Teadvust kõigile, kas teate, kus on koduhobuse koduteadlased on nüüd välja selgitanud, et kõik maailma koduhobused on pärit ühest ja samast kohast Musta ja Kaspia mere vaheliselt alalt. Suures rahvusvahelises uuringus osalenud arheo zooloog Lembi Lõugas ja zooarheoloog Eve Rannamäe. Ongi täna saates räägime muuhulgas sellest, kuidas võime vana hobuseluud uurides saada teada hobuse iseloomu ja ka sellest, kas läänemeresoomlased tulid meie maile. Hobustega olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Hobused meeldivad paljudele, hobune on üks kõige tähtsamaid ja kõige tuntumaid koduloomi. Kuigi juba aastakümneid on juba natukene nimodi nukra tooniga räägitud, et hobuste ajast hakkab nagu üle minema või ongi nagu kadunud ja noh, meie liikluspildis ka näeme et hobuseid kindlasti ei ole sellest palju. Aga hobuste teema on põnev, kuidas hobused inimeste kaaslaseks üldse said, kuidas neid kodustati? Miljon hobuste, kultuuri line tähtsus olnud läbi aegade ja see annab ka meile. Kui me seda teame, me saame, saame selle põhjal järeldada midagi kaugema minevikku rahvaste liikumiste kohta ja seda teemat. Teadlased uurivad ja on üks suur uurimisrühm rahvusvaheliselt Ludovic Orlando juhtimisel juba päris mitu aastat seda teemat väga põhjalikult uurinud. Tema on siis Prantsusmaalt Duluusi pool sabateeri ülikoolist. Ja on nüüd ka ajakirjas Leitše just möödunud nädalal järjekord suure hulga uurimistulemusi esitanud. Ja selles uuringus osales ka kolm eesti teadlast. Selles mõttes on hästi tore, et ma saan täna rääkida kahega neist kõigepealt Lembi Lõugas, Tallinna Ülikooli arheo, zooloog ja ka Eve Rannamäe Tartu ülikoolist, kellega räägime mõne aja pärast ja Urmas Saarma samuti Tartu ülikoolist osalesid selles selles suures hobuste uuringus. Aga Lembi, kui nüüd kõigepealt hakkame sellest laiast pildist peale hakkame nii-öelda sauruste ajastust peale, et siis kui imetajad üldse pärast sauruste hävimist nagu levima hakkasid, eks ole, et kuskile sinna see hobust sugupuu juured ka viivad. Aga sellele me praegu ei keskendu umbes 100000 aastat tagasi või siis oli, nagu ma aru saan, Euroopas levinud meie tänapäevaste hobuste eel laskondelda ulu hobune Euraasias. Hobustega on jah selline huvitav lugu, et kellelegi ei tule üllatuseks see, et hobuste kodustamine oli väga suured pöördelise tähtsusega kogu inimkonna ajaloos. Ehk siis paljud ajaloo sündmused ja sõjad ju seostuvad hobustega ja nende kasutuselevõtuga. Aga kui nüüd vaadata ajas tagasi, et, et milline oli siis kodubuse lähtevorm siis me peame tõepoolest ajas umbes 100000 aastat tagasi minema. Ehk siis vaatama-ist ulukhobuse levikut. Euraasia mandril, teadagi Euraasia manner on olnud mõjutatud jääaegadest ja kaasa arvatud viimasest suuremast jääajast, aga, aga see muidugi ei tähendanud, et nüüd terve Euraasia oli kaetud jääkilbiga. Et võib-olla see klimaatiliselt oli, oli enamus Euraasia manner idast läände ütleme ta oli küll ja mõju all, aga, aga me võime ikkagi rääkida sellisest avatud arktilises tepist, mis laius tõesti Euroopast ida poole Ida-Aasiani välja. Ja, ja see oli tohutult suur ala, kus elasid. Ja meile ei lähe väga hästi tuntud mammutid ja karvased ninasarvikut. Aga, aga ulukhobune L1 selle keskkonna karakterliikidest, samuti tollane hobustes leni geneetiline mitmekesisus oli päris suur. Et kodustamisele hakkavadki viitama see, et see mitmekesisus hakkab vaikselt lahenema aa väga huvitav. Ja, ja tegelikult võib tänapäevast andmetele juba tuginedes öelda, et et jääaja lõpus hakkas hobuste mitmekesises juba vähenema, mis ei tähendanud veel koduhobused kimist, aga, aga ilmselt siis koos teiste ja liikide väljasuremisega hakkas ka hobuseareaal vähenema järjest ja ja ütleme siis, populatsioonide kontaktid omavahel samuti vähenesid. Aga see on huvitav, et, et kodustamisega seoses geneetiline mitmekesisus väheneb. Et, et tegelikult on siin küsimuse all ju, kuidas vastad, populatsioonid omavahel kokku saavad või vastupidi, ei saa kokku. Ehk siis niipea, kui inimene hakkab selekteerima seal noh, tõuaretust, sest me teame, et kasutatakse konkreetseid suguloomi, kes, kes siis paarituses osalevad ja ja, ja tänapäeval on juba see ju noh, näiteks loomaaedades ju käib nimetatud loomade vahetus teiste loomaaedadega, et seda geneetilist mitmekesisust ikkagi hoida. Ja, ja, ja mida piiratum see võimalus on, seda rohkem seal kesises väheneb. Aga kus see ulukhobuse Euraasia ulukhobuse see algne Oreaal siis võis