Teadust kõigile Nobeli meditsiini või füsioloogia auhinna saavad tänavu teadlased, kes on aidanud mõista, kuidas me tunneme sooja ja külma, aga ka lihtsalt puudutust. Selgub, et nobelistid on üles leidnud väliste signaalide tõlkemehhanismi närviro, kudekeelde seletust ja tausta annab rakubioloog Toivo Maimets. Koroonaviiruse levikut aitab siseruumides piirata ja seeläbi nakkuskordaja talla ühe hoida. Hea ventilatsioon. Aga kui hea on piisavalt hea? Seda on uurinud üha täpsemini ehitusteadlane Jarek Kurnitski ja räägib sellest täna meile ka olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Tänavune Nobeli meditsiini või füsioloogia auhind võib öelda, et puudutab meid kõiki. Või siis vähemalt ei saa vist öelda, et kellelgi ei oleks sellest sooja ega külma. Vähemalt sellest teemast, mida tänavused nobelistid on uurinud. Tuleb välja, et nemad on täpsemalt teada saanud, kuidas inimesed tunnevad üldse puuteaistinguid, puudutusi kaasa arvatud valuaistingut ja sooja ja külmaaistingut. Nii et niivõrd fundamentaalne nähtus, mida nad on uurinud ja meile selgemaks teinud. Nad on siis mõlemad Ameerikas tegutsevad teadlased üks neist liibanoni päritolu armeenlane Arden pata, Buddy on ja teine siis nii-öelda puhas ameeriklane Davidžuljas. Aga juttu ajan täna Toivo Maimetsaga, kes on Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja teab ka väga täpselt, mis seal rakkudes toimub. No need rakud, mille uurimise eest tänavune Nobeli auhind Ameerikasse läheb, paiknevad siis meie nahapinnavahetus läheduses sest nahaga me ju puudutusi ja, ja temperatuuri tunnen. Mis rakud täpsemalt on ja millal need nobelistid sealt üles leidsid? No need rakud, kui päris täpne olla, siis mitterakud ei paikne meie nahapinna läheduses. Kui te jätk, et tegemist on närvirakkude ehk neuronite ega ja Neuganile on iseloomulik see, et neil on selliseid hästi pikad jätked, mida nimetatakse Aksuniteks. Rakk ise asub meil selgroo selgroo juures spinaal, Kangleonis, aga tema jätked ulatuvad tõesti ühelt poolt meie varba otsa ja teine jätke ulatub meie peaajusse, ehk ta kannab üle keha neid signaale, mis sealt varba või näppu või ükskõik kuskohast tulevad, kannab ajusse ja aju siis töötleb seda informatsiooni, mida ta saab. Tegemist on siis üherakuga, mis ulatub varba otsast peaajju oma jätkata. Nii ongi. Vaat nii, ongi jah, kuni 1,7 meetrit pikk, võib-olla see rakk tänu oma oma erakordselt pikkadele pikkadele jätketele. Aga selle raku selle jätke varba otsapoolses otsas on siis retseptorid? Jah, no kui täpsem olla, siis tegelikult muidugi on neid mitmesuguseid neid kakke, kes erinevaid aistinguid tunnevad ja nii on ka neid retseptoreid erinevaid on, on erineva erineva pikkusega, erineva funktsiooniga. Aga asja mõte on see, et kui me elame iga päev, on meil kogu aeg vaja tohutut hulka informatsiooni, sellest mis toimub meie ümber. Ja mis toimub meie endaga kaasa. Suure osa sellest infost tuleb täitsa alateadlikult, me ei mõtle selle peale, näiteks, mis asendis meie käsi pärast vaatan, mis asendis meie käsi on, eks ole. Me teame, sirutame, me ei pea vaatama tal ettesirutatud meile tähtis, kas meil on liiga soe või liiga külm. Kogu aeg sellist infot ümbritsevast keskkonnast vaja. Ja nagu ma ütlesin, see info tuleb meile noh, päris paljude kanalite kaudu, aga kui me nüüd täpsemalt