Teadust kõigile Eesti teadlased on põhjaliku DNA uuringu põhjal senisest ülevaatlikumalt teada saanud, millised looma-taime- ja bakteriplanktoni liigid elutsevad Soome lahes ja millistel kuudel aastast nad kõige aktiivsemad on. Planktoni liike on tähtis täpselt teada, sest siis saame muuhulgas ka uutele vahel ka mürgistele võõrliikidele kiiremini jälile. Uuringust räägivad Sirje Sildami, Riia Natalja kolessova Tallinna tehnikaülikoolist. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Eestit ümbritseb meri, Läänemeri on vähemalt kahest küljest võib-olla isegi natuke rohkemast. Oleneb, kuidas vaadata. Aga meri on meile tähtis ja meie teadlased merd uurivad ja muuhulgas uurivat Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased ka seda, millised väikesed elusolendid Läänemeres ja Soome lahes elavad. Nimelt täna räägin juttu Sirje sildaveria Natalia kollessaaga, kes on osalenud Ühes suures uuringus just nimelt Soome lahes elavate väikeste planktoniliikide kohta. Ja teinud siis kindlaks DNA põhjal täpsemalt, kes need seal elavad. Ja töö on nüüd hiljuti ka avaldatud ajakirjas metapaar Godingenud metodzenamiks. Ka sellele uurimismeetodile meri ja meie kõrval olnud aegade algusest peale võib nii öelda planktarid, on seal ka plantoni organismid, nii zooplankton kui ka fütoplankton ehk loomne toimeplankton on seal ka elanud juba tuhandeid aastaid pärast, aga miks siis nüüd just niisugune uuring ja millisesse teadmiste vajakusse see uus teadmine nüüd sobitub Sirje. See uuring sai tehtud siis eelkõige sellepärast, et oli võimalik nüüd kaasaegsete meetoditega, ehk siis Metabo, mis on siis metatriipkoodi, mine eesti keeles võiks olla, et siis selle abil üle vaadata, et mis liigid meil on, need tavaliselt kasutatakse selleks siis morfoloogiapõhist lähenemist, mis tähendab seda, et me mikroskoobi all vaatame neid loomi või taimi või baktereid ja üritame neil vahet teha kuidagi. Aga alati ei ole see võimalikuna ja nad näevad siis kas piisavalt sarnased välja, et ei ole võimalik kahte liiki eristada. Või siis Need metoodikat, mille abil neid uuritakse, siis mõjuvad kuidagi kahjulikult organismi kuju säilimisele, nii et seal mikroskoobi all me näeme lihtsalt näiteks ühte pruuni plönni. Ja siis ei olegi võimalik öelda, et mis liig see seal oli. Ja bakterite puhul on veel keerulisem, sellepärast tavaliselt siis meres näha ühte bakterit. Aga tema kuju võib olla niivõrd muutlik, et ei oskagi öelda, mis Bakeril üldse selline on. Ja siis üritatakse neid baktereid tavaliselt laboris kasvatada. Aga kahjuks on niimoodi, et enamus neist ei ole nõus kasvama nendes tingimustes, mis me pakume neile. Ja siis sellepärast bakteriuurijat tegelikult võtsidki esimesena kasutusele metatriip koodimise meetodi, et siis teada saada tere, neil seal on. Ja kui teised teadlased nägid, et see on väga efektiivne meetod, siis nad hakkasid seda kasutama enda uurimisobjektide jaoks, et meie puhul siis planktoni erinevate rühmade jaoks, et siis nii bakterid, fütoplankton kui zooplankton, ehk siis väiksed vetikad ja loomakesed. Aga räägiks sellest meetodist siis kõigepealt enne kui me nende loomakastaja toimetuste juurde jõuame. See kõlab juba terminina päris huvitavalt, metapaar Goding ehk siis paar kuud on, on siis sama vöötkood, mida kaupade peal ka poes ja, ja poeriiulil näeme. See oli juba põnev ja teiseks meta, mis tänapäeval on omandanud ka päris uue tähenduse seoses Facebook'i arengutega. Aga mida sa meto seal tee peal? Et see metatriipkoodi mine siis tähendabki, et, et mõlemad sõnad siis, et kui minna selle meta juurde, et siis see tähendab kogusta kooslust, mis meil seal proovis on ja kõiki neid erinevaid proove. Ja siis see triip koodimise osa ongi see, et kuidas me nendel proovidel vahet teeme. Sest selle metoodika abil siis on võimalik mitte ainult ühte proovi korraga