olla, no ega ma ju seda täpselt ei tea, aga kas võib öelda nii, et Portugalist Koreani? Jah, põhimõtteliselt oligi, hobune läbis sellisel suurel alal. Ja noh, eriti kindlasti ja miks ma miks ma kasutan ka eesti keeles mõistet ulukhobune on sellepärast? Ta on avatud maastike loom. Ta ei ole metsavöötme või tundraloom. Et tema kohta metshobune öelda oleks natuke imelik. Aga küsimus ongi nüüd selles, mis on väga põnev, et kus siis olid need põhilised hobuste kodustamis kohad, mis on nagu selle kohta seni teada. Kui me alustame sellest, me jõuame siis peagi Orlando ja, ja tema tema uurimisrühmatöödeni Et kindlasti enne, kui, kui see geenitehnoloogia siin nüüd jõudsalt arenema hakkas baseerus kogu selline hobuste koduhobuse ajalukku luude mõõtmisel ehk morfomeetrial ja, ja seal siis joonistusid ka välja teatud morfoloogilised grupid ja, ja sellega seoses räägiti näiteks ühest kodustamise keskusest Ibeeria poolsaarel siis siis ka Venemaal tehtud uuringud viitasid ka Ukraina stepialadele ja, ja sealpool ja tegelikult ka üks ulukhobusepopulatsioon, mida me siiamaani ja mis ei ole osalenutelt geeniuuringutes, aga aga on, on siis ka sellest morfoloogilist uuringutes kunagi osalenud, on, on siis Lääne-Venemaa või siis lääne vene lauskmaa piirkond, mis haaras siis ka tegelikult Eesti, Läti, Leedu, et ka meil on ulukhobuseluid leitud küll sellisest perioodist, kus Eestit katsid laialehelised metsad. Et siin me võime juba mets hobusest rääkida, aga, aga ütleme, need põhjused, miks miks selline avamaastike loom oli sunnitud siia metsaaladele tulema, et see lugu on veel lahti, rääkimata? Aga räägime praegu seda lugu, et, et siit tuli välja, et, et varasemal ajal on, on siis arvatud, et ka Eesti kuulus nende sellesse võimalikku piirkonda, kus, kus hobune kodustati või sain ma sellest natuke valesti aru. Et jah, ütleme see Eesti alal levinud ulukhobune või mets sel ajal võis juba mets nimetada teda metshobuseks tõesti. Et siiski ei ole arvatud, et kodustamine, sest kõik muud kultuurilised näitajad ja ka ja ütleme ka see, kuidas luid oli, oli seal inimene töödeldud või luude pealt me loeme ju välja, kas ta on tükeldatud lihtsalt või on tal mingit näiteks hammastel seal kulumismärgid, mis viitavad juba koduhobusele ta hobuseid. Ja, aga te näete, need märgid kõik puuduvat ja, ja need luujäänused viitavad tavalistele jahiloomade nagu jäätmetele, ehk siis need on pigem pikem, toiduks kasutatud hobuseliha kui, kui midagi siin põllumajandusega seotud tegevusi on toimunud. Aga. Jah, ma tahtsingi tegelikult enne küsida, et kuidas siis luude järgi saab teada, et kas hobune on kodustatud või, või on ta ulukhobune. Aga, aga jah, siin üks, üks võimalik seletus juba juba tuli välja, et kui tal on hammastel kulumisjäljed, et siis tal on midagi suus olnud. Jah, jah, see on üks selline tavalisemaid meetodeid, mis üldse üldse nagu nende vanade luude puhul kõnekaks osutuvad, et aga noh, kindlasti juba juba, kui võib-olla stepialadel on, seal on seal ka hobune koos inimesega maetud mis tähendab seda, et sellel hobusel oli mingisugune eriline staatus juba. Et siis on kõik see, kui me, kui me räägime luuleidudest, et et siin ongi see, et need Orlando tiim tuli, tuli ikkagi päris ulatuslike geeniuuringutega välja. Et paljud sellised kodustamise protsessid kajastuvad hobusel geenides, et siis me saame ka nendest vanadest hobuseluudest saama nüüd kiilid kätte tänapäeval just tehnoloogia on juba nii hästi arenenud, et. Nii et enne enne, siis kui veel luude põhjal luude morfoloogia ehk kuju põhjal siis ehituse põhjal siis saime mingeid järeldusi teha, siis, siis oli paar-kolm sellist kodustamise kandidaati, oli, oli Ibeeria poolsaareke enam-vähem Hispaania ja siis oli nii-öelda Venemaa kandis oli ka kaks sellist kohta. Jah, põhimõtteliselt noh, Vene Venemaal laiusid ju ja ütleme siis, endised liiduvabariigid, seal olid suured stepialad, et just neid loeti ka tol ajal kodustamise paikadeks. Aga nüüd geeniandmed on seda pilti kas muutnud või täpsustanud, igal juhul selgemaks teinud. No siin Orlando ja tema tiimi varasemat tööd käsitlevad Kasahstan jalalt botay kultuuripiirkonda ja, ja sealt siis leitigi hobune, kellel olid hammastel sellised kerged kulumismärgid ja ja, ja noh, võis võis olla aimatav tema sihuke inimese poolt siis piiratud või kinni hoitud loomale ja sealt teisi sellest piirkonnast ka teisi hobuseluid analüüsides. Ja kaprisse valski hobust, kes on, kelle are all tänapäeval