ärgem siin soojas külmust või ka puutetundlikkusest või, või meie kehahoiaku kehaasendi infost siis ta tuleb meil teatud retseptorite kaudu kõigepealt naha pinnale. Seal siis tõlgitakse see informatsioon, on see soe või külm või puudutus, surve tõlgitakse mingisuguseks, teiseks signaaliks, mis jookseb mööda seal närvirakk või ajusse aju hakkab toimetama, et ta liiga liiga palaval võtame kütet maha või või, või liiga valus on, lõime ja Nobeli preemia sel aastal käsitlebki seda, kuidas see väline info soe, külm puudutus tõlgitakse tegelikult selleks keeleks, millest närvirakk aru saab ja milles pärast siis ka aju aru saab. Aga räägikski siis natuke sellest, et mis keeles on see info enne raku jõudmist ja mis keeles rakk seda esitab ja kuidas see tõlge käib, sest ma saan aru, et just see tõlkekoht oli, oli tänavu nii-öelda tulipunktis. Just nimelt organismis on signalisatsioonisüsteeme hästi palju erinevatel tasemetel erinevat moodi, mõnikord mingisuguse asjale reaktsioonina hakkavad meil uued geenid tööle, näiteks avalduvad geenid, hakkavad midagi teistmoodi tegema. Igasuguseid mehhanism on olemas, et selliste valuaistingute puhul ja muidugi ka kui näputulle pista, selliste aistingute puhul ei ole aega oodata, kuna hakkab geeniekskursioonimehhanism tööle, uued geenid avalduvad, valke tehakse, valgud hakkavad toimetama, tuleb ääretult kiiresti reageerida ja selleks on selline närviimpulsi ülekanne, mis reageerib noh, üliväikese aja jooksul. Ja see reageerimine näeb üsna universaalset välja niimoodi, et närviraks temal pikk jätke, millest me rääkisime temal, membraan, mis teda ümbritseb selle membraani ühel poolel rahuolekus on kergelt positiivne laeng ja seespool membraani kergelt negatiivne laeng, see on selline rahuolek. Ja nüüd, kui me suudame kuskil kohapeal häirida seda niimoodi, et me muudame selle laengu ära ütleme väljaspool natuke negatiivsemaks tekib elektriimpulss siis elektriimpulss imekiiresti mööda seda actionit närvirakukehasse, sealt edasi edasi aju poole, ehk see on signaalimehhanism, mis võimaldab hästi too reageerida. Ja mida need nobelistid näitasid, on tõesti see, kuidas tõlgitakse peline signaal, surve või soe, külm tõlgitakse närvi, impulsiks elektriliseks, impulsiks seal sensori otsas niimoodi, et seisab joosta siis hästi kiiresti, nii nagu nagu mööda elektrikaablit jookseb see informatsioon kiiresti sinna, kuhu vaja. Kui me nüüd jääme ikkagi populaarteaduslikuks, aga tahaks täpsemalt teada, mis seal tõlkemasinast siis toimub. Seal tõlki masinaks toimub selline asi, et raku selles membraanis, mis kõiki rakke ümbritseb ja me juba leppisime kokku, et normaalses rahuolekus on seal natuke positiivsemalt laengud on väljaspool, märgib negatiivselt, seespool, seal membraanis on sellised valgud, mis valikuliselt lasevad teatud joone sisse. Mis asjad on juunid, joonid. On laenguga molekulid laenguga molekulid. Kogu asja ilu on selles, et kui tekib mingisugune ärritus ja see kanal membraanis avaneb ja laseb näiteks rohkem positiivseid joonesin raku sisse siis sellega see potentsiaalide vahend, rikutud, tekkinud elektriimpulss. Ja täpselt nende kanalite, mis valikuliselt avanevad ja sulguvad nende kanalite leidmisega ongi siin tegemist. Neid kanalid koosnevad valkudest on sellised suhteliselt suured, eriti need mehaanilise surve