analüüsida ka näiteks 150 proovi korraga analüüsida ja see triipkoodi mine siis võimaldabki vahet teha, et milline proov siis, mis kuupäevast näiteks pärineb või kustkohast võetud on? Kas see tähendab seda, et võtate siis laeva pardalt piltlikult öeldes ämbritäie vett mingil kuupäeval ja siis pärast laboris siis analüüsita, et mis geenimaterjal seal sees oli? Prim liigid koos? Põhimõtteliselt küll, et seal on siis niimoodi, et meka siis tähistab pigem seda, et üks asi on jah, et kõik, kes seal proovis, on aga ka see, et me analüüsime siis kõiki neid erinevaid proove nagu koos, et me saame ülevaate nagu sellest, et mis erinevatel aastaaegadel näiteks, mis toimub või siis erinevates proovivõtukohtades ja siis saad triipkoodi mise osa tähendabki seda, et igale sellele proovile siis pannakse külge unikaalne selline idee või siis triipkood ja siis selle abil saadakse hiljem aru, et ahaa, see proov pärineb sellest kuupäevast, see pärineb teisest kuupäevast. No põhimõtteliselt, kuidas see protsess käib, ongi see, et lähme laeva pardale, võtame ämbri, tee vett, siis tavaliselt filtreeritakse ja siis filtri pealt eraldatakse DNA erinevate kemikaalide abil ja siis tehakse niimoodi näiteks siis 100 korda, ainult ma võtan ühest kohast 100 proovi mingisuguse ajavahemiku tagant ja pärast, kui mul on DNA nendest kõikidest proovidest, siis ma panen igale proovile külge unikaalse selle triipkoodi ja siis panen nad kõik üht väiksesse sellisesse tuubi kokku ja saadan sekveneerimisele, mis siis tähendab seda, et sa DNA järjestus seal tuvastatakse. Aga siis selleks, et ma teaksin, mis proovist konkreetne DNA järjestus on siis igal sellel DNA arvestusel on seesama unikaalne triipkood, mis vastab siis näiteks proovivõtu kuupäevale. Selge, nii, et igal väikesel DNA jupikesel on veel oma triipkood teiste seast üles leida just sest seal on ju kõik need kõigi bakterite ja vetikate DNA on seal omal ajal täiesti segiläbi ja juppideks ka, ma kujutan ette Ja, ja siis seal ongi see koht, et miks me kasutame erinevaid markereid, et siis, kui me tahame uurida näiteks baktereid, et siis tavaliselt kasutatakse ühte konkreetset piirkonda nende DNA-s, mis piisavalt informatiivne, et anda siis võimalus tuvastada erinevaid bakteri perekondi, bakteritüvesid ja siis, kui me tahame vaadata eukari otseid organism ehk siis päris tuum said need, kellel DNA on siis eraldi tuumas näiteks siis vetikad, zooplankton, aga ka taimed, inimesed, et siis nende puhul kasutada võtakse teisi geene ja teisi markereid, et siis ka nende DNA-s siis erineva informatiivsusega piirkondi, mis annavad siis võimaluse seda täpsemalt näiteks mingit konkreetset huvipakkuvat rühma või siis annavad laiema ülevaate mingisugusest rühmast või kõikidest erinevatest päris taimsetest organismidest. Et see oleneb siis hästi palju sellest, et keda me tahame uurida. Antud juhul me tahtsime võimalikult palju teada saada, et kes meil seal kõik on, sellepärast me kasutasime nelja erinevat DNA markerit, mis siis annad sellise laiapõhjalise ülevaate kõikidest nendest planktonirühmadest, bakteritest, zooplanktonit, fütoplanktonit. Ja see tundub olevat selline päris võimas meetod, et me saame hästi palju liike. Eriti kui meie neljast kohast seda DNAd vaatame ühe uuringuga teada. Ja just, ja see on selle metoodika üks tugev pluss ongi see, et kui me traditsiooniliselt meil on siis vaja inimesi, kes oskaksid, et ära tunda baktereid, vetikaid ja väikseid loomakesi, siis selle meetodiga on võimalik see, et meil on vaja ühte inimest, kes oskab proovi võtta ja võib-olla sama inimene või teine inimene oskab siis proovi ette valmistada niimoodi, et see DNA järjestus oleks siis võimalik sealt tuvastada. Et see võtab oluliselt vähem aega. Ja kuna Need inimesed, kes siis välimuse põhjal liike ära tunnevad, et nemad on muutunud suhteliselt