sobiv kaitserežiim. Aga no eriti suure küsimärgi all on, on siis just nende alade säilimine mis on just täpselt must-toonekure pesa ümber tehtud. Täpselt nii ja eriti veel siis, kui, kui sellele alale on mingi oluline konkureeriv näiteks majandushuvi. Et siis peab olema keskkonnaametnikel mingisugune alus selleks, et selle ala saatust edasi otsustada ja seda alust lähtuvalt nüüd looduskaitselistes argumentidest, meie oma uuringuga ka lõime. Kui nüüd seda pilti veel püüda ette saada must-toonekurest üldse, siis pesitsevaid paare on Eestis ainult mõned kümned, nagu ma viimastel andmetel tean, alla 100. Kui palju neid kaitsealasid on ja kui palju neist on praeguseks nii-öelda asustamata must-toonekure poolt. Sellel hetkel, kui meie tegime oma uuringut, valisime me need alad rohkem kui 100 tolleks hetkeks on, tähendab juba õiged mitmed aastad tagasi tolleks hetkeks asustamata olnud pesapaiga seast ja uurisime kahtekümmet, mis esindasid erinevaid kasvukoha tüüp ja, ja metsakooslusi, meid huvitas ka see, et mispärast siis ühtedes kohtades on need kaitseväärtused suuremad ja teistes väiksemad ja need vastused ma siis ka saime. Aga must-toonekure enda seisund on Eestis jah, praegu selline, et kus on langenud juba mõnda aega, tõenäoliselt oli selle kõrgpunkt, et kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja Eestis võis tollal elada isegi paarsada paari aga kuna Eesti on must-toonekure areaali servaalal, siis on siin kogu aeg toimunud ka niisugused, nimetame neid siis demograafilised võnked, et paljud meie toonekured ei, ei leiagi endale paarilist ja hoiavad oma pesi üksikuna ja nii on ka see praegu, et tegelikult neid me arvame, et Eestis võib-olla poolsada sellist kohta, kus must-toonekurg pesa hoiad, aga nendest pesitsevaid paare ja veel enam siis järglastega paare igal aastal on hoopiski vähem. Aga üks väga oluline külgkogu sellest toonekure argumentatsioonis on see, et mismoodi me siis ette kujutama, et mis edasi saab. Ja looduskaitseteooria ütleb siin, et, et kui me nüüd liigi taandumise faasis tema elupaigad ära hävitame, siis ei ole tal ju ka kusagile tagasi tulla. Et siin peab leidma siis niisuguse mõistliku tee, et ühest küljest. Ökoloogiliselt säilitame neid tingimusi, mis võimaldaks liigil oma areaaliga taastada, aga, aga teisest küljest käituks ka õigusriigina kohaselt nii nagu meie looduskaitse seadused ette näevad. Nii et see on üks teine eesmärk ka nende alade säilitamisel, et mustal toone korral oleks üks koht, kuhu tagasi tulla, pesitsema just noh, võib-olla, kui näiteks kliima läheb soojemaks natukene. Just nimelt ja ja ütleme, et isegi olukordades, kus liikide arvukus ei vähene, on täiesti loomulik, et populatsioonides toimuvad sellised võnked. Eriti hästi võime seda ette kujutada ja ongi uuritud näiteks liblikate puhul, kes asustavad tavaliselt maastiku, mingisuguste elupaiga, laikudena ja siis see, et ühtedes laikudes nad võivad ajutiselt ära kaduda ja teistesse jälle ilmuda, on selle populatsiooni täiesti normaalne toimimise viis. See tähendab, kui me võtaksime aluseks ainult ühe hetkeolukorra ja ütleks, et kõik elupaiga laigud, mis on asustamata need ei oma tähtsust, siis me tegelikult eksimesest sest see populatsioon püsima just nagu sidus, alati peab olema neid kohti, kust üldse nad saavad välja rännanud siis neid kohti, kuhu nad saavad asuda. Aga millised on need teised kõige tähelepanuväärsemad looduskaitse seisukohast kõige tähelepanuväärsemad liigid, kes must-toonekure kaitsealadest kasu saavad. Teie uuringu põhjal? No enamik neist liikidest on meil määratletud kahjuks üksnes ladinakeelse nime tasemel. Aga kui neid proovida kirjeldada, siis üks väga tore ainult üheaastasi viljakehasid, moodustav toriks seen kes kõlab