Teadust kõigile täna tuleb juttu galaktikatest, kosmilises kärgstruktuuris ja liiklusmürast linnades. Galaktika asukoha mõju galaktika ehitusele on uurinuteettkuutma linnamüra mõju tervisele. Aga Triin Veeber. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Maailmaruum on kujuteldamatult suur ja seal sees on palju põnevat Ühed, põnevamad struktuurid maailma kõiksuses, näiteks galaktikad ja nad on selle poolest põnevad, et galaktikaid on endid väga erineva ehituse või, või sisestruktuuriga ja samuti nad moodustavad omavahel mitmesuguseid kombinatsioone. Täna ajan juttu teet Kuutmaga, kes on just seda suurt galaktikate pilti lähemalt vaadeldud. Ja võib öelda ka, et ühendanud omavahel siis selle galaktikate seesmise struktuuri ja nende endi moodustatava suurema struktuuri iseärasusi ja tunnuseid ja kaitsnud sel teemal siis ka doktoritöö Tartu observatooriumis. Sellest siis täna räägimegi. Alustuseks võib olla vaataks seda, mis galaktikate maailm endast üleüldse kujutab, milline on see galaktikate mitmekesisus ja paiknemine maailmaruumis. Jaotus on selline, neljanda eelistatud eelistatud jaotus maailmaruumis. Kõige lihtsam seda kujutada piltlikult pildiga, aga sõnades võib öelda. Galaktikad asetsevad sellise seadused moodustavad sellise võrgustiku või kärgstruktuuri on on kah see termin läbi käinud. Ja see on kuulus termin Eestis eriti. Jah, jah, ja ja mida see siis endast kujutab, on, on niimoodi, et et sellel võrgul on sõlmets või siis sellesse kätketud surinat ühenduskohad, et kus on, kus on galaktika väga tihedalt, need on võrdlemisi hästi-hästi nähtavad piirkonnad. Ja, ja selle vastandiks on sellised tühjad ruumid siis sena tühikud nagu me, nagu me kutsume neid, kus, kus galaktikad on, on väga vähe. Ja siis vahepeal on, on sellised galaktikate ahelad jadad mida me kutsume filomentideks, et need, need filamendid on, on väga mitmekesiselt, kuid enamjaolt asetsevad nad niimoodi, et nende sõlmede sõrmed on erinevad, sõlmed on, on ühendatud filamentidega. Ja noh, nagu sa mainisid juba, et galaktikad on väga erinevad, et enamus galaktikaid meie, meie nagu kohalikus universumis on, on kas selliseid ketta kettakujulised, spiraalsed või siis sellised ümarad ellitilised ja neil on erinevad omadused, spiraalselt on sellised. Seal on rohkem noori tähtina, sellatiivselt tekivad uued tähed, neis on palju gaasi, millest, millest tähed tekkida saavad. Ja, ja Litilised on sellised seal nagu palju sees ei toimu, et tähed on, aga, aga need on enamasti vanad tähed. Seal enam aktiivset täheteket ei toimu. Elektriliselt tunduvad sellised natuke igavamad galaktikate sellised lihtsalt sellised piklikud ja midagi ei toimu. Mul munajas asi, tähed on tiirlevad seal, aga uusi tähti enam ei teki, et et miski põhjus on, et, et nad enam enam ei tekita uusi tähti. Ja üks son, et et on galaktikate kohalik keskkond. Galaktikate kohalik tihedus määrab suuresti galaktikate omadused, et seal, kus on vähem galaktikaid, kus on 20 hõredamalt on, on rohkem speraalseid. Ja seal, kus on galaktikaid, tihedamalt on rohkem poliitilisi sõlmed ja seal rohkem elliptilisi. Näiteks ja ühikutes on rohkem spiraalseid. No meie galaktika Linnutee on teadaolevalt spiraalne galaktika ja minu teada ta paikneb ka pigem pigem ikkagi ühes suuremas galaktikate koosluses kui kuskil omaette või, või selles ahelas. No linnud asetseb sellises