haruldaseks, et see ei ole niivõrd populaarne amet enam siis tulebki selliseid alternatiivseid meetodeid kasutada. Need inimesed natukene minetavad oma oma oskusi, aga tehnika tuleb appi. Ja, aga samal samal ajal on meil tegelikult vaja ka need taksonoomia teadmisega inimesi, ehk siis need, kes välimuse põhjal neid organisme ära tunnevad, selle pärast DNA, mis me saame, seda on ju vaja millegiga võrrelda, muidu me ei tea, mis organismiga tegu on ja siis on vaja, et oleks keegi oskaja inimene, kes siis vaatab seda, organism ütleb, et tegemist on liigiga. Samas me eraldame temast DNA ja paneme selle andmebaasi üles ütlema, et vot see DNA lõik kuulub sellele liigile ja siis tulevad teised inimesed, kes siis võtavad keskkonnast neid proove ja muudkui võrdlevad, toimis liike, ma sain need. Et aga tantsis plussiks ongi see, et oskajaid taksonoomia on siis vaja vähem võrreldes varasemaga ette. Kui neid enam nii palju ei ole, siis vähemalt on mingi rühm inimesi, kes suudab siis neid andmebaase nagu hallata ja sinna seda informatsiooni siis üles laadida. Ja räägime nüüd ka natukene, et millist aegruumi see uuring siis täpsemalt hõlmas, et Soome laht kui palju ja kus Soome lahe piirkondadest proovivõtukohad olid ja kui pika aja jooksul siis? Et need proovid on siis võetud Soome lahe keskelt, siis Tallinna, Helsingi vaheliselt joonelt ja ka piki Soome lahte, ehk siis siit Osmussaarest kuni siis Soome lahe keskosani ja need on siis võetud maist kuni detsembrini 2013 ja siis 2014 aastal, siis jaanuarist kuni maini. Et ühesõnaga kätte saada terve see sesoonne muutlikkus talvest kuni järgmise talveni. Et meil oleks arusaam sellest, et kuidas planktoni kooslused siis muutuvad, et mis liigid, mis aastaajal esinevad ja kas nad eelistavad näiteks just suve või talve või kevadet, et me saaksime võrrelda nende klassikaliste seire meetoditega, mis siis ka käivad igal aastal erinevatel aastaaegadel, võtavad siit Eesti merealadelt siis veeproove ja vaatavad, et mis liigid meil esinevad ja kui palju neid on DNA põhjal me kahjuks selle meetodiga ei saa öelda, et kui palju meil neid liike on, et see on selline arengujärgus protsess, sellepärast et selle geeni põhjal hetkel ei ole võimalik veel loendada, nagu mitu konkreetset organismi meil seal on. Aga siis see on selline arengujärgus teema. Nii et tegelikult geeni järgi saab, saab ikkagi teada, et mis liigid meil on just, aga kui palju neist kedagi on, seda ei tea. Ja et see ongi tegelikult selline, on olemas lahendus selle jaoks, aga siis saab teada ainult ühe konkreetse liigi või, või maksimaalselt 10 liigi kohta, et kui palju neid on. Ja sa pead teadma, et need liigid seal juba on, aga siis DNA-põhine meetod annab võimaluse saada ülevaade kõikidest liikidest, kes seal on. Ja siis, kui on mõni huvipakkuv liik näiteks mõni mürkaineid tootev vetikas, siis me saame võtta selle täpsema meetodi ja minna uurima, et ahaa, nüüd seal liik ilmub ja kui palju teda on seda tegelikult maailmas kasutada, see väga palju eriti neid mürkaineid tootvate liikide puhul just kalakasvandust piirkonnas siis jälgida, et kas hakkab tulema mingisugune kahjulik vetikaõitseng. Aga nüüd olekski huvitav teada, et mis sealt proovidest ja analüüsist siis välja tuli ja Natalja on keskendunud siin uuringus kõige rohkem just zooplanktoni lähk pisikestele, väikestele loomakestele. Kas see pilt, mis sealt nüüd Soome lahe zooplanktoni saunast välja tuli, vastas enam-vähem ootustele või oli seal ka üht-teist üllatavat, näiteks uusi liike? See oli väga huvitav uurimistöö ja väga mul noh, see on väga hea, et ma olin selles töös ja kaasatud siia ja siin oli minu jaoks siin oli tulemustes kaks väga põnevad seda aspekti, et üks asi on see, et mida me leidsime ja miks ja teine asi oli see, et mida me ei leidnud ja miks meie seda ei leidnud on ka põnev. Miks? Et see