või Buddha retseptorit. Need on hiigelsuured, suured valgud, aga nende mõte ongi see, et kui tuleb see puudutus, siis avaneb kanal rakku, lähevad sisse joonid, mida seal ennem nii palju ei olnud, sellega muutub membraanipotentsiaal. Tekib elektrilaeng, mis läheb hopsti närvini välja. No kuidas neid suuri valgumolekule, mis neid kanaleid moodustavad, siis nii kaua pidi otsima, sellepärast et teadus on ju molekule uurinud juba noh, võib ju öelda, et sadu aastaid, aga aga alles nüüd viimastel aastakümnetel on siis need avastused tehtud. No eks ta, eks teadus, arenebki niimoodi neid molekule, mida toimemehhanism siis me veel ei tea. Neid on ka veel jäänud hulka üle üle, mida uurida Nobeli preemiaid on meile, kes tulevikus ka välja anda. Kui me nüüd nendest nendest puutetundlikest retseptorite ost, mida nimetatakse mehaano, sensitiivsed, torid ja vastavad joonide kanalid, kui nendest räägime siis tegelikult tõesti aastakümneid tagasi juba umbes 40 aastat tagasi arvati, et seal mingi selline juuni kanali mehhanism olema peab. Raadios on võib-olla päris oluline öelda seda, et kui te parajasti kuulete seda juttu, mida me siin ajame siis kuidas jutt tegelikult teie ajusse jõuab, nii et sellest loodetavasti ilusti aru saate. Teie kõrvas on vedeliku sees olemas teatud rakud, mis näevad mikroskoobis väga ilusad välja, karvakakud neile pisikesi jätkekesed. Ja kui me siin räägime, siis õhk võngub, õhk põngutab seda trummikilet ja seal sees olevat vedelikku niimoodi, et need karvakesed hakkavad võnkuma. Ja nad võnguvad meie helisageduste rütmis ja vot see võnkumine nüüd tekitabki nendes rakkudes selle elektrilise impulsi. Niimoodi, et nüüd läheb see elektriimpulss täpselt seda neuronite teed mööda ajusse ja te saate ilusti aru, mida me siin räägime. Nii et juba 40 aastat tagasi umbes arvata, et miskitmoodi see tõlkimine peab, peab sündima. Aga selleks tegelikult saaks tõlgid teada või neid valgud või need joon kanalid, kes siis valikuliselt lasevad sisse-väljajoone seda mööda, kas me räägime tugevamini nõrgemini, mis sagedusega? Me räägime kõike, seda. Selleks oli vaja hulk väga kui laboritööd. Et üles leida need geenid, kes neid valke teevad. Ja selle tööga saigi pata Buddy Ann ja tema paljud kolleegid väga hästi hakkama. Kas see oli oodatav ka, et et sellele seltskonnale Nobeli meditsiiniauhind tuleb? Selline Nobeli preemiate määramise eel käib selline kõva kõva ennustamine elustamisvõistlused ja eks seal on erineva tasemega ennustajaid. Aga mõned on tõesti sellised, kes on juba ajalooliselt suutnud päris hästi päris hästi täppi panna, kes siis saab selle, seal aluseks on näiteks see, kui on mingid väga kõvasid, et auhindu varem saadud selle töös näiteks Glasgi auhind, laskja, vood või midagi sellist. Ja sel aastal on päris huvitav see, et nii palju kui ma jälgisin neid tõsiseid kanaleid minu jaoks mitte keegi ei pakkunud just nimelt seda seda tööd välja. Aga noh, nii, nii see on ja, ja eks, selline bingovõit on aeg-ajalt Ongi üllatus, sest ma olen täiesti veendunud, et selliseid võrreldaval tasemel üks, mida pakuti väga palju välja, oli RNA-põhist vaktsiinide väljatöötamine. Eks ole, me kõik oleks aru saanud, et ja muidugi aga ei. Selline üllatus on alati tore, eriti kui pärast tagantjärgi saab öelda, et aga loomulikult, et kuhu siis mujale. Aga