Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere ilusat esmaspäeva alanud on selle nädala esimesed teadusminutid puust ja punaseks. Mina olen Sandra Saar ja sel nädalal on stuudios külas Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Tere, Marge. Tere. Ja kuna Ukrainas toimuvast ei saa üle ega ümber, siis mõtlesime, et tänases saates räägime ka just nimelt Ukrainast ja selle arheoloogiast. Marge kui arheoloogiliselt rikas riik üldse Ukraina on? Väga-väga rikas, et kuigi sageli, kui hakatakse Ukraina ajaloost rääkima, alustatakse pole üheksandast sajandist, et siis kui Kiievi vürstiriik loodi, aga noh, tegelikult ukraina muinasajalugu algab ikkagi sadu tuhandeid aastaid tagasi. Et seal on vanemad, on juba neandertallaste Munstised ja nii edasi, et Ukraina on kindlasti arheoloogilises mõttes täiesti noh, nagu selline riik, kus on maailma ajaloo seisukohalt väga olulised mõistised. Millised piirkonnad on võib-olla kõige rikkamad? No tegelikult Ukraina on, eks ole, väga suur riik ja seal on ka erinevad sihuksed, looduskeskkonnad Nad on ju, et seal on stepialad ja seal on mustmullavöönd ja siis on seal mäestik, aga mõtlesin, et täna võib-olla tutvustaks natukene lähemalt mõnda mõistis, mis asuvad ida- ja Lõuna-Ukrainas, et seal, kus need kõige verisemad lahingud praegu toimuvad mis siis on ida- ja Lõuna-Ukrainas selliste põnevast. No kui me lähme ajas väga kaugele tagasi, siis üks hästi huvid tav, mõistis, mis on leitud Harkivi lähedalt, on mammutiluudest maja. Et see on juba 44000 aastat tagasi ehitatud. Sellel ajal, kui seal elasid neandertallased ja nimelt siis ARK-i lähedal on selline koht nagu mullodova ja sealt on siis selleaegne niisugune nagu asustusala leitud. Ja seal on olid siis mammutiluudest ehitatud maja, mis oli seal umbes kaheksameetrise läbimõõduga, nägi välja nagu algselt ilmselt nagu selline kuppeltelk, et seinad olid nendest tohutu suurtest mammutiluudest ja siis pealt kaetud nahkadega mõistis, on selle pärast nagu hästi oluline, et tegelikult enne seda väga hästi ei teatud, et kui osavad Nandardaarlased üldse enda eluasemete ehitamisel olid, kuna varasemalt mõistis, et noh, olgu mujalt Euroopast peamiselt koobastes, nii et see mammutiluudest maja andis meile teada, et neandertallased tegelikult oskasid ka maju ehitada, kui oli vaja ja kuidas nad koopaid kuskil läheduses ei olnud. Nii et jah, et et see on siis juba enne viimast jääaega üks hästi olulisi muistiseid. Aga tegelikult ka jääajal oli Ukraina hästi oluliseks kohaks Eesti asukatele. Sest jääajal Ukrainani ise jääkilp ei, ei ulatu istunud ja Lõuna-Ukraina oli eks jääaja pagulatest kohaks, kuhu inimesed jääst taandusid, selle jääaja üle elasid ja kus siis hakkas põhjapoolsete alade taasasustamine umbes siis 19 100 aastat tagasi. Ja nüüd, kui me läheme ajas tuleme natukene tänapäeva ja poole siis üks hästi huvitav muistis on Militoopoli lähedal Lõuna-Ukrainas. Et see on nüüd juba nüüdisinimeste poolt kasutatud, mõistis seal umbes aastast 20000 aastat tagasi, aga seda mõistmist on kasutatud ka veel pärast Kristust seal kuni 12. sajandini. Nimelt On see siis selline koht, mida on kutsutud ka Ukrainas tõuna intsiks. Et seal on siis umbes Tallinna raekoja platsi suurusel alal loodusliku Ta liivakivi rahnudest küngas, et muidu son stepialaga see küngas, künka kõrgus on umbes 12 meetrit ja seal on siis sellised tohutu suured liivakiviplokid risti-rästi. Ja nendest on siis nii looduslikud koopad kui ka uuristatud koopad. Inimesed seal otseselt ei elanud, aga nende koobaste seest sinna liivakivi peale on siis uuristatud hästi palju kalju jooniseid või nagu kivi Raiendeid kokku on neid loetud seal ligi 1000 ringis. Noh, seal on siis igasuguseid loomi ja inimesi ja, ja siukseid, geomeetrilisi kujundeid. Ja seal on isegi mammutikujutisi. Arvatakse, et see võis olla mingisugune kultuskoht. Kuigi selle koha nimi on kamm ja, ja ma ma hiila mis tähendaks õhukivikalmed, aga otseselt sealt matuseid ei ole leitud. Praegu on muidugi sõda ja me ei saa sinna vaatama minna, aga kas muidu see oli selline ka turismiatraktsioon või kas see on tänapäeval ka veel olemas, et seda saab vaatama