DNA teema on minu jaoks üldse kuus ja enne ma ei kasutanud seda oma töös ja see oligi nagu sugeneb koodides vibreerimine. Sul on mingi antud jupp, mis koosneb tähtedest ja see peab ta aru saama ja mis jupp tähendab, mis tähendab seda, et ka sellele jupile on andmebaasis ja vastanud teatud liigile. Need on need DNA jupid siis tähed A G-d ja c. Ja need aminohapped mis tähistatakse, mida tähistatakse erinevate tähtedega, nukleotiidid, nukleotiidid? Jah, just, ja, ja see oli väga oluline aru saada, et kui, kui sarnanes jupa sellele, mis on andmebaasis, on et kui kõrge seal sarnasus üldse on. Et kui meie jaoks oli rahuldav 99 protsendi ja siis me vaatasime oleks teatud pikkusega, et me kasutasime vaid selliseid, mis oli 90, seitsme protsendiga, aga sellised, mis oli, oleksid lühemad, me ei kasutanud sellepärast, et tagada usaldusväärsust ja selle töö juures. Tegelikult siin võib jääda kripeldama, et, et kui on näiteks 99 protsenti see ei ole ju päris 100 protsenti ei ole ja see ei ole võib-olla päris see liik või on lihtsalt selle liigi mingisugune. Ma arvan, aga ikkagi. Ma võib-olla sirje aitab mind, aga nagu mina saan aru, et see on pigem see on kokku lepitud, et 99 protsenti ja see on piisavalt usaldusväärne just DNA juures ja kui see on natuke vähem isegi ma ei tea, 98,7, see ei ole juba see õigega. Ma võib-olla täpsustan seda natukene põhimõtteliselt siis, kui sinna oma seda DNA jupi siis selle andmebaasiga võrrelda, et sealt võib saada igasuguseid vasteid, et siis alates siis vetikast kuni meeleli lausa lammastest. Et mida see tähendab, on tegelikult see, et see DNA jupp, kuna ta on pärit sellisest universaalsest piirkonnast, mis on kõikidel organismidel, et siis mingi sarnasuse. Me võime leida päris paljude organismidega, aga siis meie tahame kasutada neid organisme, kes siis nagu kõige suurema tõenäosusega võiksid ikkagi seal meres leiduda. Ja siis elada pärast me panimegi paika sellise kriteeriume, et vähemalt 99 protsenti sarnasust siis selle andmebaasiga. Ja üldjuhul on see siis seal andmebaasis ka kõige ülevalpool olev laste, et me ei vaata sealt kuskilt altpoolt, et äkki saime ka kuldkala nagu ühe mu kolleegiga juhtus, vaid pigem siis neid ikka, mis seal ülevalpool on. Aga mida te selle jupiga tegite, mis paistis lammas olevat? Selle me jätsime lihtsalt välja, sellepärast et meil oli vist seal ka gorilla. Ja see on ka huvitavad asjad, aga neid me lihtsalt ei käsitlenud. Ja et põhimõtteliselt see DNA järjestus, kui selle saadet sellele siis eelneb ka selline bioinformaatiline protsess, kus üritada võetakse siis kõik siuksed ebakvaliteetsed jupid välja sorteerida, mis tuleb siis sellest proovi ettevalmistusest ka sellest planeerimisprotsessist, et see masin ka alati ei suuda õigesti tuvastada kõiki tähti, siis seal DNA koodis. Just et siis selle jaoks ongi sellist erinevat kriteeriumit kokku lepitud ja siis lõpuks, kui meil on tõesti see DNA järjestus, Me juba andmebaasiga võrdleme, et siis see 99 protsenti, mis on siis miinimumkriteerium meie poole, et siis see oli nagu lihtsalt selle jaoks, et tagada, et me lisaks sinna kuldkalu, lambaid gorillasid, mingeid muid põnevaid organisme. Olla võis olla ka 99,8 ja see ei ole niimoodi, et see kindel number 99, et tegelikult ja seal on erinevad. See 100 protsenti oli ka, et siis on kindel, et see on sama, olid ka mis seal kirjas on. Aga millised huvitavad olendid siis sealt paistsid selle usaldusväärse nivoo põhjal. Kuna mina tegin siin selle zooplanktoni osa, siis me kokku leidsime 53 zooplanktoni liike, see on päris suur number, et traditsiooniliste meetodite puhul me nii palju kindlasti ei leia. Me leidsime microsoo planktoni liiki, 24 ja 29 liiki oli meelse zooplanktonit. Et need on erinevate suurustega sihukesed klassifikatsioon trühmad suuruse ja suuruse järgi ja ja, ja siis me leidsime