kas nüüd sellest teadmisest, et meil need selliseid kanaleid just täpselt niisugused on on nüüd ka midagi nii praktilist ja laiaulatuslikku välja tulemas, nii nagu needsamad RNA vaktsiinid on? Jah, ma olen alati rõhutanud Nobeli preemia määramisel on väga tähtis see külg, et et on olemas fundamentaalteadus ja on ka juba töötavad rakendused, mis selle peal on välja töötatud. Nende avastuste puhul see siin on, kas asju, millest võiks rääkida üks on muidugi kui me räägime noh, ütleme see kuumaaisting või ka või ka mehhaanilise surveaisting, kui ta väga kõva on, siis on tegemist valuka, eks ole. Ja kuna kroonilised valud on väga, väga suur teema maailmas ja väga paljude inimeste probleem, siis loomulikult on praegune lootus selles, et kuna me nüüd seda tõlkinud ja tööd teame, siis vastavate kemikaalidega teda juhtides seda või teistmoodi seda keelt tõlkima, me suudaksime ka valuaistinguid kontrollida paremini, ehk me saaksime paremaid valu, valu, kontrolli meetodeid. Tõepoolest, kliinilistes uuringutes on nendel töödel põhineda mitte valuvaigisteid päris palju olemas. Aga me oleme selgeks saanud, et valu on ikka palju komplekssem. Asi suur osa eriti kroonilisest valust on meil nii-öelda seal ajus kinni, nii et seda ma olen palju palju, palju targemaks saanud. Et eks me näe, aga teine pool muidugi on, mida me oleme juba võitnud, on lihtsalt see, et paljudel inimestel on nendes geenides erinevaid mutatsioone. Ja me oskame seletada. Kui tuleb patsient, kellel on näiteks koordinatsioonihäired, ta täielikult ja sellised lihaste tahtmatult kokkutõmbumise ja muud asjad, siis me nüüd teame, et tegemist on valgupi SO2 defitsiidiga. Me oskame seda haigust paremini iseloomustada ja eks me ühel päeval sellisele haigusele oskame ka paremini läheneda. Samuti erinevad valusündroomid sellised, et mis on tihti geenimuutusest just nimelt geenimuutusest tingitud, me oskame nendest paremini aru saada. No ma pakuks välja ka ühe võib-olla sellise meelelahutusliku oma rakendusele, et selline virtuaalreaalsuse skafander või, või rõivas, mis siis annabki meile just täpselt selliseid väliseid signaale, et meil tekiks sooja ning külma isting ja puuteaisting ja me saaksime sellise kümbluskogemuse. Aga. Skafandris me ju kogu aeg olemegi. Õnneks õnneks enamustel inimestel on need, need retseptorid töötavad täitsa normaalselt ja, ja kui me siin kuumast külmast räägime, siis inimese aistingud on kuskil pooleikhaadi kuni kraadise erinevusega väga täpselt võimelised vahet tegema, mis temperatuur on, on, on mis, mis tempel kultuur, nii et me oleme tegelikult väga head keskkonnatunnet ajad. Nii ja nüüd teame siis paremini, kuidas tunnetamine meil ikkagi täpsemalt käib. No nii, ta on jah, ja selle eest on siis tänavu antud välja Nobeli meditsiinifüsioloogia auhind kahele Ameerika teadlasele Devičulivusele jaa, jaa, Ardemm patakut Janile. Aga seda juttu rääkisin Toivo Maimetsaga. Paraku ei saa me mööda ikkagi oma igapäevaeluski, sellest suurest pandeemiast vist nüüd juba poolteist aastat ümbritseb. Täna ajan juttu Jarek Kurnitski ka, kes on uurinud nimelt ventilatsioonisüsteeme ja nende tõhusust ka viiruse leviku tõkestamisel ta on siis Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor ja ka Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Maikuus alles mõni kuu tagasi, siis