Teadust kõigile Nobeli füüsikaauhinna saavad tänavu teadlased, kes on aidanud mõista keerukate nähtuste toimimisi mitte ainult klaasis või atmosfääris vaid paljudes muudeski kohtades. Seletust ja tausta annab komplekssüsteeme uuriv füüsik Els Heinsalu. Tarkvarateadur Ago Luuberg aga otsib võimalusi turistidele huvi pakkuvaid vaatamis pärasusi soovitava automaatsüsteemi edendamiseks, et kaevandamata olukorras, kus suur üleilmne ühisloomeline pildipank on ilmavõrgust maha võetud. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Kui nüüd hästi lihtsalt öelda, mille eest tänavune Nobeli füüsikaauhind välja antakse kolmele teadlasele siis lihtsalt öeldes on tegemist väga keeruliste asjade uurimisega nii-öelda teaduslikumalt öelda siis komplekssüsteemidega. Ja sellest ajan täna juttu Els Heinsaluga, kes on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur ja ka just täpselt komplekssüsteeme uurinud. Auhinna saavad siis kolm füüsikut Sukromanabe, tema on siis nime järgi, saab aru Jaapanist pärit, aga tegutseb Ameerika Ühendriikides Claus Aselmann Saksamaalt ja Giorgio Pariisi Itaaliast. Jah, nii nagu tihtipeale juhtub, et Nobeli auhind läheb jagamisele kunagi küll mitte rohkem kui kolme teadlase vahel. Aga on ka teatav selline ühine teema ikkagi kõigil kolmel. Milleks on siis võibki öelda kompleksisüsteemid? Els, milles need tänavuse Nobeli füüsikaauhinnatööd siis silma on paistnud ja jõuame kindlasti ka selleni, et kuidas need sinu praeguste uurimistöödega seotud on, millest me tegelikult ju kunagi laboris oleme rääkinud. Ja mulle mulle väga meeldib see, et te rõhutasite seda, et need, et see auhind on antud nendele kolmele alguses, kui vaatad nagu üsnagi erinevatel teemadel töötavatele teadlastele komplekssüsteemide uurimise eest. Ja eks ole, poole auhinnast läheb George Pariisile ja, ja ülejäänud pool siis nende kahe teise teadvuse vahel jagamiseks ja, ja mind natukene häirinud, kui kuskilt läbi jooksnud, et nagu manaabe ja Asjermann oleks saanud Kliimaalaste uurimistööde eest ja, ja, ja pariisi siis spinni klaaside uurimise eest. Et, et spinn, klaasid on, on kindlasti niisugune väga huvitav teema, mille alal George'i Pariisi on, on töötanud. Aga see on, see on lihtsalt üks näide komplekssüsteemidest. Nii nagu on üheks näiteks komplekssüsteemidest ka ka kliima. Et selles mõttes, et see, see auhind on ikkagi komplekssüsteemide uurimise eest. Noh, ja sellele on siis mitmesuguseid avaldumisvorme ja rakendusi aga mis on siis komplekssüsteemid? Lihtsalt aru saades on tõepoolest jah midagi väga keerulist. Jah, no missugune standard-definitsioon komplekssüsteemide kohta on, et meil on mingisugune süsteem, mis siis koosneb mitmest osast või alamsüsteemist ja, ja need siis omavahel interakteeruvad, suhtlevad, mõjutavad 11 ja ja enamasti siis nendevaheline interaktsioon on niisugune mittelineaarne ehk miks mitte ka kõige lihtsam. Ja, ja siis selle süsteemi kui terviku käitumine on, on olulised erinevate osade käitumisest ja, ja Chorizo Pariisi ise on öelnud selle kohta, et et me võime süsteemi lugeda komplekssüsteemideks, kus siis tema tema käitumine on oluliselt erinev sellest, kuidas need alamsüsteemid käituvad, aga ka oluline on see, et ta hästi tugevalt sõltub sellest süsteemi detailidest. Nagu meil oli niisugune ütlus ka, eks ole, et et kurat peitub pisiasjades, see on niisugune komplekse süsteemidele väga-väga kehtiv lause. Aga räägiks siis natuke lähemalt sellest spinn klaasist vist ikka võime natuke rääkida sellepärast et, et Pariisi selle najal vist oma tulemusteni peaasjalikult jõudis. Tegelikult neid uurimisteemasid, millega George Pariisi on, on tegelenud, et seal see on tõesti muljetavaldav, et põhimõtteliselt võiks isegi öelda, et ta on. Ta on kogu füüsikaga ja noh, me teame, et füüsika on väga-väga lai ala, et on kogu füüsikaga tegelenud, et ta ta alustas, eks ole, tegelikult elementaarosakeste uurimisega on Heixi bosoni alaltöid teinud, mille eskaallast siin 2013 anti, Nobeli preemia on kvantstatistikaga tegelenud Cramo dünaamikaga stringiteooriaga. Muidugi noh, minu mina isiklikult näen ja, ja ma arvan, et selles osas ka ei ole nagu vaidlust, et tema kõige suurem, missugune panus on statistilises füüsikas