Teadust kõigile kas teadsite, et harilikul, männil ja harilikul päevalillel on ühesugused been juured, aga seda, et Tartu on Euroopas esirinnas linnalindude elustiili rikkuda poolest algavas saates saame taime juurte ja linnalindude kohta teada selliseid asju, mida ka teadlased veel hiljuti ei teadnud. Uute teadmiste juurde juhatavad meid Tartu Ülikooli makroökoloog Riin Tamme Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi kes on mõlemad koos kolleegidega avaldanud äsja tähtsas teadusajakirjas asjakohaste uurimistööde tulemusi. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Taimede maailm meie ümber on väga mitmekesine, on suuri taimi, on väikesi taimi, on okaspuid, lehtpuid ja rohttaimi aga mis meie eest tihtipeale jääb varjule, on see, mis on siinsamas, meie jalge all, tihtipeale Need, on taimede juured ja tuleb välja, et tegelikult see juurte maailm on, on teadlaste seas ka natukene rohkem varjule jäänud kui see taimede maapealne maailm. Aga ega teadlased seda nii ei jäta, et teinud suure uuringu ja väga paljude taimeliikide juuri omavahel võrrelnud ja avaldanud tulemused teadusajakirjas Nature. Ja ajakiri ise on seda uuringut lausa nii tähtsaks pidanud, et esikaanel on, on see välja toodud ja lausa pildiga illustreeritud esikaanel. Ja seda enam on see see tore saavutus, et just Eesti teadlased on suurema osa sellest tööst teinud. Ja nüüd aiangi jutu uuringu ühe autori Riin Tammega, kes on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi makroökoloogia teadur? No mis selles juurte maailmas siis toimub, te saite nüüd palju selgema pildi sellest maa-alusest riigist ette. Just nii, et, et kui taimede maapealseid tunnuseid on juba pikka aega hästi palju uuritud aga aga selliselt suurel skaalal üle maailmajuure tunnuseid on palju vähem uuritud, et selliseid andmeid üle maailma kokku panna, oli kindlasti väga keeruline, aga, aga eelmisel aastal üks rahvusvaheline teadlaste rühm sellise teen juurde tunnuste andmebaasi avaldas ja siis meie tahtsime kohe neid maapealseid tunnuseid ning maa-aluseid peenjuurte tunnuseid omavahel võrrelda. Ahaa, nii et andmebaas oli juba enne teie uuringud tehtud ja teie siis andmebaasi vaatasite, kui palju seal andmebaasis siis neid kirjeid või sissekandeid oli, mida te oma töös analüüsite? Me panimegi kokku tegelikult kaks suurt andmebaasi, üks oli taimede maapealsete tunnuste kohta, mis oli juba varem varem tükk aega kättesaadav teadlastel olnud ja, ja sellega on liiga palju uuringuid juba varem tehtud. Et neid taimede maapealseid tunnuseid seal andmebaasis oli umbes 40-le 1000-le liigile. Aga kuna mitmeid taimi võis olla mõõdetud mitu korda erinevates maailma piirkondades, et siis seal tegelikult oli sadu tuhandeid kirjeid. Nüüd see peenjuurte andmebaas on natuke väiksem, sest taimede juuri on palju keerulisem uurida. Seal oli umbes 2000 taimeliiki üle maailma, aga samuti kirjaid, oli oli siis rohkem. Ja nüüd me räägimegi siis tegelikult just peenjuurtest ehk siis nendest juureosadest, mis siis hargnevad välja nendest suurematest juurtest mis on peenjuur. Need ongi sellised juuresüsteemi siis nii-öelda Pitmised juureosa, et tavaliselt öeldakse, et, et sellised juureosad, mis on alla kahe millimeetri ja nende selline spetsiifiline