Teadust kõigile, kuidas saada just nimelt niipidi said, aga mitte naapidiseid molekule. See on tähtis küsimus. Niinimetatud käeliste ehk iraalseta ühendite sünteesi on aidanud oma teadustööga hõlbustada tänavused keemia nobelistid Benjamin list ja David Mac miljon laureaatide saavutatut ja asümmeetriliselt organo katalüüsi üleüldse tutvustab Tallinna tehnikaülikooli keemik Tõnis Kanger. Kui aga pisike aineosake b-kvark laguneb, siis tekib elektrone rohkem kui teisi elektroni moodi osakesi müüa neid miks see ebavõrdsus füüsikutele suurt huvi pakub, räägib Andi Hektor. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Jätkame ka täna tänavuste Nobeli teadusauhindade laureaatide teadustööde tutvustamist ja olemegi jõudnud keemiaauhinnani, mis tänavu läheb siis jagamisele kahe teadlase vahel, kes on uurinud katalüüsi nähtust lähemalt? Sellest räägime Tõnis kangeriga, kes on Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja bioloogia instituudi professor. Aga nobelistid on, on tänavu siis saksa keemik Benjamin list ja Ameerika keemik David Mc, millal tema šoti päritolu ja võib-olla oleks nüüd seekord hea, kui hakkaks peale natukene kaugemalt? Ajaloost? Valdkonnal on pikk ajalugu. Pakun on pika ajalugu ja preemia anti Sis asümmeetrilise organo katalüüsi eest ja katsuks need kolm selle preemia nime komponenti kõik lahti seletada, asümmeetrin organa katals. Alustame kõige kaugemast otsast, katalus katalüüsi on siis skeemis fundamentaalse tähtsusega protsess. Et mõistame katalüsaatori all ainet ühendit, mis astub reaktsiooni, teeb seal reaktsioonis oma töö ära, peseb käed puhtaks ja väljub sealt muutumatul kujul. Miks ma ütlen, et katalüüsi on fundamentaalne protsess, sellepärast katalüüsi eest on välja antud või on saadud kaheksa Nobeli preemiat läbi aegade, nii et see on tõepoolest väga-väga oluline. Ja see on otsapidi seotud ka Eestiga. Nimelt 1990. aastal sai Nobeli keemiapreemia Sis Wilhelm ostvalt siis ainus Nobeli laureaat, kes on Eestis töötanud. Ta töötas Tartu Ülikoolis ja ta sai just see on preemia katalüüsi eest. Nüüd Vilsem Ostold on omamoodi seotud ka selleaastase Nobeli preemiaga. Nimelt see organugatalis, niisugune termin on pärit mitte küll sõnasõnaliselt tähtajaliselt, aga põhimõtteliselt on ta pärit tema sulest, nimelt 1009 100. aastal, kui ta siis refereeris ühte raamatut siis ta kirjutas orgaanilistest katalüsaatoritest. Nüüd see keel on natuke mugandunud nendest orgaanilistest katalüsaatoritest, mis tol ajal, millal tol ajal mõeldi küll Sis ensüüme, valke on saanud nüüd organo Kataris ja selle selle preemia nime esimene komponent asümmeetriline viitab sellele, et meil on tegemist siis asümmeetrilise sünteesiga. Teadupärast kogu elusloodus on meil kiraalne ehk käeline, mis tähendab seda, et, et nende molekulide peegelpildid ei kata teineteisega nii, nagu nagu parem ja vasak käsi ja kõik organismides toimuvad protsessid on siis Nantoselektiivsed, Nad. Nende protsesside tulemusena tekib siis selektiivselt ainult üks isomer, me kutsume neid, nimetame neid isomere Dinante meerideks, nii et tekib Enantuselektiivselt üks isomer. Ja need isomeerid on siis seekord niisugused, et nad näevad tegelikult täpselt ühtemoodi välja, ainult et on teineteise peegelpildid ja vaja neist ühte, tavaliselt. Just nii nad on peegelpildid ja