Päike on just tõusnud, on varahommik Matsalu rahva rahvuspargis. Kevad on suurepärane aeg, et nautida linnurohkust. Ja põhjus, miks me oleme tulnud just Matsalu rahvusparki,  on lihtne. See asub vee ja rannikulindude Ida-Atlandi  rändekoridori rändeteel. Nad teevad siin peatuse selleks, et ööbida oma hotellis,  milleks on siinsed madalad merelahed ja muul ajal,  kui on võimalus minna sööma, siis kasutada siinseid  rannaniite ja karjamaid põlde. Nii et kõik siin on lindude päralt. Nii see käib, nad on kusagil siin siselahe peale ööbinud  ja nii kui valgeks hakkab minema, siis läheb see asi siin lahti. Kas see on tavapärane, et ühel linnuuurijal tulebki olla  nii varahommikul, kevaditi üleval? Jah, see on tavapärane, et see on selline karm otsustamise asi,  kes on vabatahtlik ja, ja linnu vilin, et kas,  kas põõnata suure suure valgeni välja või,  või tulla varahommikul üles ja. Sellest kõigest siis osa saada. Tõsiselt põnevad sündmused algavad kohe siis,  kui valgeks läheb, et siis tuleb kohal olla. Mis praegu lindude elus toimub, ehk siis varahommik,  mis neil parasjagu käsil on? Noh, eks ta ole sarnane päevalindudel nagu,  nagu meil endalgi, kui me hommikul üles tõuseme,  siis on üks osa mõtetest kindlasti see, et,  et hommikusöök oleks vaja teha ja eks lindudel  ka siinsamas, et eks neil on siin juba teada,  kus sel kevadel siin rändepeatust tehes need kõige paremad Nokaesised on ja siis nad siis nad nendele kohtadele  esimesel võimalusel lendavadki kohe. Kui mõelda igakevadisele ja sügisesele rändeperioodile,  siis Keemu on ka ju Matsalu üks väga oluline vaatluse kt,  mis siin eripärast on? Eripära ongi see, et siin keemu ümbruses  nii vee peal kui, kui ka siis põldude vahelt lendamas,  et siin on, siin on väga palju linde, et see on kindlasti  selline kuum kuum koht Matsalu lahe lõunakaldal,  kuhu kuhu linde vaatlema tulla. Kas see kevad on kuidagi lindude jaoks tulnud teisiti ka? Ja kindlasti. Tuli selle tõttu juba, et et tavaliselt talvest kevadesse  tulek on, on suur muutus paigalindude jaoks,  kes talveoludest järsku pesitsusaega hakkavad jõudma ja,  ja talve me teame siin põhjal, mis see tähendab meile,  see tähendab lund, see tähendab külma tavaliselt. Ja see aasta jäi see kõik olema, et see oli tõsine  otsustamiskoht lindudele, kes on rändlinnud,  et kas üldse minna ära või või, või riskide  ja vaadata, mis, mis ilm teeb. Ja eks nad käituvad erinevalt. Osa osa kindlasti likest käitusid oma tavapärasel kujul,  et läksid, läksid rändele aga näiteks noh,  võtame kasvõi kuldnohk näiteks siinsamas Matsalus,  et jaanuarikuu uus aasta käes ja meil on kümned  ja kümned kuldnokad järsku siin ümbruses lendama. Kuna korralik talv jäi ära, see tähendas,  polnud erilist jääd ega lund. Kuidas lindude vaatevinklist veelindude vaatevinklist see on,  kui pole, jääd? Jah, veelindude talvised võimalused sõltuvad otseselt sellest,  kas jääkate tekib või ei teki ja ja jällegi,  kui osa rändlinde vaatamata sellele, et kui talve ei paista tulevat,  lähevad ikkagi soojematel aladel ära, siis,  siis siis näiteks luige ed siin kas või Matsalu lahel,  jällegi nemad vaatavad alati viimase võimaluse kümnikluiged. Et kas tuleb jääd, kas tuleb talve ja nagu sel aastal nüüd oli,  kui seda ei tulnud, siis, siis see on suur