ülesanne mullas on toitainete kättesaamine. Ja nüüd tekibki siis kohe küsimus, et kui neid peenjuuri täpsemalt vaadata, milline siis mitmekesisus nende seas on? Mõnes mõttes ju tundub ühest küljest, et mis mitmekesisust seal siis olla saabki, et need juured on ühed ühed niidid, mis peavad siis toitainet ja vett koguma. Maasest. Jah, niimoodi pealt vaadates võib-olla tunduvadki jah, kõik ühesugused, aga kui hakata täpsemalt vaatama, Ta ma neid juurde tunnuseid näiteks juurte, peenjuurte koetihedus või, või lämmastikusisaldus et siis ikka tekivad, tulevad välja mingisugused erinevused, et et maa all on erinevatel liikidel ka mingi erinevalt rollid täita, millega millega osata, võib-olla saavad paremini hakkama ka teised liigid, jällegist saavad mängija rolliga halvemini hakkama, aga samas võib-olla midagi muud oskavad paremini. Et, et maal on ka tunnuste mitmekesisust täitsa olemas. Aga mis me leidsime küll, et et kui me võrdlesime erinevaid taimede rühmi, näiteks puittaimi, võrdlesime rohttaimedega või erinevaid taimede sugukondi, et selgus, et maa peale on see mitmekesisus siiski suurem kui, kui maal peenjuurte tunnuste mitmekesisus. Kas see oli üllatav ka või oskasite seda juba aimata? Eks ta oli natuke üllatav ikka et me natuke arvasime, et, et nii võib-olla, sest kuna maa-alustest taimetunnustest jah, uurisime ainult siis peenjuurte tunnuseid et kui me oleksime võtnud juurtega mingit kogu juuresüsteemi andmed et võib-olla siis oleks see mitmekesisus maal ka suurem. Aga samas oli see mitmekesisus small ikkagist väiksem, kui, kui oodata võis või nagu need erinevad taimegrupid olid rohkem sarnasemad, kui me arvasime. Kas taimede maapealse osa ehituse järgi on maa-alust osa ja eriti just siis seda peenjuurte osa võimalik ka enam-vähem õigesti ära arvata? Jah, see oli üks meie, meie selline esmane küsimus samuti, et tegelikult nad maapealsete osade uurimisest juba juba varasemalt teadlased on uurinud, et maapealset taimed tunnused on omavahel tihedalt seotud, nii et tegelikult paljud taimetunnused võib jaotada kahte gruppi. Ta on näiteks suurusega seotud tunnused, nagu näiteks taime kõrgus ja lehepindala ja seemnemass mis on tihedalt seotud, et kui kõrgematel taimedel on tavaliselt ka suuremad lehed ja raskemat seemned, nii et kui me juba ühte tunnust sellest grupist teame, oskame midagi öelda selle teised teiste tunnuste kohta suurusega seotud tunnuste kohta siis ja teine tunnusta, rühm maa peal on seotud lehtede elutegevusega või et kui, kui hästi ja kui kiiresti lehed fotosünteesis valguste omastavad ja siia pandi, oligi arvatud, et need juurte tunnused kuidagi sobituvad ka nendesse kahte gruppi. Et näiteks juurte läbimõõt võiks olla suurusega seotud tunnus. Ja näiteks need juurte tunnused, mis täpsemalt määravad ära kuidas kui hästi ja kui kiiresti taimed maalt toitaineid kätte saavad, võiksid olla seotud nende lehtede tunnustega, mis määravad, kuidas taimed valgust kätte saavad. Aga meie uuringust selgus, et nii üldsegi ei olnud, et need maa-alused tunnused peedi juurde tunnused olid kui täitsa omaette maailm, et me ei saa maapealsete tunnuste järgi midagi öelda maa-aluste tunnuste kohta. Ja vastupidi, et, et kui ma toon näiteks, et kui me vaatame näiteks harilikku