kohalikus grupis nagu nimetame, kus on linnude, on Andromeda galaktika ja siis on siis on hulk teisi väiksemaid galaktikaid ja Linnutee, Andromeeda on, on kaks suuremat galaktika, mis, mida, mida me teame taevased linnud, et näha, et me näeme linnuteed seest, et see on natuke teistmoodi ja see teeb selle uurimise raskemaks lindude kui terviku uurimise. Aga me teame, et Linnutee on selline suurem galaktika. Ja, ja meie kohalik grupp asub tegelikult sisult ühe tühiku servas võrdlemisi hõredast keskkonnas. Ja on on ka näha, et ah nii lindude kui Andromeda on spiraalgalaktikad. Et meil kohalikus grupis ühtegi ühtegi suurt elliptilist galaktikat ei olegi, et mõned väiksemad egiptlased on, aga, aga need ei ole nii, nii suure mõjuga grupi grupikeskkonnas võrreldes meie kahe suure spiraaliga Nii et saan aru, et kuigi me asume tegelikult noh, mitte väga eraldi teistest ikkagi küllaltki hõredast kohas Jah, kosmilises mõttes, et me, me ei asu kesklinnas, Me asume linna ääres. See ongi väga huvitav võrdluse, et galaktikate sõlmed ja, ja need vahelised ahelad on justkui, kui me vaatame ka öösel kosmosest tehtud pilti maast, kus on näha, siis, kus linnades tuled põlevad siis mõne mõnevõrra samasugune struktuur tekib, et linnade, seal on tihedamalt tulesid ja siis teeääred on ka valgustatud linnade vahel. Jah, et see on hea analoogiat, et jah, et et sõlmed on nagu linnad, seal on tiheasustus ja, ja siis on siis on maanteed, kus on ka mingi valgustus, et on, on näha, et asulad on maantee maanteele lähemal maanteest kaugele on hõredamalt. Et, et see on hea analoogiat jah, et filomendid on kui, kui maanteede ja siis piki seda filamenti on, on galaktikate grupid nagu mitte mitte alati väga pidevalt vaided vahepeal üpris hõredalt, et siin-seal on üks linnake maantee ääres Ja oma töös pöörasid seal siis kõige rohkem tähelepanu just nendele nii-öelda maanteeäärsetele galaktikate lehk filamentidele. Sest et kui jätkata seda, seda mõttekäiku, mida ma, mille ma kirjeldan, et, et galaktikate omadused on erinevad, sõltuvad nende keskkonnatihedusest. Kuid, kuid on siiamaani ei ole veel päris selge, et et kas peale selle tiheduse evolutsiooni on filamendi keskkonnas veel midagi erilist, mis suudab galaktikate evolutsiooni mõjutada. Et filamendid on küll tihedamad kui, kui tühikud ja hõredamad yhe tihedusega kui, kui parved sõlmed ja sellest lähtuvalt ka nunnad filomendis on, on rohkem aktiivsed galaktikad kui parvedes kui, kuid vähem kui, kui tühikutes. Kui te, kuid see, mis minu minu töö eesmärk oli, on no oli ja, ja, ja ka jätkuvalt on, loodetavasti on on uurida, et kas, kas see filamendi keskkond, spetsiifikat seal on, kas seal on midagi veel, mis, mis võib mõjutada galaktikaid, sest et see, see ei ole päris tavaline keskkond selles mõttes, et seal on aine, liigub sama tihedusega aladest suurema tihedusega aladele. Nii pikki filamente aine galaktikad ja galaktikatevaheline gaas ja isegi tumeaine, mis kõike seda nähtavat ainet ümbritseb, et see, see liigub piki neid filamente. Ja, ja siis on küsimus, kas selline suunatud ainevool mõjutab galaktikate arengut ja, ja see väikseid edusamme selles küsimuses teha on, on, on olnud minu doktoritöö eesmärk. Aga kuidas siis praegu tundub, nende esimeste edusammude põhjal kas see aine liikumine piki filomenti mõjutab galaktikate arengut? No pilt ei ole veel päris