ladina keeles, originaalis on ülim ülimalt haruldane, Eestis on koguni niisugune, et me ei olegi teda peaaegu kuskilt mujalt üldse leidnud, kui ainult nendest must-toonekure elupaikadest me täpselt ei tea, mis see põhjus on, seal on ta esinenud regulaarselt, ta on väga haruldane, vajab kindlasti kaitset ja kui keskkonnaamet küsis meie käest, et mida selle liigi kaitseks Eestis saab ette võtta, siis tuleb tunnistada, et praegu meil ei olnud üldse paremat vastust. Hoidke neid toonekure pesapaiku. Päris nii ekstreemseid näiteid seal teisi võib-olla ei olegi, aga selliseid liike, keda on Eestist leitud tõesti ainult paar korda, oli, oli terve rida ja siis me tegime veel ühe niisuguse ülesande iseenda jaoks. Et et kui me võtame need 20 pesapaika ja peaksime valima neist vähima, tähendab siis kõige väiksema kombinatsiooni alasid, mis esindaksid kõiki neid väga ohustatud liike igaüht vähemalt ühe korra siis selgus, et me peame selleks võtma 20-st kohast 18. See tähendab ei ole nii, et Nendes kohtades on ühed ja samad ohustatud liigid vaid igas kohas on nad veidi erinevad. Ja see tähendab, et kogu see püsielupaikade või toonekure elupaikade võrgustik tagab tegelikult nendele paljudele liikidele kokku elupaiku. Huvitav oleks see, et kui nüüd, kui nüüd teha samasugune uuring mõne teise liigi puhul mõne teise kaitsealuse liigi puhul, mitte must-toonekure puhul ja vaadata kuidas, kuidas see mõjutab elurikkust mingis raadiuses kas me saaksime siis enam-vähem samasuguse tulemuse või must-toonekurg kuidagi eriline. See oleneb väga liigist, must toonekurg tõepoolest. Ta asustab väga mitmekesist maastikku, sageli tema pesapaigad on, on just näiteks viljakates väga vanades metsades, mis ongi väga liigirikka elustikuga. Samuti ta toitub veekogudel, eriti metsa, veekogudel, ette, kuid ideaalmaastikuna võiks ette kujutada sellist vanade metsade, jõe orgudega liigendatud maalilist metsamaastikku, mis noh, mis on ilmselgelt erinev kui siis, kui me võtaks mõne näiteks rabametsade või, või, või Nõmmede või mingi oluliselt liigi vaesema ökosüsteemi liigid. Aga Ma arvan, et üks väga oluline asi, mida peab meeles pidama, on see, et nagu oma jutu alguses ütlesin sageli, algas looduskaitse just niisuguste eriliste liikide kaitsest. Ja see tähendab, et meie metsamaastikud on sageli ülejäänud osades juba väga tugevalt vaesunud. Ja, ja et alguses ütleme algselt, kui me selle inimmõjusalt eemaldaksime, siis võib-olla polekski väga suurt vahet, millised tükid me täpselt kaitse alla võtaksime. Aga kuna need väärtused on sageli säilinud just selle varasema kultuuriliselt põhjendatud looduskaitsesüsteemi katuse all, et siis on üsna loogiline, et praeguseks on nad palju rohkem kontsentreerunud just nendesse liikide jaoks kaitstud kohtadesse. Nii et sellised on siis lood must-toonekurekaitsega ja, ja selle kaitseseosega teiste liikide kaitsega. Ja ajasin sellest juttu. Asko Lõhmus. Kuusega. Geneetikute töömaile läheme nüüd järgmiste minutite jooksul sest geneetikud on valmis saanud ühe suure uurimistööd, mille tulemused on nüüd ka ajakirjas Nature Genetics avaldatud ja selle uuringu ühe juhi Urmo võsaga aiangi jutu urma. Võsa on siis Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi funktsionaalse genoomika teadur ja uuring oli hästi rahvusvaheline, nii nagu need suured geneetika uuringud tänapäeval ikka on. Uuringu teine selline juhtiv jõud oli, siis on niik Claring poolt Hollandist ja tõepoolest, nii nagu ikka, uuriti paljudel inimestel paljusid geene ja leiti siis nende geenide seoseid sellega, mis inimeses toimub. Ja nagu ma nüüd aru saan ja nagu siin ajakirjas ka näha on, siis eelkõige huvitas teid seekord mis toimub geenidega seoses inimese veres. Jah, just nii et võib-olla