noh, siin veel elementaarosakeste juurde tagasi minnes välja teooriaks ole kogum matemaatiline füüsika, kus me tõesti siin neid, neid võrrandeid, kus tema nimi on, on sees, et neid on nagu terve terve hulk spinn, klaasid lähevad sinna kondensaine alla aga, aga samuti on ta panustanud ka optimeerimisteooriasse, mis on siis oluline, eks ole ka arvutiteadustes masinata. Kas tehisintellekti läheb sama otsapidi ja, ja, ja stohhastiline resonants just septembri keskel Itaalias, Pere Uudžas tähistati 40 aastat stohhastiline resonants siin suguse mudeli loomisest, mis, mis on samuti George Pariisi loodud, tema oli üks nendest autoritest ja Markko Patria, ärkan meie laboris, käis ka seal konverentsil, ma ise ei saanud osaleda ja noh, tegelikult ütleme, see oli, et seal konverentsil oli juba, oli juba selge, et ta saab selle Nobeli preemia, et et see ei olnud nagu nii hästi hoitud. Ta ise vist ka kuskil on öelnud, et, et ta igaks juhuks hoidis telefoni. Lähedal ja, ja siis niisugune, mis on tõesti ütleme, et niisugune hästi-hästi, selgelt komplekssüsteemide valdkonda kuuluv teema, mida ta uurinud on, on olnud siis loomade kollektiivne liikumine, mille alla lähevad, ma mäletan seda ettekannet, ei näinud küll tema ühel konverentsil, aga, aga tema kaastööline, et, et nad on uurikalid rooma kohal, õhtuti siis lendavaid liigub, arvasid et, et selles mõttes, et teemade valdkonda kuhu ta on panustanud ja väga oluliselt, et see on tõesti muljetavaldav ja tekib küsimus, et kuidas üks inimene nii palju suudab, aga, aga see saladus peitubki selles, et tegelikult väga suures osas nende erinevate süsteemide kirjeldamine tihtilugu kattub või on sarnane. Nii et matemaatiliselt on masinavärk üsna ühesugune, aga avaldumisvorme on tõepoolest nagu sa siin nimetasid mitte ainult seinast seina, vaid vaid maa keskpunktist, universumi ääreni. Ja, ja, ja öeldakse ka, eks ole, et et tööd, et nad ei ole oluliselt üksnes siin füüsikas ja arvutiteadustes ja bioloogias, aga aga isegi niisugustel täiesti tavainimeste jaoks nagu teistel aladel nagu nahka finants- ja kognitiivsed, protsessid ja, ja sotsiaalteadused, et komplekssüsteemide alal töötavad inimesed tegelikult sellega puutuvad hästi tihti kokku ja, ja ütleme, et mis mis on nagu oluline, kas selle, selle komplekssüsteemide valdkonna teadlaste jaoks, et milles preemia tähtsus seisneb, et mingis mõttes see ei ole nagu ainult Georges Pariisi tööelu töö siis tõesti eks ole tunnustamine vaid vaid see mingil määral, nagu ka tunnustus kogu sellele temaatikale Est-komplekssüsteemide teooria? Ei Ta ei ole nüüd ka nii väga uus, aga ta ei, ta ei ole nagu niisugune klassikaline füüsika, ütle, mis siis, eks ole, ja üsna tihti on on tunda nagu niisugust suhtumist, et et see ei ole nagu noh, päris õiget füüsika või, või, või, ja ma mäletan ka ise siin, et kui meil siin mõned aastad tagasi oli Eesti teadussüsteemi hindamine, et siis see hindamiskomisjoni esimees nagu ühel hetkel ütles, et interdistsiplinaarne füüsika või üldse interdistsiplinaarne teadused. Et kui mingi asi on nagu hea kõige jaoks, siis ta ei kõlba kuhugi, et et ütleme, et see on ka niisugune nagu selle selle uurimisvaldkonna tunnustamine, et see on valdkond, mida tasub uurida. Ja peale selle on ta nüüd nagu läbi teiste tänavuste Nabelistide välja tuleb seotud ka kliimauuringutega, mis näitab omakorda selle selle tähtsust ja tähelepanuväärsust või vähemalt on see üks võimalik argument jälle. Ja just, ja, ja noh, ütleme, et ka stohhastiline resonants tegelikult algselt see mudel pakuti välja selleks, et selgitada niisugust jääaegade perioodilist ilmnemist, et hiljem küll nagu selle selle üle vaieldud, et kas see mudel on päris adekvaatne selle jaoks, aga, aga noh, positiivne on jällegi street, sellel mudelil on või nähtusele on väga palju teisi rakendusi, kaasa arvatud meditsiinis. Et aga, aga jah, et ta nagu algselt tegelikult oli, oli kliimaga seotud, aga, aga noh, ütleme et see kogu see nagu suurem pilt või, või mis, mis seda ka kliimaga seob, eks ole. Et, et ta ongi see, et siin nagu teised nobelistid on ka välja Nende tööde kohta võib öelda, eks ole, et et kui me saame kliimat ennustada 100 aasta pärast, et siis me ilma ei saa ennustada, mis