mändi ja päevalille et nad on maa pealt vaadates väga erinevad taimed, aga, aga peenjuurte tunnuste poolest nad peaaegu ei ristugi. See on küll huvitav, nad on tõesti erinevad, noh kuigi nad on, kui mänd kasvab nii-öelda metsased, siis ta kujult võib-olla natuke on päevalille moodi aga muidugi erinev. Aga kas, kas selliseid teistsuguseid näiteid ka oli, et kus kus taimed on, on iseenesest väga sarnased, aga vat peen juured on hoopis erinevad. Jah, näiteks ka Eesti liikidest, balla hapuoblikast ja valge ristik on selles mõttes maa peal sarnased. Kui me võtame võrdluseks ka terve kõik maailmataimedelt, siis hapuoblikast valge ristik on siiski suhteliselt madalad taimed. Nende lehed, no enam-vähem sama suured seemned on enam-vähem samad, suured aga, aga kahe liigi juure tunnused. Peeniorse tunnused olid üpris erinevad. Just seetõttu, et, et valge ristik tema juurtes oli Pälju lämmastikku ja hapuoblikad, vähem aga valge ristik kanga lämmastikku fikseerijate pakt pärlitega sümbioosis, nii et see oli päris arusaadav tulemus. Aga laias plaanis selgub siis, et taimede maa-alune maailm on üsna sõltumatu sellest, milline on taimede maapealne maailm. Rohkem sõltumatum, kui me arvata oskasime. Just neid oli välja ja et kindlasti ei ole need täiesti üksteisest sõltumata, sest et ikka taimele nii maapealset kui ka maa-alused osad ja nad peavad kuidagi Ühes kohas hakkama saama. Aga kuna keskkonnatingimused võivad olla ka samas kohas, kasvades maa all maa peal küllaltki teistsugused, et siis võivad ka need maapealsed ja maa-alused taimed tunnused olla erinevad ja erinevalt käituda. Kas te jõudsite oma töös ka mingi sellise seletava osa juurde, et seda avastatud nähtust kuidagi põhjendada? Me niimoodi päris täpselt, et seda seda seletama ei hakanud, ainult siis selleks võib-olla oleks vaja pigem mingeid katseid. Aga, aga me arvame jah, et, et üks põhjus võib olla see, miks, miks maa all tundub peeniorte tunnustada mitmekesisus väiksem kui maapealsete tunnuste mitmekesisus on see, et, et maa all võivad keskkonnatingimused olla palju püsivamad, näiteks temperatuur muutub maa all vähem kui maa peal. Ja on maa all võib-olla natuke vähem ja vähem mitmekesisemad häiringud, et maa peal peavad taimed siis tegelema nii põlengutega kui ka suurte herbi vooridega. Taime sööjatega, aga tegelikult taimedel on ju ka maa peal palju rohkem selliseid erinevaid osi, mis juba nii-öelda välimuselt eristuvad üksteisest näiteks õied ja lehed on tavaliselt üsna erinevad. Selliseid osi ju maa all ei ole, nii et sealt tuleb ka natukene seda kahe maailma erinevust vist sisse. Jah, natuke tuleb seetõttu ka, et võib-olla tõesti on, on maa peal natuke rohkem ja keerulisemaid ülesandeid taimel täita kui, kui maal. Ja aga taime juurte andmebaasis oli siis umbes 2000 taimeliiki maapealsete osade andmebaasis ligi 40000 aga nüüd selle 2000 pealt võib-olla väga suurt üldistust. Ma ei tea, kui hästi teha saab, et maailmas taimeliike on ju palju rohkem. Tõepoolest, et, et nagu jah, paljudes teadustöödes on alati ikkagist andmetest puudu, et võiks alati rohkem olla. Aga oleme me ikka, et me saame päris hea üldistuse, sest need 2000 taimeliiki on tõesti sellised liigid, mis on kokku kogutud üle üle maailma. Samuti esindavaid