natuke konteksti, et kuidas see uuring nagu üldisesse teadmisse sobitub et tavaliselt tehakse selliseid suuri geneetika uuringuid, me nimetame neid üle genoomset assotsiatsiooni uuringuid siis kus uuritakse inimese genoomi variantide seost fenotüüpidel või inimese tunnustega, no näiteks kui pikk keegi on või kas kellelgi on mingisugune kõrgem või madalam risk mõne haiguse tekkeks elu jooksul. Et sellistest uuringutest saame me tavaliselt teada sellised genoomi regioonid, kus, kus asuvad genoomi variandid, siis need on siis erinevused inimeste vahel, sellised positsioonid inimese genoomis, mis erinevate inimeste vahel on erinevad, teevad meid kõiki omavahel omavahel erinevad. Aga need on siis sellised natuke suuremad regioonid kui, kui lihtsalt üks geen või üks geeni, selline geeniosa. Jah, et tavaliselt sellistest uuringutest saab saadaksegi kätte, sellised me nimetame neid assotsiatsiooni pihkideks või siis sellise koguse genoomi variante, mis näitab siis sellist assotsiatsiooni signaali või siis on, näitab korrelatsiooni nii-öelda siis fenotüübiga või tunnusega. Aga jah, et kuigi seda tüüpi uuringud on olnud väga viljakad, et meil on nüüd palju biopankasid, kes omavahel koostööd teevad, Eesti geenivaramu kaasa arvatud ja hästi paljudes inimestes või paljudes suurandmed on väga suured, kus selliseid uuringuid teha. Et seda tüüpi uuringute tulemused on siiski nagu statistika, et me saame selle genoomi regiooni. Aga me ei tea täpselt, et kuidas need vastavad genoomi variandid ikkagi selle tunnuse teket mõjutavad sesse genoomi regioon võib olla suhteliselt suur ja seal võib olla päris päris mitu geeni. Mis on siis genoomi funktsionaalselt osad, mis näiteks näiteks näiteks kodeerivad mõningaid valke, et seal võib neid funktsionaalseid osasid olla päris palju selles vastavas genoomi regioonis ja, ja see seega nendest üle genoomsetest assotsiatsiooniuuringutest sest need ei anna kogu pilti. Ja mida siis meie tegime, oli see, et selle asemel, et et otsida seoseid genoomi variantide ja ja siis niisuguste suuremate tunnuste vahel. Me otsisime seoseid genoomi variantide ja geenide aktiivsuse vahel veres. Et et geenide aktiivsust mõõdame sellise sellise vahepealse molekuli molekulide nagu virgats RNA või messenger RNA hulgana ja, ja seda me, seda me tegimegi. Aga asi on siis selles, et, et keel, mis on DNA-st koosnev et selle pealt siis nii-öelda kopeeritakse see informatsioon RNA molekulideks ja, ja mida aktiivsem on geen, seda rohkemaid RNA molekule ühelt kivilt tuleb. Jah ja seda võib siis tõlgendada tõesti nagu geeniaktiivsus SÕNA. Selge, ja mis roll sellel geeniaktiivsuse all selles kogupildis on? No arvata võib, et mida aktiivsem geenet, seda rohkem, seda seda tugevamalt selle geeniga seondub tunnus siis inimesel. Avaldab jah, et meie analüüsi tulemused võimaldavad siis näiteks prioritiseerida igas lookuses asuvaid geene, et kui sul on ühes ühes sellises genoomi regioonis, mis on fenotüübiga seotud näiteks 30 geeni aga, aga see vastav fenotüübiga seotud genoomi variant mõjutab neist ühte, siis see võib olla suurema tõenäosusega just nimelt see geen, mis, mis võib olla bioloogilises mõttes huvitav. Ja oluline on ka teada, et, et genoomi variandid ei ei mõjuta ainult enda ligiduses asuvaid geene, vaid ka neid geene, mis asuvad teistes genoomi regioonides näiteks teistelt kromosoomidele ja seal ei ole seda tüüpi regulatsioon, võib töötada läbi läbi siukseid keerukate regulatoorsete võrgustikke. Aga see on siis niimoodi, et, et mingi geen, mis asub hoopis mujal kui mingit tunnust määrav geen mõjutab selle tunnust ehk fenotüübi määrava geeni aktiivsust, jah, mingi võrgustiku kaudu. Ja siis te vaatasite nüüd geenide aktiivsust ehk seda RNA hulka siis