niisugused peegelpildid, mis teineteisega ei kattu. Nii et nende nende molekulide koostis on täpselt sama. Brutovalem on täpselt sama, erineb ainult ruumiline paigutus, mõne asendaja ruumiline paigutus. Nii, kas me hüppame nüüd Ostwaldist kohe tänavuste Nabelistide juurde või on seal vahepeal ka midagi? Oi, tegelikult on seal vahepeal kogu aeg midagi juhtunud, aga tänavused nobelistid olid need, kes selle selle nähtuse ära kontserti realiseerisid. Nimelt seda organa katalüüsi on kasutatud. Esimene näide kirjandusest on teada siis Kümnenda sajandi algusest, kus, kus kasutati siis mingit looduslikku katalüsaatorit ja mille manulisel toimusin, anti selektiivne reaktsioon. See jäi tähelepanuta, nagu tihti suured suured tähtsad asjad esialgu jäävad. Järgmine märgiline koht oli möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Kui siis proliini katalüüsil sünteesiti päris efektiivselt ja saadi kõrge finante määruse puhtusega, see tähendab, saadi selektiivselt suhteliselt selektiivselt. See üks vajalike Nante määr Einanti Ameeria isomäär on praegu siis meil enam-vähem üks ja sama mõiste meie kontekstis. Raija saadi sesse üks isomer ja aga see protsess oli vajalik, sest steroidide lähteainete sünteesiks steroidid olid möödunud sajandi kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel väga kuum teema, nende süntees. Ja seda protsessi kasutati, seda kasutati 30 aastat, pööramata tähelepanu selle kemismile. See protsess toimus siis lihtsa aminohappe loodusliku Amin omab proliini katalüüsi, mis on odav, mis on kergesti kättesaadav ja seda kasutati, aga ei, mõeldud, millega on tegu siis 2000. aastal need kaks keemikud, pensiomann listi ja David Mc, millal teineteisest sõltumatult paarikuise vahega ajalise vahega siis publitseerisid meetodi, kus nad, kus nad kasutasid katalüsaator Ena siis list kasutas täpselt sedasama proliini ja David Mc, millal kasutas ühte aminohapped? Samuti looduslik aminohape, mida ta natukene derivatiseeris ja, ja kasutas seda katalüsaator ja list ja millal siis kontseptualiseerisid selle? Nad seletasid ära, kuidas see reaktsioon toimub. Näiteid, seda üldine, et me saame seda kasutada mitmetes reaktsioonides. Ja see tähendab ilmselt siis ka seda, et kui nii-öelda see teoreetilise tagapõhjamõistmine on, on selgem, et siis me saame ka neid orgaanilisi katalüsaatorid leida juba nii-öelda sihipärasemalt mingite reaktsioonide jaoks. Just nii, nii ta on võib-olla veel üks, üks niisugune ajalooline tagasipõige või vaade, et ütleme, et enne kahe tuhandendat aastat oli siis kasutati katalüsaator näha peamiselt metallkatalüsaatorid ja ensüüme. Et ensüümid on väga selektiivselt väga efektiivsed, aga, aga nende miinuseks on see, et neid on tihti raske eraldada. Nad töötavad vesikeskkonnas, mis orgaanikutele ei sobi. Need, et see on probleemiks metall katalüsaatorit, millest efektiivsemad on siis siirdemetallid või raskemetallide katalüsaatorit on tihti toksilised ja nad on hapniku ja veetundlikud. Nüüd see võimalus, mida, mida lest ja millal näitasid, kasuta lihtsaid, väikese molekulmassiga orgaanilisi molekule katalüsaatorit Ena, mis ei ole niiskus ega õhutundlikud, see laiendas seda katalüüsi valdkonda. Drastiliselt. No siit tekib selline küsimus, et kui enne olid ühed sellised põhilised katalüsaatorid metallide kõrval ensüümid