selge, sest et me leidsime, et kas ka surijate kätte, et tõesti mingi efekt on, et peale selle tihedus on veel mingi väike väike efekti juures, mis, mis mõjutab galaktikate arenguid, et Fila filamendis on üldjoones vaadates kõiki galaktikaid, on, on galaktikat veidi veidi rohkem, veidi suurem hulk elliptilisi, veidi vähem veidi vähema tähe tähetekkeaktiivsusega ja peale selle tiheduse efekti veel. Filament annab mingi efekti lisaks mingi väikse efektiliseks peale selle tiheduse. See efekt mõjutab suuresti samas suunas, nagu sa tihedus, efekt, kui kui tihedus teeb tihe tihedus, efekti mõjul on galaktikad sellised vähem vähem tähe tähetäkked, rohkem poliitilisi, siis siis filamendi efekton all on sellele nagu annab väikse väikse lüke otsa, et filomendis võrreldes teistes keskkondades on veel galaktikad on, on vähesel määral veel veel vähem tähetekkeaktiivsusega ja veel rohkem elliptilisi et siis nagu lisaefekt sellele tiheduse efektile. Pilt ei ole veel päris selge, sest et teises pooles Me vaatasime ühte kindlat alampopulatsiooni galaktikaid eraldi mõtlesime Grupi pea, galaktikad, mis need on, need on siis klubi kõige heledamad galaktika, mis on ka, mis on ka enamasti kõige massiivsem galaktikagrupis ja mis on tavaliselt grupi keskel, et selline grupi tsentraalne galaktika, et, et need galaktikad on, on võrreldes teiste grupi liikmetega tavaliselt nagu rohkem heledamad ja mõjutavad gruppi keskkonda rohkem. Kuid kui me vaatasime filamendi mõju just spetsiifilist nendele grupi peaga läksikatele me ei leidnud mingit mingit filamendi mõju. Nii et paistab, et, et erinevad galaktikate populatsioonid on, on selle fenomeni keskkonna poolt erinevalt mõjutatud ja, ja noh, see, see väärib veel edaspidi uurimist, et mis seal siis täpselt toimub. Ja miks selline efekt on mõõdetav. Et miks see nii on. Ahah, nii et uurimist on veel tegelikult palju. Aga läheks veel korra selle suure pildi seletamise juurde tagasi siin lõpus, et kui suurest mastaabist me siinjuures räägime, et, et kui palju ühes tavalises filomendis näiteks galaktikaid on kahe suure parve vahel, mis need mõõtkavad seal on? Pikkuse mõõtmed sellistel mastaapides on minu vallas kasutame ühikut mega Parszek. Mega parsekid on üks, üks miljon, Parszeki ja Parsak ise on pikkusühik, mis on kuskil 3,2 valgusaastat pikk. Nii et kui mõtlejad, filamen, kes sellised suuremad, tugevamad, suuremad, laiemad filomendid mida, mida suuremate parvede vahel asub, seda tavaliselt ka seda suurem see filanud lisan. Et kõige kõige pikemad neist on on 100 mega parsekid, mis oleks siis umbes 300 miljonit valgusaastat pikk. Ja kui filmi peab mainima, filomendid on väga erinevaid, et on ka, on ka väga väikseid, lühikesi filamente, mis, mis võivad asuda tühikute sees. Ja, ja galaktikate arv filamentides varieerub ka sõltuvalt sylamendist väga palju, et võib olla nagu suures hulgas gruppe võib-olla ka ainult ainult paar sinna käputäisgruppe, kus on ainult paar galaktikat. Et filomen, filamendid on, on väga kirjut selles mõttes, et need, need on ka väga erinevad, mis, mis teeb ka nende uurimise üpris keeruliseks, et, et kõik filomendidele ei ole samasugused, et on selline rikas loomaaed, Riinevaid filomente kosmoses. Ja selles mõttes on maailmaruum tõesti põnev, et nii palju mitmekesisust on seal juba juba kasvõi selles küsimuses. Ja selline mitmekesisus tekki