veres, täpsemalt ilmselt siis vererakkudes, kus need geenid ja RNA on. Vere valisime oma oma selliseks materjaliks põhiliselt sellepärast, et, et saada võimalikult palju andmepunkte või võimalikult palju šampleid sellisesse uuringusse. Et seda tüüpi uuringuid, kus korrelleeritakse siis genoomi variante geenide aktiivsuse või geeni ekspressiooni ka, nagu me seda kutsume nimetatakse Ekspressiooni kvantitatiivse, lookuse tunnuse Locuse uuringuteks või e-kuutel uuringuteks. Nii, aga selle lookuse sõna räägiks ka üle, see on küll hästi lihtne, lihtsa tähendusega, et see tähendab lihtsalt asukohta genoomis, kus, kus see geen on? Jah, et selliseid uuringuid on tehtud ka varem, aga, aga mis teeb meie uuringu unikaalseks, on just nimelt see kui palju andmeid me suutsime koguda selleks uuringuks ühte ühte uuringusse, et tavaliselt sellise deegu telli, uuringuid tehakse mõnes ajas mõnesajast indiviidist võib-olla mõnikord 1000-sse või nii, aga meie tegime selle uuringu üle 31. 1000. indiviidis, see oli suur koostöö erinevate ülikoolide vahel üle kogu maailma. Ja mida see suur valimimaht või see fakt, et me nii palju indiviide saime, sellesse uuringusse võimaldas teha, oli just nimelt leida selliseid nõrkasid efekte ja nõrgad efektid on just nimelt sellised, et tihti kus geen, mida tunnusega seotud genoomi variant mõjutab, ei asuilmtingimata tema ligiduses, vaid kusagil kaugemal genoomis see tähendab seda, et see efekt on mitte otsene. Ja sellised, sellised efektid on. Selliseid efekte saab tõesti nagu otsida siis, kui sul on väga palju indiviide ja seda tüüpi kinnitatud olla huvitavat genotüübi või tunnuse vaatevinklist, sellepärast et kui sul on mitmeid genoomi regioone, mis vastavat geeni mõjutavad, reguleerivad siis see geen võib olla fenotüübi jaoks noh, võib-olla olulisem kui mõni üksik üksikus üksikus asukohad, seal hügieen ja võib-olla isegi tulevikus. Mõned sellistest võivad olla huvipakkuvad, kui ravimid. Ahaa, nii et ravimiga mõjutama siis hoopis seda geeni, mis, mis selle tunnust mõjutava geeni aktiivsust reguleerib. No me võime ka öelda, et tegelikult ka see geen, mis, mis asuksid nendest tunnust mõjutavatest, genoomi variantidest eemal, on on ju ka võib-olla ka tunnust mõjutab, et tegelikult võib-olla ka rohkem tunnust mõjutav, kui need üksikud üksikutes lookustes asuvat geenid. Me oleme nüüd tunnustestasin rääkinud üsna abstraktselt, kui läheksin natukene konkreetsemaks, et milliseid tunnuseid me enam-vähem silmas võiks pidada, kui me räägime veres ava avalduvast või Ekspresseeruvast geenist. Jah, et uuringus kaasasime kõik variandid, mis olid sel hetkel, kui me selle uuringuga alustasime, teada, et nad mõne mõninga sihukese fenotüübilise tunnusega seotud on seal oli kõik, et seal olid kõik alates pikkusest südame-veresoonkonna haigustest, erinevad veremõõtmised ja nii edasi. Nüüd. Me tegime oma uuringuveres ja põhjuseks oli just nimelt see, et, et see on selline kättesaadav, kättesaadav kude, kus saab päris palju indiviide uuringusse kaasata. Et kui sa, kui tahta sellist uuringut teha näiteks aju kudedes, siis on see palju keerulisem, sellepärast et et selleks, et aju kudedes sellist uuringut teha, sest need inimesed, kes seal uuringus on, peaksid olema surnud. Et enamus või suur osa neid assotsiatsioone, mis me leiame, ka seotud, kas Verefenotüüpidega või siis igasuguste immuun immuuntunnust immuunfenotüüpidega, näiteks autoimmuunhaigused. Et näiteks on meil näide luupuse kohta artiklis, kus mitmed luupusega seotud regioonid mõjutavad, mõjutavad klastrid geene, mis on teadaolevalt seotud immuunfunktsioonidega. Et selliseid näiteid meil on, aga mõningatel juhtudel me leiame ka veres efekte. Mõningate variantidele, mis on seotud mitteverega seotud