Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head kuulajad, alanud on selle nädala viimased teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on stuudios külas arheoloog Marge Konsa ja täna me räägime bikingitest ja Gröönimaast. Alustame võib-olla sellest Marge, et kuidas viikingid üldse Gröönimaale sattusid, omal ajal. No viikingite sattumine Gröönimaale on tegelikult väga hästi teada, et esimest korda sattus sinna Eerik Punane 985. aastal. See Erik Punane oli niisugune väga värvikas kuju, kes tegelikult pärita Norras tallis, esmalt konfliktne, vägivaldne ja Norrast saadetita 900 seitsmekümnendatel aastatel välja ja siis ta asus elama Islandile. Seal läks ta ka kõikide inimestega tülli ja tappis mõned mehed seal maha ja siis kuulutati lindpriiks, saadeti Islandit kolmeks aastaks välja. Islandlased olid nagu mul oli, on nagu juttu, et või lääne pool on mingi maa või mingilaid ja tema siis Eerik Punane otsustas, et kuna ta Norra tagasi minna ei saanud, sealt oli juba välja saadetud, et ta läheb siis edasi läände, et tal olid siis oma seal laev, kond ja tegelikult Islandilt on Gröönimaani 300 kilomeetrit, et see on umbes nagu hea ilmaga neljapäevareis. Ja sinna Gröönimaal ta siis joodis, aga Gröönimaa idarannik on väga ebasõbralik. Nii et ta sõitis siis natukene lõuna poole, seal on niisugune hüvastijätuneem, fair voolineen, et ümber selle sõitis siis Gröönimaa läänerannikule. Ja sellel ajal oli kliima natukene soojem, merevesi oli soojem, nii et läänerannik oli tegelikult roheline. Seal kasvasid kadakad ja seal väga ilusad rohumaad, eriti Islandiga võrreldes nägise tegelikult päris kena kohana välja ja see läänerannik on, kaob fjordidesse hästi liigendatud, et mis sobib ka nagu laevade hoidmiseks. Nii et seal ta siis oli kolm aastat seikles seal ringi, avastas maid ja siis, kui tal pagulusaeg oli möödas, siis ta läks tagasi Islandile ja siis tegi reklaami nii hästi, et tema oli ka esimene, kes siis nimetas, et tegemist on nagu Gröönimaaga, et rohelise maaga, et oli selline tõeline hea reklaami. Nii et siis 986. aastal asus Lääne Islandilt, kus oli maa üsna kehv, siis Gröönimaale teele 25 laeva kohale, nendest jõudis küll 14 ja nemad olid siis esimesed Vikingi kolonistid, kes siis koos perede ja loomadega siis sinna asustuse lõid. Et seal on siis kaks suuremat asustuskeskust, oli, oli idaasula, mis oli lõuna pool põhja pool, oli siis lääneasula ja kokku seal elas neid Vikingeid umbes 4000 või 5000 inimest aja jooksul. Et tegelikult asustus kasvas nagu üsna suureks. Aga sa asustus ei olnud väga pikaajaline. Koloonia püsis seal tsirka 400 aastat. Aga siis on selle koroonaga seal midagi nagu juhtunud. Ja, ja see on olnud nagu suur küsimärk, et missis nendest viikingite sai, kes seal Gröönimaal elasid, kuhu nad kadusid, nad hülgasid. Vist Gröönimaa 15. sajandil, aga mis siis seni arvati, et miks nad sealt minema läksid. No tegelikult jah, üks arvamus on, et nad läksid kuhugi minema, aga siis on, on väga palju muid arvamusi on ka, et üks arvamus on selline, et äkki tekkis neil konflikt kohalikega tegelikult Gröönimaal elasid inu hitid, nemad olid küll rohkem natukene põhja pool, aga noh, et on siis arvatud, et äkki nutiChar võisid rünnata viikingid ja neid ära tappa. Et ühes sellist rünnakust 14. sajandil on ka teade. Aga noh, samas on innuetide asulatest on leitud ka mitmesuguseid nende viikingite esemeid näiteks isegi üks nagu mängunupp ja igasuguseid muid vidinaid, mis osutab sellele tegelikult nendel oli omavahel ikkagi läbikäimine olemas. Noh, ja siis on arvatud, et äkki, kui need inu Itid vidin käib maha äkki siis need viikingid segunesid kohalikega. Et aga siis 2000 aastate alguses tehti suur DNA