ühel kui teisel päeval 100 aasta pärast on, eks ole. Ja George'i Pariisi ise ka ta niisuguse juba küll seitse-kaheksa aastat tagasi kirjutanud niisuguse populaarteadusliku lihtsa artikli komplekssüsteemide kohta, kus ta ise ütleb ka, eks ole. Et et, et see olulises nagu selle selle komplekssüsteemide teoorias on see et, et me mõistame, et me mingit suurt pilti tõenäosuslikult võime, võime ennustada, aga et me neid detaile nende kohta me tegelikult ei, ei saa suurt midagi ütelda. See umbes sellest kliima ja ilma seosest tuleb väga täpselt välja, et me ju ilma üle nelja-viie päeva väga täpselt küll ei oska ennustada, et vähemalt Eestis võib see minna täiesti metsa, aga kliimamudeleid tehakse, tehakse selle eest küll ja, ja peetakse usaldusväärseks. Aga me oleme nüüd rääkinud hästi palju nendest rakendustest ja loetlenud neid. Aga kas on võimalik kuidagi populaarteaduslikult ka nõnda vaadata lähemalt, et kus saatan või kurat seal täpsemalt sees peituv ja mida ta teeb? Noh, see saatan peitubki, eks ole, näiteks selles, et noh, kui ka siin, kui, kui tulla kliima juurde tagasi immo juurde tagasi, eks ole, et, et siis ka seal tuntud liblikaefekt, eks ole. Et need algtingimused, mis meil on, et need on need, mis siis seda nii-öelda, seda, mis meil, mis meil sealt lõpuks välja tuleb, mõjutavad väga oluliselt. Aga, aga ka see, et, et mismoodi siis need alamsüsteemi kui osad, mis, mis meil selle suure süsteemi moodustavad, et kuidas need käituvad, et noh, klassikaline mehaanikaks klassikalises füüsikas meil on, et meil on nagu mingi noh, ütleme näiteks osakesed, eks ole lihtsustatud kõik käituvad ühtemoodi, nende liikumisvõrrandid on ühesugused, aga, aga nüüd, kui meil on niisugune komplekssüsteem, siis seal on hästi oluline on on see, et Nende osakesed alamsüsteemid võivad igaüks natuke erinevad olla või, või nende liikumisvõrrandid kirjeldada natuke erinevad ja seda erinevust üsna tihti saab mudeldada siis müra kaudu. Et, et ütleme nii, et, et see George'i, Pariisi siis üldisemalt ja, ja need teised nobelistid siis natuke konkreetsemalt kliimaga seoses, eks ole. Et et siis see nagu põhimissugune teema, mida nad on uurinud, ongi müra ja korrapäratu, see koosmõju, kuidas, kuidas see mõjutab süsteemi käitumist. Ja, ja nagu mis on oluline, on see, eks ole, et kui me oleme harjunud, et müra on midagi niisugust halba mis, mis segab, teeb asjad kehvemaks, ei lase neil nii hästi töötada kui vaja siis näiteks seesama hastilise resonantsi. Niisugune sõnum ongi see, et teatud juhtudel mingites süsteemides see müra võib hoopis asja paremaks teha, ta, ta võib see meil meil mingit efekti võimendada. Et seal mingis müra vahemikus meil meil tegelikult see müra nagu mõjub hästi. Ja väga üllatavaid tulemusi tuleb teadusest, aga on ka selge, et nende eest Nobeli auhind on täiesti täiesti asjakohane välja anda. Meie alguses lubasin ja keskel oli ka vihje, et sa ise ka tegeled komplekssüsteemidega, milles täpsemalt viimasel ajal seisneb? Noh, et mis, mis nagu ka siin ütleme, et nende pariisi töödega on otsapidi seotud, on, on ka just niisugune organismide kollektiivne käitumine ja, ja mis, mis need viimasel ajal me oleme tegelenud oma töögrupis, on On ka beetarakkude uurimine, mis on siis, eks kõhunäärmes ja toodavad insuliini ja, ja olemine üritanud vaikselt hakata aru saama ka, et, et kuidas, kuidas neid, missugune nende omavahelised kergelt väiksed erinevused ja müra, et, et kuidas, kuidas see mõjutab nende funktsioneerimist. Et niimoodi hästi-hästi üldiselt kokku võtta. No üldiselt on põnev, põnev valdkond on põlev ja sünkro manabe Klaus Hosselmann ja Giorgio Pariisi saavad siis detsembris Stockholmis oma auhinna kätte. Aga täna täna. Tahtsin ühte väikest asja Jolgi Pariisi kohta veel rääkida. Nii rägi ikka, ma ei jäta väikest poliitikat tegema. Väga õige. Sekkume kohe varsti valimised. Et sellel auhinnal vaadates just just nagu George'i Pariisik on, on tegelikult veel ka lisaks sellele mõjule komplekssüsteemide uurimisvaldkonnale on, on minu arvates väga-väga oluline mõjuga itaalia teadusele. Et Itaalia teadvuses on olukord mõnes mõttes võib-olla isegi hullem, kui meil siin Eestis on olnud, et, et alarahastamine on väga suur probleem