päris palju taime sugukondi. Nii et, et ma arvan, et me saame päris päris hea pildi. Kas taime juurte mitmekesisuse paremast tundmisest on kohe ka mingisugust praktilist kasu välja võtta? Tead, ma pigem arvan, et see on selline hästi oluline alus, teadmine, mis meie leidsime, et et ongi vaja, et taimest sellist terviklikku pilti saada on ikkagist vaja nii uurida nii taime maapealseid osasid kui ka maa-aluseid osasid sest et nii me saame palju paremini hinnata, kuidas näiteks kliimamuutused hakkavad taimi mõjutama. Või kuidas on toimunud taimede kujunemine üldse loodusliku valiku tõttu või, või ka, et milliseid ökosüsteemi hüvesid taimed saavad. Aitäh ja noh, tegelikult ju seda juurestikku elurikkust võiks mõnes mõttes nimetada ka tumedaks elurikkuseks kui see, kui see termin juba ei oleks hõivatud ka mõnede Tartu Ülikooli teadlaste tööde tulemusel. Aga niisugune on siis praegu uus teadmiste tase taime juurte mitmekesisuse vallas ja seda tänu Tartu Ülikooli teadlaste jaga nende mõnede väliskolleegide ühisele tööle mille tulemused on nüüd leidnud avaldamist selle nädala ajakirjas Neitša. Ja mina ajasin juttu uurimuse ühe autori Riin Tammega. Linnaelaniku üheks rõõmuks on on see, et et peale peale oma liigikaaslaste inimeste kui me räägime inimestest linna elanikest, Me võime tihtipeale kohata, näha või ka kuulda teiste liikide ja ja klasside esindajaid peale imetajate, no näiteks linnud teevad meil tihtipeale meele rõõmsaks, kuidas kunagi, aga, aga noh ütleme, et enamasti rõõmsaks oma sõdinaja toreda välimusega, niiet linnalindudest täna me räägimegi, sest ka teadlased tunnevad nende vastu huvi. Ja nüüd on Euroopa teadlased Hispaaniast, Soomest kui ka Eestist saanud valmis ja avaldanud ka ajakirjas Science of Environment ühe suure uuringu linnalindudest. Ja minu vestluskaaslane täna on selle uuringu üks autor Marko Mägi kes on siis Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur. Lindude loenduse ja ja lindude vaatlusi on, on nii maal kui ka linnas tehtud ju peaaegu võib öelda, et aegade algusest peale mis oli just selle võib öelda, et üleeuroopalise uuringu siis nii-öelda lähtekoht või soov teada saada Jah, linde on tõesti linnades vaadatud juba tükk aega, aga mille poolest see uuring nüüd erineb, on see, et et väga paljudes linnades samaaegselt tehti seda lindude loendust, et teada saada konkreetselt siis ühe aasta raames, millest sõltub linna linnustik, millised keskkonnatingimust, seda mõjutavad eelkõige linna rohelus. Ma alati, kui ma linnast räägin, siis rõhutan inimestele et igal linnal on oma ajalugu ja väga keeruline on Ühte linna teisega võrrelda. Seepärast olekski väga hea teha uuringuid, selliseid võrdlevaid uuringuid ajaliselt väga kitsas raamis, kus kõik linnad võetakse korraga, et ja tehakse samaaegselt neid uuringuid, see võimaldab meil võrrelda tulemusi hoopis paremini kui näiteks erinevad harrastusteadusprojektide raames kogutud andmestik, mis võib-olla kogutud kasvõi näiteks 10 aasta jooksul, aga sihuke kitsas ajaline aken annab meile ikkagi teaduslikus mõttes märksa parema põhja, et teha adekvaatseid järeldusi. Ja ma saan aru, et mõte on siis laiemalt selles, et õppida lindudega linnas veelgi paremini koos elama. Et lindudel siin ka lihtne