Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, head kuulajad, alanud on teadusuudisteminutid puust ja punaseks, mina olen Sandra Saar ja sel nädalal käsitleme siin saates arheoloogiaga seotud teemasid ja selleks puhuks on stuudiosse külla tulnud arheoloog Marge Konsa. Tere Marge. Tere. Ja tänane teema tuleb täitsa siitsamast Eestist nimelt. Selgunud on, et Eesti vanimad kivikirstkalmed on tegelikult seniarvatust ligi pool sajandit vanemad. Aga Marge, seletame võib-olla alguses, mis üldse on kivikirstkalme? Kalme on selline monumentaalne matuseehitis aga eesti mõistes monumentaalne. Et need on siis kigigest pae või raudkividest antud ringmüüri seal umbes kümnemeetrise läbimõõduga ja need müürid olid algselt seal, ütleme, et ühe kuni 1,5 meetri kõrgused selle ringmüüri sisse oli tehtud üks või kaks kirstu paekividest laotud, kuhu siis olid maetud, et inimesed ja siis need kirstud ja, ja siis kirstud ja rindnööri vaheline ala oli täidetud pealt kividega. Nii et nad tänapäeval näevad välja sellised madalad kühmud loopealsetel, et Eestis nad on peamiselt levinud just Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis ja saartel ja natukene on neid ka Võrtsjärve ümber, aga üldiselt noh, nagu sisemaal on neid vähem, et peamised tõsta kui rannikualadel. Ja kokku on neid seal ligi 800 ümber. Ta oli selline humala ajal üsna levinud. Matmisviis ja võib-olla inimestele on kõige paremini tuleb see pilt silmade ette, kuid mõtled, et kui te sõidate Tallinnast Narva poole ja mõtlete Jõelähtme peale siis seal tee ääres paremat kätt on näha rekonstrueeritud needsamad kivikirstkalmed, sellised kiviringid seal tee ääres täiesti nähtavad. Aga nüüd hiljaaegu on neid kivikirst kalmeid uuesti uuritud ja põnevad avastused on selgunud, mis siis täpsemalt? Kivikirstkalmed on uuritud tegelikult juba pikka aega juba seal, 19. sajandil hakati neid kaevama, aga et nad on iseenesest, nende ehitus on tuntud ja neid luid on seal uuritud. Aga nendes kee, kes Kalmates on üsna vähe esemeid, nii et probleem on nagu nende dateerimisega, et et siiamaani on neid dateeritud eeskätt nagu esemed järgi. Et on siis võrreldud esemeid seal näiteks Skandinaavias teadaolevate esemetega. Aga nüüd siin viimase 10 aasta jooksul on Tartu ülikoolil ja Margot Laanemanniga eesotsas uurimisprojekt, kus dateeriti ära ligi 100 Dust raadiosüsiniku meetodil, et võeti proovid siis inimluudest, nii et dateeriti konkreetselt ära. Et millal need indiviidid siis surid. Nii et see annab siis palju täpsemad ateeringu ja aitab ka tegelikult neid esemed dateeringuid täpsustada. Ja kui vanad need siis tegelikult on. Ja et enne siis kui oli esemete põhjal Need kivikirstkalmed dateeritud arvati, et nad on seal kuskilt pronksiaja lõpust ja ja seal eel Rooma rauaajast, noh, ütleme nii, 2500 aastat vanad tsirka ka nüüd, kui need raadiosüsiniku meetodil täpsemalt ateeringut tehti, siis selgus, et kõige vanemad, need kivikirstkalmed on rajatud juba umbes seal 1000 100200 aastat enne Kristust, see tähendab, et nad on ligi 3000 aasta vanused, nii et see, see vanus läks tsirka jah, poole sajandi võrra vanemaks ja kuna vahepeal on tehtud oluliselt ka nagu DNA uuringuid, siis. Siis dateerimine aitas meil nüüd ka paremini aru saada, et mis rahvaga see need keegel kalmed üldse seotud on, et kes sinna matsid, et