mis on siis ka tegelikult ju põhimõtteliselt aminohapete järjestused ja nüüd need uued, väiksemad on minu teada ka on, on aminohapete siis sellised väiksemad mõnes mõttes siis nende ensüümide, just need kõige-kõige sellised spetsiifilisemad osad, vaid tükid, mis seda nii-öelda seda funktsiooni täidavad. No on küll niimoodi põhimõtteliselt, et tegelikult kui list publitseeris 2000. aastal selle meetodi, sest ta tegeles siis katalüütilisem antikehade sünteesiga ja ta hakkas, ta mõtles nagu natuke laiemalt ja noh, et ensüümide korral on kindel aktiivtsenter, kus reaktsioon toimub ja ensüümi ülejäänud osa väga suur, suur osa ja suur osa massist on selle konkreetse reaktsiooni jaoks mitteoluline ja nagu kastist välja, et milleks meil neid üldse neid teisi vaja on ja ta vaatas seda aktiivtsentrit ja võttis sellest aktiivtsentris siis selle ühe aminohape, mis reaktsioonis osales ja kasutas seda ära. Noh ja ta uuris siis antikehi, mis on praegusel ajajärgul ka kõigil meelel ja keelel Jah, no aga need on siis niuksed, katalüütilisem antikehad, mis, mis katalüüsivat teatud soovitud reaktsiooni, et näha Covidiga siin ei ole. Aga noh, see tähendab ikkagi seda, et algus on need ensüümid saanud siis ikkagi ju nende kasutamine loodusest. Ja eks inimene kopeerib ja vaatab, mida loodus ees teeb. Loodus on miljoneid aastaid Meden somaatilisi reaktsioone teinud, ta on selle optineerinud täiuslikkuseni ja nüüd inimene püüab siis siis seda järgi teha. Ja nüüd nendel uutel katalüsaatorid talle on siis paremad omadused kui senistel ja, ja vähem nende seniste katalüsaatorit. Puudusi. Jaa torganu katalüüsi saab läbi viia ka vesikeskkonnas, ta ei ole õhutundlik, tavaliselt on need katalüsaatorid suhteliselt odavad, kuna nende nad on lihtsa struktuuriga, tihti pärinevad nad sellest looduslikust varamust. Tähendab, kas on siis tegemist aminohapet, Nende teri vaatidega või siis on nad ekstraheeritud välja mingitest taimedest. Nii et see on üks võimalus muidugi 21 aasta jooksul, mil, mil mis on möödunud sellest nende esimest publikatsiooni, tunnistan see valdkond tormiliselt arenenud. Nii et see katalüsaatorit disain on väga palju arenenud ja väga palju on erinevaid katalüsaatorit. Et ei ole olemas ühte universaalset, küll aga me võime öelda, et teatud reaktsioonitüüpide jaoks on suure tõenäosusega vot seda tüüpi katalüsaator just kõige efektiivsem. Kui palju on need katalüsaatorid jõudnud teaduslaboritest tööstusesse? Nad tasapisi jõuavad, et kui metallkatalüüsi eeliseks on see, et tavaliselt katalüsaatorit kasutatakse väga väikeses koguses kuskil kuskil, no ütleme alla ühe protsendi massiprotsendi vaimooni protsendi, siis organo katalüüsi puhul on tihti olukord, kus katalüsaatori kogus on 10 20 protsenti. Senikaua kuni see katalüsaator on lihtne aminohape, ei ole see suur probleem. Kui see katalüsaator on keerulisema struktuuriga, siis noh, loomulikult tahaks vähem kasutada. Seetõttu see üks üks teema, millega praegu väga aktiivselt tegeldakse, on just see, et katalüsaatorit organa, katalüsaatorit, efektiivsuse tõstmine ja seesama pensiumin Listoni jõudnud siis nendega katalüsaatorit disainiga juba nii kaugele, et nad töötavad efektiivselt Peebeeemmide tasemel, see tähendab siis osatu miljandikust. Et nad on võrreldavad, nende aktiivsus on võrreldav juba looduslike