genotüüpidega. Augu verest paistavad välja täpselt, et see ei pruugi olla, ei pruugi olla põhjuslik seos, aga see võib ka olla sedasi, et et ta võib lihtsalt peegeldada mõnes teises tunnusega otsesemalt seotud olevas koes asuvat sarnast regulatsiooni. Aga jah, sellised sellised efektid vajavad kindlasti täpsemaid järeluuringuid. Selliseid tunnuseid, mis veres võivad avaldada, on kindlasti hästi-hästi palju. Kas kas lugesite neid üle ka, et mitut tunnuste siis vaatasite? Ma täitsa peast ei oska nagu praegu öelda, aga kindlasti enam nagu verega seotud tunnused olid üleesindatud meie meie assotsiatsioonide hulgas, aga nagu ma ütlesin, allika teised. Me leidsime veres e kuutella neid assotsiatsioone, siis ka variantidele, mis näiteks seotud pikkusega või südamehaigustega, et et neid oli. No ütleme siis, tuhandetes on sarv Kokku kokku assotsiatsioone me leidsime ligi 60000 seda tüüpi analüüsile. Ja inimesi oli, kui palju ja kui palju siis oli Eesti inimesi, see huvitab ju ka. Ja et kokku oli meil kokku, oli meil uuringusse kaasatud kuni 31684 indiviidid, kui ma õigesti mäletan seda numbrit ja Eesti geenivaramu panustas ka ja seal oli üle 1000 1000 indiviidi Eesti geenivaramust. Ja kindlasti täname kõiki kõiki geenidoonoreid, kes, kes teevad seda tüüpi uuringute tegemise võimalikuks. Kas nende kogutud andmete ja ka selle analüüsi pealt saab teha ka mõningaid järgmisi järeldusi mõnedes järgmistes artiklites. Ja kindlasti, et selle artikli selline põhiline, põhiline tegelikult väärtus pikaajaline väärtus on see, et et Need kokkuvõtted, statistikud, need assotsiatsioonid, mis me leidsime, et need on avalikult kättesaadavad, tegelikult me tegime need avalikult kättesaadavaks juba enne seda, kui artikkel avaldatud sai, et kui, kui me avaldasime eelduse tsenseerimata pree prindi see oli paar aastat tagasi selle aja jooksul on seda artiklit või seda preebinti tsiteeritud juba rohkem kui 270 korda. Ja päris paljud Chivassi uuringut on kasutanud meie andmebaasi, et just nimelt prioritiseerida Keenia vastavates vastavates lookustes, et me ei vaadanud ainult neid neid geene, mis asuvate variantidest kaugel nendest tunnusega seotud variantidest vaid tegime ka standardse tegimegi aga sama tüüpi analüüsi nagu kõik teevad, et vaadatakse ka lähedal asuvaid Keenia. Seda nimetatakse siis sisse kuutel analüüsiks ja kui vaadatakse kaugemal asuvaid geene, siis seda nimetatakse transei kutele analüüsiks. Et eriti just neid sisse õigutel analüüsi tulemusi on kasutatud päris palju ja on kasutatud ka erinevate uute meetodite loomiseks, mida no mida saab siis paremini ülegi noomsete assotsiatsiooniuuringute interpeteerimiseks kasutada. Aga seda on vist selle koha peal natukene ennatlik küsida, et milliseid praktilisi selliseid meditsiinilisi tulemusi sellise uuringu pealt selles faasis ette arvata võib. Jah, et selle uuringu tulemusi võiks, võiks näha nagu siukest prioritiseeritud nagu prioritiseeritud listi võimalik kandidaate, mida täpsemalt funktsionaalsete uuringutega edasi uurida? Praegusel hetkel jah, me ei saa nagu kindlalt öelda, et, et kas mõni meie meie poolt leitud geenidest kindlasti on nagu nagu väga hea kandidaat mõnele mõnele ravimile, et seda on pigem ma arvan, et ravimi ravimiuuringutega tegelevad firmad kindlasti kasutavad meie ja ka teisi sarnaseid ei kudelli andmestik oma oma töös, et just nimelt prioritiseerida võimalikke kandidaate paremini. Nii et selline suur geeniuuring on siis nüüd valmis saadud ja avaldatud ja ajasin juttu urma võsaga. Tänases saates oli juttu must-toonekure kaitsealadest ilma must-toone Kureta ja geenidest, mis kujundavad teiste geenide aktiivsust. Juttu ajasid Asko Lõhmus, gurma võsa ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