rääkisime siinsamas labori saates ühest pöördumisest ajakirjas Science maailma avalikkuse poole ja eelkõige siis maailma terviseorganisatsiooni poole. No see oli ka siiski selline teaduspõhine pöördumine, kus siis rõhutasite 40 tippteadlase seltskonnas ventilatsioonisüsteemide tõhustamise väga suurt tähtsust, kuhu nüüd sellega on jõutud, kas see avaldus ka mingisugust resonantsi, kas on näha, et nüüd maailmas ventilatsiooni tähtsuse tajumine on, on paranenud? Jah, tookordne tõesti rõhutasime seda, viirus levib õhu kaudu ja on vaja paradigma muutust ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel, nii et hooned varustatakse parema ventilatsiooniga, mis siis võiks tagada madala nakkusriski tavapärasel kasutatavates mitte ru hoonet. Ja kindlasti ventilatsiooni tähtsust on teadvustatud üle maailma väga palju ja ka kaasa arvatud Eestis, ega meil ju ka need debatid käivad, et kuidas siis osad koolimajad korda teha, kus praegu veel korraliku ventilatsioonisüsteeme ei ole. Ja samamoodi on see oluline kõikides teistes avalikes siseruumides nagu söögikohad või siis ka inimeste töökohad, kaubanduskeskused ja õnneks siis sellistes Kont rehehoonetes ja kaubanduskeskustes reeglina Eestis ka igal pool korralik ventilatsioon on olemas või siis me räägime mingitest väga väikestest ja väga vanadest ruumides, kus seal võib olla puudulik. Nii et selle teema teadvustamine on kindlasti on, on toimunud, aga ventilatsiooni parandamine ei ole selline asi, et seal võiks nüüd üleöö toimuda, sest see eeldab projekteerimist, on ehitusmaksumused ja need on kindlasti aeganõudvad protsessid. Aga oluline on see, et, et selle asjaga nakatub tegelema. No olete ka nüüd asja edasi uurinud loomulikult ka nüüd koroonaviiruse õhu kaudu leviku valguses ja sellel teemal ka värskemaid teadustöid avaldanud. Üks neist käsitleb võimalust kindlaks teha vajaliku õhuvahetuse mahtu. Ja et ütleme, nüüdse järgnev ongi siis keskendunud sellele, et kuidas seda praegust paradigma muuta. Ta ehk kuidas siis neid maju tõesti tuleks projekteerida? Kui palju me selleks vajame välisõhuvahetust, mis muude vahenditega? Me saame viiruse levikut piirata. Ta, ja siin tuleb, lisaks ventilatsiooni-le tuleb mängu kindlasti õhu filtreerimine. No seda võib ka vaadata ventilatsioonisüsteemi osana, aga siis ka see, et kui palju inimesi meil ruumis on ehk siis ka ruumide tsoneerimine ja kas seda tehakse, tehakse siis näiteks kergete vaheseintega pleksiklaasidega või lausa õhk kardinatega, et siin tekib, tekib tegelikult väga palju võimalusi. Aga meie oleme jah, praegu keskendunud siis sellele, et kuidas ikkagi nakkusriski tõenäosuse järgi määrab, et kui palju ventilatsiooni mingisuguses ruumis vaja on, et see on nagu selline esimene samm sellel teel. Kuidas te seda mõõdate, kuidas see praktiline katsetamine käib? Ravi on nii-öelda arvutimudel. Jah, et see selge, et mudelid on statistilised, et mis on individuaalne tõenäosus inimesel nakkus külge saada, kui ta siis viibib haige inimesega samas ruumis ja muuseas koguse arvutuse jutt kehtib siis nendele inimestele, kes on vaktsineerimata. Meie statistilised arvutusmudeleid ei suuda samaaegselt arvutada vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste tõenäosusi, kuna see mudel on defineeritud niimoodi, et nakkus Alliku intensiivsus üks suhteline