ensüümide. Kui palju toetub teie oma teadustöö Tallinna tehnikaülikoolis nüüd pensionil listi ja, ja David Mc millani saavutustele? Suuresti toetub jah, et minu uurimisrühm tegeleb tõest asümmeetrilise organu katalüüsiga ja meie avaldasime oma esimese publikatsiooni selles vallas 2006. aastal, nii et meil on päris pikk-pikk kogemus selles vallas et nagu ma ütlen, et see temaatika on tormiliselt, sest arenenud ja praegu võib-olla rohkem kui listi ja millani töödes, kus siis katalüsaator moodustas lähteainega keemilise sideme tavalise keemilise sideme, nii nagu ta on iga igas keemilisse ühendisse. Et praegu kasutatakse rohkem niisuguseid katalüsaatorit, kus moodustuvad tegu, valentssidemete hästi nõrgad interaktsioonid, nii nagu näiteks vesinikside, et me kõik teame, et DNA püsib koos tänu vesiniksidemetega. Nüüd nüüd sedasama nähtus, kasutatakse katalüüsi disainitakse niisugune katalüsaator, mis moodustab lähteainega siis vesiniksidemeid ja pärast reaktsiooni lõppu, see katalüsaator vabaneb uude katalüütilisem tsüklisse ja need nõrgad interaktsioonid või need mittekonverentsid interacting ruunid, üheksa on kõige tuntumaks, loomulikult on vesinikside, aga praegusel ajal on tähelepanu keskpunkti või mitte päris kesku, aga suurt tähelepanu pööratud ka halogeensideme, mis põhimõtteliselt on sarnane interreaktsioon nagu vesinik sidegi. Nii, nii et minu ja uurimisrühm tegeleb praegu just halogeensideme katalüsaatorit sünteesi ja rakendamisega. Et sellised olid siis need teadustööd, mille eest tänavu Nobeli keemiaauhind välja antakse? Rääkisime ka natukene eelloost ja ka jõudsime järellooni selleni, mis praegu sel alal tehakse. Ja vestluskaaslaseks, Tõnis Kanger. Nüüd räägime veel väiksematest aineosakestest, kui seda on eelmises jutuajamises kõneks olnud aminohapped ja, ja ensüümid. Räägime lausa kvarkidest, mis võib öelda, et on elementaarosakeste osakesed mingis mõttes. Ja füüsikud on nüüd kvark Uurides teinud tähelepanuväärseid avastusi. Ühest sellisest me täna räägimegi, sellepärast et see on füüsikute seas äratanud suhteliselt palju tähelepanu seoses sellega, et see võib olla üks järjekordne juhtum, mis võib kõigutada elementaarosakeste standardmudelit ja seda kõigutada füüsikud kangesti soovivad. Üks füüsika on täna stuudios Andi Hektor, kes tihtilugu meil just selliseid elementaarosakeste asju aitab selgemaks teha. No see uuring puudutab üht niisugust väikest osakest aineosakest. Täpsemalt siis b kvarki, mis tuleb siis inglisekeelsetest väljenditest kahte moodi. Kas beauty kiluvõi, siis botum ehk põhi ja selle kvargi lagunemist, uurisid siis teadlased ja on saanud sel aastal huvitavaid tulemusi, kaks korda. Kõigepealt CERN-is ja nüüd siis Cambridge'is. Jah, et see on selles mõttes huvitav, et miks, miks teadlased on nii ärevile läinud, sellest uudisest on ikka sellepärast, et kui me räägime korkidest, siis noh, kõik, kes osakeste füüsikaga natuke näpu sisse pistnud, teavad, et korgid on need osakesed, mis tunnevad sellist interaktsiooni või mõju nagu tugev integratsioon. Ehk see on kõik see, mida me looduses näeme. Noh, kõik on kuulnud tuumaenergiast või päikse nendes protsessides, mis päikse sees toimuvad, need on väga võimsad, selliseid energeetilised protsessid Ja igapäevaelus me seda väga ei kohta, erinevalt näiteks elektromagnetinteraktsioonist