võrdlemisi väga lihtsast faktist, et lihtsalt on naine on gravitatsioon ja kuidas neid siis omavahel mõjuvad, tekitab sellise väga-väga rikka struktuuri, mida, mida me suudame näha galaktikate jaotuses. Jah, et inimesed on pidanud selle struktuuri saavutamiseks ehitama linnu ja, ja maanteed aga, aga kosmosest tuleb see puhtalt gravitatsioonipõhiselt. Tekib iseenesest sisuliselt aga niisugune uuring on siis nüüd tehtud ja nagu aru saan, siis läheb edasise uurimistöö sama rida pidi veel. Jah, et see on, see on minu jaoks doktoritöö on suur saavutus ja, aga noh, see on üks samm ja uurimine toimub edasi ja mitte ainult Tartu observatooriumis, vaid ka kogu maailmas on erinevaid gruppe, kes, kes töötavad sama probleemi kallal erinevate natuke erinevatest vaatepunktidest ja ehk saame niimoodi nagu, nagu need neli nagu need pimedad teadlased, kes, kes kepivad elevanti erinevast kohast ja siis lõpuks kokku, ehk saame sellise terviku pildi, mis, mis tõesti seletab reaalsust. Jah, nii see teadus käib. Ajasin praegu juttu. Kuutmaga. Linnaelul on omad head ja halvad küljed aga üks kindel erinevus linna ja maa vahel on see, et et linnas on müra rohkem ja tuleb välja paraku, et, et linnamüra, sealhulgas transpordi tekitatav müra ei ole meie tervisele mitte neutraalne ega kasulik, vaid, vaid pigem lõppkokkuvõttes kahjulik. Nii on selgunud mitmetest teadusuuringutest ja nüüd on Eesti teadlased uurinud täpsemalt, et järele kuidas meie suuremates linnades Tallinnas ja Tartus liiklusmüra võib inimeste tervist ohustada. Ja uurimistulemused on ka ajakirjas Environmental Resources nüüd avaldamist leidnud. Ajan juttu uuringu autori Triin Veber, iga, kes on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiuspetsialist ja kõigepealt kõigepealt ju võib jääda selline mulje inimestele, et see, kui mõni auto või rong või, või, või ka lennuk aeg-ajalt meist mööda põristab, põristab ära, lendab minema või sõidab eemale ja sellega asi piirdub. Aga kuidas ikkagi on võimalik, et, et see õhu võnkumine, mis meie kõrva trummikiled, tabab ka selliseid laiemaid tervisehädasid pikapeale võib põhjustada? See on niimoodi võimalik, et inimene on evolutsiooniliselt niimoodi arenenud, et ta kontrollib pidevalt oma ümbritsevat keskkonda nii nagu silmadega kui ka siis kõrvadega, et seal ei oleks mingit ohtu. Ja nüüd detekteerib mingi ohu, et sa võid täitsa nagu alateadlikult toiminud, et see nagu ei jõua teadvusesse üldse. Ja seda on ka näidatud, et see toimub isegi magamise ajal, et ikkagi sinu militaarne süsteem detekteerib, mingi ohusta, kohe vabastab stressihormoonid ja stressihormoonid on vajalikud, et, et noh, et kui tõesti tiiger ründab, on ju, et siis suudad joosta ja võidelda. Aga noh, kui see stress on selline ilmaasjata, Ta on liiga palju siis ta hakkabki organismi mõjutama ja tekitab siis erinevaid selliseid häireid, mis pikaajaliselt, kui see müra nagu niimoodi pikaajaliselt mõjub, siis võibki viia siis näiteks südame-veresoonkonnahaigusteni või siis ka metapoolsete häireteni nagu diabeet või rasvumine. On isegi kirjeldatud mõju näiteks sünninäitajatele rohkem alakaalulisust vaimsele tervisele, näiteks depressioon. Isegi suitsiidide arvu on seostatud sellega. Aga siin on ka nüüd see küsimus, et kuivõrd palju me nagu usaldame neid teadustulemusi, et noh, üks uuring näitab ühte, teine uuringele seost ei leia. Et