oleks ja ja inimestel ka hea meel. Jah, seda võib ka üldistatult niimoodi öelda. Meie eesmärk oli muidugi teada saada, kui palju üldse linnades linde on ja kuidas linnamaastik teda eelkõige mõjutab. Lisaks sellele, et 100. punktis näiteks mina tegin oma loendusi tartus 100. erinevas punktis kõik teadlased panid kirja loenduspunkti ümber oleva linnamaastikku, kui palju on seal hooneid, kui kõrged need hooned on? Kui palju on seal muru või sillutatud pinda, puud-põõsad? Ka mööda jalutavad jalakäijad läksid kirja, kassid, koerad, muud loomad kui neid silmati ja isegi lindude toidumajad või pesakastid said kõik kirja pandud, sest et ka need võivad kohalikule linnustikule mõjuvad. See oli siis väga põhjalik uuring nii geograafiliselt kui ka detailide poolest ja mis siis selgus? Kui nüüd hästi lihtsalt kõik kokku võtta, siis linnule meeldib ikkagi roheline linn. See ei ole nüüd midagi väga revolutsioonilist. Küll aga see just kitsas ajaskaalas tehtud võrdluslinnade vahel annab meile selgemad suunised, võib-olla ka linna arendajatele, millele rohkem tähelepanu pöörata. Me ei vaadanud ainult linnalinnurikkust kui sellist. Me vaatasime, pöörasime rõhku erinevatele linnurikkuse aspektidele. Väga lihtne on erinevad liigid. Kui lugeda, et kui ühes kohas on viis liiki, teises kohas on 10 liiki, siis on selge erinevus. Aga lisaks sellele me vaatasime ka, kuidas sõltub näiteks lindude funktsionaalne mitmekesisus, ehk siis lihtsamalt öeldes võib-olla millise, kui palju erineva elustiiliga linde seal on. Noh, kui me võtame näiteks tihased, siis need on kõik suhteliselt sarnase eluviisiga, kepslevad puu võrades ringi, aga näiteks kui sinna juurde tulevad veel rähnid või röövlinnud või, või veel keegi, kes ainult maapinnal ringi askeldab, siis elustiilide mitmekesisus kasvab oluliselt kiiremini ja ka seda soodustab linna rohelus mis minule oli suhteliselt üllatav. Tuli välja, et näiteks kui üldiselt igasugune Rohaldus kipub linde soodustama, siis näiteks puude rohkus linnas seda elustiilide mitmekesisust väga küll ei soosi, pigem pigem isegi vastupidi. Ja see ilmselt tuleneb sellest, et metsalindude seas on võra elustikuga linde suhteliselt palju ja, ja meie linnapargid kipuvad olema sellised, mitte tüüpilised metsad, kus on väga palju võsa ja kõrget rohtu võib-olla metsa all, vaid nad ongi sellised park, metsad, kus on teatud tüüpi lindudel ainult mõnus elada. Aga samas jälle, kui tehisvalgustus linnas paistab, siis suurendab jällegi erineva eluviisiga lindude rohkust. See võib tuleneda sellest, et paljud öise eluviisiga linnud või ka päevase eluviisiga linnud, kes muidu parkides ringi ei askeldaks, saavad ka ööhämaruses võimaluse seal enda elu elada. Ja see uuring oli siis ka selline geograafiliselt üleeuroopaline ja kõigis neis kohtades tehti siis nii-öelda reaalajas samal ajal seda uuringut, mis selle mõte oli. No eks me tahtsime ka teada, milline see geograafiline varieeruvus on teada bioloogiliselt, et geograafilised kohad erinevad nii elustiku poolest kui ka kui ka geoloogia poolest ja loomulikult linnad on erineva kultuurilise taustaga ja mis me teada saime, ei ole ka muidugi väga üllatav, et lõunapoolsetes linnades on lindude elu mitte elurikkus, vaid liigiline mitmekesisus suurem