intensiivsus tähendab siis seda, et 63 protsenti vaktsineerima Ta inimestest sellisel juhul saab nakkuse külge. Ja nüüd üks on, üks on see, et me suudame siis välja arvutada, mis on teatud ventilatsiooni korral ruumis, kus on näiteks üks nakkus kandev inimene, mis on siis tõenäosused, et see nakkuse teatud viibimise aja jooksul külge saada. Ja teine küsimus on, on see, et, et see individuaalne tõenäosus kehtib siis sellisele keskmisele, statistilisele inimesele ja indiviidi seisukohast kindlasti on oluline näit. Nojaa, aga see kirjelda veel epideemia levikut. Et ka meie vaatleme siis sellist R-i, mis on on selle konkreetse sündmuse, ehk siis näiteks tööruumis viibimise kaheksa tundi, oleme oma töökohal selle viibimise reproduktsiooni number, mis siis näitab, et kas üks kandev inimene annab selle edasi siis näiteks arvutuslikult näiteks null koma viiele inimesele või siis rohkem kui ühele inimesele ja kui see läheb üle ühe, siis on selge, et sa epideemia levib ja sellisel juhul selle ruumi ventilatsioon ei ole kuidagi vastuvõetav. Ma saan siis aru, et põhiliselt on tegemist arvutuslike mudelitega et selliseid katseid ruumides ja õhu liikumise jälgimist Teide Teeme ikka, aga meie ei tee katseid viirusega viirusega katsetavad viroloogid ja, ja meditsiiniteadlased, nii et nii et meie kasutanud võtame ära kõike seda, mida sellest viirusest juba teatakse. Ja meie katsed on siis sellised, et meid huvitab, mis on ventilatsiooniefektiivsus ruumis, et kuidas me vähema õhuga saame tekitada madalama kontsentratsiooni ja siis meie kasuks selleks märke, gaase, lihtsalt manustame CO2 oma katseruumides ja laboris ja siis me saame uurida seda, et kuidas ruumis sissepuhkeväljatõmbed tuleb korraldada ja missuguseid neid õhujaotusseadmed on kõige otstarbekam kasutada selleks, et me kõige väiksema võimaliku ventilatsioonihulgaga suudaks siis kuskil ruumi punktist kontsentratsiooni võimalikult madalana hoida. Nii et me, meie katsed selles suhtes on nagu ohutud. Kas on üldse võimalik nüüd välja tuua sellepärast, et ruumid on erinevad, erineva suurusega ja, ja erineb aga asustustihedusega, et mis see üldine arv on, et mitu liitrit tunnis siis õhk peaks vahetama? Jah, sellele me oleme jõudnud olulisemad lähemale ja see viimane artikkel, mille pealkiri oligi siis nakkusriskis põhinev ventilatsiooni uus projekteerimise meetod on just selle teemaga on tegelenud ja seal võib olla oluline küsimus ongi see, et me nägime ära väga selge erinevuse. Et kui me vähendame individuaalset nakatumise tõenäosust, et see on üks küsimus, aga siis tuleb ikkagi mängu see, kui suured ruumid meil on ja veelgi tähtsam, et kui mitu inimest nendes ruumides viibib. Ja nüüd me oleme leidnud üle üle maailma teatud mõttes teadusliku konsensuse, et ongi õige siis Ta just seda viiruse edasikandumist ja selle tempot ehk siis sündmuse ERR on seal põhinumber ja see, see võib öelda seda, et hästi suures ruumis, võib-olla see individuaalne nakatumise tõenäosus võib olla väga madal, aga kui seal on 100 inimest, siis seal üks nakkuse kandja võib ikkagi anda rohkem kui ühele selle viiruse edasi. Ja siis on epideemia leviku seisukorrast on asjad, on halvad ja sellise projekteerimismeetodi me oleme nüüd suutnud tõesti välja töötada ja teadusliku avaldada kus siis me võime ise määrata Ta r-i numbri