ja 2016 aastal tegelikult George'i Pariisi oli üks nendest teadlastest põhiline, kes alustas ka liikumise, mille nimeks on salviamularichekaid taliana ehk päästame Itaalia teaduse ja ta on kõnelenud selle eest, et, et just seda fundamentaalteadust rahastatakse nii Itaalias kui kui Euroopas. Ma arvan, et see, see auhind annab ka itaalia teadlastele mingit niisugust lootust, sest Itaalia teadlastele on külla rohkem kui kui üks Nobeli preemia füüsikas läinud. Viis täpsemad aga, aga üsna tihti need on olnud siin ka, eks ole, et, et kas, kas teadlastele, kes juba töötavad kuskil mujal, tavaliselt siis Ameerika ühendriikides või, või kes peale selle preemia saamist on Itaaliast põgenenud, et just siin, kui oli, eks ole fašism ja sõja-aastad. Et George Pariisi on, on praktiliselt kogu oma karjäärid, on küll vahepeal käinud, mujal paariks aastaks, aga, aga selles mõttes, et oma põhilise osa karjäärist on ta ikkagi Itaalias teinud. Arvan, et see on väga oluline sõnum noortele Itaalia teadlastele, et, et kas seal on võimalik teadust teha väga heal tasemel hoolimata alarahastusest ja kõigist probleemidest. Ahah, nii et selline positiivne näide. Täna ajasin komplekssüsteemidest ja Stochastilisest mürast Nobeli auhinna valgusel juttu Els Heinsaluga. No inimestele meeldib ikka aeg-ajalt käia kuskil kodust eemal reisida. Hea oleks muidugi teada, kuhu minna oleks kõige huvitavam, põnevam. Maailm on suur ja lai. Ja kõik ju ise ei tea. Ja võib-olla sõbradki ei pea kõik. Õnneks tullakse nüüd appi. Tehismõistus. Paljud sellised soovitused meie maailmas alates juba sellest Amazoni süsteemist kus soovitatakse, mida osta annavad meile igapäevaselt nõu ja nii ka reisisihtkohtade valikul on niisugused süsteemid täiesti olemas ja nendele on pühendatud ka üks hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö mille autori Ago Luubergiga, kes on tarkvarateaduse Instituudis lektor, aiangi nüüd juttu. Kuidas üldse sellele küsimuse asetusele läheneda? Ühest küljest tundub see väga lihtne, et vähemalt inimese mõistuse jaoks, et et sellised sihtkohad, vaatamisväärsused, huvipaigad, mis on meeldinud niisugustele inimestele, kes on siis meie praeguse konkreetse huvilise moodi mõneski mõttes neid, siis oleks hea soovitada ka ka nii-öelda otsingu tulemusena. Et. Me ütleme, et me sellesama nii-öelda probleemi probleemiga alustades olimegi seal kohas, et et noh, seda tehakse täna palju, et kui sulle meeldivad need filmid, siis võivad meelidega need filmid sellel on nagu kaks probleemi, mida me nägime, et üks asi on see, et esiteks see tähendab seda, et ta peaks selle inimese kohta siis mingisuguse profiili looma tähendab seda, et me peaksime, eks ole, hakkama siis uurima mis, mis on siis nagu, mida ta on teinud, kus ta on käinud, mis asjad talle meeldinud. Ja noh, teine küsimus on ka see, et noh, et ütleme, et võib-olla, kui see film on niisugune, kuidas öelda, et et sa üldiselt oled ikkagi siukse oma huviga, sa vaatad, onju filme, noh, võib-olla mõnikord vaatad ka midagi muud on ju, kui, kui oma tavalist žanreid, aga aga ütleme, et reisiga on tihti see lugu, et Sa lähed reisile ja sul võivad olla erinevad ajalised või mingit muud piirangud. Mis tähendab, et see, kui ma olen ühe korra Pariisis käinud, et ega noh, tõenäoliselt oleme teist korda Pariis ei taha minna, on ju, või siis kui lähen, siis ma tahan just näha neid asju, mida ma ei ole näinud. Siis meil tuli nagu niisugune mõte, et see, et, et noh, ütleme, et mugavuse mõttes alustaks sellise nii-öelda soovitusega, kus siis meil ei ole vaja kasutaja kohta mingist eelnevat infot teada. Ja just mõte oleks see, et kasutajal on kohe nüüd vaja mingit soovitust, mitte ei ole see, et ma väidangi mingisuguse suure lünga ära, et miks ma olen käinud, kus ma olen käinud, on ju ja siis me nagu olemegi loonud selliseni üldse süsteemi, kus me siis kasutaja saab pigem öelda omad huvid hetkel antud reisi jaoks, sest noh, ütleme, et iga reis võib erinev olla, et kui ma lähen perega reisima sõpradega olen üksi, lähen tööreisil, et iga kord ma tahan tegelikult natukene erinevate nii-öelda tulemust saada. Ja siis me olemegi nagu aluseks võtnud üldise nii-öelda üldised huviobjektid, mis siis inimestele on meeldinud. Ja