päris mitu uusi liike, mida pole kunagi nii Soome lahes kui ka isegi Läänemeres tuvastatud ja näiteks Soome lahes, noh, need on sellised, see meetod on selles mõttes väga hea. Et selle micro zooplanktoni puhul me leidsime. Suutsime leida kaks liiki, mis oli avastatud alles aastal 2015, mis tähendab seda, et kui meie töö ilmuks välja aastal 2014, siis neid me saaks leida. Need olid Siliaadid, mis kuuluvad micro zooplanktoni hulka ja tagantjärele tuli välja tegelikult avastasite uusi liike. Ja võib-olla selle need olme oskaks, kui see tuleks 2004, siis me ei tea, aks lihtsalt, et see on uus liik. Sellepärast, et andmebaas ja seda ei oleks, ei olnud. Ja siis me ise ei oska neid määrata traditsiooniliste meetodite puhul. Ja aga jaa, DNA meetod näitas meile, et sellised liigid on siin olemas. Ja selle, mis ma tahtsin öelda, et see, mida me ei leidnud ja mis oli siis midagi ei leidnud, mida me ei leidnud. Ta oli see, et näiteks kui, kui me võrdlesime traditsiooniliste meetodite ka kogutud infoga ehk mereseirega mereseire käigus ja selle andmestiku ka siis seal oli selline rühm nagu Vesi, Kirmulised, mis esines kogu aega nendest zooplanktoni proovides ja see on üks ka olulisematest rühmadest Läänemere ja Soome lahe puhul. Aga huvitaval kombel millegipärast me ei leidnud üldse ühtegi liiki sellest rühmast. Ja jälle. Me hakkasime küsima, et miks see nii on, miks nemad leiavad mikroskoobi all ja siin sellise peene instrumendi puhul nagu DNA meetod, me ei saanud seda üles leida või tuvastada. Ja siis me tulime järeldusele, et see võib olla tingitud sellest, et meie proovivõtt just proovivõtu tõttu, et meie proovid olite ärid ainult viie meetrilise sügavuse võis sellest veesambast, mis on viis meetrit sügav. Aga traditsioonilise meetodi puhul see proovivõtt toimub kogu veesambast. Mis tähendab seda, et proove võetakse zooplankton võrkuga selles põhjalähedasest kihist kuni pinnani ja aga need vesi, Kirmulised, nad on sellised organismid, kes liiguvad veesambas, et no kindlasti kõik plankton ikka liigub, aga just vesi, kirbulised ja sooblandud nad sooritavad, et need migratsiooniööpäevaseid migratsiooni, mis tähendab, see töötab võib-olla sellel päevasel ajal, kui meie proovid olid võetud, nad ei olnud kättesaadavad ja noh, meil oli selline põhjendus selle juures Noh, et nad läksid päevaks sügavamale Ja nad lähevad öösel, nad hakkavad tõusma. Ja et miks nad niimoodi käivad, ongi see, et seal on suuremad organismid, kes neid söövad, siis nad tahavad peitu minna. Lähed seal läks siis sügavamatesse veekihtidesse, aga siis öösel, kui need ilmselt ei ole nii hästi näha, siis nad lähevad üles veekihti ja söövad seal siis vetikaid. Et neil on lihtsalt selline kaitsestrateegia. Vaat seda on alati huvitav kuulda, sellepärast DNA juttu, et kuidas need loomakesed taimekesed siis tegelikult välja näevad ja mida nad teevad seal? Siin oli juttu ühest, ühest uuest liigist, eks ole, mida, mida te avastasite justkui nii-öelda tagantjärele mikroplankton oli see microsoft, Langdon, kas see on ka millegi poolest huvitav või tähelepanuväärne, et kuidas ta elab ja mida ta toimetab? Et siis micro, zooplankton, enamus nendest organismidest, keda me tuvastasime Antsiliaadid ja need on sellest ühed huvitavad organismid, et ta on selline üks ja tal on, võiks öelda kõhu ümber, siis hästi palju selliseid väikseid ripsmelaadseid asju ja siis nad hüppavad niimoodi oma siis nende vaenlaste eest niimoodi ära ja miks nad on olulised, ongi sellepärast et nad söövad vetikaid ja ise on siis toiduks järgmisele, et toiduahela tasemele, et nad siis aitavad nagu sellel energial mere toiduahelas edasi kanduda. Ja micro zooplanktoni puhul on siis see asi, et neid tavaliselt ei seirata tavalise seires. Ma väikesed, nad on väikesed, nad on umbes samas suurusjärgus kui vetikad, ehk siis seal 20 mikromeetrit