näiteks projekteerime ventilatsiooni, nii et siis r teatud viibimisele on 0,5, ehk siis üks nakkuse kandja annab seda vähem kui ühele inimesele edasi ja sellisel juhul on epideemiat võimalik kontrolli all hoida. Nii et nii et see, see oli selle viimase artiklis läbi murda linna saavutused nüüd tõesti selline ventilatsiooni projekteerimise meetod on olemas. Aga, aga see meetod siis veel arvestas sellega, et ruumis on täieliku õhu segunemine ja siis, kui ma seda õhujaotust ühel või teisel viisil korraldama rohkem efektiivsemalt, et et see on nagu edaspidine töö, et kuidas siis leida sellised õhujaotuslahendused, millega oleks võimalik seda täielikult laguneva õhujaotuse õhuvooluhulka vähendada. Et me ei peaks hirmus suuri ventilatsioonisüsteeme dimensioneerima? No nii, et võib juhtuda, et, et tõepoolest nendest pleksiklaasi, kas ka on kasu? Nendest on, kindlasti on, on kasu, näiteks kui me mõtleme sellist avatud kontoripinda, kus noh, las seal toetab 50 inimest või 20 inimest. Aga kui nad täna on sellises suures ruumis on kõik siis siis seal kindlasti see epideemia edasikandumine on oluliselt suurem kui võrreldes sellega, et igalühel oleks nii-öelda oma pleksiklaasist tehtud kuubik. Väiksed eraldusseinad ümber ja seal pleksiklaasi kuubiku sees oleks oma sissepuhe ja väljatõmme. Sellisel juhul me paneks sellele epideemia levikule kohe punkti, kui meil oleks need ruumid niimoodi tehtud, kusjuures võib-olla need seinad ei peakski olema nii hirmus kõrged nendest näeb läbi nendest saab üle keda, et see visuaalne pilt ei peaks väga palju muutuma ja loomulikult sellised küsimused, no ütleme näiteks kaubanduses klienditeenindajad, kes siis võiks olla tsoneeritud, kaitstud kas siis õhk kaardinata või, või samamoodi sellise tsoneeritud ventilatsiooniga. Et siin tekib nagu väga palju uusi aspekte, millega tavahoonet projekteerimisel siiamaani mitte kunagi ei ole arvestatud. Ja nüüd see ongi selline arhitektide, inseneride ja, ja siis nagu tervishoiuteadlaste ühise koostöö kohta leida häid lahendusi, et need ka rohkem siis kasutusele võtta, sest selge on see, et need ei ole mitte ainult koroonalahendused, vaid kui meil tuleb, tuleb üleüldine tatitõbi tuleb külmetushaiguste laine, siis nendest on samamoodi kasu. Aga kuidas praeguste kõige uuemate tulemuste valguses siis tundub, kui palju kulutusi või pingutusi tuleks teha selleks näiteks, et meil siin Eestis nii-öelda massiliselt oleks oleks võimalik see r ehk nakkuskorda ja siis siseruumides viia 0,5 peale. Jah, kõigepealt tuleks ehitada välja kehtivat telenormidele vastav ventilatsioon ja, ja loomulikult see töö, mis me teeme, on väga nagu tulevikku suunatud, aga me oleme andnud selle põhjal välja ettevaatlikku soovituse ja ka selle teadusartiklis toonud siis ühe järeldusena välja, et praegune soovitus võiks olla see, et kui tavapraktika on niinimetatud sisekliima teise kategooria tasemel ventilatsiooni projekteerimine mida nõuavad standardid ja ka Eestis peatselt Jõustuvad sisekliimanõuded, mis tulevad määruse tasemel siis soovitus on, et võiks projekteerida ventilatsiooni sisekliimakategooria üks tasemele, mis on siis parim võimalik sisekliima, mis praegu standardites on defineeritud ja see ühe kategooria parandamine nii-öelda siis heast väga heasse kategooriasse see annab olulist efekti teen selle