me kasutasime ära panoraami, oli selline hästi vahva, sihuke avatud keskkond, kuhu siis reisipilte üles panna ja mida me siis tegime, oligi see, et me võtsime nii-öelda piltide asukohad, kus siis need pildid on tehtud, siis lõime nende põhjal siukse kuumus kaardi ehk siis sisuliselt ütleme niimoodi, et meie soovitus väga baseerub sellele, et mis on visuaalselt ilusad kohad ja, ja ongi, et me oleme selle nagu aluseks võtnud nende nii-öelda asukohtade põhjal me siis saame luua, leida, eks ole, objektid, mis seal populaarsemad ongi. Eiffeli torn tuleb seal kindlasti esile just noh, paljud tõotas pilti ja seal tulevad esile tegelikult sihuksed asjad, mis tihti ei ole üldse nagu objektidena soovitatud. Selles mõttes, et noh, et kui me võtame mingi reisibüroo või mingi siukse turismifirmasid, nemad soovitavad neid hotellid, kõik siuksed asjad, onju, aga näiteks mingisugused mingi pankrannik kuskil on ju mingi niisugune asi, mida võib-olla seal kuskil mujalt ei näeks. Kuna ta on visuaalselt atraktiivne inimesed käivad seal pilti tegemas, siis see on täpselt see koht, mida siis nii-öelda meie soovitaja oskab üles leida, oskab seda soovitada. No panoraami on praeguseks nii-öelda tegevuse lõpetanud. Just kahjuks kahjuks läks jah niimoodi, et mis, mis on nüüd meile ka tekitanud peavalu, sest me oleme väga palju sellel baseerunud, ütleme, et see, see teadmine, kõik on meil olemas, aga mida me lisaks siis nii-öelda sellele noh, ütleme, see kuumuskaart on meil täna olemas, aga me lisaks sellele kuumus kaardile siis pakkusime seda visuaalset pilti, onju, mida siis mida siis konkreetselt seal kohas nägi, aga noh, täna me enam seda ei saa näidata, sest noh, panoraam, et kui sellist ei ole, mis tähendabki, et meie jaoks tähendab see seda, et me peame nüüd nii-öelda kolima, siis eks ole, kuskile mujale, noh, meil on täna nagu paar paar mõtet on töös, siis millega siis edasi minna ongi, et noh, et mida me, mida ma antud olukorras teha saame, et et aga noh, see on, ütleme siukseid asju. Et noh, eriti ongi, et ega need andmetega on üldse keeruline, et eks kes tahab oma andmeid niimoodi jagada ja kes tahab, et me kasutame neid andmeid avalikult, et et seal on isegi selle bana raamega läks päris pikalt, läks päris hästi. No tegelikult millised alternatiivid on või tuleb, tuleb ilmselt siis nüüd hakata lappima kokku erinevatest allikatest seda infot. Jah, aga ma ütlengi, et meil meil tegelikult ma arvan, et selle töö tulemusena me tegelikult üks väga huvitav asi, mis me leidsime, oli see et need, see visuaalne pool külla, nii et meil on need pildid sealt nagu näeb visuaalselt ära, mis midagi tegemist on. Aga väga huvitav asi oli, see, mis me leidsime, on see, et kui me võitsime ainult pildi pealkirjad, no see on see, mida kirjutab, kasuta ise siis need pildi pealkirjad juba andsid väga hea ülevaate sellest, mida tegelikult seal pildil kujutatakse. Et kui me oleme võrrelnud, ütleme, et panoraam ja puhul, kuna seal oli nagu ekstlase lehekülg oli loodud turistidele, see oligi nagu mõte oli see, et näidata turismiobjekte. Et kui me võrdleme näiteks mingi Flickr keskkonna, kus on ka pilte, neid kassipilte rohkem on ju, et ongi see, et me kohe nägime ära, et me Flickr-is jääme kohe selle taha, et et seal on kõike, muud on ju ja ega need pildi allkirjad ei ole üldse nii kvaliteetsed on ju, et see on nagu see, millega me praegu proovime natuke tegeleda, et võrrelda, et kas me saame sarnast kvaliteeti ka mujalt, onju. Aga tegelikult huvitav asi oli see, et noh, et, et me suutsime lühikeste tekstide ehk siis nende pealkirjade järgi suutsime tuvastada ära selle nii-öelda objekti või noh, ütleme võtsime mingi piirkonna, võitsime need pildid, mis seal piirkonnas olid ja vaatasime neid pealkirju. Ja kui me pealkirjast leidsime üles näiteks selle tüübi ehk siis mis tüüpi objekt langes, torn, kas tahan rand, et see joonistus väga hästi välja ja mulle tundub, et ongi, et et mida me nüüd siis proovime edasi teha, on siis see, et näiteks sedasama infot või sama seda mehhanismi saab kasutada näiteks säutsude puhul vis Twitterist Twitteris on ka olemas, eks ole, asukoht, kus keegi midagi kirjutas ja tekst isegi pikem, et seal kindlasti saab veel rohkem