vanad ateeringu järgi, et siis umbes 500 enne Kristust, et siis selle järgi nad oleksid seotud hoopis soome-ugri rahvastega, sest sellel ajal me teame jõudsid siia, on nagu hakkas kujunema läänemeresoome kultuur ja jõudsid siia nagu soomeugrilased eestlased. Et, aga nüüd, kuna nende vanus on tunduvalt suurem, siis on selge, et need ei saa olla soome-ugri mustised vaid need peavad olema kuulunud mõnele teisele rahva killule. Ja kuna nendes kalmetes on päris palju siukest nagu skandinaaviapäraseid esemeid ja kogu see kultuur ja ka need kalmed, et nagu sihukeses ringikujuline väljanägemine on ka seotud päikesekultusega mis oli sellel ajal levinud just ütleme seal, kus vaja pale protogermaani rahvastel siis praeguse hüpoteesi järgi on nad siis seostatud just nagu Skandinaaviast. Või siis ütleme jah, protokolle, maalastega, kes siis olid siia sisserännanud ja, ja neid kalmeid ehitasid. Et vahetult enne seda perioodi on Eestis nagu toimunud väga oluline rahvastiku vähenemine. Nii et need inimesed, kes siin varem võib-olla nendel aladel elasid et need on, mis mingil põhjusel on osaliselt väljasurnud ja need kõige magusamad kohad elamiseks, mis tollel ajal olid need loopealsed, kus on kerged mullad, kuhu nad said ka oma siis põllusüsteeme rajada, et need siis asusta, et skandinaavlastega või, või siis Põhja-Saksamaalt või sealt kandist tulnud inimestega. Nii et tegelikult see uuring üsna palju annab meile uut infot ja teadmist, et nii nagu me varem arvasime, et mingid asjad on, need tegelikult ei pruukinudki niiviisi olla. Jah, loomulikult, et, et need doteerimine on nagu väga oluline, et noh, alati seda ei saa teha, et tegelikult ka selle pronksiajaperioodil, et seal on üks ajalõikus ei ole võimalik, nagu väga täpselt dateerida nimetatakse, nagu halstati tooks seal on nagu erinevatel põhjustel on neid raadistasinguteeringud nagu hästi pika vahemaaga aga sellele eelneval järgneval perioodil on tegelikult need raadiosüsiniku doteeringud ikkagi annavad meile üsna kindla Täpse pidepunkti. Et nüüd paigutamaks neid muistiseid ja esemeid nagu nende õigetesse kohtadesse ajal ja siduma siis neid ka uute DNA uuringute tulemustega. Et jah, et kindlasti juba praegu on pronksiaja tola pilt üldse nagu täpsustanud, aga ma arvan, et tulevikus muutub nagu üldse kogu see eesti muinasaeg just nagu tänu nende erinevate loodusteadustega analüüsidele nagu tunduvalt konkreetsemaks ja täpsemaks. Kas võib juhtuda ka seda, et näiteks aastate pärast leitakse veelgi vanemad kivikirstkalmed, mis panevad siis meid omakorda ümber vaatama praegust teadmist? Ja ma arvan, et net kirik kivikirstkalmete puhul nagu konkreetselt väga suuri muudatusi ei tule, sest praeguse dateeringute hulka tehkyligi sadadateeringute tegelikult see on väga representatiivne ja need kihiges kalmed on ka maa peal üsna hästi nagu näha, arvad, et ja neid on väga palju uuritud. Nii et aga küll võib tulla noh, uusi teadmisi mingite muude muististe puhul või jah, et see, see vanem pronksi, kus ja kiviaja lõpp, et kus meil ei ole väga palju muistiseid, loomulikult et seal võib veel asi täpsustada. Meie aeg tänaseks on läbi, aitäh sulle, Marge, sel teemal rääkimast, aitäh teile, head kuulajad. Kohtume teiega juba homme, seniks aga mõnusat päeva jätku. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