viiruse leviku puhul, aga, aga jah, nüüd see uus meetod, mis nüüd on teadusartiklis, on avaldatud. Millal see standardisse jõuab, sellega loomulikult tegeleme, teeme, teeme koostööd ka kõigi teistega, kes, kes standardiseerimises on ja see nõuab ikkagi sellist, vähemalt üleeuroopalist teaduslikku konsensust, et see asi Euroopa standardisse saada ja siis on, siis on nagu lootust, et ka need rahvuslikud ventilatsioonikriteeriumid hakkavad tasapisi muutuma. Ega need need muudatused ei toimu üleöö. Selge vaade on tulevikku, kas praegu me teame ka nii, et kui palju see r meil siseruumides tavaliselt on? No kahjuks nüüd nendes ruumides, kus nakkus levib, et seal, seal ta on, kindlasti on tugevasti üle ühe ja me võimegi kahtlustada, et näiteks need koolimajades nüüd küllaltki palju neid nakkusjuhtumeid on, on lihtsustatud korrad koole püütakse lahti hoida, mis kindlasti on väga õige põhimõte. Aga ilmselt need toimuvad just siis nendes klassiruumides, kus ei ole ventilatsiooni. Et seal võib seda eeldada, et see toimub kõige kõige rohkem. Ja siis seal üks inimene nakatab ikka tihti ja mitte ainult ühe, vaid, vaid lausa kaks, kolm võivad saab nakkuse saada ja selliseid loomulikult ka suuremaid koldeid esineb. Nii et see, see on tegelikult on, olukord on selles suhtes väga tõsine. Üks teema, mida te ka natuke olete uurinud, on õhuniiskuse mõju. Nagu aru saan, siis tulemus oli negatiivne, aga samas ka võib-olla kasulik. Kasulik teada. Jah, selle koroona käigus on ju kõiksugu vahendid on üles tõstetud, et kuidas siis viiruse levikut piirata ja samamoodi hakati spekuleerima, et kui siseruumide õhk on kuiv, et äkki seda tasuks niisutada, et äkki siis viirus ka nagu vähem levib. Aga see koroonaviiruse puhul ei pidanud paika ja viiruseaktiivsusest erinevad tal sisetemperatuuridel ja siseõhuniiskus tal on, tänaseks on piisavalt katselise andmeid, seda on üle maailma mõõdetud ja ka ühes ühes artiklis seda põhjalikult modelleerisime, et mis on siis niiskuse mõju, kui kui õhk on hästi kuiva, ehk siis siseõhk on kaks, siseõhu, suhteline niiskus 20 protsenti ja need katseandmed läksid seal kuni 80 protsendini välja, mis on siis juba nii niiske siseõhk, mida siseruumides ei tohi lubada, et kõik asjad hakkavad juba hallitama, kui, kui niiske oleks. Aga need tulemused näitasid tõesti väga selgelt, et niisutamisel ei ole sellele viirusele praktiliselt mingisugust mõju. Ehk siis võib öelda, et sellistele tavapärastel siseõhu suhtelise niiskuse tasemel vahemikus 20 protsenti kuni 60 protsenti, praktiliselt see mõju puudus. Aga siis, kui me jõuame millegi selliseni, mis hakkab märg pesu meenutama, ehk siis suhteline niiskus 80 protsenti ja kõrgem siis tõesti 100 viirusta tee aktiveerib aga, aga kindlasti siin ei ole argument, et hakkame kõike paigaldama niisutajaid niisutama, seisa õhku ja sellest oleks mingisugust kasu. Vastupidi, seda ei saa nende tulemuste põhjal soovitada, et oluline on ikkagi see, et õhk vahetub. Ja siis sellega eemaldatakse viirusta luust, vägagi efektiivselt. No sellised on siis viimased tulemused siseõhuolukorra mõjust viiruse levikule ja ajasin juttu Jarek Kurnitski. Tänases saates oli juttu puudutuste tõlkimisest ja viirusetoast väljaajamisest. Juttu ajasid Toivo Maimets, Jarek Kurnitski ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