huvitavat infot leida, et, et mulle tundub, et, et kõik see töö, mis on tehtud, see on nagu väga hea ja me saame seda rakendada erinevates kohtades. Kahjuks jah, läks niimoodi, et selle panoraami, aga täna noh, ütleme, et meil lihtsalt oli olemas päris rakendus, mida siis panoraami baasil sai kasutada. Et nüüd me täna lihtsalt oleme selles ootuses, et ongi, me peame leidma koha või mingi muu alternatiivi, et me siis saaksime jälle oma selle nii-öelda soovituse millegi peale käima panna. Aga võib-olla see panoraam ja kadumine ongi mõnes mõttes just abiks, et te saate teha sellise palju võimsama süsteemi, mis ei sõltu ühest konkreetsest allikast. Just et ega eks me muidugi, isegi kui see panoraami olemas olime, ikkagi kaasasime infot ka erinevatest muudest turismiinfoallikatest foos, koer ja, ja Vikipeedia, siis on need eraldi wiki Travel, mis siis on toodud sihukeste reisi, reisi ja nii-öelda info, kuidas öelda, et kuulis, reisijad koguvad momente, vot on ju, et me seda infot panime kõik kokku, et lihtsalt seal panoraami oli niisugune, seal oli hästi palju infot, mis oli sihuke atraktiivsuse jaoks hästi hästi hea, onju. Aga ütleme, et ega sealt sellest panoraam just nagu mingid siuksed nagu infot objekti kohta väga ei saa, onju et nad ongi siis me ikkagi selle selle niikuinii teinud, et me siis võtsime kas Vikipeediast või siis noh, erinevatest andmeallikatest info kokku selleks, et siis rääkida ka, et mis, mis see tegelikult on, nii et üks asi on see, et ma näen ilusat pilti. Aga noh, tegelikult on inimesi, keda huvitab ka, mis asi see tegelikult Anthony. Et, et noh, see, see meil tegelikult täna niikuinii seal nii-öelda seda andmed on kokku pandud erinevatest kohtadest. Lihtsalt täna on täna kõige niuksem võib-olla kasutajaks kõige mõnusam pool on see visuaalne pool, et see on täna see, mis on nii-öelda katki või noh, mida meil täna ei ole väga hästi, onju, aga me kõik see muu infot, et meil on tegelikult olemas kaart kaardi peal, on teada, et mis seal on, aga noh, ma ei läind ilusaid pilte näidata, et see on nagu see koht, mida lähme täna, proovime nagu lahendada, siis kasutame kas erinevaid andmeallikaid või siis või siis ongi noh, variant on ka see, et hangetel pildi osa sealt ära, et aga noh, tegelikult kasuta Tõsabani. Ja no pilt ikka teeb kasutajale ka kuidagi lõbusamaks selle, selle, selle kogemuse, aga see algoritm peab olema ikkagi üsna tark, et kui ta nüüd mitmest allikast otsite infot mingisuguse turismilise huviväärsuse kohta, siis noh, kõigepealt see süsteem peab ju aru saama üldse, et, et nii-öelda otsad kokku viima. Et see, mis kuskil twitteris keegi säutsu pesemisvikipeedias kirjutatakse. Et neil on näiteks üks ja see sama koht või ehitis Just ja, ja see oli ka tegelikult ütleme, et minu doktoritöö, nagu see peamine fookus läkski tegelikult sinna et nii-öelda erinevatest andmeallikatest siis info kokku panna, et noh, seal on täpselt needsamad asjad, et noh, et kui me räägime Eiffeli tornist on ju, et noh, et kas Eiffeli torn, Hannese sama Eiffeli torn, mis on nagu need Vikipeedias ja mida siis näiteks ma ei tea Forsquaris kasutatud Öeldakse. Et see oligi nagu see, milleks me siis mina konkreetselt oma töös siis rakendasin masinõpet selle jaoks ongi see, et masin onuteerisin, erinevad nii-öelda nii-öelda siis tublikaadid ise käsitsi ära lasin, eks ole õppida, et noh, mida, mida ka näiteks see meie nii-öelda selles soovituses, mille peale me alguses kohe tahtsin rõhku panna, oligi see, et et seda käsitööd nagu ei oleks, on ju, ja teine asi on see, et siis et kohe oleks rakendatav siis nii-öelda põhimõtteliselt üle terve maailma, et noh, et me küll, eks ole, alustasime ka siin eestisiseselt kõpsti, Tallinn siis oli Eesti aga siis me läksime kohe selles suunas, et noh, et, aga milleks piirduda Eestiga, on ju, et siis me läksime kohe üle maailma, et ongi see, et see panoraami ja kogu see nii-öelda mehhanism on siis rakendatav, eks ole, üle terve maailma seal ütleme nii, et et mõned huvitavad probleemid seal tekkisid, on, eks ole, erinevate keeltega mõnes mõttes panoraam ja ei olnud nii suur probleem selles osas, et üldiselt seal inglise keeles info, et me küll oleme proovinud mingisuguste, eks ole muude