pole sealt mitte kaugel. Et selle geeniuuringuga huvitaval kombel siis tuli välja, et et Berezovski hobune on, on sellest kodustatud, botay hobusest lähtunud liin. Et justkui siis taas metsistunud koduhobune. Et kui, kui seda nüüd teooriat siis aluseks võtta, siis tänapäeval meil ei olegi mitte ühtegi vana uluk hobust säilinud. Aga mis sealt veel välja tuli, oli, oli see, et sealt botay kultuuri hobune ei olnud esivanemaks ühelegi tänapäevasele kodu hobusele aha. Et sealt tekkiski küsimus, et kus on siis tänapäeva koduhobuse selline lähteala, kust, kust ta kodustati? Me jõuamegi nüüd siis selle värskes neitsias avaldatud uuringu, nii mille eesmärk oligi välja selgitada, siis täpsemalt, et kust need tegelikult koduhobused need tänapäevani meie tänapäevani ringi kappavad kodu, hobused siis pärit on? Mitte sealtpoolt paistvaid, vaid kuskilt, siis ilmselt mujalt. Jah, et see viimane uuring, mis neid ajakirjas avaldati kus oli 163 autorit mis näitab seda, kui paljudest palju inimesi, nagu selle suure uuringuga kaasas olid ja, ja analüüsiti ligi 300 luudest saadud geneetilise materjali järjestust, tähendab ligi 300 hobust, oli siis jah, ütleme siis ligi 300 hobust üle üle Euraasia. Jaa, keskendutigi siis Ponto Kaspia stepialadele sõisse Punto, Kaspia Gazpromi kuskilt on Kaspia Musta merevaheline põhjapoolsed alad Volga ja Doni jõe vahelisel. Et selline ajalooline nimetus on, tänapäeval enam ei kasutata. Ütleme teda, teda on kasutatud, aga, aga, aga see kant, eks ole, mis jah, sinna Kaukaasia ja Ukraina ja selle ja selle sõnumit ja ja natukene Uuralitesse välja, et et aga et seal on ka päris suur ala. Aga enamus sellest ligi 300-st hobusest või vähemalt suur osa on pärit ütleme seal Volga ja Doni jõgede alamjooksude vahel stepialadelt, mida tegelikult, ega ka varem juba peetiga üheks hobuse kodustamise piirkonnaks. Aga aga seda ei käsitletud kui ainuvõimalikku tänapäeva, aga koduhobuse lähteala, et, et nüüd see suur uuring leidis kinnitust, aga võib-olla, et natuke ajas ka orienteeruda. Janno kultuur, kust on leitud ka siis kodustamis tunnustega hobused? Jääb Jon kultuur ja millal jahi Janne kultuur oli Kasahstani põhjapoolsetel aladel levinud, et ka siuke karja või tegelikult stepirahvaste rändhõimude kultuur. Jah, mis siis on pärit umbes 3500 aastat enne meie aega. Ja kui me nüüd räägime sellest viimasest uuringust ehk siis kodustamis, kes, kus mida me nimetame tom kaheks tumistlike Jasson, siis tamistikatsiooni keskust number kaks, Need hobuse luud pärinevad perioodist 2000 kuni 2200 aastat enne meie aega. Kui me Jamne kultuuri võiksime nimetada Tomistikatsiooni keskuseks number üks, aatom üheks üks ja siis Volga ja Doni vaheline ala on siis mine menetlemata müstifikatsiooni keskuseks number kaks ehk selline vahekokku võtta. Siis on niimoodi, et, et kõigepealt kodustati hobune, tom ühes, mis on siis Janno ja kultuuri asukoht Põhja-Kasahstanis ja sealt Meie tänapäeva hobused ei pärine, sealt, pärineb Shevalski hobune, kes on taas metsistunud, aga uuesti kodustati seda metsikut või seda algset uluk hobust siis Tom kahes, mis asub siis selles pun Too Kaspia piirkonnas. Ehk siis nii-öelda Lõuna-Venemaal meie meister laias laastus, kus siis kodus tehti uuesti ja mis nüüd, mille järgi mille jälile jõuti need just selles viimases uuringus eelkõige? Est-tom kahest siis pärinevad kõik meie tänapäeva koduhobused kaasa arvatud siis ka eesti hobused, need, kes praegugi Eestis elavad. Kuidas sealt Volga alamjooksult tonni alamjooksult kodustatud hobused lõpuks siis ka meie Eesti hobusteks on saanud, sealt nad kuidagi on laiali levinud, ilmselt seda uurimisel on ka, selgitas, et, et millised väljaränded sealt siis edasi toimusid. Kas see pilt on ka selgelt, kuidas see lõpuks üks, üks. Siis Eestisse jõudis nad selles mõttes, kindlasti on, on see seos olemas, sellepärast et kui me vaatame ka avaldatud artikli lisamaterjalidest neid sugupuid, mis on joonistatud, et siis sealt tuleb päris huvitavaid seoseid välja. Aga võib-olla siinse sel levik seostub pigem kultuuride inimest rännetega, sellepärast et umbes 2000 aastat enne meie aega, kui, kui sellest Tom kahest hakkasid nii inimesed kui kui eriti hobused, et sellest piirkonnast nagu laiemal laiemalt levima. Sellel ajal oli seal pronksiaeg meile tuli ja me oleme sihuke perifeeria ala tuli jõudis pronksi hiljem. Aga ma võib-olla tooksin sellise seose hoopis. Meil on Tartu Ülikoolis olemas arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringud, et töörühma, kelle viimaseks uurimisalaks on olnud ka ainelise kultuuri või esemelise kultuuri ja ja inimese geenide liikumine Eesti alale ja mina tooksin siinkohal praegu paralleeli, kas siis nende hobustega, kes kes Hilis pronksiajaks Eesti aladele jõudsid. Ehk siis ma usun, et, et seal saab kindlaid paralleele tõmmata. Ütleme Uurali piirkonnast või, või sealt Kaspia Musta mere stepialadelt Pole liikumisega. Et meil meil ei ole seal vahepeal võib-olla neid lülisid aga meile tulid hobused suhteliselt otseselt otse või mitte, seda me ei tea, aga, aga kui me kujutame ette seda distantsi, et see tegelikult kuskilt Uurali aladelt, kus siis seda seostatakse soome-ugri keelte levitamisega, see, see, see paralleel kohe tekib ja soomeugrilased tulid hobustega koos just nimelt. Et ei ole noh, teine võimalus, kuidas, kuidas ütleme, lühikese ajaga nii pikka vahemaad läbida on veeteed. Aga, aga tavaliselt need põlluharijad väga suured laevatajad ei olnud, noh kindlasti neil väiksed paadid ja midagi olid. Aga hobuse kasutamine selleks. On palju paremini seletatav kui, kui lihtsalt see, et üks grupp inimesi järsku pritsis oma kompsud selga, hakkas astuma, et see selline migratsiooniviis nagu ei ole väga tõenäoline ja selge, et meie nii-öelda keelelised esivanemad Nad tulid hobustega ida poolt vähemalt vähemalt olid neil hobused kaasas. Aga siin tuleb ka nüüd jõuame ka sinna, et et hilispronksiaegsetest asulakohtadest Saaremaal ongi need eesti luuleiut siis pärit mis Orlando töörühmale sai geenianalüüsideks antud. Et, et tegelikult nii, nii Asva Ridala asulakohad Saaremaal sisaldasid väga suures hulgas hobuseluid, mis näitavad, et hobust söödi, tekib küsimus, et kas, kas siiski osa hobuseid noh, olid, olid veoloomad ka või ma ei tea, ratsaroomad või ütleme, ikkagi ikka füüsilist tööd tegevad loomad, sellepärast et noh, teadagi, toidujäänuste seas on palju just noorhobuste luid oli. Et, et selliseid luid tahaksid nagu väga eakatele hobustele. Sealt me ei leidnud ja millele see omakorda viitab, et söödi lihtsalt hobused enne ära, kui nad väga eakaks jõudsid saada? Jah, et ütleme, ütleme lihaloomad ju ikkagi süüakse oma sellises paremas nooruses ära, et väga eakaid, noh, tõenäoliselt kui midagi süüa süüakse, vanu vanu hobuseid ka, aga aga, aga nagu selliseid märke, et, et Tasvas Ridalas oleks hobust raske tööga koormatud, et selliseid märke luudel ei olnud, kas siis võib-olla hoopis niimoodi, et hobused olid, samas kui toidutagavara käisid kõrval inimestele? Ma arvan, et siiski üks ei välista teist ahah-jajah, et, et kuna ikkagi ikkagi, et tegu oli koduhobustega, siis stepirahvad. Me teame ju kasutavad ka hobusepiima, et kas see, kas selline asi ka meieni jõudis, need, need uuringud on veel pooleli. Õigemini neid tuleb Bel teha seda võimalik kõike uurida, aga aga jah, et et üldse Asva ja Ridala hilispronksiaegne kultuur oli hästi rikas nii käsitöö poolest kui loomapidamise, kui ka jahipoolest. Ja need Asva ja Ridala hobuse luud, need on teil siis Tallinna Ülikooli teaduskogus tallel ja nüüd tuli välja. Et läkski vaja? Jah, sest seda luumaterjali iseloomustab väga hea säilivus, et seal on säilinud nii luu kollageen ja tuleb nüüd välja, et ka geneetiline materjal on seal hästi säilinud. Et need on üks ühed põhilised luuleiud, mida, mida väga paljudeks selliseks kas analüütiliseks või molekulaarbioloogilisteks analüüsideks saab kasutada. Ja need hobuseluud ei ole ainukesed Ja uurimist on veel palju. Praegu rääkisin sellest kõige viimasest suuremast hobuste päritolu uuringust Lembi Lõugas, aga, aga jätkan seda juttu nüüd imerannamäega. Ja ajage nüüd juttu Eve Rannamäega, kes on ka selles suures uuringus osalenud koos Lembi Lõugas ja Urmas Saarma ka Eestist, aga uuring oli väga rahvusvaheline. Ja Eve Rannamäe on siis Tartu Ülikooli arheoloog. Et kui Lembi Lõugas on arheoloog, siis Eve Rannamäe on zooarheoloog. Tuleb välja, et seal on ka väike vahe sees. Ja väikene vahe on, et see, mis on see teine sõna või sõnalõpp, et see on võib-olla selle rõhuga, et et minu haridus on, minul on arheoloogia haridus, millele siis hiljem hiljem lisandus juurde Soloogia osa ehk loomaluude uurimisosa, niiet. Ja tuleb välja, et nüüd ka natukene seda geneetika osan. Ja ja seda on tulnud ka juurde, et, et olen uurinud ka lambaid, näiteks, aga ka teisi teisi liike veidikene oma teadustöös. Viimastel aastatel. Lembiga Me jõudsime, jõudsime Saaremaa