praegu nagu kõige paremini tõestatud on ikkagi siis autoliikluse müra seos südame isheemiatõvega. Et selle kohta on teinud ka hiljuti, siis maailma terviseorganisatsioon sellise kokkuvõtte nagu kõikidest maailmas läbi viidud uuringutest. Et millised müra, tervisemõjud võiksid olla reaalsed ja millised ei ole veel nagu kinnitust leidnud, et see on tegelikult päris uus teema ja uuringuid on suhteliselt vähe. Aga jah, et kõigele paremini, siis leidis ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon, et, et see on nagu kindel, et ühesõnaga autoliikluse müra seal kuskil üle 50 detsibelli aasta keskmisena. Et see on siis seotud sagedasema südame isheemiatõve esinemisel. Selge, nii, et üks müraallikas ja üks tervisehäda on nüüd leidnud sellist teistest kindlamat tõendust teaduslikult. Nojah, selle kohta see Maailma Tervishoiuorganisatsioon siis ütles, et see on siis nagu väga hästi tõestatud, aga no näiteks on keskmiselt tõestatud ka mõju siis insuldile suhteliselt halvasti on tõestatud mõju siis näiteks suremusele südameinfarkti aga kuna näiteks südame isheemiatõve üks tagajärgi ongi infarkt, siis noh, tegelikult loogiliselt me võime järeldada, et kui mees seemia tõvesse rohkem haigestuma, siis me sureme tegelikult rohkem infarkti. Aga nüüd on siis ka Euroopa Liit välja töötanud oma metoodika, kuidas linnamüra ja siis transpordimüra terviseohtlikkust hinnata ja ma saan aru, et, et sellele metoodikale see teie töö praegu tugines peaasjalikult. Ja et see on nüüd jah, selline ühtne metoodika, et kui varasemalt on ju ka neid tervisemõjude hindamisi tehtud erinevates Euroopa riikides, siis igaüks nagu vaatas ise, missugused terviseväljundite sinna lisas, noh, nagu ma ütlesin, et teadusuuringud tehtud erinevate tervisemõjude kohta. Aga nüüd Ta on selline nagu ühtne ühtne metoodika, et siis nüüd edaspidi võiksid siis olla selle metoodika järgi, aga see ühtne metoodika on küllaltki konservatiivne TEMA võtabki arvesse seda WHO soovitustest väga hästi ikkagi tõestatud ainsa südame isheemiatõbi. Aga teised haigused tõenäoliselt tulevad ka sinna juurde, kuna uuringud käivad. Ja kui me oleme vaadanud uuemaid uuringuid, siis pigem on tõenäoline, et neid haigusi sinna lisandub. Nii et pigem tuleks seda Euroopa liidu metoodikat veel rangemaks timmida. No tõenäoliselt seda timmitaksegi, kui uuringuid tuleb juurde, et lihtsalt noh, kuna need uuringud ka võtavad pikka aega, et mida siis Maailma Tervishoiuorganisatsioon üldse loeb nagu usaldusväärseks uuringuks on see, et kui me oleme näiteks inimesi jälginud seal 30 40 50 aastat ühed siis on elanud siis väiksema müraga piirkonnas, teised venelannad, suurema müraga piirkonnas. Ja siis, kui ma olin 30 aastat jälginud, vaat siis me saame öelda, et noh, kas neil siis, kes elasid seal suurema mürage piirkonnas, oli siis mingisuguseid tervisehäireid rohkem. Et noh, sellised uuringud jah, nad võtavad lihtsalt aega jah, et neid ei ole nagu kõikide haiguste kohta nii palju tehtud. Aga nüüd siis sai tehtud Tallinna ja Tartu kohta see uuring, selle metoodika võib öelda vestet järeleproovimiseks või vaatamiseks, et mida ta siis nüüd õigupoolest näitab? Neis kahes linnas? Et mina nüüd otse otseselt kasutasin neid maailmas juba tehtud uuringuid, tegin ise siis selle metoodika järgi suhteliselt lihtsad arvutused, et kui me nüüd Me teame, et eks ole, sellise