keeltega tegeleda, et noh, seal siis tuli appi ka nii-öelda masintõlkimine, automaatne tõlkimine, kus me siis kus me siis eks ole, proovisime kõik need pildid ära tõlkida piltide pealkirjad ja teksti tõlkimine üldiselt, aga aga noh, seal meil tekkis ka see probleem, et tõlkimine mingil kujul nagu kallis või no ütleme, et ta nüüd nii kallis jalaga, aga noh, mulle tundus, et neid kõiki pilte, mida seal oli umbes 50 miljonit, et noh, me ei jõua neid kõiki bla ära tõlkida. Et siis me tegime, eks eelneva analüüsi etit jagasime pildid veel või noh, ütleme, et ongi, et need andmed jagasime ära riikide kaupa ja siis me teadsime, eks ole, et kõik, mis toimub selle riigi sees, et seda me peame tõlkima, siis vastavalt sellisele keelele on ju, et noh, ühesõnaga et selline Annoteerimine käis ka veel ka veel ära, et me pidime kõik need objektid jagama riikidesse, siis, siis meil oli võimalus kasutada tõlkimist on ju me teadsime, mis keelest inglise keelde tõlkida ja noh, ongi et tegelikult andis meile ka üpris head tulemused võttes arvesse, et me hanget käsitööd seal üldse ei olnud, kõik oli automaatselt tõlgitud, et me leidsime üles, noh igas riigis leidsime ikka need põhikategooriad, kõik külastajad, ilusti rannad, tulid välja. Et noh, ongi, et me joonistame ilusti ka kaardile ja see oligi näha, et noh, et kõik see, kui meil meri merega ümbritsetud riik oli, on ja siis oli näha ilusti rannad olid kõik seal ilusti äärtes Ani oja ja see tuli väga ilusti välja, et, et noh, me proovisime ka teha sellist asja, et me võitsime siis riigis sees leidsime nii-öelda kord, noh, ütleme, et rohkem esinevad siis nii-öelda sõnad on ju, mis siis noh, tõenäoselt ütleme, et kui nad katavad ära suure osariigis nii-öelda noh, ütleme alaliselt ta ongi see, et noh, rand on meil tõenäoliselt seal mitmes kohas. Et kõik need asjad, mis siis katsid ära võimalikult suure ala, need me siis nimetasime enda jaoks need kategooriad on ju noh, rand on seal mitmes kohas siis vastupidi, need need terminid, mis siis esinesid ka palju, aga esinesid mingis konkreetses kohas nagu Eiffeli torn näiteks. Et siis seda me enda jaoks nimetasime, et see on siis pigem nagu objekti nimetus, et ühesõnaga, sellise vahega suutsime tegelikult väga hästi saada nii-öelda automaatselt kategoriseeritud näiteks objektid, mida ei Vikipeediaga kuskilt mujalt ei saanudki seda infot ongi need igasugused pankrannikut, niuksed, visuaalselt atraktiivsed kohad, inimene kirjutab sinna ilusti peale ja me suutsime siis automaatselt tuvastada, et millega on tegemist ja see töötas ilusti ka teistes riikides, kuna hanget teadsime, mis riigis on, oskasime tõlkida. Ja siis tänu sellele me suutsime nad nii-öelda inglise keelde viia. Ja täna ongi see otsida umbes, et randu üle maailma, siis tegelikult leiamegi kõik kraanade üle maailma. Neid soovitus mootoreid, ka turismialaseid on tehtud teisigi, mille poolest just see teie oma siis nüüd nii omapärane on. Jah, et neid üldiseid soovitusi ongi, et noh, et üks, üks kategooria üldse soovitustele ongi see, et eks ole, soovitame neid, mida siis teised on või no ütleme, et võtame profiili, siis selle peal soovitame, onju, et mis on sinuga sarnastele turistidele näiteks meeldinud. Siis on soovitused, eks ole, mida teevad mingil kujul, eks ole, kas siis mingid reisibürood, kus siis on tavaliselt taga tõenäoliselt mingi võimalus enda objekti esile tuua, onju ja noh, ja siis on see langenud ja need soovitavad tihti on mingi piirkonna kohta, et noh, et me nagu vaatasime ka, et me ütleme, et ennem peaksime tegema, võrdlesime neid ja oleme neid väga palju erinevaid asju läbi proovinud, et et ongi, et on, meile tundus ka, et noh, nagu Nad kindlasti töötavad mingis konkreetses olukorras, et kui ma tahan minna hotelli otsida, siis ma kindlasti kasutan sellist soovitajat, mis siis võib olla soovitav. Natalja aga just et, et meil endale tundus, et noh, et ei olnud olemas sellist soovitad, mis siis võtaks just selle nii-öelda visuaalse aspekti kasutus, et et sarnaselt asja natuke tehtud, aga ongi see, et et noh, et ütleme, ühtegi avalikult kasutatavat ei olnud, on ju, et see oli nagu see, kuhu poole me siis ka nagu pürgima ongi see, et noh, et me ei piiraks ennast mingi