kuni 200 mikromeetrit, mis teeb umbes 0,002 millimeetrit. Et nad hästi väiksed. Ja miks tavaliselt ei seirata, ongi sellepärast, et kui sa fütoplanktoni proosis fikseeritakse, need organismid seal kuidagi 11 ära ei sööks või ära ei sureks vahepeal et siis pannakse sinna ühte kemikaali juurde, mis siis annab ka värvi ja mis juhtub Siliaatidega ongi see, et nad muutuvad sellisteks pruunideksplennid, ehk siis põhimõtteliselt, et ühte liiki, kes on nagu rohkem teada, et teda siis loetakse koos nende vetikatega tema kohta on info olemas, aga nagu Itaalia välja tõi, et siis meil on 24 siukest micro zooplanktoniliiki, keda me tuvastasime, et nende ülejäänute kohta me lihtsalt ei teagi, et kes nad on ja mis nad teevad seal. Ja siis 2019 kaitsti Helsingi ülikoolis üks doktoritöö. Just Läänemere fütoplanktoni ja nende tsiliaatide teemaline sal toodi välja, see on selline oluline toiduahela osa, et kuna nemad moodustavad 50 protsenti umbes siis kõikidest sellistest micro zooplanktoni organismidest, et siis võiks neid ka ikka seal seires vaadata ja arvesse võtta, et kes meil seal toimetab, tahad ja kui palju energiat nemad siis tarbivad. Kui palju energiat neist siis saab järgmiste toiduahela osadele, et näiteks siis kõikvõimalikud kalamaimud ja muud tegelased, kellele nad võiksid suupärased olla. Mis Lohandet Siliaadid täpsemalt on, mis klassi nad kuuluvad? Nad kuuluvad siis samasse rühma, tähendab Brutus ju ja et nad on siis Alve laatide all ja siis seal on Siliaadid ja seal on ka tegelikult need tina flagen, laadid, kes on siis nemad kuuluvad siis nende mikrovetikate alla. Aga põhimõtteliselt siis miks need kinos lagen, laadid, kulunud mikrovetikad tal on sellepärast et neil on kloroplastid paljudel, mis võimaldavad neil ka fotosünteesida, aga. Organismide maailmas läheb asi kohati väga segaseks ja piirid häguseks. Et kloroplastiga ehk klorofüll iga loomakesed, nagu ma aru saan, siis vetikate hulka. Ja et kuidas, et praegult ongi tegelikult see dinofragellaatide puhul siis taksonoomia on üsna huvitav, et kui kunagi neid algselt kirjeldatud ja siis vaadata JAH kloroplasti, järelikult on taim, aga mis nüüd on rohkem välja tulnud, on see, et paljudel neist on siis võimekus ka omastada sellist orgaanilist ainet, et nad mitte ainult ei fotosünteesi. Aga siis nad kas omastavad kuidagi vees lahustunud orgaanilist ainet või siis söövad lausa teisi organisme. Ja nende Tšiliaatide puhul tegelikult on veel üks väga huvitav asi, et nad ise on toiduks siis teistele. On toiduks dinofrage laadile, et meil siin Läänemeres tegutseb üks selline küllaltki mõrvarlik Dynafagellad, mis tähendab seda, et ta siis püüab kinni salat hiliaadi. Ja siis Tal on selline väikene kõrs tema keha küljes, millega ta siis imeb selle raku tühjaks, et saada siis endale tema käest need kloroplastid ja nende abil siis natuke aega fotosünteesida. Aga kust need Silja kloroplastid saab, tema varastan need ühe, väiksema vetika käest. Nii et see on selline kahekordne varguselaine, võiks öelda. Ja tegelikult nad kumbki ei ole päris taimed, kuigi sisaldavad ja haaravad endasse kuskilt siis kloroplaste Just siin on veel üks huvitav moment, ma mõtlesin, et natuke räägin ka teistest liikidest, mis sellel zooplanktoni, mis on suuremad kui Siliaadid. Aga need on sellised huvitavad zooplanktoni esindajad, mis tegelikult oma niheldus päriselus ei ole. Zooplankton, nad on, täiskasvanuna on vendas ehkmendilised organismide, mis Bentos, see tähendab organismid, mis elavad merepõhjal ja lihtsalt teadud arengustaadiumis ehk vastasena nad tavaliselt kuuluvad zooplanktoni hulka. Aga mis selle uuringu puhul on huvitav, oli just see detailsus, et me saime selle DNA põhjal määrata zooplanktoni hulka kuuluvad neid pentilise organisme just liikideni, tavaliselt riiklikus seires, neid määratakse klassideni, mitte