kui põhjapoolsed Nendes linnades. Kui võtta siin kõige liigirikkamad linnad, olid Granada ja Ateena näiteks ja kõige liigivaesem näiteks Soome Jyvaskyla linn. Loendus tehti ka meie jõuluvana juures Rovaniemis, mis oli isegi natukene liigirikkam kui, kui Jyvaskyla. Aga, aga see lõunapoolsetes linnades liigirikkus on suurem, see pole mingi väga revolutsiooniline tulemus troopilistel aladel tavaliselt kipubki see liigirikkus suurem olema, et mida lähemal sinna ekvaatoril ja seda, seda rohkem neil liike kipub seal olema. Aga samas, kui vaadata nende liikide omavahelist evolutsioonilist sugulust, siis see evolutsiooniline sugulus kipub lõunapoolsetes linnades olema väiksem kui põhjapoolsetes linnades. See tähendab seda, et liike on küll lõunapoolsetes linnades suhteliselt palju aga evolutsiooni mätta otsast vaadates on nad teineteisega suhteliselt lähedalt sugulased põhjapoolsetes linnades jällegi on liike natuke vähem, aga nad on evolutsiooniliselt märksa mitmekesisemad kui lõunapoolsetes linnades. Tegelikult neid linnuliike ja neid tingimuste, selliseid erisusi on ju lõppkokkuvõttes hästi palju, nii et see pilt ilmselt mis saadi, vajas ka väga tugevat sellist analüüsi. Et nüüd sellistele noh, ülevaatlik järeldustele jõuda. Kas midagi sellist üllatavat, mida varem teada ei olnud gaasid kuidagi nii-öelda välja koorus? Jah, selles mõttes. Me saime teada, me saime sellest uuringust täielikult väga mõnusa plekti keskkonna tunnuseid, mida tavaliselt tornitoloogilise uuringud ei käsitle. Just need lina, erinevad roheparameetrid, see rohi ja puud-põõsad rohttaimede hulk, kui me saime selle uuringud tulemusena teada päris mõnusa komplekti, mida anda näiteks linna arendajatele linnamaastikuarhitektidele neile kätte, et vaadake, need on nüüd need parameetrid, millele tasub linnas tähelepanu pöörata et linnakeskkond oleks võimalikult linna linnalinnusõbralik ja selle kaudu siis ka mõjuks positiivselt linnainimesele, sest et positiivne kokkupuude lindudega tõstab inimese heaolu, seda on näidanud mitmed uuringud üle maailma. Nii et keskkond, kus ei ole väga palju rohelust, eriti kesklinnas seal kipuvad inimeste kokkupuudet lindudega olema sellised, mis tekitavad tavaliselt negatiivseid emotsioone. Seal puututakse kokku tuvi, varese või kajaka, ka, kes rabab käest ära võileiva või jäätise ja mida rohkem selliseid piirkondi kesklinnas on, seda vaenulikum inimeste suhtumine lindudest see on. Kui tekitada väikseid rohealasid hoonestuse planeerimisel, siis siis on võimalik inimeste suhtumist muuta loodusesse ja ka loomulikult lindude eneste elutingimusi parandada. Aga mida me võime nüüd selle uuringu tulemuste põhjal arvata olukorrast Tartus otse siis ühes selles linnas, kus, kus sa ise siis loendust tegid Tartus on ju, teame, et on nüüd otsustatud, et rajada ühe osa keskpargi asemele üks riiklikult tähtis skulptuuri asutus südalinna kultuurikeskus. Aga enne sa just rääkisid siin, et tegelikult need pargipuud ei olegi lindudele kõige optimaalsem elupaik. Ja seda võib kommenteerida mitmest lähtepunktist. Kui ma korraks hüppan sellest uuringust välja ja ütlen oma isikliku seisukoha linnapuude osas, siis minu seisukoht on, et iga linnapuu väärib säilita mõtlemist ja teda ei peaks kohe uisapäisa