leiduda ja, ja Saaremaa hobuseluude juurde. Aga nüüd võiks rääkida sellest, et, et tõesti luude suurust ja kuju on uuritud varemgi, selles töös oli just rõhk geenidel. Ja tuleb välja, et luudest saab geenid päris ilusti kätte ja geenidest saab ka välja lugeda päris huvitavat teavet, et see tuli mulle üllatusena, et sealt saab lugeda kasvõi hobuste iseloomuomadusi välja iseloomujooni. Ja kuidas see käib ja mis iseloomuga hobused siis paisti nende geenide põhjal. Kui me nüüd räägime konkreetselt sellest tänapäevase hobuse eellased Tom kaks grupist siis Nemad ju, kui nad hakkasid levima seal 2000 202000 aastat enne meie aega siis nad levisid väga-väga kiiresti, see oli mõne sajandi küsimus, kus nad levisid üle Euroopa ja Aasia ja asendasid kõik sealsed hobuste populatsioonid, välja arvatud siis need presevalskid, kes, kes jäid ka tänapäevani alles. Aga see, et nad asendasid nii kiiresti, et see käis, see selline nii-öelda demograafiline plahvatus oli, oli tohutu ja kiire protsess, et selleks pidi olema mingisugune põhjus, on mingisugune eelis, midagi pidi olema selle just nende hobusse sele Dom, kaks hobuste eduloo taga. Ja, ja siis selles küsimuses pöördunud digisiis erinevate geenide poole ja vaadati, millised on, et geeni teisendid nendes proovides, mida analüüsiti selle artikli jaoks. Et millised on need geenid ja geeni teisendid, mis, mis kuidagi silma paistsid teistmoodi, mida ei olnud siis varasemad Nendel, vanematel populatsioonidel. Ja, ja seal ei silma kaks kaks geeni. Üks nendest oli, mis siis väga välja paistis, oli keeezsteem, Tseegeen, tähelühendite kombinatsioon. Ja see on selline geen, mis nüüd inimgenoomis on näidanud, et et sellel kiinil võib olla selliseid mutatsioone, mida seostatakse selgroo diskide siis sellise kõvenemis või kangestumisega ja, ja see omakorda siis võib põhjustada kroonilisi seljavalusid. Ja, ja vot selle geeniteisend oli siis see, mida nähti nendes Tomgaks hobustes. Et hobusel võis ka olla seljavalu Vastupidi, see oli nüüd see geeniteisend, mis just mida siis tõlgendatakse niimoodi, et nendel hobustel olid tugevamad, seljad, vastupidavamad seljad, aga et need needsamad muudatused on siis seotud sellesama geeniga Ahaa, see on põnev sellepärast, et vastupidav selg, kodustatud hobusel võiks ju olla, eriti, kui inimesed talle ratsutamiseks selga ronivad. Ja, ja just, ja, ja võib-olla selle hobuste suuruse juurde tuleme hiljem tagasi, aga et kui mõelda nende hobuste suuruse juurde, siis pidi eriti see vastupidav selg olema, sest tegemist oli ikkagi pigem väiksemate hobustega. Ja, ja siis teine geen, mis nendel Dom kaks hobuste lavastati, mis silma paistis, oli Tseedeeeffpee üks geen ja see on nüüd selline geen, mis on oluline selliste neuronite arengus, mis on seotud tuju, reguleerimise ja agressiivsusega. Ja nüüd jällegi selle geeniteisend oli siis see, mis nende hobuste puhul tab taltsale iseloomule ja vastupidav omale sellise stress, et olid vastupidavamad stressile. Ja vot need kaks joont taltsus vastupidavust stressile ja siis tugevam selg olid need, mis, mis, mis võisid olla selle, nende hobuste eduloo taga. Ja no kodu kodustatud hobune peab, Talts on olemas, siis on temaga ju parem läbi saada, inimestel? See jaa just kõlab, kõlab väga hästi. Aga mul on nüüd selline küsimus, et kui need teised hobused, kelle see need Dom kaks hobused välja vahetasid, kas, kas nemad olid, olid nii-öelda uluk, hobused või, või metsikud hobused või võisid nemad ka olla juba nii-öelda kohalikult kodustatud hobused? Oh, eks seda on vist väga raske öelda, et kuidas ja milline see suhe inimestel nende varasemate hobusepopulatsioonide koli. Et kindlasti on siin Lembiga mainis, et kindlasti neid hobuseid ju noh, nii-öelda eks pluateeriti kui sellist sõna kasutada, et neid jahiti ja, ja ja neid tarvitati toiduks. Aga kas ka mingisugused muud suhted tekkisid nende hobustega, et seda on väga raske öelda nüüd kui välja arvata, loomulikult see botay hobune, kes oli siis see varasem, kes kellega inimesed kodustasid, aga kes üsna kiiresti hääbusid koos nendesamade inimestega, et see botay kultuur hääbus ja koos nendega siis hääbus esimene kodustatud hobune ja siis muutus tagasi metsikuks, ehk siis meie praeguseks prose valski hobuseks. Mul see küsimus tekkis just sellest, et kui need teised hääbusid, siis toimus nagu, nagu justkui teatab asendumine, mis, mis viitab sellele, et äkki nad olid siis ka juba otsapidi kodustatud. Aga idia. Jah, seda