või gravitatsioonist. Just et igapäevaelus ma seda väga ei kohta ja inimene üldiselt neid radioaktiivset lagunemist kuidagi nagu meeltega väga ei tunne ka. Seega ma seda tõesti ei taju, aga võime teadmiseks või kõrva taha panna, et tegemist on see väga tugeva interaktsiooniga, millega kaasneb ka väga suured energiat. Ja seesama peegork, nüüd nagu kõik argid tunneb tugevat interaktsiooni ja see kvargi lagunemine, kvark laguneb, siis ta seal lagunemiskäigus võivad tekkida kergemad osakesed. Ja neid osakesi kutsutakse üks kusagil, mis võib tekkida lepptonid. Ehk need on siis näiteks elektron või müü Tau Lekton. Ja kuna need osakesed omakorda ei tunne tugevat interaktsiooni standardmudel osakeste füüsikast mudel ütleb, et, et selline kork nagu peegork võiks laguneda täpselt võrdselt electronics või Myoniks. Et teda ei huvita, kas on seda tugevat intratsioonid selle läbi toimuvad lagunemist ei huvita tegelikult see, kas tegema elektroni või Myoniga, näiteks. Aga ma tahaks siia natukene konteksti veel luua, et me räägime siin juba p korgist, aga jällegi palju tavalisemad nii-öelda igapäevaelus, mida me küll palja silmaga ei näe, aga, aga selle eest kohtame, võib nii öelda, on Appijadoun kvargid ehk Uuuja tee. Ja et meie enda ümber näeme tegelikult ainult kahte kvarki uue tee kork ja seda sellepärast, et need on sellised korgid, mis ei lagune. Ja need on nii-öelda stabiilsed osakesed, nendest saab kõiki objekte kokku panna, mis on püsivad nüüd b-kvark laguneb väga kiiresti ja kõik, kõik, ka temast raskemalt, korgid lagunevad väga-väga kiiresti. Ebastabiilsed osakesed, kui me neid nii-öelda ebastabiilseid generatsioone osakesed jagatakse, generatsioon eksis, luu- ja d-kvark on siis esimese generatsiooni osakesed, siis teine generatsioon, kus on siis v ja Eskvark ja siis tuleb veel kolmas generatsioon, kus on siis c ja d-kvark ja rohkem generatsioone loodusest meil millegipärast ei näe, ma ei tea, võib-olla on veel, aga võib-olla võib-olla ei ole. Teine ja kolmas generatsioon siis kipuvad kergesti lagunema. Ja, ja nii-öelda standardmudeli järgi, siis võiksid laguneda võrdselt elektronid, eks, ja müüa näiteks. Jah, selle printsiibil on isegi nimi seal lepton, universaalsus, mõnikord seitsmendad pidulikult ütlevad. No mis tõesti tähendab seda, et kui meil on kork ja ta laguneb, siis teda tugevat interaktsiooni nii-öelda ei huvita see, et kas on elektrimüük, on, seega neid võiks tekkida võrdselt. Nüüd mida füüsikud eksperimendis näevad, ongi see, et kui nad vaatavad selle b korgi lagunemist, noh, seal on erinevalt, laguneb, nimetatakse lagunemiskanalit, ta võib erinevat moodi laguneda. Siis nad on avastanud, et nüüd kõigepealt avastati ühes kanalis on natuke rohkem elektrone miljoneid. Ja nüüd uus tulemus, mis mind praegu räägime, see jällegi nad nägid täpselt sama asjaga, noh, nüüd ühes teises lagunemiskanalit ka seal on elektronrohkem kui miljonit, kuigi kui me võtame standardmudeli osakestefüüsika standardmudeli, siis seda tegelikult ei tohiks olla. Ja lagunemiskanal on lihtsalt siis nii-öelda see reaktsioonikäik, mis seal, mis osakesed, mille järel, millest tekivad. Just peegork lagunenud millekski ja siis see omakorda laguneb veel millekski ja siis lõpus tekivad stabiilseid osakesi. Ja mõlemal puhul tekib siis elektrone rohkem, kui