liikideni ja need näiteks klaashulkharjasussi, et aga keegi eelista, mis, mis liigi hulkharjasuss on. Ja just selle töö raames me saime tuvastada, mis. Täpsemalt, mis liiki see vastne kuulus, aga ma tooksin välja, et seal on siis tegemist võõrliikidena selliste noorjärkudega, need ja need on Läänemerest siis varasemalt tuvastatud niimoodi, et kuni mingi aastani siis helistaja konkreetset liiki, aga kuna rohkem infot tema soolsuse eelistuste kohta siis vaadata, et teise ikka ei saa seelik olla ja nimetati siis liik hoopis teise nimega. Aga nüüd sa DNA põhjal siis tuli välja, et tegemist ikkagi võiks olla kahe erineva hulkharjasussi riigiga, kes siis mõlemad on Läänemerel jaoks tegelikult võõrliigid. Ja mis puudutab siis fütoplanktoni liike kokku siis kaks uut liiki Läänemere jaoks ja ka nendega on tegelikult sarnane seis, nagu seda zooplanktoni ka, et ühte neist siis lihtsalt ei olegi võimalik välimuse põhjal tuvastada liigi tasemeni perekonnatasemeni teda tuvastatakse. Ja on üks varasem artikkel aastast 2018 missis Kaagerakist, ehk siis Taani väinade lähedalt selle liigi tuvastas DNA põhjal, aga siis nad kasutasid ka tavalist mikroskoop ja siis nad ei suutnud seda liiki tuvastada. Nii et ilmselt selle konkreetse liigi puhul on asi siis selles, et ta välimus ei ole piisavalt erinev. Ja siis teine liik, mis on ka Läänemere jaoks uus, et tema tuvastati ka siin suhteliselt hiljuti kuskil aastal 2015 ja lihtsalt sellepärast ilmselt ei ole teda ka Läänemerest varasemalt kirjeldatud. Ja lisaks sellele, et on väga väike, need on umbes 10 mikromeetrit pikk. Et siis mikroskoobi all on teda suhteliselt raske ka näha ja ta on tegelikult väga sarnane ka ühe teise asükse Läänemerest tavapärase tillukese fütoplanktoniliigiga. Et ilmselt siis on asi selles, et seal mikroskoobis nad tunduvad lihtsalt väga sarnased ja siis tuvastasime Soome lahe jaoks ka tegelikult kolm uut liiki. Aga nagu selgus, siis tegelikult üks nendest juba 2015 aastal põhjustas Soomes pahandust, tappis kalu, põhjustas sellise kahjuliku vetikaõitsengu, aga kuna seda ei avaldatud teaduslikult, siis lihtsalt ei leidnud selle kohta infot. Aga nüüd Soome kolleegidega suheldes, siis nad ütlesid, et tea 2015 aastal meil vetikas tõepoolest seal juba õitses. Kui nad vaatasid mikroskoobi all, siis jällegi nad ei osanud öelda, et mis liigson, läks aasta mööda need DNA analüüsi tulemused siis nad ütlevad bot tegemistele Carlodinium Veneffeicumiga, mis on siis väikene siukene just kaladele, mürgine väike tina, flagen, laat. Et ta siis põhjustab eriti suuri probleeme kalakasvandust piirkonnas, kuna tema toodetud siis mürkained on kahjulikud kalad lõpuste rakkudele, mis siis nagu põhjustavad kalade lämbumist lõpuks. Ja siis üks väga huvitav liik. Ta leidub Läänemere lõunaosas, on siis ränivetikas? Ränivetikad on sellepärast huvitavad, tavatses sellistest ränist pides, mis põhimõtteliselt võiks ette kujutada, et ta on nagu klaas karbikeste elavad ja üks perekond nendest pseudoniitša on siis väga toksiline, et üle maailma põhjustab probleeme ja Läänemerest teda leidub, pigem siis Läänemere lõunaosas, kus soolsus on siis piisavalt sobilik jaoks. Aga nüüd selles uuringus tuvastasime ühte pseudoNietzsche perekonna liiki Siskasid Soome lahest. Ja kuna teda tuvastati siis mitmest erinevast jaamast piki Soome lahte ühe kuu jooksul siis konsulteerides kolleegidega, kes siis teostavad seda fütoplanktoni mikroskoobi abil seiret nii Eestis kui Soomes ja ka selle perekonnaeksperdiga Taanis sisse Nad kahtlesid, et kas see liik päriselt ka siin elab või pigem on ta jõudnud siia kuidagi kogemata ja praegult, siis see hüpotees on see, et väikelaevade ballastveega kuidagi ta on siia jõudnud. Et kindlasti tasub muidugi silmad lahti hoida, et kas on veel selliseid juhtumeid, kus pseudoNietzsche perekonda kuuluvaid liike siis