on ka uurijad arvanud, et näed, et kas nad olid nüüd kodustatud, aga et kindlasti inimestel olid need teadmised olemas, et, et kes on hobused, need kasutati, oli selline. Kusagilt lugesin üks, üks hobu, suur oli justkui öelnud, et sellised infrastruktuurid olid nagu paigas, et see koduhobune võttis tegelikult üle või tuli sinna nii-öelda võib-olla mitte Nissi, aga kusagile, kus olid juba inimestel teadmised olemas sellistest loomadest. Ahah aga tuleb siis välja tõepoolest, et väga-väga palju sellist asjakohast infot või väga tähtsat asjakohast infot. Me saame vanadest hobuse geenidest välja lugeda. Ja see eeldab seda, et tegelikult üsna hästi need geenid peavad säilinud olema. See on ka selline viimaste aastate saavutus või noh, ütleme natuke juba. Ja noh, ütleme selle sajandi saavutus, et nii vana geene nii vanu geene saadakse kätte hästi, kuidas see nüüd täpsemalt siis tänapäeval toimub, et sealt luudest see DNA siis kätte saadakse. Ja selliste suurte järeldusteni jõutakse. Ja kindlasti peab ütlema, et selliste suurte järeldusteni ongi toonud see, et see geneetika teadusvaldkond on tohutult arenenud viimase 10 ja isegi viimase viie aastaga. See on meeletu tehnoloogiline areng, mis selle kõige taga on järjest nagu rohkem rohkem kombitakse piire, mida on võimalik sellise vana DNA uurimisega teha ja kus seda vana DNAd üldse kätte saab. Et kui siin mõned aastad tagasi eraldati DNA ühest 700000 aasta vanusest igikeltsa leitud luust, mis oli ka kusjuures hobuseeellane. Et kui mõelda 700000 aastat vana luu ja nüüd, kas see oli nüüd sellel või eelmisel aastal, täpselt ei mäleta, eraldati DNAga 1,6 miljoni aasta vanusest mammutist, nii et mõned aastad tagasi ei oleks osanud noh, sellist asja uneski näha. Nii et meeletu, meeletu tehnoloogiline areng on selle geneetiliste uuringute taga. Aga mis nüüd siis laboris toimub, on see, et noh, kõigepealt on vaja seda proovi ehk siis luuproovi. Ja, ja luuproovidega on kindlasti see asi, et et nad on fragmentaarsed, nad tuleb ikkagi enne ära määrata, mida ka siis zooarheoloogid, arheoloogid teevad. Et, et ikkagi eelteadmine peab olema, et see on nüüd hobuse luu, mitte mitte lamba- või veise või põdraluu ja siis sellest luust võetakse proov, ehk siis luuproov hävitatakse, sest selleks, et DNAd saada, on vaja see luu purustada sõna otseses mõttes ja siis erinevate keemiliste ainetega, sealt eraldatakse DNA. Ja nüüd, kui see DNA on eraldatud siis DNA sekveneeritud. Ja ka need sekveneerimismeetodid on arenenud viimaste aastatega, nii et aina rohkem ja rohkem saabki seda siis seda DNA informatsiooni selle sekveneerimise tagajärjel kätte. Ja, ja kui nüüd arvestada seda, et millist infot meil on vaja või kui palju peab olema see hobuse genoom nüüd noh, meil esindatud, et me üldse saaksime mingisuguseid analüüse teha, mis oleks arvestatava infoväärtusega, siis kindlasti peab olema see hobuse genoom üsna parajalt kaetud selle vana DNA juppidega, mis me sealt nii-öelda katseklaasist kätte saame ja sekveneerimismasinast. Et kui mõeldud hobuse genoom on seal 2,7 miljardit aluspaari praktiliselt pikk, natuke lühem kui meil endil inimestel ja, ja selleks, et see info oleks arvestatav, peab olema see hobuse genoomist kui kaetud, nagu päri mõtlesime sellise fragmendiga. Ja, ja kindlasti peab vana DNA puhul arvestama ka seda, et DNA hakkab ju kohe lagunema, peal organismi surma. Nii et, et ka selliste lagunemisprotsessi käigus tekkinud muudatustega vaja arvestada, mis seal DNA-s on toimunud, olgu siis 100 või 1000 või 50000 aasta jooksul selles luu proovis. Aga noh, selleks, et neid proove niimoodi nii-öelda parandada siis saab ka kasutada seal, tead, ensüüme laboritöös või siis hiljem ka arvutuslikus bioinformaatilise analüüsi käigus nende muudatuste emultatsioonidega arvestada. Aga natuke kurb on see, et see luu tuleb hävitada selle uurimistöö käigus. Kui suur see hävitustöö on, kas, kas ütleme, et oleneb muidugi luust. See oleneb luust, selles mõttes on hobuseluud väga tänuväärset hobune on suur loom ja, ja siin ka viimastel aastatel Vettel eriti hinnatakse ju sellist luud imetaja organismis nagu kaljuluu, nii nagu hobustel oga inimestel kaljuluusi asub meil siin kusagil kõrva kõrva taga nii-öelda oimuluu küljes. Ja vot seal kaljuluus on kõige tihedam luumaterjal, millest kõige paremini saab DNAd. Ka hambad on väga hea allikas, aga just see kaljuluu. Ja nüüd ongi, et kui me leiame sealt näiteks pöördume Eesti materjali