võimalus säästa  energiat ja mitte rändele minna ja meil jäi samamoodi siia  sadu ja sadu luiki talvituma sel aastal ja teisi veelinde. Küll lahele, küll Väinamerele avamerele. Kuidas siiski see kevad lindude jaoks on saabunud,  kas see on kuidagi teinud ka rännetesse oma mööndused,  korrektuurid? Jah, on ikka, et kui. Kõige varajasemate saabujate peale mõelda kiivitajad,  põldlõokesed mere ääres, hallaned või igasuguse sookured  siis nende tavapärase saabumisega võrreldes nad jõudsid  ikkagi selgelt varem sel aastal ja mitte ainult nii,  et, et mõni üksik etterutan nii nagu nagu rändlindude puhul ikka,  et kõigepealt tuleb mõni selline luuraja  ja siis on väike vahe ja siis tuleb, hakkab selline põhiline rändelaine. Et kui tulema hakati, siis, siis kohe ikka tõusvas joones. Sookurg tuleb kohe hästi meelde, et kui muidu selline  tavalise talve järel ta tuleb ikkagi seal võib olla. Märtsi keskelt alates siis siis sel aastal alustasid nad  juba veebruari keskel seal 20. veebruari paiku juba  sookurgede sissetulek lahti ja ja ühtlase ühtlase vooluna  järjest tuli neid juurde linnud jälgivad,  mis toimub, ja vähemalt üks osa nendest võtavad  siis ka vastavalt riske. Ja noh, eks see riskivõtmise põhjus on ju  ka teada, et kui ühel hetkel vestsusalale jõuda,  siis need paremad kohad ära hõivata. Ilineate ees. Praegu me oleme jõudnud siis järgmisesse vaatluspunkti  ja siin on selline tore koht, et ühel pool sõiduteed on  rannakarjamaa ja teisel pool. Roostik ja linnuvaatleja, kui ta siia satub. Tema on selles õnnelikus olukorras, et kui ta vaatab siiapoole,  siis ta saab tutvuda tüüpiliste karjamaade rannaniitude lindudega. Kurvitselistega kiivitajatest alustades siin suurkoovitajad  lendasid üle. Ka luiget siin soonte peal käivad või kes tahes veelinud. Ja teiselt poolt hakkab äkki kostuma hüüviäält näiteks. Ja ennist siin hall Anni lendas siit roostiku poole pealt  rannaniidu poolele, et. See toimib tervikliku süsteemiga ikkagi tegelikult looduses. Need asjad ei ole nii alati nii joonega tõmmatud,  nagu see tee siin püüab teha kahe elupaiga vahel. Matsalu ei ole mitte ainult rändajate läbikäigu paik,  vaid tundub, et käib ka usin pesitsustegevus. Haigrud toovad pessa pesamaterjali, üks lind laseb noka  vahelt teisele, kas siis lausa kukkuda või ulata. Tükikese ehitusmaterjali ja eks nad ole koostöö suurest  positiivsest jõust aru saanud. Tore vaadata, et. Siin on näha ka, et kui vesi lähemalt silmitseda,  et paljudes pesades on vana lind peal, haudub  ja tundub isegi nii, et, et suurem osa pesi ongi asustatud ka? Kindlasti mitte kõik, aga aga see koloonia on jah,  siin aastaid ja aastaid olnud ja mulle praegu tundub,  et, et arvukus on pesade arv on pigem suurenenud. 50 või isegi rohkem pesani võib siin loendada praegu. Kas sellises koos pesitsemise vormis peitub  siis ka mingi jõud, miks nad tahavad niimoodi üheskoos olla? No hallaigur ei ole ju ainuke näide Linn osad linnuliigid ju künnivarasid ja,  ja või merelindude kolooniad ja noh, seal on selgelt ju  seesama Asi teada, et, et kui, kui on palju päid koos on,  on lihtsam vaenlast märgata või, või muid asju koos ära korraldada. Nii nagu linnud ka rändel on koos rändeparvedes,  et samamoodi võib ka pesitseda igal linnul omad valikud  ja omad eelistused ikka.