tuvastatakse, siit aga et antud juhul pigem on tegemist sellise eksikülalisega Aga tundub selle jutu järgi, et pigem tuleb karta, et on juurde tulemas ka selliseid mürgiseid planktoni liike tasub silma peal hoida nendele. Ja kindlasti, et DNA põhjal siis on väga lihtne tuvastada, et kas on siia laienemas mingisugused võõrliigid, et seda tegelikult juba kasutatakse ka selle jaoks, et eriti zooplanktoni puhul siis sadamatest leida siis kõikvõimalike võõrliike, kes siin võiksid ennast koduselt tunda ja praegult on lõppemas ka mererida projekt, mille raames siis töötati välja just sellest metoodikat zooplanktoni liikide paremaks tuvastamiseks DNA põhjal, et seda siis teevad koostöös Tartu Ülikool, Eesti maaülikool ja Tallinna tehnikaülikool, seal. Mõttesse metoodika, mis on kasulik ka võõrliikide tuvastamisele ja väga oluline see ei ole. Sellele on niisugune praktiline rakendus, et me võime enne isegi enne, kui nad hakkavad siin vohama, me võime neid tuvastada ja võib-olla midagi ettevõttega. Tegelikult olekski nüüd lõpetuseks kasulik jõuda lähemalt praktil uurimiste praktiliste lahenduste juurde, aga, aga juba päris naturaalselt selleni jõudsime. Ja et põhimõtteliselt siis selle töö kõige suurem tulemus on see, et me saime teada, kui palju erinevaid liike meil siin Soome lahes leidub erinevaid siis bakteriplanktoni, zooplankton ja fütoplanktoni hulka kuuluvaid liike ja see annab siis võimaluse minnagi rohkem sügavuti, et vot see huvitav võõrliik näiteks, et me tahame rohkem teada, et mis ajal talle meeldib siin toimetada, siis edasi saaks juba vaadata, millistest piirkondadest teda leidub. Et kui me välimuse põhjal ei suuda teda tuvastada ja siis me võime minna võtta sedasama v proovi näiteks erinevatest sadamatest ja vaadata, et kas me sealt suudame tema Teeennatu astuda siis mis puudutab mikrovetikaid, ehk siis seda fütoplanktonit siis nende puhul on väga oluline see, et me saame vaadata nende esinemismustrit millistel aastaaegadel nad esinevad, näiteks seesama Carlodinimenefikum, mis siis põhjustas selle kahjuliku vetikaõitsengu Soome rannikul tema puhul siis öeldigi, et talle meeldivad rohkem soojemad veetemperatuurid, et alates 20-st kraadist me saamegi vaadata, mis tempel, et uurides meie siis suutsime tuvastada seda vetikat üldse. Ja kui tema kohta on olemas ka selline mikroskoobipõhine info, et kuidas see info kokku klapib, et kas nad tuvastavad teda samadel kuudel või siis tuvastavad teda millalgi palju hiljem et annab nagu täpsema ülevaate liigi ökoloogiliste eelistuste kohta. Noh, kas nüüd on oodata, et see metatriipkoodi mise meetod leiab ka sellist rutiinsemat kasutamist praegu see oli üks selline suur uuring, mis, mille tulemused avaldati teadusajakirjas. Aga kui me räägime sellest igapäevasest seirest Kindlasti see mingil hetkel jõuab igapäevasesse seires, et näiteks Rootsi siis keskkonna, selline instituut, nemad juba arendavad, et reaalselt metoodikat, kuidas seda nagu paralleelselt siis teha sellise traditsioonilise seirega, mis puudutab füto ja zooplanktonit ja neil peaks varsti ilmuma selle kohta ka selline juhis rootsi keeles, et kuidas seda asja siis täpselt teha ja ka teised Läänemerele äärsed riigid on väga huvitatud sellest, et näiteks Soome keskkonnainstituut siis tegeleb ka sellise arendustegevusega Eestis siis pigem toimub erinevate projektide kaudu, et see ei ole veel jõudnud sellisesse tava seiresse. Aga mingi mingil hetkel kindlasti jõuab. Täna siis rääkisime Soome lahe planktoni uurimisest uuel DNA põhineval meetodil ja selle uuringu tulemustest tähtsusest vestluskaaslasteks Sirje silda, ver ja Natalja kolessama Tallinna tehnikaülikoolist meresüsteemide instituudis. Tänases saates ajasid Soome lahe planktonilist juttu Sirje silda ver Natalja kolessova ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni idas.