piirkonnaga prooviks selle teha võimalikult nii-öelda, kuidas öelda, et meie Me ei too esile iseenda teada mingisuguseid nii-öelda muidu tekib see, et et meil on võib-olla eelarvamus mõne objekti kohta, me arvame, et see on hea, aga noh, teistele ta ei pruugi meeldida. Et, et me oleme proovinud nagu tehasest siukse võimalikult üldise võimalikult suurel alal on ju nii-öelda automaatselt, et nii-öelda uueneva just selle mõttega, et langeb, et me kasutatakse ära kõike seda sotsiaalmeediat ja, ja ongi, et kui me suudame ka näiteks võib-olla Facebookist mingit infot küsida, et, et noh, tegelikult on ju ka see, et need objektid muutuvad. Et kui ma täna ütlen, et võib-olla Eiffeli torn on populaarne, võib-olla 10 aasta pärast enam ei ole populaarne, on ju ja milleks siis enam soovitada võibolla ekstreemsem näide on see, et kui mõni objekt näiteks lõhutakse ära või lammutatakse maha või, või näiteks mingi pankrannik vajub kokku on ja võib-olla siis ta muidugi veel huvitavam ei oska öelda, aga, aga noh, ütleme, et põhimõtteliselt, et noh, et ta võiks olla ka selline, et ta käiks ajaga kaasas, onju, et noh, et hästi palju on nagu selliseid soovitavaid, kus siis need andmed nagu käsitsi sisestatud, onju ja hanget okei, et see kindlasti annab võib-olla natuke kvaliteetsema pildi just selle mõttega, et keegi inimene võib olla tõlgib, võib-olla kohendab neid tekste, võib-olla, paneb ilusad pildid, valib välja, aga ongi see, et noh, et, et kuna meil nagu sellist jõudu üldse olemas ei ole, on ju, et noh, et mõnes mõttes hea, et ja see on see, mis pani meid nagu mõtlema, siis nagu suurelt, aga okei, aga teeme siis niimoodi, et keegi ei pea seal käsitsi midagi tegema. Veebirobot teeb töö ära, käib pidevalt vaatamas kõikvõimalikel saitidel sellest süsteemist või seda süsteemi on ju tehtud pikalt ja põhjalikult. Doktoritöö juhendaja Tanel Tammet on sellest rääkinud ka ikka juba päris ammu, kuidas see kõik käib ja käima hakkab. Aga kus seda nüüd praktiliselt kasutada ja vaadata saab, on kohe mingi veebiaadress olemas. Äkki. Ja sellega on nüüd ütleme, et meil ongi praegu probleem selles, et see veebiaadress või noh, ütleme, et see veeb, mis meil on olnud, et see on panoraami baasil tehtud ja me praegu oleme selles faasis, kus me siis teeme seda ümber selliseks, et siis saaks seda kasutada ilma panoraam jätta. Et noh, praegu ongi seda nagu küsivad hange kaks aastat tagasi me oleks saanud ilusti öelda või ütleme, et kolm aastat tagasi või mis see täpne, et kvaliteet oleks need ilusti me oleme seal plasenteerinud ka, et noh, selle kohta on pildid olemas ka näiteks minu seal doktoritöös ja ja langemine tegelikult noh, see asi kõik töötas täna täname, pigem ei suuna inimesi sinna, sest noh, see pilt ei ole, see on ja mida me tahaks, et nad näevad, et, et see on nagu meil praegu töös? Ma loodan ka nüüd ikkagi siin võib-olla selle aastanumbri sees seda asja nii palju korda saada, et me saame häälestada presenteerida natuke. Jah, tänan tänane natuke selles mõttes õnnetu, et see, see doktoritöö jäi täpselt sellisesse perioodi, kus me oleme sellega nagu tegelemas, aga noh, et jah, täna täna meil ei ole nagu seda kohta, kus ta saaks ka vaadata, aga lihtsalt andmeil olemas olnud meil on olemas kõik see tehnoloogia seal taga, lihtsalt me peame nüüd välja vahetama siis selle nii-öelda selle noh, kuna lihtsalt see pildi osa meil kõige noh, me oleme ehitanud seal selle peale, et oleks meil siis selline nii-öelda veebileht, kus me pakuks, andsite soovitus osa. Et siis seda saaksime väljaga ta, kuna meil kõik on baseerub nagu piltide ja visuaalse atraktiivsuse peal, siis kui seda ei ole, siis noh, meil veebilehest sealt nagu ei ei saa nagu seda kogemust, mida me tegelikult tahaks pakkuda. Nii et oodake veel natuke aega ja siis saate jälle otsida endale meelepärast reisi sihtkohta ülemaailmselt visuaalselt just kiiresti. Ja mis sõna veel siia sobiks? Targalt ja niisuguse süsteemi on siis välja töötanud ja töötavad edasi Tallinna tehnikaülikooli teadlased ja täna ajasin juttu, aga Luberg. Tänases saates oli juttu keerukatest, nähtustest ja tarkadest soovitustest. Juttu ajasid Els Heinsalu, Ago Luuberg ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