poole, meil on Asva asulakoht pronksiaegne asulakoht, hobuseluid on küll palju seal võib-olla 10 protsenti kõikidest uuritud loomaluudest, aga kui me tahame seda kaljuluud, et Maximaliseerida DNA väärtust, mis me sealt kätte saame siis neid kaljuluid seal nii palju ei olegi. Ja kui me sealt leiame ainult ütleme, kolm-neli kaljuluud siis ja kaks nendest laboris hävitatakse kassist täielikult või osaliselt siis me peame kindlasti arvestama sellega, et see, see luu, see leid on nüüd läinud ja me peame võtma sellest infost nii palju välja kui võimalik. Nii et alati on hea, kui jääb midagi veel varuks, kas siis mõni teine kaljuluu seal luukarbis või siis laboris saadetakse, ülejäänud näiteks pool kaljuluud ei kasutatud ära, saadetakse tagasi, et väga oluline Laatsellis teaduseetilised läheneda sellistele küsimustele, et mida jätta järel tulevad vatele põlvedele uurimiseks. Et kui ma ütlesin, et meil on teadus ja geneetikaalane teadus on just nii tohutult arenenud viimase viie kuni 10 aastaga, et mis siis veel järgmise 10 aasta või 15 aastaga juhtuma hakkab, et saab veel rohkem infot kätte. Nii et see on selline jah, selline balansseerimine selliste, selliste küsimustega. Ja sellest kogu sellest teena uuringust saime siis veelgi selgema pildi ette sellest, kuidas kuidas kodustatud hobune nagu nüüd on selgunud, siis asupaigast pomm kaks, mis jääb sinna noh, meie mõistes Lõuna-Venemaale siis. Jah, jah, Tom kaks on see nii-öelda selle grupi, selle kodustatud hobusegrupi nimi, aga jah, seal seal Kaspia mere ja musta mere vahepeal stepialad. Aga praeguse Venemaale. Ja kas seda nüüd, kuidas, kuidas need hobused sealt laiali levisid, saab ka seostada mingite ajalooalaste teadmistega, et kuidas on suuremad rahvasteränded toimunut möödunud aastatuhandetel? Vot seesama koht oli ju see piirkond, mida viimasel ajal on ka pakutud välja indo-eurooplaste algkoduks. Ja just et indoeurooplased sealt ka levisid, aga hind, eurooplaste levik oli juba natuke varem, et need koduhobused seal nagu tekkisid hiljem. Ehk siis indoeurooplased nende hobustega siia Euroopa poole ei tulnud. Küll aga läksid nende hobustega indoiraani keelte levitajad Aasia poole. Nii et kuidas need suured protsessid ja suured ränded toimusid loomulikult nende andmetega, mis meil praegu olemas on, me saame mängida mõtetega ja vaadata, mis, kuidas kattub, kuidas me saame neid migratsiooni tõlgendada. Aga kindlasti peab ka minema sellisele nagu kohalikule tasandile, et millised arheoloogilised tõendid ikkagi nüüd kusagil riigist leitud on ja kuidas need lähevad erinevate kultuuriteooriatega kõigega sellega kokku, et, et selline ülegenoomianalüüs nagu siin Neigheris avaldati, selline väga suur skaala, saame suure pildi ette, aga, aga et kuidas need täpsed liiguti, kuidas hobuseid kasutati kuu, millal nad kuhu jõudsid. Et siis tuleb hakata nagu selliseid kohalikke tasandeid vaatama ja uurima. Nolembiga meil oli natuke juttu juba siin sellest eesti kohalikust tasandist, et tõenäoliselt siis soomeugrilased jõudsid meie maadele koos hobustega koos nende Tom kaks hobustega. Ja pronksiajast nüüd meil siin on. Jaa, jaa, nüüd olekski huvitav teada ka nende uute geeniandmed valgusel, et millised need meie Eesti kõige esimesed Tom kaks tüüpi hobused siis võisid olla, kuidas need iidsed Saaremaa pronksiajal hobused välja nägid ja, ja mis iseloom neil oli, nar tugev selgolija taltsadad olid, seda võib vist öelda. Ja oli tugev, selge, taltsad nüüd geeniandmed hobuste suurusest meile ei räägi aga hobuste suuruseid. Me saame arvutada luude põhjal ja, ja vaadata, et kui suured need võisid olla. Ja, ja kui nüüd siia kinni jäänud Talle jah, need morfomeetrilised uuringud kõrvale võtta, siis siin eesti muinasajal ja tegelikult ka keskajal kuni siis selle päris päris hiljutise tõuaretus ja tegelikult me võiksime ette kujutada üsna väikseid hobuseid, sellised nagu praegu on eesti hobuse hobusetõugu hobused ehk siis sellised noh, seal turjakõrguse ta 120 kuni 145 seal vahemikus. Eks ajaliselt on ka see suurus natukene võib-olla kõikunud loomingusse oleneb ka sellest materjalist, palju meil arheoloogiliselt noh, välja on kaevatud, palju meil materjali mõõdistamiseks on. Aga et võime ette kujutada, et need Saaremaa hobused, pronksiaegsed, hobused olid kõigepealt üsna sellised väiksed. Ja, ja, ja kindlasti oli väga vastupidavad ja, ja kohastunud siinsetele oludele. Ja, ja nüüd, kui me tahame nende näiteks värvust ette kujutada, siis