mürataseme juures, meil haigestumine kasvab, lihtsalt arvutasin välja, et kui palju siis meie mürataseme juures võiks haigestumine olla. Nii et uuringusse läksid sisse mürataseme andmed ja, ja siis need varem leitud teistest uuringutest leitud seosed. Jah, just nimelt mürataseme andmed on ka tegelikult paljude teiste teadlaste uuringute tulemused, kuidas mürataset üldse arvutada ja noh, see on ka lõpuks siis jõutud sellise müra, kaarditeni, mida, mida tegelikult iga inimene saab vaadata, aga internetist need on internetis üleval ka märksõnaga mürakaart. Jah, kui te panete otsingusse mürakaart, siis Tallinn-Tartu ja suuremate maanteede kohta saate vaadata, et millises piirkonnas te siis elate, kuidas seal müratase aasta keskmiselt on? Aga arvestades seda, et uuringud veel jätkuvad ja, ja uusi andmeid ja teadmisi tulevikust tuleb juurde siis ikkagi, mida nüüd see uuring näitas ja mida me selle põhjal saame öelda? No see uuring meil siis näitas, et tartus võiks olla meil kuskil 25 südame isheemiatõve juhtu aastas Tallinnas kuskil 130 südame isheemiatõve juhtu aastas. Ja noh, kui me nüüd võtame siia juurde ka insuldijuhud, kuigi noh, see seos ei ole nii hästi tõestatud, siis neid on umbes samapalju veel juurde. Et, et noh, igaüks võib siis ise otsustada, kui oluline see, see müra mõju siis on. Jah, no tänapäeval ju saab, alati kipub tulema see võrdlus, et kui palju siis võrreldes näiteks koroonamõjudega see on. Koroona koroonamõjud on ikka palju suuremad, et mina räägin siin neljast juhust surmast Tartus aastas siis müra, autoliikluse müra, ainult autoliikluse müra. Ma vaatasin ka siin praegu, et kuna jällegi rongid ja lennukid nende kohta vähem uuringuid, nende kohta ei saanud arvutusi teha. Et et siis koroonasse, meil surete ju palju rohkem patsiente päevas. Et. Nii et need mastaabid on ikkagi erinevad. Aga kas vaatasite ka transpordiliikide lõikes seda, seda mõju, et rong, buss, lennuk. Ja et noh, tegelikult me vaatasime üldse laiemalt keskkonnamüra, et ikkagi kõige suurem mõjutaja on autoliiklus, on nagu selge see on igal pool mujal maailmas ka, et et noh, lihtsalt sellepärast, et kõige rohkem inimesi puutub sellega kokku, et kui siin näiteks väga kardetakse tuulikute müra, siis enamasti inimesed ei ela nendele tuulikute nii lähedal, et, et need üldse uurida, et sellepärast ka neid uuringuid on vähe. Et noh, me lihtsalt füüsiliselt noh, nad ei, nad ei ole väga sellele tuuliku mürale lihtsalt eksponeeritud, osad inimesed muidugi on, aga neid on suhteliselt vähe. Samamoodi siis ka lennukimürast ja raudteemürast on palju vähemalt inimesed mõjutatud. Sellepärast nad müra mõjud ei tule nii suured, kuigi noh, nad võivad olla ka väga häirivad. Aga auto on selline asi, mis on linnades just paljudele inimestele otse akna all. See põhjustab neil unehäireid ja sealt tulevad siis need kõige suuremad mõjud. Tihtilugu need inimesed, kes on aastaid elanud kuskil raudtee kõrval või ka lennuvälja läheduses nemad enam ei panegi seda müra tähele. See on nii-öelda taustaelement, mis, mis lihtsalt on ja nad on sellega harjunud. Võib-olla siis tekitab neil ka stressi vähem ja tervisemõju on selle võrra väiksem. Kas selline spekulatsioon on nii-öelda õiges suunas? Noh, see võib olla, aga see ei pruugi olla, et siin on nagu kaks aspekti, et ühest küljest ongi see, et noh, kuna kui inimene nagu harjub ära