müüa neid siia võiks ka veel jälle selgituseks nii-öelda igapäevateemadega suhtesse viimiseks öelda ka seda, et elekt elektron siis me ju oleme palju kuulnud, seal elektrijuhtmes käib elektrone siis aatomite ümber ka nende täpsemalt öeldes nende appidowne korkide ümber, millest prootoneid ja neutroneid koosnevad, tiirlevad elektronid, aga müüjal on siis natuke elektroni moodi, aga suurema massiga. Ja ta on noh, ligi 200 korda raskem kui elektrontal nii-öelda elektroni. Mõnikord öeldakse, et suurem vend, jällegi kui enne mainisime neid generatsioone, siis uue teie korgid on esimest generatsioonist, siis ka elektron on esimese generatsiooni osake ja neid müünud teise generatsiooni osake, ehk ta on ta ongi nii-öelda raskem, ebastabiilne osake ehk elektroni nii-öelda raskem vend. No see iseenesest ju tundub mõnes mõttes loogiline, et neid kergemaid asju võiks tekkida rohkem kui raskemaid asju, et neil on võib-olla kergem tekkida, aga noh, see oli nüüd täiesti teada selline tähelepanek, mida teadlased arvavad. Ja et ega noh, kui me arutame neid standardmudelist, siis jällegi nagu öeldud, seal on see selline universaalsus printsiip, et kui, kui tugeva interaktsiooniosake laguneb läbi tugeva interaktsiooni, siis tõesti lagunemine ei hooli sellest, kas on tegemist elektroni müüjoniga, tema jaoks on need nagunii-öelda eristamatud ja neid võiks tekkida ühepalju. Ja noh, kui me täpselt arvutamegi matemaatiliselt, siis me saamegi, mingi, neid ongi enam-vähem ühepalju. Nüüd eksperimendis me näeme, et ohu meil on elektrone, elektron on rohkem ja noh, nagu ikka teaduses. Me peame arvutama siis täpselt statistiliselt, et noh, alati arvud kõigis igas eksperimendis on vead ja kui me teeme sellist keerulist eksperimente, vigade tekkimise kohti on palju. Seega tuleb seda katsetada väga palju kordi. Ja no niimoodi saadis, esimene tulemus, mis oli, tõenäosus oli üks, 1000-le, et see noh, et see ei ole nii-öelda lihtsalt mingi juhuslik struktoatsioon vaid vaid see on ikkagi nagu midagi on seal nähtud. Osakestefüüsikas täppisteaduses on ikkagi kokku lepitud, et tegelikult kui me avastuseks Me nimetame asju, kus tõenäosus on üks miljoni kohta. Et seega meil on veel veel veel 1000 korda paremat tulemust, et me saaks öelda noh teada tahaks avaldada artikli, kus nad ütlevad, et jah, see on tõesti avastus seal niimoodi kokku lepitud, et välistada igasuguseid selliseid kahtlasi, nii-öelda juhtumeid, piiripealseid ja mida nüüd see Cambridge'i uurimisrühm tegi, ta võttis ühe teise peegory teise lagunemiskanali peegorgi korral võttis eksperimendi andmed ja analüüs ka seda sellest vaatepunktist, et palju siis tekib, elektron on palju. Ja nad nägid jällegi, et seal elektron tekib rohkem. Seega küll nende tulemus oli natuke isegi veel väiksema statistilise kaaluga, ta oli vist üks ajale. Aga noh, jällegi kuna ta oli nüüd hoopis teises kanalis, vaadati sama Assistada selle kohta võib öelda, et see oli ellingu sõltumatu tulemusega, ta toetab ikkagi oluliselt seda eelmist tulemust. Ja see on nüüd üks nähtus, siis, mida nii-öelda standardteooria ei suuda ennustada? Standardmudel seda ei seleta. Kuidas seda nähtust siis võiksime püüda seletada standardmudel seda ei tee. Ja et selleks juba ongi välja pakutud teoreetikute poolt mitu, mitmeid lahendusi. Aga noh, võime ette kujutada