minna? Ja see on tänapäeval täiesti olemas ja jah, see on turistide pooldagu üsna palju külastatud koht ja seal oli ka väike muuseum sealjuures ja noh, Youtube'is on ka selle kohta videosid, et kus inimesed käivad seal ja nendest kaljumaalingute seal igasuguseid pilte. Nüüd järgmine oluline kultuur, jätan ühe kultuuri vahele, et vahepeal on näoliitiku missal Polle kultuur, mis on mis oli seal levinud Kiievi juures, aga räägime natukene Jamnoja kultuuris, sest sellel on oluline seos Eestiga. Et see on siis neuroliitikumi lõpukultuur, need on siis inimesed, kes elasid seal mustamäel äärsetes steppides ja, ja nemad hakkasid siis rändama ja nimetatud nagu nöör, keraamikute kultuur, eks need nöör keraamikud siis jõudsid oma rännakutega ka Eestisse välja Põhja-Eestisse ja nende geene on säilinud tänapäeva eestlastest. Et nemad on ka oluliselt mõjutanud Eesti muinasaega, kuidas nad seda mõjutasid? Sellega, et nad jõudsid Eestisse kohale rännakutega ja, ja noh, nad olid karjakasvatajad enne, enne neid oli, oli Eestis selline püügimajanduslik kultuur ja elas teine rahvas. Aga need nöör, keraamikud, nendel oli täiesti teistsugune kultuurkarjakasvatajad ja ka maaharijad. Ja, ja, ja nad muutsid siis nagu Eestis olnud asustuspilti ja Eestis olnud kultuuri ja jätsid meie geenides oma nagu järglased. Nii et Ukraina on tegelikult Eestile ja eestlastele jätnud päris korraliku panuse. Jaa, seda küll, jah. Ja noh, kui me tuleme nüüd veel ajas veel nagu tänava poole, siis loomulikult üks tuntumaid kult tuure on Sküüdid või noh, võiks nagu rääkida rahvast, et varem nagu küüdid oleks nagu üks rahvas. Aga tegelikult nüüd DNA taasküüdi, matuste luustik, DNA uuringud, mida on viinud läbi ka Eesti geneetikud on siis näidanud, et tegemist ei olnud nagu ühe rahvaga vaid mitmete rahvastega. Kes siis keda siis nagu iseloomustas sarnane eluviis ja kultuur näiteks küdid elasid nagu hästi suurel alal räinas kuni Kesk-Aasiani, aga Ukrainas nad olid oli nende kultuuri siis ka nagu keska ala, et seal. Oli seal seitsmendal, kuni kolmandal sajandil enne Kristust oli Sküütide kuningriik keskusega saparoose oblastis, tänapäevases aparaazi oblastis seal oli, on tänapäeval, on niisugune linn nagu Nikopol ja selle vastas nepri, teisel kaldal oli siis Küütid tohutu võimas kindlustatud asula. Et noh, algselt olid küüdeid, siuksed, nomaadid ja tuntud just oma nagu ratsutamisoskuse poolest ja olid väga osavad vibukütid. Aga noh, siis mingiaeg vältel nad siis osa nendest äiga paikseks ja hakkasid tegelema ka metallitööga. Et Sküüdid on ka tuntud selle poolest, et nendele väga ilusad ja meisterlikult valmistatud kuldesemed, kasugused, kausid, kaelakeed, kujukesed, et hästi palju siukest figuraal kunsti on seal loomad ja inimesed ja võitlusstseenid ja siuksed, argised stseenid, et näiteks Olühel kaeravõrul on kujutatud meest, lammast, lüpsmas ja veel on küüdid, on tuntud oma väga uhkete matmispaikade poolest, et need on siuksed, kõrged käpad. Ja sealsamas siis selle kaubanduskoja kindlustatud asula juurest, mis ma enne rääkisin, läheduses on Slohhaa kääbas, mis oli seal 18 meetri kõrgune ja seal oli väga uhked kullast esemed. Aga nos küttida, nende kuldesemetega on ka niisugune probleem, et juba nõu koguda, seal Venemaa armastas seda kulda säält Ukrainast ära tassida, nii et väga paljud Sküütide väga uhke, et esemed on hoopis Venemaa muuseumites. Ja kui nüüd 2011. aastal Venemaa okupeeris Krimmi, siis parasjagu oli Amsterdamis olis küüti kullast hästi uhke. Ja siis muidugi, Venemaa esitas kohe nõude, see kuld nendele tagastatakse, aga õnneks siis just eelmise aasta lõpul, rahvusvaheline kohus tegi otsuse, et see kuld ikkagi kuulub Ukrainale ja tagastatakse Ukrainale nii, et vähemalt mõned esemed siis uhkemad esemed Küütidelt on õnneks ära päästetud. No loodame, et nüüd sõjaga ka ikkagi midagi väga olulist ei hävi ukraina arheoloogilises mõttes, siis saimegi teada. Ukraina on tegelikult väga rikas riik, arheoloogia poole pealt, aga meie aeg on tänaseks läbi, aitäh sulle, Marge ja aitäh teile, head kuulajad. Ja kohtume teiega juba homme samal ajal mõnusat päeva jätku puust ja punaseks, puust ja punaseks.