selles uuringus ka siin oli võimalik vaadata iga isendit eraldi, et millised need värvigeenid iga sisendist siis nagu välja lõid. Ja nüüd, kui me nende viie Eesti hobuse juurde tuleme, siis on siin päris huvitavad värvivariandid, nii et võiks ette kudeda üsna kirjud hobused? Jah, et, et on näiteks raudjas hobune. Kusjuures sellel Raudel hobusel võis olla ka selline nii-öelda teatud hõbegeen sees, kuigi noh, rahudel hobusel tavaliselt hõbegeen. Noh, ma ise ei ole värv, hobusevärvuste spetsialist ja geneetilises mõttes ka, aga ma lugesin, et sellel raudjatel hobustel see hõbekeel nagu välja ei löö, nii et selles mõttes hõbedast lahkaja saba sellel Asva hobusel ei pruukinud olla, aga raudjast oli, siis võis meil olla selliste valgete märgistusega hobune ja võis olla ka tegelikult mõni täpiline hobune. Ja nüüd Need, täpilised hobused ongi selles mõttes üks huvitav teema, et need täpilised hobused. Ja ma räägin siin näiteks valged hobused täppidega, et kohe sihuksed korralikud täppidega hobused, et nemad tekkisidki sellesama kodustamis protsessiga näiteks needsamad esimese kodustamise tagajärjel hobused, need botay hobused, et nende puhul on ka nähtud, et nemad olid täpilised ja, ja hiljem kaase täpigeen. Täpigeene täpilisus jäi alles ja, ja ta ja mõnda aega oli olemas hobustes aga, aga jah, siis nüüd need Dom kaks gruppides, et noh, oli see täpigeen olemas. Aga siis mingi hetk nagu täpilisus hakkas nagu kaduma. Kas see kadus nüüd selle hobuste mitmekesisuse ja geneetilise mitmekesisuse vähenemisega või olid seal mingid muud põhjused, aga, aga järjest enam siis nagu läksid hobused sellise ühtlasema värviga raudjad ja kõrvid ja mustad hobused. Nii et tänapäeval täpiline hobune vist on päris haruldane. Tänapäeval jah, eks me neid vähem näeme kindlasti aga neid täpilisi hobuseid erinevatest tõugudest esineb kindlasti ja, ja ka inimesed neid ju noh, selles mõttes aretavad, et, et neil on kindlasti oma koht olemas praeguses tõu mitmekesisuses. Ja, ja see täpilisus selle kohta ma veel tahtsin öelda seda ka, et intentapilisi hobuseid oli rohkem kuni seal võib olla Rooma impeeriumi lõpuni, et siis olid täpilised hobused üsna moes. Ja ka heledamad hobused, kusjuures need andmed nüüd ei ole siit sellest artiklist, vaid on juba viie aasta tagusest uurimusest, mis avaldati. Aga et siis selle keskaja algusega, et siis hakaid eelistama selliseid aluseid nagu kõrb, must ja raudjas. Ja seal oli hästi huvitav põhjus oli see, et et, et kui, kui veel päris keskaja alguses oli ka valged hobused olid hinnas et eelistati neid ja seda põhjendati siis sellise asjaga nagu et seal uue testamendi ühes raamatus oli kirjas, kuidas valgel hobusel ratsutas võitja või võit ja siis mustal hobusel nälg kõrgel hobusel surm ja Raudel hobusel sõda, siis me ju teame, et keskaeg keskaja algusest juba seal keskajal üldiselt hakkasid Euroopat laastama katkulained jäid need tohutud epideemiad Sis põhjustasid seda, et miski pärasse hobuse ratsanike lugu või müüt nagu muutus ja selle valgehobuse selga pandi ratsutama hoopis katk. Ja, ja siis, ja siis see võib olla üks põhjus, miks nagu ühel hetkel keskaegsed inimesed enam ei olnud moes selle valge hobusega ratsutada ja eelistati siis selliseid raudjaid mustasid ja, ja kõrvisid hobuseid. Aga noh, loomulikult, eks müüt müüdiks lood loodeks, aga lugudeks. Aga, aga kindlasti olla sellega praktiline põhjus taga, et ikkagi sõjalistes olukordades ka on sellised pruunimad, hobused paremad ja kui, kui nüüd need hästi silmapaistvad valged hobused Selles mõttes on huvitav, et Kalle, kust ta ostis endale just valgehobuse Jah ja kõik rüütlid sõitsid ka, ratsutasid valgetel hobustel, nii et noh, eks nendel lugudel on nii ja naa. Nii et hobuste elust me oleme saanud palju täpsema ja värvilisena pildi ette, kui meil seni oli ja seda just tänu geenide uuringutele, mis on välja tulnud vanadest hobuseluudest ja osa neist luudest on siis pärit ka Eestist, Saaremaalt, mille põhjal nüüd suur rahvusvaheline uuring sai tehtud, mida me siin ka peaasjalikult just tänases saates kirjeldasime. Nüüd viimati koos Eve Rannamäega ja varem ka Lembi Lõugas, ega ja noh, võib arvata, et uurida on veel palju jäänud hobuste elust. Et ega siis ka see suur uurimisrühm eesotsas Ludovi kor Landoga, tema tegutseb ka edasi ja, ja kindlasti hoor. Tänases saates oli juttu koduhobuse kodust. Juttu ajasid Lembi Lõugas, Eve Rannamäe ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