stanud standardmudel tegelikult sisaldab endas kolme mõju. Need on siis nagu juba räägitud, tugev mõju, lisaks sellele on siis elektromagnetiline mõju ja kolmas mõju on nõrk mõju. Selleks, et nüüd seda tulemust seletada on välja pakutud, et tegelikult on olemas looduses veel üks mõju, mingi mingid uudsed osakesed, mis seda kannavad, siis see saaks nüüd seletada sellist nähtust. Võib-olla iga kuulaja teab ka, et tegelikult on looduses tunnen veel sellist nähtust nagu gravitatsioon. Et see nähtus on samuti sellesse osakestefüüsika standardmudelis tegelikult veel kirjeldamata. Aga no siis siis tuleks veel üks veel üks mõju sinna nendele neljale suurele mõjule juurde. No see on tegelikult juba ammu isegi vist kooliõpikutes ei jõudnud ja ja see arv neli on päris tuntud. Meil neli sellist interaktsiooni on, aga mida see siis tähendaks, kui suur vapustus oleks, kui tuleb välja, et nüüd ikka on mingi väike, viies viies ratas vankri all? No eks ta üks väga suur avastus, sest on ka mõeldud, et neid eelnevaid viimane mõju, mis, mis looduses avastati, noh, see oli, see avastati viiekümnendatel või noh, tegelikult juba võib öelda, et märgid olid õhus juba kolmekümnendatel, 1900 kolmekümnendatel aastatel. Et seega Me võime öelda, et 100 aastat pole ühtegi uut mõju avastanud ja noh, ütleme see nõrk vastasmõju noh ütleme kaudselt märgid sellest olid nagu õhus, see on nüüd selles mõttes selle täiesti uus mõju, mis noh, nii-öelda tuleb nagu selline väike hoop eikusagilt ja kindlasti ta tekitab väga palju väga palju asju ümber mõtlema osakestefüüsikas, kui see osutub tõeks. Sest noh, esialgu välja pakutud mitu varianti, mitmeid erinevaid selliseid tooreid, teooriaid. Ma isegi ei tea täpselt, et kas nad neid väljapakutud seletusi neid mudeleid tuleb hakata omakorda kontrollimas, need võivad vastuollu minna jälle mõnede teiste katseandmetega. Mis on selge, et selline, kui see osutub tõesti uueks tulemuseks, siis kindel on see, et olev osakestefüüsika kihama mõeldakse välja uusi eksperimente, kuidas seda kontrollida, sest jällegi Ei ole tegemist mingi väga ei pea ehitama väga suurt uut kiirendit, näiteks seda asja kontrollida, me peame, hakkame pigem tegema selliseid ülitäpseid eksperimente, mis mõnes mõttes on võib-olla huvitavamad ka kui selliste üüber super suurte põrgutite ehitamine, pigem on need sellised nii-öelda kavalad kavalad eksperimendid, tulebki välja mõelda, väga ilus skeem, kuidas mingit asja väga täpselt mõõta. Aga esialgu ma ei oska öelda, kuidas viies interaktsioon meie, meie igapäevast elu võiks mõjutada. Tõepoolest, seda ma ei oska öelda jah, et jällegi nagu ma ütlesin, et see tundub, et see interaktsioon hakkab tööle, aga üsna sellistel nii-öelda jutumärkides madalatel energiatel et ei ole välistatud, et ta ikkagi noh, tal võib olla üsna selline. Lähima 100 aasta jooksul ka mingi rakendus. Hästi, aga igal juhul füüsikas toimub ikkagi põnevat sellest hoolimata, et et väga palju on seal ka juba selge. Ja täna ajasime juttu, siis p kvargi lagunemisest standardteooriale mitte vastavalt, mis tekitab osakestefüüsikute seas suurt põnevust praegu ja vestluskaaslaseks, Andi Hektor. Tänases saates oli juttu õigetpidi molekulidest ja ilugvargi lagunemisest. Juttu ajasid Tõnis Kanger, Andi Hektor ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