helige ja see ei ole talle võõras, siis see tekitab vähem stressi mis ongi seotud selle evolutsioonilise arenguga, mis ma ennem rääkisin, et noh, et kui mingi heli on kogu aeg keskkonnas olemas, siis juba me saame aru, et see ei ole ohtlik ja ei pea astmelist stressihormoone vallandama. Aga teisest küljest on ka näidatud, et ikkagi, et noh, et see ei pruugi olla niimoodi, et ikkagi need inimesed, kes küll ei kurda selle müra üle, nad nagu ütlevad, et nad on harjunud ikkagi kõnel on mõõdetud näiteks magamise ajal, et nende südametegevus ikkagi kiireneb ja need stressihormoonid ikkagi vallanduvad, et et ka laborites on selliseid katseid tehtud inimesed pandud laborisse magama ikkagi, neil on seal siis sellised otsesed tervisemõjud mürast on nagu mõõdetavad. Ja noh, tegelikult on ju ka niimoodi, et nimetasite siin enne selliseid raskemaid tagajärgi, aga kindlasti on veel selliseid kergemaid tervisehädasid, mida inimesed ka endale ei soovi ja mis sellest mürast võivad tulla. Siit tekib muidugi loomulik küsimus, et mida me võime siis ette võtta, et peale selle, et hoiame aknad kinni või kolime kuskile müra vaesemasse piirkonda. No kuna kõige suurem probleem ikkagi Eestis on meil autod ja samuti ka õhusaastus tuleb kõige rohkem autodest, siis neil on nagu sellised ühised meetmed et noh, mida kohalikud omavalitsused saavad teha, on ikkagi vaadata seda linnaplaneeringut. Et autoteed võimalikult kaugele siis inimeste elukohtadest kindlasti ei tohiks olla nagu haiglate või vanadekodude läheduses kus on siis noh, mürale võib-olla tundlikumad inimesed tuleks planeerida selliseid vaikseid alasid. Et Euroopa liit soovitab, et jälgida just seda kohalikele omavalitsustele, et kõikides elamurajoonides oleks inimestel ligipääs sellisele ilusale rohelisele vaiksele alale, et kus nad saaksid siis puhata, et see võiks palju kaasa aidata. Aga iga inimene saab ise ka muidugi teha, et et kõik need meetmed, mis on suunatud autod liikluse vähendamise vastu, aitavad siin müra vastu ka, et sõidame rohkem jalgrattaga. Siis on tegelikult müra puhul spetsiifiliselt võimalik, nüüd on kõik autokummide vahetamise aeg, et kõikidel on võimalik valida ka siis vaiksemad autokummid, et tegelikult kui te lähete ostma autokumme uusi, siis te saate kõikidele autogruppidele on tegelikult peal, kui palju müra nad tekitavad. Noh, muidugi need vaiksemad on kallimad, aga kui teil on võimalik, siis on see ka näiteks üks meede Nii et lahendusi ka paistab. Aga kas selliseid uuringuid on nüüd kavas edasi ka teha, kasvõi näiteks uuemate teadusandmete alusel või ka või ka mõnedes teistes linnades? Mina isiklikult jätkan ikkagi nüüd nende müra tervisemõjude uurimisega ja et meil on ka siin käimas üks pikaajaline jälgimisuuring, millest siis väga palju on puudus maailmas praegu selles valdkonnas, et et meil on ka siis nüüd üks inimgrupp, keda me oleme jälginud nüüd 30 aastat ja siis saame kasutada neid mürakaarte ja vaadata siis kas leningrupil siis on mingisuguseid tervisehäireid. Et edaspidi jah, sellised uuringud peaksid varsti tulema. Nii et niisugused on lood siis praegu linnamüraga ja selle uurimisega ja sellest rääkisin Triin Veber. Tänases saates oli juttu galaktikatest, kärgstruktuuriahelates ning inimeste tervisest keset linnamüra. Juttu ajasid peet Kuutma Triin Veber ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