uuring in huntide päritolu kohta ja see ei näidanud mitte mingisugust segunemist Vikingitega. No siis on arvatud, et äkki olid mingid haigused või toimus mingi vaimne allakäik või, või siis äkki Euroopa piraadid seal ründasid ja tapsid neid ära. Et ja noh, siis on arvatud, et et äkki oli põhjuseks nende enda eluviis, et liigne karjatamine Karjatamise tulemusena muutusid mullad äkki väheviljakaks ja see võis olla põhjus. Ja siis üks veel üks arvamus, mida on päris palju nagu toetatud, mis, mis nüüd selle viimase uuringu nii oligi valdav oli see, et kliimamuutus külmemaks, et väikese jääaja tõttu, et, et nad lihtsalt, et ei jäänud ellu kliima jahenemise tõttu. Nüüd. Ka seda teemat uuesti teadlased uurinud ja nad on tegelikult leidnud päris põnevaid tulemusi, et mis see tegelik põhjus siis oli, miks viikingid Gröönimaalt. Miks nad enam seal ei ela? Ja et nüüd on nagu geoloogid asunud seda teemat põhjalikumalt uurima, et on üle vaadatud ka need varasemad andmed. Et on selgunud, et need jääpuurimisandmed, mis nagu näitasid kliima külmenemist, oli võetud tegelikult viikingite asulast umbes 1000 kilomeetrit põhja pool. Tegelikult Need ei päde nakkusele viikingi enda asula kohta, nüüd hakati uurima, nagu konkreetselt seal viikingiasulate läheduses uuriti üht ühe järve setteid, seal võeti seal ligi 2000 aastane pikkune periood ja siis selgus, et tegelikult need temperatuuri muutused olid nii väiksed, et need küll seal mingit mõju ei saanud avaldada. Küll aga tuvastati muutused õhuniiskuses. Kliima oli suvel muutunud järjest kuivemaks ja oli kuni saavutas siis noh, nagu tipu 16. sajandil. See kuiv kliima tähendas seda, et see vähendas rohu kasvamist. Seda ei suudetud siis oma kariloomadele talisöödaks piisavalt koguda. Mistõttu siis karu, koduloomad jäid nälga ja surid. Nii et põhimõtteliselt see uuring siis nagu ütleb seda, et nad ilmselt surid lihtsalt nälga. Kas võib arvata, et viikingid Gröönimaal ei läinud väga palju ümberkaudsetele korda, kui, kui see kõik on seniajani olnud selline suur müsteerium, et kuhu nad siis kadusid? Ja nojah, alguses küll tegelikult tunti selle koloonia vastu huvi aga et hiljem seal alguses, kui nad sinna läksid, üheksandal sajandil, noh siis nad olid paganad, aga noh, mingil hetkel raati sinna ka kirik ja siis oli isegi määratud kirikule piiskop, aga piiskoppi sageli ei viitsinud mandrilt hakata üldse sinna Gröönimaale kohale minema. On ka jälgi, et, et seal ligi sajandi jooksul käidi seal Norrast või Taanist Gröönimaale ainult seal kümmekond korda. Nii et jah, et no põhimõtteliselt nad jäid nagu kuidagi nagu unustusse ja tegelikult seal uuesti nagu mindi Gröönimaal alles seal 18. sajandil ja siis avastad, et oi, et see koloonia on nagu välja surnud. Et seal ikkagi mitu sajandit oli arvamus, et need viikingid seal rõõmsalt elavad. Aga üks minu arust üks huvitav aspekt on see, et kuigi seal nendel tudengitel oli võib-olla mingi kontakt nende inu hittidega tegelikult pinud innuekidelt mitte midagi, et kui nad hea küll nüüd kariloomad surid ära, aga kui nad kas õppinud näiteks harpuuni kasutama, siis nad oleks saanud jääaugust viigerhülgeid püüda ja oleks võib-olla rõõmsalt edasi elanud. Aga see, et nad olid ikka üsna ignorantselt innuetide ja nende eluviisi oskuste suhtes, et see maksis viidingitele ikkagi rängasti. Tähendab vot mis kõik siis välja tuleb aja möödudes, aga meie tänaseks ja selleks nädalaks on läbi suur aitäh sulle, Marge, et sa neid arheoloogiaga seotud uudiseid meile lahti selgitasid ja teiega head raadiokuulajad, kohtume juba uuel nädalal, kui on uued põnevad teadusteemade käsitlemisel. Seniks aga mõnusat päeva jätku. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