maha võtma. Samas ma olen ka seisukohal, et, et kui hästi planeerida ja hoolikalt kaaluda, On olemas vahendeid, kindlasti võimalusi, et kompenseerida see puude kadu vastavalt siis neid hooneid planeerides. Aga mis me Tartu kohta teada saime? Noh, võib-olla minu jaoks ei olnudki väga suur üllatus, aga nendest linnadest nendest seitsmeteistkümnest linnas, kus see uuring tehti, oli Tartu linnurikkus funktsionaalne linnurikkus, ehk siis erinevate elustiilidega linnuliikide rohkus kõige kõrgem. Nii et Tartu inimesed võivad natukene rinna kummi ajada ja öelda, et neil on kõige mitmekesisema linnustikuga linn Euroopas. Nii-öelda väikese mööndusega, mis majandusse mööndusega, et kõik Euroopa linnu ei ole läbi uuritud veel, et ainult need linnad, mis uuringusse kaasati, nende arvestuses oleme esikohal. Ahah, nii et tartus lindudel on väga erinevaid elustiile, mida nad harrastavad, toksivad puukoort ja jalutavad maas ja, ja lendavad võrade vahel. Justkui ma nüüd meenutan, mis linde ma nägin ja mida teistes linnades nähti, siis võib-olla näiteks kanakull, keda mina kohtasin oma loenduste käigus sedeli vist tartus, ainukesena kohatud liik. Teistes linnades kanakulli üldse ei nähtud ja kuna tegu on röövlinnuga, siis see võib kohe anda olulise panuse sellesse funktsionaalsesse linnustiku mitmekesisusse. Millest see Tartu funktsionaalne linnustiku mitmekesisus võiks tuleneda? Ma ise arvan, et sellest, et Tartu on ikkagi suhteliselt roheline linn kui ma olen siin paar aastat tagasi või noh, viis-kuus aastat tagasi tegin ikkagi aasta läbi maja katusel loendusi, vaatasin, kus linnud käivad, kuhu nad lendavad siis katustelt ülevalt alla vaadates. Ega maju, majakatuseid suveperioodil väga ei näegi, linn ikka tundub üleni roheline, nii et ma arvan, et siin on see võti, et et puid on Tartus väga palju. Aga samas noh, nii nagu ennem öeldud, see elustiilide rikkus puud väga seda ei soosi, tuleb ka tähelepanu pöörata sellele puude all olevale taimestikule, selle mitmekesisusele põõsastikule seda kasvatada ja arendada ja seetõttu on, ma ütleksin, Tartu õigel teel kasvatades linna parkidesse praegu linnasalu, kus peakski just see puudealune taimestik natukene lopsaka mõlema ja ka seal süku pargis. Vähesed inimesed tõenäoliselt teavad, et sel aastal seal kõrges rohus, mis jäeti niitmata ja pakkus lindudele varju, seal isegi otsustas pesitseda üks sinikaelpart, et paljud inimesed käisid sealt ilmselt niimoodi mööda, et nad ei teadnudki, et sealsamas meetri kaugusel rohu sees on üks pardipesa ja pardimamma haudus seal oma mune. Nii et üldine soovitus siis sellest uuringust linnuteadlase poolt Tartu linnale tundub olevat, et nii jätta. Laias laastus nagu praeguseni on läinud. Jah, kui see asi niimoodi kokku võtta, siis küll, et nii jätta, ja kui edasi tegutseda, siis pöörata ikkagi hoolega tähelepanu nendele rohevõimalustele. Nii et niisugune on siis olukord linnuriigis Euroopa seitsmeteistkümnes linnas, sealhulgas Tartus ja selle kohta on siis teinud uuringu hulk teadlasi, nende seas ka mu tänane vestluskaaslane. Mägi. Tänases saates oli juttu taime juure ja linnalinnurikkusest. Juttu ajasid Riin Tamme, Marko Mägi ja saatejuht Priit Tenet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni idas.
